Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Koroonaviirus mõjutab kõige enam terveid ja tugevaid naisi, keda haigusnähud jäävad pikka aega vaevama. Inglise kikkpoksijast pereema võitleb juba mitmeid kuid haigusega ja sellest jagu ei saa. Ta ei jaksa isegi pesu masinasse panna ja peab vahepeal puhkama.

48-aastane Sheffieldi naine Jeannie haigestus koroonasse märtsikuus. Pärast seda on teda 11 nädala jooksul vaevanud kõripõletik, valud rinnus ja pidev köha. Naine ei saa käia tööl ja peab pidevalt puhkama, vahendab Daily Mail.

Kui algul arvati, et koroona mõjub halvasti ainult väiksele osale patsientidest ja enamus põeb seda kergel kujul, siis mida aeg edasi, on hakanud selginema tegelik pilt. Tuleb välja, et koroona ei mõjuta halvasti ainult vanureid. Kuigi spetsialistid väidavad, et haigus möödub mõne nädalaga, on tuhandeid inimesi, kel haigusnähud püsivad mitu kuud.

Väga paljudel, kel haigus püsib pikemat aega, esinevad tõsised tervisehädad nagu pidev nõrkus, hingamisraskused, südamepekslemine, peavalud, uimasus, lihasvalud, iiveldus ja isegi juuste väljalangemine.

Viimasel ajal on selgunud, et haigust põevad pikemaajaliselt just põhiliselt naised.

Peaminister Boris Johnsonit ravinud inglise kopsuarst, professor Nicholas Hart hoiatas juba mitu kuud tagasi, et koroonast saab meie põlvkonna lastehalvatus, mida paljud põevad raskelt ja pikaajaliselt, mitmeid kuid või isegi aastaid.

1950ndatel aastatel puhkenud lastehalvatuse epideemia mõjutas paljusid inimesi ja põhjustas liikumisvõimetust. Lastehalvatust põhjustab samuti viirus, nii nagu koroonahaigust. Lastehalvatuse epideemia oli aastatel 1947 kuni 1956, kuni lõpuks leiti vaktsiin.

Ühendkuningriigis on ligi 60 000 koroona patsiendil haigus pikaajaline, mis kestab üle 3 kuu ning nende hulgas on naisi rohkem kui mehi.

USA-s ja Iirimaal läbi viidud uuringutest on selgunud, et lausa 80 protsenti pikaajaliste haigusnähtudega koroonapatsientidest on naised. Praegu pole veel täpselt teada, kas naisi on pikaajaliste haigete hulgas rohkem seetõttu, et nad on oma vaevustest usinamalt teada andnud või seepärast, et naistel esinebki pikaajalisi probleeme rohkem.

48-aastane Jeannie oli täiesti terve ja tugev naine, tegeles kikkpoksiga, kuni tal tekkisid märtsikuus lihasvalud, palavik ja kõrvetiste moodi valud. Järgnevalt on tal olnud 11 nädalat kestev kõripõletik, valud rinnus ja pidev köha. Praegu ei jaksa naine trenni ega oma tööd teha. Ta peab iga natukese aja tagant puhkama.

Jeannie abikaasa ja kaks teismelist last tervenesid haigusest peale kolme nädalat, aga naisel endal on vaevused siiani. Sellist asja ei osatud oodata haigusest, mis algas naisel väga leebete nähtudega. Jeannie räägib, et temaga samas olukorras on paljud koroonat põdenud naised vanuses 38-55.

Üks teine briti naine, 54-aastane kolme lapse ema Paula tegeles varem kabareetantsuga ja oli aktiivne, aga pärast koroona põdemist ägab valude käes, nii et ta ei saa lugeda ega telekat vaadata. Varem aktiivne naine ei saa enam kodustki välja. Ta kardab, et saab omale veel mõne tõve külge ning on vihane nende peale, kes räägivad, et koroona on väljamõeldis. Naine ütleb, et tahaks neile karjuda: „Kas te ei näe, mida see haigus teeb?!”

Paula kurdab, et kuus kuud tema elust on justkui kadunud. Osa sellest ajast ta isegi ei mäleta, see on kohutav.

Mõned naised, kes koroonat pikaajaliselt põevad räägivad, et haigus annab vahepeal järele ja tuleb siis uuesti tagasi. Nõnda on see justkui surnud ring, kust enam välja ei pääse.

