Sõja ülevaade: 1010. päev – 207 ja 2030 on vist uued rekordid
Avaldatud: 29 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. november 2024:
207 ja 2030 on vist uued rekordid, vene pool suutis edeneda vaid Donetski rindel ja lõunarindel Velika Novosilka juures ehk siis ikka Pyrrhos ruulib…
1. Eile öösel „hullumaja”, täna pisu vähem aga siiski peaaegu kuni Poolani ulatuti.
2. Õnneks pole venemaalgi rahulik.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: nii keskmises- kui lõunasektoris vene poole edenemine jätkus.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka juures veel üks samm.
10. Herson: muutusteta.
11. putin toetas Nabiullinat vaidluses baaskursi suuruse üle.
12. kreml säilitab mobilisatsiooni puutumatuse ainult julgeolekujõududele ja kaitseettevõtete töötajatele.
13. vene valitsus teatas vajadusest leida viie aastaga tehastele ligi 2 miljonit töötajat.
14. vene riigiduuma nimetas venelaste noort põlvkonda kadunuks.
15. „Kasutame kõike.” putin lubas takistada Ukrainal tuumapommi loomast.
16. Protestid algasid Gruusias pärast seda, kui võimud otsustasid peatada läbirääkimised EL-iga ühinemise üle.
17. Lühiuudised
vene poole soldatite kaotuse number vist uue rekordi tegi, mis annab aimu vene surve tugevusest. Tanke ja soomukeid suht tavapärases koguses kaotatakse. Tabelis ei kajastu ei tskilid, ATV-d ega bagid, millede kasutamise intensiivsus osades rindelõikudes järjest tõuseb.
Vaid 67 liugpommi ehk siis juba hakkab peatselt nädal saama, kus nende heitmise arv tuntavas languses on. Kaudtuld ja kamikazedroone siiski rekordilähedaselt ja selliste numbrite jures oleks rohkem oodanud vene kaudtuleüksuste kaotusi aga ju kõlakad õiged, et kahjuks ei jagu Ukraina omadel kõikidesse lõikudesse piisavalt vahendeid nende mõjutamiseks.
On jälle hakanud rohkem tulema videosid, kus viga saanud vene soldatid enesetapu teevad kasutades enamasti selleks granaati. Eks muret teeb ka kasvav Ukraina võitlejate mure, et staffi ei jagu, täiendust tuleb vähe ja mitte nii hea kvaliteediga jne.
1. Eilse karmi öö õhus lennanu kokkuvõte Ukraina andmetel: Kokku tuvastasid õhujõudude raadiotehnilised väed 188 õhurünnaku seadet:
– 3 juhitud raketti C-300 Belgorodi oblastist. – Harkivi oblast;
– 57 tiibraketti x-101 pommitaja tu-95ms-ilt, startide ala – volgogradi oblast.
– 28 tiibraketti „Kalibr”, Musta mere akvatooriumi piirkonnast;
– 3 juhitavat lennundusraketti /-59/69, õhuruumi ala Musta mere akvatooriumi kohal;
– 97 ründedrooni „Shahed” ja mehitamata drooni Venemaa Kurski, Primorsko-Akhtarski, Oreli, Brjanski, Millerovo rajoonidest.
– 76 tiibraketti X-101/„Kalibr”;
– 3 juhitavat lennundusraketti i-59/69;
– 35 ründedrooni „shahed” ja mehitamata tüüpi.
Vaenlase raketi-droonilöök oli suunatud Ukraina energiarajatistele.
Täna öösel uus saheedi laine ja ulatus jälle peaaegu Poola piirini.
2. venemaal Kamensk-Šahtinski lähedal asuvas Atlase naftabaasis (vist sõjaväele kuuluv) on teatatud plahvatustest. Eelmine kord oli augustis, kui see objekt pihta sai ja osa kütusemahuteid hävis. Lisaks andis vene pool ametlikult teada, et 47 Ukraina drooni venemaa kohal alla lasti.
