Lätis vahetatakse kiirkorras välja ebausaldusväärsed valimiskomisjoni töötajad
Avaldatud: 25 september, 2026Mitmed idapiiri äärsed omavalitsused on olnud sunnitud tegema kiireid muudatusi paljude valimisjaoskondade personalis. Riigi julgeolekuteenistus kinnitas 24. septembril LSM-i Latgale toimetusele, et kogu Lätis on kontrollitud kokku 6000 valimisjaoskonna töötajat.
Riigi julgeolekuteenistuse (VDD) andmetel oli enamiku väljavahetatud töötajate puhul põhjuseks reisimine Venemaale ja Valgevenesse ning/või Kremli-meelsete sõnumite levitamine.
Daugavpilsis on 15. Seimi valimistel avatud 29 valimisjaoskonda. LSM-i Latgale toimetuseni jõudnud info kohaselt lõpetas valimiskomisjon viivitamatult koostöö enam kui 20 töötajaga ja asendas nad teistega.
Valimiskomisjoni juht ei kinnitanud ega lükanud seda teavet ümber, viidates teabe juurdepääsu piirangule.
„Oleme saanud Keskvalimiskomisjonilt teate, et peame astuma vajalikke samme. Oleme kogu selle aja jooksul tegutsenud ja nüüdseks on kõik meeskonnad täies koosseisus, tagades kõigi valimisjaoskondade töö sujumise. See on kindlasti väljakutset pakkuv, kuid inimesed on olnud väga koostööaltid. Leidsime ka inimesi, kes olid varem selles rollis töötanud. Tegime seda kohe. Sõna otseses mõttes paari päevaga sai kõik korda,” selgitas Daugavpilsi linnavolikogu valimiskomisjoni esimees Ruta Velika.
Samal ajal töötab Krāslavas 26 valimisjaoskonnas kokku 140 töötajat. Meeskond oli kinnitatud juba märtsis, kuid 18. septembril sai komisjoni esimees korralduse – meeskonda tuli muuta. „Praegusel hetkel on see lisakoormus. Seda kõike vaid nädal enne valimisi – ajal, mil on vaja teha tohutult tööd, jagada materjale ja valmistada ette valimisjaoskondi. Tundub siiski, et oleme sellega edukalt hakkama saanud; meeskond on koos ja oleme valmis. Aega oli tõepoolest vaid üks nädal; otsustasime valida inimesi nende hulgast, kes olid oma sooviavalduse esitanud juba märtsis. Pean ütlema, et helistasimegi sisuliselt neile, kes olid avalduse saatnud – ja nad olid nõus,” ütles Krāslava piirkonnavolikogu valimiskomisjoni esimees Zane Ločmele.
Kuigi valimisjaoskondadesse õnnestus kiiresti asendajad leida, jääb õhku küsimus: miks teatati keelust alles vahetult enne valimisi?
„Teatavasti kontrollitakse kandidaatide sobivust valimisjaoskonna töötajaks teatud kindlate kriteeriumide alusel. Kui oleks kehtinud ka säte, mille kohaselt ei tohi avaldust esitada isik, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul viibinud teatud kohtades, poleks me tõenäoliselt sellisesse olukorda sattunud,” jätkas Ločmele.
Keskvalimiskomisjoni (KVK) juht Māris Zviedris märkis, et julgeolekuteenistuste poolt valimisjaoskondade töötajate tausta kontrollimine on tavapärane praktika.
„Hinnanguid antakse erinevatel aegadel, sealhulgas enne valimisi. Praegu puudub meil teave, mis viitaks probleemidele mõne kohaliku omavalitsuse valimisjaoskonna komplekteerimisel. On selge, et valimiste lähenedes – nädal enne toimumist – muutub see keerukamaks,” tunnistas Zviedris.
Keskvalimiskomisjoni juht selgitas ka, et valimisjaoskondadel on olemas töötajate reserv. Ta ei avaldanud julgeolekuasutuste korralduste tõttu mõjutatud inimeste täpset arvu, kuid selliseid korraldusi on laekunud enam kui ühest kohalikust omavalitsusest.
„Kui me ei teeks midagi ja alluksime ükskõiksusele – stiilis „las töötavad jaoskonnas need, kes tahavad, küll siis probleeme ei teki” või „pole vaja süsteemi kontrollida, kui see eelmisel aastal toimis, siis toimib kindlasti ka tänavu” –, siis sellise suhtumisega jõuaksime tõenäoliselt tagasi eelmise aasta olukorda või veelgi hullemasse seisu,” jätkas Zviedris.
Riigi julgeolekuteenistus (VDD) kinnitas LSM-i Latgale toimetusele, et kontrollitud on kokku 6000 töötajat.
„Tuvastatud riskitegurite hulgas olid isikute reisid agressorriiki Venemaale ja selle liitlasesse Valgevenesse pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, samuti Kremli-meelsete sõnumite levitamine,” teatas teenistus.
Teenistus rõhutas taas, et on korduvalt soovitanud inimestel Venemaale ja Valgevenesse mitte reisida, kuid 2025. aastal jõustus riigi julgeolekut ohustava tegevuse piiramise seadus, mis keelab mitmel inimrühmal – eelkõige riigiasutuste töötajatel – Venemaad ja Valgevenet külastada.
Keeld on kehtestatud selleks, et vähendada Venemaa ja Valgevene võimude võimalusi luua otseseid kontakte Läti kodanikega nende riikide territooriumil, kus Läti võimalused oma kodanikke kaitsta on piiratud.









