Algab rahvusvaheline mürgistusennetuse nädal, mille tähelepanu keskmes on taimekaitsevahenditega seotud mürgistusohud
Avaldatud: 15 märts, 2024
Foto: Europol Esmaspäeval, 18. märtsil algab rahvusvaheline mürgistusennetusnädal, mille raames kutsub Terviseameti Mürgistusteabekeskus pöörama tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad kevadeti erinevate taimekaitse- ja putukatõrjevahendite kasutamisega.
„Lähenev kevad ja algavad aiatööd meelitavad aina enam inimesi õue. Aiatöödega käivad kaasas ka erinevad taimekaitsevahendid ja väetised, mis võivad aga hooletu käsitsemise korral olla inimesele ohtlikud,” sõnas Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.
Erinevad taimekaitsevahendid ning putukate ja näriliste tõrjeks kasutatavad ained toovad igal kevadel kaasa samas suurusjärgus mürgistusjuhtumeid kui sügisene seedetrakti ärritavate või mürgiste seente söömine. Kui möödunud aastal oli seenemürgistuste kõnesid 123, siis tõrjevahenditega seotud kõnesid oli 125.
„Kui kaitsed aeda, kaitse ka iseennast! Näiteks õunapuid pritsima minnes tuleb kindlasti kanda prille, maski ja kindaid. Ka väetist peenrasse puistama hakates tasub enne kindad kätte tõmmata. Seda, kuidas ennast just konkreetse tõrjevahendi eest kaitsta, saab enne kasutamist lugeda toote etiketilt,” rääkis Oder ning lisas, et kindlasti tuleb kemikaale hoida lastele kättesaamatus kohas.
Mürgistusinfoliinile 16662 on erinevate tõrjevahendite ja väetistega seotud mürgistusmuredega pöördutud kokku pea 1450 korral, neist 88 on olnud Põlva-, Valga- ja Võrumaalt. Pea võrdselt on juhtumeid putukatõrjevahendite, väetiste ning näriliste tõrjevahenditega. Kõige enam mürgistusõnnetusi on väikelastega vanuses 1–4 ning 18-64-aastaste täiskasvanutega.
Taimekaitse- või putukatõrjevahendi sissehingamisest või allaneelamisest põhjustatud mürgistuse sümptomiteks on hingamisteede ärritus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Mürgistused on ohtlikuimad just väikelastele, eakatele ning kroonilistele haigetele, kelle organism reageerib kemikaalidele tugevamalt.
Mare Oder julgustab mürgistuse või selle kahtluse korral helistama infonumbrile 16662. ”Mürgistusinfoliinile helistades saab murelik helistaja selgust olukorra ohtlikkusest või ka asjatust kartusest, mistõttu pöördutakse haiglasse vähem,” selgitas Oder ja soovitasmürgistusinfo numbri 16662 telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.
Helistamine on anonüümne ning nõuandeliin on avatud ööpäev läbi. Kõnedele vastavad pikaajalise töökogemuse ja mürgistusvaldkonna eriõppega õed ja arstid, kes hindavad olukorra ohtlikkust ning annavad õiged juhised esmaabiks ja edasiseks tegevuseks. Nõu saab küsida nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Rohkem mürgistusteavet saab Mürgistusteabekeskuse kodulehelt www.16662.ee.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