Kolmas päev järjest: Ukraina UAV droonid suunduvad okupeeritud Luganski poole ja sealt edasi Rostovi poole. venemaa kuulutas alates eile õhtust välja UAV ohu.
Eile 2024 hävitati Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi eduka operatsiooni tulemusena ajutiselt okupeeritud Krimmi territooriumil vene radarikompleks Podlet. Mobiilset radarit 48YA6-K1 Podlet kasutatakse õhusihtmärkide tuvastamiseks madalal ja väga madalal kõrgusel keerulises segamiskeskkonnas. Hävitatud vene Podleti radarikompleksi, mis on mõeldud eelkõige õhutõrjesüsteemidele S-300 ja S-400 sihtmärkide väljastamiseks, hinnanguline maksumus on 5 miljonit dollarit. Radar paiknes Razdolnenski rajooni Kotovskoje küla lähedal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: nii keskmises- kui lõunasektoris vene poole edenemine jätkus.
Rinde keskmises sektoris Selidove linnast läänes ja loodes suudab seni vene pool kombitsate kombel end edasi suruda. Zovte asulast suruit Ukraina välja ning jõuti ka Puškine külla. Sammude pikused 1-2 km päevas kipuvad järjest enam ohustama Pokrovski kaitset oma möödumisega linnast lõunapoolt.
Hirnõki suunalt on Ukraina taandunud põhja-lõunasuunalise platoo servani, mille servas asub Solona jõgi, mis küll pole lai aga tundub, et enamus lõikudes on kallas siiski pehme ja peaks koosmõjus kõrgustik ja jõgi soodustama Ukraina kaitset. Sinnani tasapisi vene pool Ukraina poolt maha jäetud alasid hõivab, eks osaliselt takistab seda kiiret vabaaks jäänud ala hõivamist nii miiniväljad kui drooni ja kaudtuletöötlus Ukraina poolelt.
Kurahoves laiendab tasapisi vene pool enda põhja-lõunasuunalisel peatänaval kanna maha saanud üksuseni kontrollitavat ala. Kurahove tööstushoonetega alad alles tulevad, sestap õige pisu siiski loodab, et linna vallutamine vene poolelt siiski liialt lihtsalt ei lähe. Millegipärast on pidama jäänud linnast lõunas üle põldude vene poole edenemine Dalne küla juures. Kogu rindelõiku iseloomustab väga tugev põhiliselt soomusega üle avatud alade ja ka piki teid rünnakukolonnides tulemine, mis hetkel tundub, et suudetakse Ukrainlaste poolt ellimineerida.
Jätkuvalt on Ukraina taandumine Kurahove-Vuhledari vahel kuidagi väga väikeste sammudega. Kas istub vene pool kinni miiniväljades või on suutnud siia Ukraina pisu enam koondada ressursse vene poole rünnakute tõrjumiseks, on endal teadmata.
Vuhledarist põhjas on pisu edasi saanud vene pool, laiendades üht eenduvat kitsast ründeteravikku Kostiantõnopili küla suunal u 3 km laiuseks. Külani on veel 6km ja küla taga asuva Vovtša jõeni 7 km, mis oma taga asuva suure kõrgendiku (lausa platoo) servaaga peaks olema sobiv koht vene poole edenemise peatamiseks. Küll on külani jõudmine ja selleni kagu suunalt tuleva Sukhi Jalõ jõe ületamine ohuks Kurahove suunal võimalikku uue kotisuu tekitamisega, mis hõlmaks juba Hirnõki suunalt 20×15 km suurust ala, kust juba tasapsi Ukraina taandub ja võimalik, et kasvava uue ohu tõttu peab taanduma veelgi kaugemale.
