Ministeerium: Eesti loob AI-agentidele turvalise digitaalse identiteedi
Avaldatud: 24 september, 2026
Valitsus valmistab ette lahendust võimaldamaks tehisaru ehk AI-agentidel inimese eest turvaliselt igapäevaseid digitoiminguid teha. Näiteks võiks AI-agent tulevikus inimese loal esitada tema eest maksudeklaratsiooni, teha kokkuvõtte terviseandmetest või tasuda kindlate piirangute piires arve.
Praegu pole Eestis ühtset võimalust kontrollida, kas digiteenuses tegutseb inimene ise või tema kasutatav AI-agent, mida antud agent teha tohib ja kes tema tegevuse eest vastutab. Selle lahendamiseks on valitsusel valmimas seaduseelnõu ning koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ja teenusepakkujatega valmistatakse ette esimesi katsetusi.
Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul on valitsuse eesmärk teha Eestist üks esimesi riike, kus AI-agendid saavad inimese nimel turvaliselt ja selgete reeglite alusel tegutseda. „Meie soov on teha Eestist maailma parim koht, kus AI-ajastu ettevõtteid luua ja juhtida. Kui tehisaru hakkab tulevikus tegema inimese eest suure osa rutiinsest asjaajamisest, peab riik looma selleks turvalised ja selged reeglid. Eesti on varem näidanud, et suudame digiriigis olla teistest sammu ees. Tahame seda teha ka AI-agentide puhul ning luua lahenduse, millest võiks tulevikus saada eeskuju kogu Euroopale,” ütles Vahtras.
Lahenduse keskmes on praegu töönimetust AI-agendi nime kandev digitaalne tunnus. Lihtsustatult oleks see inimese AI-agendi digitaalne identiteet, mille järgi saab teenusepakkuja aru, et toimingut ei tee inimene ise, vaid tema volitatud AI-agent.
AI-agent ei oleks eraldi isik ning talle ei tekiks iseseisvaid õigusi. Kõik tema tehtud toimingud oleksid seotud inimesega, kes agendi kasutusele võttis. Inimene otsustaks ise, milliseid õigusi ta AI-agendile annab.
„Näiteks võiks inimene lubada AI-agendil maksta arveid kuni 100 euro ulatuses, kuid suurema summa puhul peaks ta makse ise kinnitama. Samamoodi saaks piirata, millistele andmetele AI-agent ligi pääseb või milliseid toiminguid riigi e-teenustes teha võib. Ka teenusepakkuja saaks otsustada, kas ja millistel tingimustel ta AI-agente oma teenuses lubab. Pank võiks näiteks kehtestada makselimiidid või nõuda teatud tehingute puhul inimese kinnitust,” lisas Vahtras.
Esimesena valmistatakse ette kolme võimalikku kasutusjuhtu: inimese viimase kümne aasta vereanalüüside kokkuvõtte tegemine Tervisekassa andmete põhjal, KMD ja TSD maksudeklaratsioonide esitamine Maksu- ja Tolliametile ning piiratud õigustega arvete tasumine pangas. RIA loob tehnilise lahenduse, et AI-agenti saaks tulevikus registreerida ning teenusepakkujad saaksid kontrollida, kelle nimel AI tegutseb.
AI-agendi loomine oleks vabatahtlik. Seda saaks registreerida Eesti kodanik, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimene ning e-resident. Ühel inimesel võiks olla ka mitu erineva otstarbega AI-agenti.
Seaduseelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele esimesel võimalusel. Siis kui lahendus saab heakskiidu, alustatakse teenuse ja esimeste pilootide ettevalmistamist. Pärast süsteemi katsetamist soovib valitsus tõstatada AI-agentide digitaalse identiteedi tunnustamise küsimuse ka Euroopa Liidu tasandil.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
