Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

kaunviljad

Juhtimaks tähelepanu kaunviljade tähtsusele valguallikana, tähistatakse ÜRO vedamisel 18. jaanuaril ülemaailmset kaunviljade päeva.

Eestis kasvatatakse kaunvilju 54 500 hektaril ja nende kasvupind on viimastel aastal jõudsalt suurenenud, kirjutas Maablogis Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel.

Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23 ja põldoad 30 protsenti valku.

Eestis kasvatatakse kaunviljadest suurtel pindadel põhiliselt põlduba ja -hernest. Viimastel aastatel on kaunviljade kasvupind ja saak jõudsasti kasvanud. Eelmisel aastal kasvatati kaunvilju 54 500 hektaril, sellest 2/3 põldhernest ja 1/3 põlduba. Põldherne pind on viimase 5 aastaga neljakordistunud, põldoa kasvatus on samal ajal aga lausa sajakordselt suurenenud. Eestis kasvatatavad kaunviljad ei piirdu aga vaid põldherne ja -oaga.

Sojauba kogub populaarsust

Uue kaunviljana on Eestimaa põldudel endale pinda võitmas sojauba, mida eelmisel aastal kasvatati Eesti Sojaliidu andmetel paarikümnel hektaril. Võrreldes aasta varasemaga on kasvupind suurenenud 10 korda.

Esmakordselt tähistati ülemaailmset kaunviljade päeva kaunviljade aasta raames mullu 6. jaanuaril 36 riigis toimunud 141 erineva ettevõtmisega, millest sai osa 21 miljonit inimest.

Kaunviljade päeva tähistamisel saavad kõik soovijad lihtsalt osaleda. Selleks ei ole tarvis muud, kui süüa kaunviljadest valmistatud toitu ja jagada seda ürituse organiseerijatega sotsiaalmeedias kasutades teemaviidet #GlobalPulseDay.

Lõunaeestlane

Viimased uudised