9. Lõunarinne: vaid Velika Novosilka külje all rindejoone sirgenemine.
Berdjanski suund: Velika Novosilkast idas suutis vene pool teha rindejoone sirgeks kahe eenduva teraviku vahel nii linnast kagu kui idasuunal. Ukraina kaitsejoon jookseb Velika Novosilka serval.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ärikaebused ebaharilikult kõrge baaskursi kohta ei leidnud putinilt mõistmist. Ta toetas keskpanga karmi poliitikat, mis tõstis intressimäära 21 protsendini ja tõenäoliselt tõstab selle detsembris 23 protsendini. „Mõned eksperdid usuvad, et 8,5% inflatsiooni juures on 21% põhimäär liiga palju, see on ülehinnatud määr. Kui öelda, et hinnad tõusevad, siis tuleb ikka mõelda, kas see määr on liiga kõrge või mitte,” ütles putin.
Reaalmäärade (inflatsiooniga korrigeeritud) poolest on venemaa maailmas juba teisel kohal. Kuid see ei aita vähendada inflatsiooni, mis on aastases arvestuses 8,6% ja ületab aasta lõpus tõenäoliselt keskpanga hiljuti tõstetud prognoosi.
Paljud räägivad, et kõrge intressimäär on muutnud laenud liiga kalliks ja lämmatab äri. Võimudele lähedal asuv analüüsikeskus TsMAKP märkis, et paljudes tööstusharudes on kasumlikkus võrdsustatud OFZ kasumlikkusega või isegi alla selle langenud, mis muudab investeeringud mõttetuks: miks võtta riske ja alustada mingit projekti, kui saab anda laenu rahandusministeeriumile ilma probleemideta. DNS-võrgu asutaja Dmitri Aleksejev rääkis „majanduse ootamatust ja kummalisest seisust, mil… on raske välja mõelda äri, mis konkureeriks [kasumlikkuse poolest] Sberbanki hoiusega. ”
TsMAKP andmetel nimetavad ligi pooled ettevõtted tootmise laienemist piirava tegurina kõrget intressimäära. Selle peale kaebasid oligarhid Oleg Deripaska ja Aleksei Mordašov, venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (mis ühendab suurettevõtteid) president Aleksandr Šohhin ning riigikorporatsiooni Rostec juht ja putini sõber Sergei Tšemezov. Ta hoiatas pika tootmistsükliga toodete ekspordi peatamise ohu eest: „Ekspordilepinguga on ettemaksud umbes 20-30%, mitte rohkem ja kõik muu tuleb võtta laenuks. Sellise baaskursi juures on see muidugi lihtsalt hullumeelsus: meiega muutub igasugune leping kahjumlikuks.”
Keskpanga esimees Elvira Nabiullina vastas sellele, et odavad laenud ei aita pakkumist suurendada. Majandus on silmitsi ressursipuudusega: pole piisavalt töötajaid ja tootmisvõimsust. Oktoobris saavutas tööpuudus taas ajaloolise madalaima taseme, 2,3%. „Viimase kahe aasta jooksul pole me näinud aimugi, et tööturg hakkaks vähemalt kuidagi stabiliseeruma. Kuust kuusse läheb olukord personaliga aina hullemaks,” kurdab Nabiullina nõunik Kirill Tremasov, nimetades peamiseks majandusarengut piiravaks teguriks personalipuudust. Sellistes tingimustes suurendab odav krediit ennekõike nõudlust ja kiirendab inflatsiooni ning kui pakkumine kasvab, siis alles paari aasta pärast, kui projekte ellu viiakse, kuid selleks ajaks on inflatsiooni juba üliraske peatada, selgitas Nabiullina. .
Kõrged määrad aitavad kaasa piiratud ressursside ümberjagamisele „prioriteetsetele” tööstusharudele, selgitasid MMI analüütikud: „Kõrge määr lõikab ära vähem tõhusad, jaotades nende ressursid ümber prioriteetsete ettevõtete kasuks <…> Sest kõigile ei jätku.” Majandus killustub, praegu on kasv koondunud peamiselt sõjatööstuskompleksi, märkis Promsvjazbanki analüütik Denis Popov.
putin märkis, et inflatsiooni vastu võitlemiseks on võimalusi baasintressi tõstmata. Kuid see ei muuda krediiti kättesaadavamaks, nagu järeldub tema sõnadest: „Jah, need on olemas, need on keskpanga erinevad instrumendid pangandussektori reguleerimiseks”, kuid me räägime panga likviidsusnõuetest, laenude väljastamisest, jne. Lõpliku otsuse peavad tegema keskpanga spetsialistid, lõpetas putin.
