Kurb lugu: Kongo DV-s püüti ning tarbiti toiduks Eestis 2023. aastal rõngastatud öösorr
Avaldatud: 12 aprill, 2024Paar päeva tagasi sai Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskus kirja Eestis rõngastatud öösorri taasleiu kohta Kongo Demokraatlikust Vabariigist. Infost selgus, et lind oli kinni püütud ning toiduks tarvitatud.
Kui esmapilgul võib tunduda, et tegemist on hilinenud aprillinaljaga, siis paraku kahjuks mitte. Mitmelgi pool maailmas, nt Aafrikas ja Lähis-Idas, on laulu- ja teiste väiksemate lindude püük söögiks legaalne või reguleerimata tegevus. Kui aastasadu tagasi olid väikesed linnud lisavalguallikas, siis tänaseks on see tegevus jätkuvalt mõnes euroopalikumas riigis nt Maltal ja Küprosel säilinud kultuuripärandi osana.
Samas peab arvestama, et mitmetes Aafrika riikides ja eelkõige Kongos DV-s on parasjagu üks maailma ulatuslikemaid näljahädasid ning sealkandis võib olla tegu ka tänapäeval olulise toidulisaga. Kui üldiselt räägime selles kontekstis väiksematest värvulistest, siis selle juhtumi korral oli tegemist öösorriga, kes kuulub öösorriliste seltsi.
Teade taasleiust jõudis Keskkonnaagentuurini Belgia kolleegide vahendusel. Andmete põhjal püüti rõngastatud lind Butas (linn Kongo DV põhjaosas) või selle lähikonnas. Lind rõngastati Eestis 2023. aasta augustis Jõgevamaal. See teeb rõngastamise ning taaspüügi vahemaaks ca 6 220 km. Kokku on Eestis rõngastatud 736 öösorri.
Öösorr (Caprimulgus europaeus) on rästa suurune, pikkade tiibade ja pika sabaga ning pisikese konksus nokaga lind, kes on tuntud oma erilise valju nurrumise moodi hääle poolest. Öösorri võib kuulda peamiselt hämariku ajal või öösiti. Liigi arvukuseks on hinnatud maailmas 1,5–3 miljonit paari, sellest Euroopas 0,6–1,1 miljonit paari. IUCN liikide punases nimestikus on märgitud öösorr soodsas seisundis liigiks. Eesti öösorride talvitusalad asuvad Kagu- ja Lääne-Aafrikas.
Rändlindude rõngastamine aitab ekspertidel rohkem teada saada nende käikude kohta ning liike paremini tundma õppida. Samas tuletab see ka vahel meelde ohte, millega linnud rändeteekonnal kokku puutuvad.
Rõngastusstatistikaga saab lähemalt tutvuda Keskkonnaportaalis.
Loo autorid on eluslooduse osakonna spetsialist Kaarel Kaisel ja kommunikatsiooni ja keskkonnateadlikkuse peaspetsialist Triin Edovald.