Sõja ülevaade: 1675. päev – mõned vene positsioonid püsivad rindejoone taga
Avaldatud: 25 september, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. september 2026:
Täna vaid lühike rindeülevaade, millele alustuseks otse copy Ukraina sõjablogist:
Pilk Zaporižja–Dnipropetrovski suunale, kus pärast seda, kui Ukraina dessantvägede korpus rebis aasta alguses vene positsioonid kahes laias lõigus tükkideks, pole palju muutunud.
Üks kummaline anomaalia on siiski alles: mõned vene positsioonid, mis asuvad umbes 15 kilomeetrit rindejoone taga, pole siiani likvideeritud.
Svitla Dolõnas (lõunarinne) heiskas üksik vene sõdur asula serval lipu – arvatavasti seesama ettevõtlik tegelane, keda on nähtud Zorivkas ja mujalgi ning kes ilmub välja mingist enda hõivatud keldrist siis, kui olukord tundub piisavalt ohutu.
Nad on endiselt oma juhtkonnaga ühenduses, mida näitab ka seal viibiv vene droon, mille vahendusel nendega sidet peetakse. Ometi püsib see positsioon endiselt.
Ohtlikum on aga selline vene kohalolek, mis endast märku ei anna. Lihtsalt mehed, kes püsivad varjatult, peavad sidet ja ootavad.
Seetõttu pole ebamugav küsimus mitte selles, kui palju vene lippe me näeme, vaid selles, kui palju vene sõdureid on endiselt alles, kes on olnud piisavalt ettevaatlikud, et lippu mitte heisata.
Eilse päeva üldkokkuvõte:
Viimane vihmasem päev, mis arvatavalt mõjutas droonide tööd kehvema nähtavuse tõttu, ei muutnud vene poole infiltreerujate arvu vähemaks ning edenemise pingutusi tehakse paljudes lõikudes ning kasvav tegevuse tihedus üle vene piiri ning Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal tõi eile mitmeid üllatavalt kaugele jõudnud soldatite tabamisi ning Doropilja linnas võib-olla on Ukraina omad juba end pisu tagasi tõmmanud. Eks põhjus lihtne, vene pool suunab edasi nii palju infiltreerujaid ning lennunduse (põhiliselt liugpommid), kaudtule ja drooninduse väga-väga tihe toetus hakkab üha enam tekitama musta maad ehk siis alasid, kus Ukraina kaitset pole. Ukraina ei saa isikkoosseisu hoidmiseks hoida tihedat possade võrku ning ka olemasolevate possade jooksvalt mehitatud hoidmine võib-olla kulukas ning kogu aeg peavad ka Ukraina omad arendama või ümber mõtlema, kuidas vahendid jõuaks rindele ning võitlejad jääks ellu. Sammhaaval tagasi sellise vene poole kulu juures on siiski ok ning mitmed võimalikud suuremad tagsilöögid ikka juhtuvad aga miskit positiivset siiski rindel on, sest kõikjal ei suuda vene pool olla edukas ning Ukrainalgi on oma võimalusi ja siin-seal seisu parandatakse.









