Peaminister Michal märkis, et julgeolekupoliitika aluseid on vaja uuendada, et ühiselt kokku leppida, mida teeme tänastele ohtudele ja riskidele vastu astumiseks. „Venemaa on jätkuvalt Eestile ja Euroopale suurim eksistentsiaalne julgeolekuoht. Sõja-aastad on selgelt näidanud, et seda ohtu ei ole võimalik lahendada, sest Venemaa eesmärk on jätkuvalt kogu Ukraina allutamine ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine. Ohtu on võimalik vähendada, olles ise valmistunud, riigina ja ühiskonnana. Venemaal ei saa lasta tekkida mõtetki meid reaalselt ohustada. Eesti on ja jääb turvaliseks kohaks siin elavatele inimestele, ka investoritele ja turistidele,” ütles Michal.
Peaministri sõnul lähtuvad uued Eesti julgeolekupoliitika alused laia riigikaitse põhimõttest, kus oma roll on igaühel – lisaks vormikandjatele ja riigiasutustele ka kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel ja igal inimesel. „Eesti julgeolekupoliitika aluspõhimõte on sama. Meie peamine eesmärk on vastast heidutades sõda ära hoida ning muuta agressioon Eesti vastu teostamatuks. Heidutuse ebaõnnestumise korral kaitseb Eesti end igal juhul ja kõikide ohtude eest ning kui tahes ülekaaluka vastase vastu eesmärgiga sõda võita. Kordan veel: Eesti ei alistu kunagi,” kinnitas Michal Riigikogu ees.
Julgeolekupoliitika alused on Eesti julgeoleku kujundamise strateegiline raamdokument ning aluseks valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamisel. Strateegiadokument seab Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies omavahel seotud valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus.
Värsked julgeolekupoliitika alused panevad suurema rõhu elanikkonnakaitsele, millega kaitstakse inimesi kriisidest tingitud ohtude eest ja aidatakse võimalikke tagajärgi leevendada. Ühtlasi on vajalik inimeste valmisolek vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla. Esile on toodud kogu ühiskonna kriisikindluse ja varustuskindluse suurendamise siht, mille kohaselt peaks ühiskonnal tervikuna olema suutlikkus toime tulla vähemalt 30 päeva juhul, kui rahvusvahelised maismaa-, mere- ja lennuühendused ajutiselt häiritud või katkestatud on. Oluliselt on laiendatud majandusjulgeoleku käsitlust, sealhulgas elutähtsate teenuste ja varustuskindluse tagamisel.
Senisest konkreetsemalt käsitletakse energia- ja varustuskindlust ning riigi rolli kriisiolukorras, sealhulgas vajadust tagada toimivad ühendused. Digitaalses ruumis rõhutatakse küber- ja infoturbe läbivat tähtsust ning iga osapoole vastutust. Täpsustatud on ka hübriidohtude käsitlust, keskendudes haavatavuste vähendamisele ja paindlikule reageerimisele. Meie julgeolekut käsitletakse tihedas seoses kogu Euroopa julgeolekuga, ning meie sisejulgeoleku fookuses on piiri tugevdamine, sanktsioonide rakendamine ja parem valmisolek tegutseda muutunud julgeolekuolukorras.
Sõjalise kaitse keskmes on Eesti tugevdatud kaitsehoiak, mis tugineb iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Uue mõistena on kasutusele võetud aktiivkaitse põhimõte ning rõhutatakse valmisolekut tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Üle kinnitatakse ambitsioonikam siht kulutada sõjalisele kaitsele vähemalt 5% SKP-st. Täiendavad investeeringud suunatakse muu hulgas õhukaitsesse, droonivõimekusse, elektroonilisse sõjapidamisse ja süvalahinguvõime arendamisse. Samuti käsitletakse esmakordselt kaitsetööstust riigikaitse olulise osana.
Rahvusvahelises tegevuses peab Eesti jätkuvalt oluliseks tugevat Euroopa Liitu, NATO-t, regionaalseid ja teisi koostööformaate, mis aitavad kaasa Euroopa ühtsusele ja Ukraina toetamisele, eesmärgiga hoida rahvusvahelise õiguse reeglitele rajatud maailmakorda. Eesti osaleb aktiivselt Venemaa agressiooni tõkestamises ja agressorite vastutusele võtmises.
Loading ...
