Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Veebist leitud fotode kasutamine on pealtnäha lihtne ja süütu tegevus, kuid tegelikult tuleb alati eeldada, et pilt on autoriõigusega kaitstud. Ei tasu jääda lootma, et keegi selle väärkasutust ei märka – ka Eestis on ettevõtteid, kes seiravad fotode kasutamist ja kellele fotograafid on andnud volituse nõuda autoriõiguse rikkumise eest hüvitist.

Kadri Kroodo, Patendiameti õigusnõunik 

Autoriõiguse seadus ütleb, et autoriõigusega kaitstakse originaalset teost. Mõnikord arvatakse ekslikult, et internetist leitud foto pole originaalne ja et autoriõigus sellele ei kehti. Originaalsus ei tähenda aga, et foto peab olema kõrge kunstilise tasemega või uudne. Originaalseks muudavad pildi selle autori isikupärased valikud: fotograafi valitud rakurss, fookus, valguse ja kaamera seadistus. Kaitset ei välista ka see, kui pildil puudub autorile viitav vesimärk või ©-kujutis. Vaikimisi tuleb alati eeldada, et foto on autoriõigusega kaitstud.

Reeglina nõuab foto kasutamine autoriõiguse omaja litsentsi ehk luba. Kui on soov mõnda internetist leitud ülesvõtet kasutada, tuleb alati kontrollida, kes on selle autor, kas veebisaidil on olemas fotode kasutamise reeglid ja kas foto kasutamine võib kuuluda vaba kasutamise erandi alla (nt õppe-eesmärk).

Kuidas autorit leida?

Google’i otsinguga leitud foto puhul on võimalik, et viite autorile leiab veebisaidilt, kust see pärineb. Autorit aitab tuvastada ka Google’i tagurpidi pildiotsing.

Osa veebisaite annab sisu kasutamiseks litsentsi; tuntuim neist on Creative Commons. Creative Commonsi litsentsi tingmärke uurides saab teada, kuidas fotot kasutada: kas lubatud on selle kasutamine äriotstarbel, kas seda tohib muuta (nt foto lõikamine ja filtri lisamine) ja jagada. Litsentside läbiv nõue on viidata teose autorile.

Võimalik on kasutada fotosid, mis on pärit tasuta või tasulistest pildipankadest (nt shutterstock.com, gettyimages.com, pixabay.com, unsplash.com jm). Siiski tuleb ka pildipangast fotot ostes selgitada välja selle kasutamise täpsed tingimused. Need leiab lühemal kujul pildi juurest ja täismahus veebisaidi üldosast.

Vaba kasutamise erandid

Autoriõiguse seadus sätestab erandid autoriõigusega kaitstud ja õiguspäraselt avaldatud teose vabaks kasutamiseks. Näiteks tohib seda kasutada illustreeriva materjalina õppe- ja teaduseesmärgil, päevasündmuste kajastamisel, paroodias ja tsiteerimisel. Ka on lubatud pilt salvestada isiklikuks otstarbeks arvutisse. Kui kahtled, kas kasutamine kuulub erandi alla, tasub uurida foto kasutamise tingimusi ja vajadusel küsida kinnitust autorilt.

Oluline on meeles pidada, et ka teose vaba kasutamise korral tuleb lisada foto juurde viide selle autorile ja allikale.

Foto väärkasutamisel riskid rahalise nõudega

Mis saab juhul, kui kasutad näiteks oma avalikus blogis internetist leitud fotot, kontrollimata selle kasutamise tingimusi? Riskid sellega, et autoriõiguse omanik esitab sinu vastu rahalise nõude. Ei tasu jääda lootma sellele, et keegi pildi kasutamist ei märka – ka Eestis tegutsevad ettevõtted, kes seiravad fotode kasutamist ja kellele fotograafid on andnud volituse nõuda autoriõiguse rikkumise eest hüvitist. Nii näiteks on Patendiameti poole pöördunud kohaliku omavalitsuse esindaja, küsides nõu olukorras, kus omavalitsuse kodulehel kuvatava pildi eest esitas nõude fotograafi esindaja.

Laiemat kõlapinda on saanud kohtuvaidlus, kus USA fotograaf Jill Greenberg nõudis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist tema foto kasutamise eest poliitilises kampaanias ühe Eesti erakonna ajalehe veebiversioonis. Fotograaf heitis vastaspoolele ette, et internetist leitud pildi kasutamiseks ei küsitud luba, lisaks kasutati seda muudetud kujul ja autorile viitamata.

Viimased uudised