Briti armee salarelv drooniajastul: ratsaüksused – idee on pärit Eestist
Avaldatud: 25 september, 2026
Pilt: Briti armee Briti armee võtab taas kasutusele sõjahobused, et vältida droonide poolt avastamist. Household Cavalry ratsarügement ja selle sõdurid on katsetanud hobuste kasutamist varjatud liikumiseks raskel maastikul, et hinnata nende sobivust sõjalisteks operatsioonideks.
Katsete käigus on hobused liikunud läbi raskesti läbitava metsamaastiku, kandes sõdureid piirkondades, kus tavapärastel sõjaväesõidukitel oleks raskusi liikumisega või kus need tekitaksid liiga palju müra.
Droonid suudaksid ülalt hõlpsasti tuvastada ja hävitada soomusmasinaid nagu tankid, kuid hobused suudavad liikuda märkamatult.
Samuti suudavad hobused end soojuskaamerate eest varjata, kuna nende kiiratav infrapunane soojusjälg on märgatavalt nõrgem kui kuumadel mootoritel või tankidel.
Kolonelleitnant Ben McNeil ütles väljaandele Times, et drooniohu tingimustes metsas liikudes peetakse hobuseid suurema tõenäosusega metsloomadeks.
Ta ütles: „Hobune suudab liikuda loomulikumalt kui ükski soomuk. Hobusega punktist A punkti B jõudmise tõenäosus on suurem kui… Challenger 2 tankiga.”
Briti armee teatas selle aasta alguses, et kaalub „sõjahobuste taaskasutuselevõttu”, otsides uusi viise vägede liigutamiseks raskel maastikul.
Idee sai osaliselt alguse umbes tosinast vabatahtlikust, kes moodustasid Eesti Kaitseliidu koosseisus ratsaüksuse.
„Nende idee on lihtne, kuid julge: tihedas metsas ja soisel pinnasel, kuhu rasked sõjaväesõidukid kinni jäävad, pääsevad hobused igale poole,” ütles armee pressiesindaja.
„Nad väidavad, et teatud raskel maastikul suudavad hobused soomukitest paremini hakkama saada. See kõlab hullumeelselt. Kuid Briti armee kuulas nad ära. Ukraina ja Lähis-Ida kogemusest saadud õppetund on selge: tänapäeva sõjapidamine nõuab loovust, kohanemisvõimet ja mõnikord ka algtõdede juurde naasmist. Kui maastik seda nõuab, on ratsavägi valmis.”
Hobused alustasid oma esimest õppuste seeriat suvel; sõduritele õpetati esmaabi ja hobuste rautamise põhitõdesid ning viidi läbi luureharjutusi hobustega, kes olid seni harjunud vaid tseremoniaalsete ülesannetega.
Sel nädalal algas teine õppuste etapp Sandhursti lähedal metsades, kus kaks kapralit lahkusid oma üksuste juurest ja suundusid ratsutama.
Nooremkapral Ben Chapman ütles: „Viisime läbi [õppuste seeria], et näha, kui lähedale hobusega pääseb ja kui kiiresti neid märgatakse. Nad jõudsid 150 meetri kaugusele. Neid on palju raskem märgata, kui arvata võiks. Kahjuks peegeldasid mõned tseremoniaalsed messingdetailid, mida tavaliselt läikima lööme, veidi päikesevalgust. Seda saab aga kergesti parandada.”
Armee märkis, et hobused olid kunagi sõduritest lahutamatud, kuni tänapäevaste sõjaväesõidukite tulek nad suuresti ajalukku tõrjus.
„Sadu aastaid olid hobused ja sõdurid lahutamatud. Alates iidsetest lahinguväljadest kuni Esimese maailmasõja mudaste kaevikuteni ratsutas ratsavägi üheskoos ajalukku,” teatati.
„Seejärel tulid tankid, soomusmasinad ja helikopterid – ning hobused jäeti kõrvale,” seisis teates. „Kuid asi on selles: need võivad taas au sisse tõusta.”
Hobuste kasutamine tänapäevasel lahinguväljal poleks siiski midagi täiesti enneolematut.
Nagu teada, läksid Ameerika eriüksuslased 2001. aastal Afganistanis – vaid mõni nädal pärast 11. septembri terrorirünnakuid – lahingusse hobustel.
5. eriüksuste grupi operatiivüksuse Alpha 595 kaheteistkümneliikmeline „roheliste barettide” meeskond liikus hobustel läbi Afganistani raske maastiku, võideldes koos kohalike vägedega Talibani vastu.
See missioon oli esimene kord pärast 1942. aastat, mil Ameerika väed hobustel lahingusse suundusid, ning hiljem hakati neid mehi kutsuma „hobusesõduriteks”.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