Keskpank on juba hoiatanud, et piirab pankade laenude väljastamist suurettevõtetele ning võtab laenuandmise piiramiseks kasutusele muid meetmeid. Ja keskpank tõstab intressimäära nii palju kui vaja, et viia inflatsioon 4% eesmärgini, on Nabiullina öelnud rohkem kui korra.
Seni pole kõrged intressimäärad laenuandmist pidurdanud. Oktoobris selle kasv isegi kiirenes – portfell kasvas 1,9 triljoni rubla ehk 2,3% võrra, laene võtsid erinevate tööstusharude ettevõtted, märgib keskpank. Ja ettevõtete võlakirju arvesse võttes on kasv veelgi tugevam: 2,2 triljonit rubla ehk 2,5% pärast 1,5 triljonit rubla. (septembris 1,7%).
12. Alates 21. märtsist 2025 saavad kõiki oma töötajaid mobilisatsiooni eest kaitsta vaid korrakaitseorganid ja riigikaitsekorraldusi täitvad ettevõtted, kirjutab Echo viitega uutele broneerimisreeglitele. Teiste organisatsioonide jaoks kehtestatakse maksimaalne töötajate arv, kellele saab tagada puutumatuse Ukrainaga sõtta saatmise eest.
Seega saavad valitsusorganid reserveerida kuni 95% oma organisatsioonilise struktuuri personalist sõjaaja jaoks. Sama arv on ette nähtud organisatsioonide kohta, kellel on valitsuselt mobilisatsiooniülesanded. Need, kes täidavad sarnaseid valitsusasutuste, keskpanga, Rosatomi või Roscosmose korraldusi, saavad broneerida kuni 85% oma töötajatest. Ja organisatsioonid, kellel on mobilisatsiooniülesanded kohalikelt omavalitsustelt – kuni 75%.
Esmakordselt kehtestab valitsus igas struktuuris kindla arvu reservatsiooniga kodanike arvu – varem ei olnud selliseid andmeid reeglites ega metoodilistes soovitustes, märkis Teadliku Vastukäijate Liikumise õigusosakonna juhataja Artjom Klõga.
Varem vähendas valitsuskabinet nende organisatsioonide nimekirja, kellel on õigus teha oma töötajatele mobilisatsioonireservatsioone. See kajastus osakondadevahelise komisjoni uues 5. juuni resolutsioonis, mida avalikult ei avaldatud. Kõik varem väljastatud broneeringud kehtivad dokumendi järgi vaid kuni 21. märtsini 2025. Pärast seda jõustuvad uued mobilisatsiooni puutumatuse saamise reeglid, mis piiravad sellele funktsioonile juurdepääsu võimaldavate ettevõtete arvu.
Oktoobri lõpus sai teatavaks, et venemaa Föderatsiooni peastaap ja kaitseministeerium avaldavad kremlile survet, kutsudes üles uuele mobilisatsioonilainele vägede täiendamiseks. Economisti allikad märkisid, et vene armee toetub lahinguväljal jätkuvalt primitiivsele taktikale, mille tagajärjeks on tohutud kaotused. Nende hinnangul viitab ka putini otsus kaasata sõtta Põhja-Korea sõdurid probleemidele tööjõuga.
NATO kõrge vestluskaaslane ütles, et venemaa värbab kuus kuni 30 tuhat inimest, mis võimaldab katta kahjusid, kuid sellest ei piisa aktiivsete pealetungioperatsioonide läbiviimiseks. putini vestlusest kaitseministeeriumi juhtkonnaga teadlik inimene rääkis Wall Street Journalile, et jõudude vähesuse tõttu veenab üha rohkem inimesi presidenti uue mobilisatsioonilaine väljakuulutamise vajaduses, kuid seni on ta sellest keeldunud, kartes oma reitingu langust ja soovib kasutada ainult vabatahtlikke.
Presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles 23. novembril, et nüüd pole uut ajateenistust vaja, kuna venelased ise registreeruvad rindele, sõlmides kaitseministeeriumiga sadu lepinguid päevas. Samal ajal kasvab Ukraina relvajõudude ridades nende arv, kes usuvad, et sõda venemaaga on jõudnud ummikusse ja sellest saab üle vaid läbirääkimiste teel. Ukraina relvajõudude ohvitserid ütlesid Bildile, et olukord muutub ressursside puudumise tõttu süngemaks ja keerulisemaks, samal ajal kui venemaal on võitluse jätkamiseks kõik vajalik.
13. venemaa tööstuses on terav puudus kvalifitseeritud spetsialistidest, ütles vene Föderatsiooni asepeaminister dmitri tšernõšenko vene Föderatsiooni Riiginõukogu komisjonide väljaspool kohapeal toimunud koosolekul, mis toimus Siriuse hariduskeskuse territooriumil. Tema sõnul vajab tööstus aastaks 2030 täiendavalt 1,8 miljonit spetsialisti. Jutt käib nii sinikraedest kui ka kõrgelt kvalifitseeritud personalist, märkis ta.
tšernõšenko rõhutas, et sellise hulga spetsialistide koolitamine on ambitsioonikas, kuid teostatav ülesanne. See sisaldub üheksas tehnoloogilisele juhtpositsioonile suunatud riiklikus projektis, millest kaheksal on juba kinnitatud pass. „Igaüks neist sisaldab kas ühte föderaalprojekti, mis ühendab nii personali kui ka teaduse, või kahte eraldiseisvat – nagu president meile juhendas -, kus kõik need vajadused on väga selgelt välja toodud,” selgitas asepeaminister (tsit TASS).
Eriti teravaks muutus olukord kaadripuudusega pärast sadade tuhandete noorte meeste sõjaks mobiliseerimist ja värbamist. SuperJobi uuringu tulemuste kohaselt teatas 2024. aasta alguseks 85% venemaa ettevõtetest raskustest töötajate palkamisel. venemaa Teaduste Akadeemia hinnangul on kogu personalipuudus 5 miljonit inimest.
Lisaks registreeris keskpank 2024. aasta kolmandas kvartalis rekordilise personaliindeksi languse. Tööjõupuudust süvendanud lisategur oli rändevoogude vähenemine: pärast Crocuse kontserdimajas toimunud intsidenti võeti riigis kasutusele ulatuslikud migratsioonivastased meetmed, mis tõid kaasa enam kui 2 miljoni välistöölise lahkumise.
Tööjõupuuduse kompenseerimiseks hakkasid venemaa ettevõtted meelitama töötajaid Aafrika riikidest nagu Keenia, Zimbabwe, Kamerun ja Sambia. Hh,ru andmetel kasvas 2024. aasta esimesel poolel vabade töökohtade arv neis piirkondades kümnekordseks.
Majandusarengu ministeeriumi juht maksim rešetnikov tegi 19. novembril ettepaneku sundida venelasi tööjõupuuduse vähendamiseks ületunde tegema. Tema sõnul töötab valitsus välja vastavaid muudatusi seadusandluses ja peab läbirääkimisi ametiühingutega. Presidendi pressisekretär dmitri peskov märkis hiljem, et vajadus võõrtöölisi meelitada on endiselt olemas.
14. vene riigiduuma saadik ja laulja Denis Maidanov kritiseeris isamaakasvatusele pühendatud ümarlaual venemaa noori. Maidanov väljendas muret 20–30-aastaste inimeste „kadunud põlvkonna” pärast, kes tema sõnul juba kasvatavad lapsi, kuid peavad samal ajal kinni väärtustest, mis pole kaugeltki „traditsioonilised”. „See põlvkond mõtleb täiesti teisiti,” märkis saadik. Ta ütles ka, et väidetavalt mõjutavad tänapäeva lapsi „Instagrami ja Hollywoodi poolt kehtestatud väärtused”.