Wales’is elav arheoloog Rachel kaotas haiguse tagajärjel liikumisvõime. Nii on see kestnud juba 10 nädalat, kuigi kuu aega peale haigestumist tundus talle, et ta sai terveks. Tema mõistus on korras, aga teda vaevab pidev südamepekslemine. Naine räägib, et temasugustele on öeldud, et neil pole tegelikult midagi viga, et see tuleb lihtsalt ärevusest.

New Yorgi taastusraviarst dr David Putrino märgib, et pikaajaliste hädade põhjustajaks võib olla inimese immuunsüsteem. Immunoloog dr Akiko Iwasaki on nimelt täheldanud, et terved ja tugevad naised, kel on tugev immuunsüsteem kannatavad rohkem, kuna nende immuunsus hakkab neile vastu töötama. Miks see nii on, pole veel täpselt teada. Teada on aga see, et naiste immuunsus on tugevam kui meeste oma.

Iga raku tuumas on pärilikkuseaine DNA pakendatud niidi-taolistesse moodustistesse, mida kutsutakse kromosoomideks. Need sisaldavad omakorda koodijadasid, mida kutsutakse geenideks, millest omakorda sõltub, kuidas rakud ühes või teises olukorras käituvad ning millised on juuksed, silmad või veregrupp.

Kromosoomide arv on organismis 46 – ehk 23 paari. Pool on pärit emalt ja teine pool isalt. Üks paar on nn sookromosoomid – sellest sõltub, kas inimene on mees või naine. Sookromosoomid on meestel ja naistel erinevad. Naistel on kaks X-kujulist kromosoomi, meestel üks X-kujuline ja üks Y-kujuline. Suur osa immuunsusega seotud geene on just X-komosoomides, seetõttu on naiste immuunsus parem kui meeste oma.

Samuti arvatakse, et naissuguhormoonid östrogeen ja progesteroon parandavad immuunsust ja aitavad vähendada põletikke. Uuringute järgi moodustab naiste organism näiteks kaks korda enam antikehi pärast gripivaktsiini manustamist. Oxfordi ülikooli immunoloog Philip Goulder peab seda aga kahe teraga mõõgaks. Tugev immuunsüsteem võib teha kasu asemel kahju. Seetõttu esineb naistel enam autoimmuunhaigusi nagu multiskleroos, luupus ja reumatoidartriit – nende haiguste puhul hakkab inimese immuunsüsteem ründama inimese enda organismi.

Asjatundjate väitel toimub sama asi seoses koroonahaigusega COVID-19. Pikaajalistel koroona põdejatel esineb kõige enam väsimust. Juba varem on tuvastatud, et viirushaiguste tüsistuseks võib olla müalgiline entsefalomüeliit ehk kroonilise väsimuse sündroom. See on autoimmuunhaigus, mis tekitab organismis põletikke ja mis on omane rohkem naistele. Praegu uuritakse, kas ka koroona põhjustab sama asja.

Exeteri ülikooli teadlane dr David Strain, kes koroona mõjusid uurib arvab, et koroona võib mõjutada mitokondreid – rakkude energia-allikaid. Naistele on mõju suurem, sest naiste rakkudes on vähem mitokondreid.

Arstid on välja selgitanud ka selle, mis viitab haiguse pikaajalisele mõjule juba esimese nädala jooksul. Kui esimese nädala jooksul esineb pidev köha, kähe hääl, peavalu, kõhulahtisus, söögiisu puudumine ja hingeldus, siis on suur tõenäosus saada omale pikaajaline haigus. Nende tunnuste hulka ei kuulu näiteks palavik või lõhna- ja maitsetaju kadumine, mida peetakse COVID-19 olulisteks tunnusteks. Praegu ei teata, miks see nii on, aga arvatekse, et see on seotud organismi immuunreaktsiooniga.

Koroona pikaajalised põdejad soovivad kahte asja: esiteks seda, et neid tunnistatakse kui koroonakriisi ohvreid ja teiseks hoiatada kõiki noori ja terveid inimesi, kes arvavad, et koroona tähendab nädala pikkust põdemist. Ka arstide väitel pole haiglasse sattumine ja surm ainsad koroona halvad tagajärjed. See nn leebe koroona võib tuhandete inimeste jaoks tähendada pikaajalist töölt ja igapäevasest elust eemale jäämist. Seda asjaolu ei tohi ignoreerida.

Kommentaarid

Viimased uudised