Patsiendiohutuse uuring: töötajad pingutavad, kuid süsteem ei toeta neid piisavalt
Avaldatud: 20 märts, 2026
Signe Asi. Foto: Lilian Mõttus Eesti haiglates on tugev meeskonnavaim ja soov pakkuda võimalikult ohutut ravi, kuid patsiendiohutuse parandamiseks on vaja süsteemseid muutusi töökorralduses, vigadesse suhtumises ja juhtimises.
Sellisele järeldusele jõudis Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna patsiendiohutuse nooremteadur Signe Asi, kes uuris esimest korda terviklikult, kuidas tajuvad eri taustaga tervishoiutöötajad Eesti haiglate patsiendiohutuskultuuri- ja kliimat.
„On selge, et töötajad tahavad pakkuda patsientidele võimalikult ohutut ravi, kuid süsteem ei toeta neid alati piisavalt,“ ütles Asi. „Patsiendiohutus ei sõltu aga ainult töötajate oskustest ja pühendumusest, vaid ka sellest, milline on organisatsioonikultuur ja kliima – kas töötajad julgevad probleemidest süüdistamist kartmata rääkida ning kas vigadest õpitakse ja nende põhjal tehakse vajalikke muudatusi.”
Uuring põhines 2022. aastal kolmes Eesti haiglas läbi viidud küsitlusel, millele vastas 594 töötajat nii eesti kui ka vene keeles. Osalejate seas oli nii arste, õdesid ja hooldajaid kui ka tugipersonali.
Tulemused näitasid, et kõige kõrgemalt hinnatakse haiglates töörahulolu, meeskonnatööd ja otseste juhtide toetust. Töötajad tunnevad, et kolleegid aitavad üksteist ka pingelistes olukordades ning vahetud juhid võtavad nende patsiendiohutusega seotud muresid tõsiselt. Seega toimib igapäevane töö osakondades üldjoontes hästi.
Samas tõi uuring välja ka olulisi kitsaskohti. „Paljude hinnangul pole osakondades piisavalt personali ning töötempo on nii kiire, et see võib hakata ohustama ravikvaliteeti ja patsiendi turvalisust,” tõdes Asi. „Samuti ei tunta, et vigadesse suhtutaks õiglaselt, toetavalt ning õppimist soodustavalt. Sageli nähakse eksimusi pigem töötaja süü kui süsteemse probleemina ning samad vead kipuvad ikka ja jälle korduma.” Uuringust ilmnes ka, et otsene juht, näiteks osakonna juhataja, on töötajate jaoks usaldusväärsem kui haigla kõrgem juhtkond, keda nähakse igapäevasest tööst ja probleemidest kaugena.
Tulemused näitasid, et töötajate kogemused ei ole ühesugused – need sõltuvad nii ametikohast, töökogemusest kui ka muudest taustateguritest nagu keel, mistõttu tuleb patsiendiohutuskultuuri arendamisel arvestada töötajate erinevate vajadustega, rõhutas Asi.
Nooremteaduri sõnul ei saa patsiendiohutust parandada ainult töötajate pühendumusega – tuleb arendada ka süsteemi tervikuna. „Oluline on, et raporteeritud patsiendiohutusjuhtumid viiksid nähtavate muudatusteni ning töötajad saaksid tagasisidet selle kohta, mida nende tähelepanekute põhjal tegelikult parandati,” ütles ta.
Ta lisas, et kuigi süsteemsed arendused on aja- ja ressursimahukad, on tegu pikaajalise investeeringuga paremasse töökeskkonda, ravikvaliteeti ja patsiendiohutusse.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