28. novembril riigiduumas toimunud üritusel osalesid koos Maidanoviga lauljad Oleg Gazmanov ja SHAMAN. Ümarlauas osalejad arutasid isamaaliste laulude lisamist kooli õppekavasse „vaimsete ja kõlbeliste väärtuste kujundamiseks”. Kultuuriministri asetäitja Sergei Peršin rõhutas vajadust kontrollida sisu, mida lapsed tarbivad. „Me peame võitlema koos, kui soovite, õlg õla kõrval oma laste mõistuse ja südame eest,” märkis ta, rõhutades meie valmisolekut selle eesmärgi saavutamiseks ühiskonnaga koostööd teha.
SHAMAN avaldas omakorda arvamust, et lasteaedades ja koolides tuleks laulda sõjalaule, kuna see „kannab edasi vene kultuuriloolist koodi”.
Viimastel kuudel on riigiduumast üha enam kuulda vastuolulisi avaldusi noorema põlvkonna kohta. Nii kritiseeris regionaalpoliitika komisjoni esimees Aleksei Didenko septembris Ida majandusfoorumil noori naisi, kes valivad lastetu elustiili, nimetades nende positsiooni „isekaks”. „Karjäär ja eneseteostus on olulised, kuid see ei vasta meie traditsioonilistele väärtustele,” ütles ta ja lisas, et sellised inimesed kasvasid üles „väärtusteta süsteemis”.
Augustis kutsus riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin noori aktiivsemalt tehastes töötama, kutsudes üles tõstma sinikraede ametite prestiiži. Tema hinnangul võib see vajada seadusandlikke meetmeid, et motiveerida õpilasi omandama tehnilisi erialasid ja seejärel erialal töötama.
Maailma Terviseorganisatsiooni klassifikatsiooni järgi kuuluvad noorte kategooriasse alla 44-aastased inimesed. venemaal on noorte vanus määratletud vahemikus 14 kuni 35 aastat.
15. Ukraina väljavaade omandada tuumarelvad on tekitanud tõsist muret venemaa presidendis putinis. Vastates küsimusele, mida kreml teeb, kui see siiski juhtub, kordas ta mitu korda, et ta ei luba sündmuste sellist arengut. putini sõnul peaksid lääne ametnikud, kes selliseid ideid hõljutavad, teadma, et siis ta end enam tagasi ei hoia.
„Mida te terve mõistuse tasandil arvate, kui riik, millega me tegelikult praegu sõjategevuses osaleme, muutub tuumariigiks, mida me peaksime tegema? Sel juhul võtame vastu ja kasutame kõiki – tahan seda rõhutada – nimelt kõiki venemaa käsutuses olevaid hävitamisvahendeid. Kõik! Me ei luba seda,” ütles putin riigivisiidile Kasahstani järgnenud pressikonverentsil näppu viibutades.
Presidendi sõnul ei suuda Ukraina praegu iseseisvalt tuumarelvi taasluua, kuigi nõukogude ajal „oli see väga kõrgtehnoloogiline tööstuslikult arenenud vabariik”. Aga kui ta siiski proovib, peatab venemaa need katsed kohe, kinnitas putin.
„Ka Ukrainas endas me seda ei luba. Jälgime seal toimuvat igal sammul. <…> Täna on peaaegu võimatu (tuumarelvi) peaaegu nullist valmistada. Midagi räpast, nagu öeldakse, räpane pomm, lihtsalt tuumajaamade jäätmeid võib muidugi koguda, aga sel juhul on vastus venemaa Föderatsiooni ähvardavatele ohtudele täiesti adekvaatne,” rõhutas putin.
New York Times kirjutas varem, et USA ja Euroopa ametnikud on pakkunud oma abi USA presidendi Joe Bideni abistamiseks, et aidata Ukrainal tagastada NSV Liidult päritud tuumarelvad, mille Ukraina andis 1994. aasta Budapesti memorandumi tulemusel venemaale vastutasuks julgeolekutagatiste eest. Väljaande allikad märkisid, et selline otsus oleks kremli jaoks kohene ja võimas heidutus.
