Hispaania allikas: Raketi allatulistamine Eestis oli inimlik eksitus
Avaldatud: 8 september, 2018
Arvutisimulatsioon raketi väljalaskmisest. Kujutis: El Pais Kuu aega tagasi Lõuna-Eesti kohal lennuharjutuse käigus raketi allatulistamine viitab inimlikule eksitusele. Nimelt on selgunud, et Hispaanias viiakse sarnaseid harjutusi läbi õppemoonaga, aga Eestis oli Eurofighter laetud päris rakettidega.
Kuni ametlik uurimisaruanne pole veel valmis, viitab sõjaväeliste allikate info kohaselt praegu kõik sellele, et Eesti kohal 7. augustil alla tulistatud raketi puhul oli tegemist inimliku eksitusega, vahendab El Pais.
Juhtumis keegi viga ei saanud, aga see oleks võinud kaasa tuua katastroofi, kui välja tulistatud AIM-120 AMRAAM õhk-õhk rakett oleks tabanud samas harjutuses osalenud teisi lennukeid, kahte Prantsuse Mirage 2000 and ühte Hispaania Eurofighterit.
Informeeritud allikate väitel on enne lõpliku aruande valmimist selge, et tegemist oli piloodi veaga. Tegemist on „erakordselt harvaesineva” veaga, aga siiski tõenäolise stsenaariumiga, kuigi tulistamise protseduur on väga keerukas. Mis muudab juhtumi erakordseks on asjaolu, et Hispaanias viiakse selliseid Eurofighteri harjutusi läbi õppemoonaga, aga NATO lennukitel kasutatakse päris moona.
Kui leiab ametlikult kinnitust, et tegemist oli inimliku veaga, võib Hispaania kaitseministeerium algatada piloodi suhtes distsiplinaarjuurdluse, aga see ei pruugi lõppeda karistusega. Eksimuse põhjusi tuleb lähemalt uurida ja välja selgitada, kas oli tegemist lohakusega ja mis ulatusega. Praeguseks pole piloot ametikohustustest kõrvaldatud, nagu teatas kaitseminister Margarita Robles 23. augustil Euroopa ajakirjandusväljaannetele.
Raketti ei leitud, kuigi Eesti kaitsevägi otsis seda 7-17. augustini. Metsast leiti küll väike auk ja põlenud koht, aga raketi jäänuseid ei leitud. Sellist tüüpi rakettidel on iseeneslik lõhkamise mehhanism juhuks, kui nad märki ei taba.
Roblesil on olnud „südamlik” kontakt Eesti ametikaaslase Jüri Luigega, kes oli uurimise käiguga rahul ja tänas Hispaania osapoolt NATO Balti riikide õhuturbe missioonil osalemise eest alates 2004. aastast.
Pärast intsidenti peatas NATO Hispaania lennukite osalemise õhuturbemissioonil, et välja selgitada, kas tegemist võis olla tehnilise veaga, mis võib korduda. Kui see võimalus oli välistatud, jätkasid Hispaania lennukid missioonil osalemist alates augusti keskpaigast. Pärast neli kuud kestnud teenistust Leedus Šiauliai õhuväebaasis, kus olid kohal 135 Hispaania sõjaväelast ja kuus Eurofighterit, naasid nad 31. augustil Andaluusiasse Sevilla ligidal asuvasse Morón de la Frontera õhuväebaasi.
https://elpais.com/politica/2018/09/02/actualidad/1535893348_520215.html
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
