Taristuminister Leis: pakendiaktsiis peab kaduma
Avaldatud: 30 oktoober, 2026
Kuldar Leis. Kuvatõmmis. Kliimaministeerium teeb pakendiseaduse eelnõu uues versioonis ettepaneku kaotada pakendiaktsiis, vähendada ettevõtete auditeerimiskohustust ning võtta rohkem aega korduskasutussüsteemi kujundamiseks. Pakendiseaduse muudatuste laiem eesmärk on vähendada jäätmeteket ja suunata rohkem materjale ringlusse.
„Ligi 30 aastat tagasi kehtestatud pakendiaktsiisi eesmärk oli suunata ettevõtteid pakendijäätmeid koguma ja ringlusse võtma. Nüüd on see oma aja ära elanud. Jäätmereform parandab pakendite liigiti kogumist ning loob läbi digitaliseerimise ja reaalajaandmete selgema pildi, mis neist edasi saab. Lisaks tegeleb reform sellega, et ringlussevõtt päriselt tööle saada. Seega pole enam mõistlik hoida alles kahte süsteemi, mis täidavad sama eesmärki. Ettevõtete vastutus oma pakendite eest jääb alles, kuid teen ettepaneku aktsiisist loobuda,” ütles taristuminister Kuldar Leis.
Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks plaanib ministeerium lisaks pakendiaktsiisi kaotamisele vähendada ka pakenditega seonduvat bürokraatiat. Eelnõus on ettepanek, et pakendiaruande auditeid ei pea edaspidi esitama ettevõtted, kes lasevad Eesti turule alla 100 tonni pakendeid aastas. Seni oli auditikohustuse lävend 20 tonni.
Ministri sõnul tekitas pakendiseaduse eelnõu eelmises versioonis palju vastukaja ettepanek, mille kohaselt oleks näiteks kiirtoidukohtades, kinodes ja teistes söögikohtades tulnud kohapeal tarbitavat toitu ja jooki serveerida üksnes korduskasutatavates nõudes.
„Ettevõtjate tagasiside näitas, et korduskasutuslahenduste laiendamiseks ei ole veel piisavalt valmisolekut. Jätame selle muudatuse eelnõust välja. Parima lahenduseni jõudmiseks tuleb veel täpsemalt analüüsida, kuidas luua korduskasutusteenustele piisavalt suur ja aastaringne turg, et see oleks võimalikult tõhus ja taskukohane,” sõnas Leis.
Pakendiseaduse muutmise eelnõuga täpsustatakse ka ühekordsete plasttoodete tootjavastutuse nõudeid, sealhulgas avaliku ruumi prügikoristuskulude hüvitamist. Lisaks tehakse ettepanek keelata korduvkasutatavate pandinõude pealt tagastamatu käitlus- või teenustasu küsimine. „Kui inimene maksab korduskasutatava nõu eest pandiraha ja tagastab nõu, peab ta saama kogu raha tagasi,” selgitas Leis.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete määrusega, mis vähendab lähiaastatel kõigis liikmesriikides üleliigset pakendamist, muudab pakendid paremini ringlussevõetavaks ja inimeste tervisele ohutumaks ning suurendab korduskasutust. Näiteks peavad alates 2030. aastast EL turule lastavad pakendid olema paremini ringlussevõetavad, neis ei tohi olla üleliigset tühja ruumi ning piiratakse väga väikeste koguste värskete puu- ja köögiviljade eelpakendamist, võimaldades erandeid seal, kus see on vajalik. Tarbijatele tekib rohkem võimalusi kasutada korduvkasutatavaid pakendeid ning toidupakendites piirati PFAS-kemikaalide kasutamist.
Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