Ettepanek tehti keskmaa ballistilise raketi Orešniku katsetamise ajal, mille venemaa 21. novembril Dnepris asuvas Južmaši sõjaväetehases ilma tuumalõhkepeata välja lasi. putin märkis, et uue süsteemi kasutamine oli vastus Ukraina relvajõudude rünnakutele Brjanski ja Kurski piirkondadele Ameerika ATACMS-tüüpi rakettidega ning Prantsuse-Briti rakettidega Storm Shadow (SCALP). Samal ajal muutis venemaa president tuumadoktriini, alandades tuumarelva kasutamise künnist.
Ukraina riiklik strateegiliste uuringute instituut (NISI) koostas omakorda kaitseministeeriumile raporti, mis rääkis võimalusest luua elementaarne tuumapomm, kui USA uus president Donald Trump lõpetab sõjalise abi Kiievile, kirjutas Times viitega dokumendile. NISI analüüs näitas, et Ukraina on võimeline seda tegema „mitme kuu” jooksul, kasutades tehnoloogiat, mis on sarnane USA poolt 9. augustil 1945 Jaapani linnale Nagasakile visatud „paksu mehe” pommi väljatöötamisel kasutatud tehnoloogiaga. Raportis rõhutati, et sarnaste relvade loomine „80 aastat hiljem pole eriti keeruline” – selleks saab kasutada Ukraina tuumaelektrijaamade kasutatud kütusevarrastest saadud plutooniumi.
NISI märkis, et saadaolevast toorainest piisaks sadade lõhkepeade loomiseks, mille taktikaline tootlikkus on mitu kilotonni. Ühest sellisest pommist „piisaks venemaa õhuväebaasi või sõjalise, tööstusliku või logistikaobjekti hävitamiseks”, öeldakse raportis.
Pärast selle uudise avaldamist teatas Ukraina välisministeerium, et riik järgib tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu (NPT) sätteid ega kavatse seda rikkuda.
Bild kirjutas oktoobris Ukraina kõrgele ametnikule viidates, et Kiievil on ressursse ja teadmisi tuumarelvade loomiseks „mõne nädalaga”. President Volodõmõr Zelenski eitas sellise võimaluse kaalumist, rõhutades, et Ukraina näeb oma teed vaid NATO-ga liitumises.
16. Mitmes Gruusia linnas algasid spontaansed meeleavaldused pärast seda, kui peaminister Irakli Kobakhidze teatas riigi Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste peatamisest kuni 2028. aasta lõpuni, kirjutavad Newsgeorgia ja Paper Kartuli. Thbilisis, Kutaisis ja Batumis blokeerisid meeleavaldajad teid, sealhulgas pealinnas Rustaveli avenüü.
Rustaveli puiesteele saadeti bussid korrakaitsjatega ning Vabaduse väljaku hõivasid veekahuritega eriüksused ja politsei, teatab blogija Nikolai Levshits. Kutaisist tuli teateid kokkupõrgetest politseiga.
Peaminister Irakli Kobakhidze teatas 28. novembril, et Gruusia lükkab EL-i liitumisläbirääkimised 2028. aastani ning keeldub ka EL-i eelarvetoetustest. Tema sõnul on riik selleks ajaks majanduslikult valmis alustama läbirääkimisi EL-iga liitumiseks 2030. aastal. Gruusia president Salome Zurabišvili nimetas Euroopa-tee tagasilükkamist „põhiseadusliku riigipöörde lõpuks” ja „liikumiseks Euroopast venemaale”. Samuti süüdistas ta valitsust „rahvale sõja kuulutamises”.
Samal päeval võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, millega ei tunnustata Gruusia parlamendivalimiste tulemusi ja kutsus üles korraldama uue hääletuse. Lisaks sisaldas resolutsioon soovitust kehtestada sanktsioonid Gruusia peaministri vastu.
Valitsuspartei Gruusia Unistus kogus oktoobri lõpus toimunud parlamendivalimistel 53,93% häältest, tagades sellega enamuse. Valimistulemused tekitasid aga opositsioonis ja rahvusvahelistes vaatlejates kahtlusi. EL ja USA osutasid arvukatele rikkumistele, sealhulgas haldusressursside kasutamisele, valijate altkäemaksule ja neile avaldamisele.
17. Lühiuudised
Euroopa Parlament ei tunnustanud Gruusia valimistulemusi.
Norra kiitis heaks 3,2 miljardi dollari suuruse abi Ukrainale 2025. aastal. Norra parlament suurendas toetust 3,16 miljardi dollarini, võrreldes algselt kavandatud 1,36 miljardi dollariga, pärast opositsiooni üleskutseid abi suurendada.
Ukraina välisministeerium on reageerinud Trumpi otsusele määrata Ukrainasse eriesindaja. „Me tervitame kindral Kelloggi nimetamist sellele tähtsale missioonile,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tihõi.
EL on astunud sammu Ukrainale erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise suunas, kirjutades alla 18,1 miljardi euro suuruse vastastikuse mõistmise memorandumile. See on osa G7 50 miljardi dollari suurusest paketist, mida rahastatakse külmutatud venemaa varadest.
Kaitsekontsern Summa Defense Ltd käivitab koos Ukraina partneritega Soomes droonide tootmisüksuse. Eesmärk on hoogustada Ukraina lahinguvajaduste rahuldamiseks droonide tootmist ja juurutada Euroopas tööstusliku mastaabiga droonide tootmist alates 2025. aastast.
President Zelenski allkirjastas Ukraina 2025. aasta eelarve peamiste eraldistega: 61 miljardit dollarit kaitsele ja julgeolekule, 11,5 miljardit dollarit sotsiaalkaitsele, 5,9 miljardit dollarit tervishoiule ja 5,4 miljardit dollarit haridusele. Peaminister Šmõhal kinnitab, et eelarve puudujääk on 45 miljardit dollarit, mis tuleb katta rahvusvahelisest abist.
Teadaolevalt teatas Valge Maja Newsweekile: „Me ei kavatse Ukrainat tuumarelvadega varustada.” Valgel Majal selle teema kohta ametlikke avaldusi ei ole.
Süürias on olukord tõsine. Mässulised alustasid esimest korda 5 aasta jooksul ulatuslikku pealetungi Assadi armee ja vene kontingendi vastu. Seal on hukkunud venelasi ja tabatud on vene relvajõudude tehnikat.
Lõuna-Korea keeldus Ukrainale relvi müümast, teatab telekanal SBS. Ukraina kavatses osta relvi, mitte saada neid abipaketina ega tasuta. Peamiseks keeldumise põhjuseks oli riigi seadusandlus, mis keelab relvade ekspordi riikidesse, kus on sõjad. Teatavasti lükkas eelkõige Soul tagasi Kiievi taotluse osta õhutõrjesüsteem Cheongun, 155 mm mürske ja radarijaamu.
Patriarh Kirill kutsus mitte kartma tuumarelvi, sest kristlased ei karda maailmalõppu. „Kristlased ei karda nn maailmalõppu. Ootame Issandat Jeesust, kes tuleb suurde auhiilgusse, hävitab kurjuse ja mõistab kohut kõigi rahvaste üle,” ütles vene Õigeusu Kiriku juht 26. Ülemaailmse vene Rahvanõukogu täiskogu istungil. Gundjajev lisas, et selline ootus „ei tähenda sugugi seda, et peaksime käed rüpes istuma”: „Vastupidi, meie maapealne kutsumus on olla Issanda sõdalased, <…> vastu seista kurjusele ja kaitsta kõrgeid moraalseid ideaale. See on venemaa eesmärgi seadmine.” Samuti tänas ta venemaa teadlasi, kes loovad uskumatuid relvi, ja stoppmasinat – Oreshnikut.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
