Statistikaamet: Ettevõtjate kindlustunne on jätkuvalt kõrgeim kaubanduses ja madalaim ehituses

Septembris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+21,1, augustis +15,7). Hinnangud viimase kolme kuu müügile on võrreldes eelmise kuuga oluliselt langenud, samas olid ettevõtjad optimistlikumad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel. Samuti on mõnevõrra paranenud hinnang kaubavarude hetkeseisule.

Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +1,2 (augustis +7,4), sealjuures langes septembris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele. Mõnevõrra on langenud ka tööstusettevõtete kindlustunne (septembris +1,4, augustis +3,6). Eelmise kuuga võrreldes hindasid tööstusettevõtjad septembris pessimistlikumalt nii hetke nõudlust, valmistoodangu varusid kui ka järgmise kolme kuu toodangu mahtu.

Kuigi ehitussektori ettevõtete hinnang on pisut paranenud (septembris -3,8, augustis -8,6), on see teistega võrreldes jätkuvalt kõige madalam. Sarnaselt eelmistele kuudele peavad ehitusettevõtjad oma tegevuse suurimaks piiranguks ebapiisavat nõudlust.

Kolme baromeetri puhul võib andmeid lähemalt vaadates näha, et võrreldes augustiga on arvestataval määral muutunud hinnangud ühele küsimusele, mis osaleb kindlustunde indikaatori arvutamisel. Ehitussektoris vastati oluliselt positiivsemalt küsimusele „Töötajate arv järgmise 3 kuu jooksul” (augustis -4,3, septembris +5,8) ja kaubanduses „Müük järgmise 3 kuu jooksul” (augustis +5, septembris +36,4). Teenindusbaromeetri uuringus muutus märgatavalt negatiivsemaks hinnang küsimusele „Nõudlus järgmise 3 kuu jooksul (augustis +9,9, septembris -6,7). Kõigil juhtudel on hinnangu peamiseks mõjutajaks suure töötajate arvuga ettevõtete vastused.

Konjunktuuribaromeetrite uuringutes osalejad, sealhulgas ettevõtted, määratakse juhuvalimi alusel ning tulemusi kaalutakse, et need esindaksid võimalikult täpselt üldkogumi arvamust. Kaalude arvutamisel lähtutakse sellest, kui palju inimesi ettevõttes töötab ning seetõttu avaldavad suuremate ettevõtete vastused lõpptulemusele suuremat mõju. Suurem kaal ei tähenda samas seda, et baromeetrite tulemusi kujundab üksnes suurettevõtete arvamus. Selleks, et statistikaamet saaks täpse ülevaate Eesti majanduses toimuvast, on uuringutesse kaasatud nii suurema kui väiksema töötajate arvuga ettevõtteid ning kõigi nende hinnang on oluline.

Tarbijate kindlustunde indikaator on püsinud kõige stabiilsemana: septembris oli see -23,5, augustis -23,6. Kui tarbijate hinnangud oma leibkonna ning riigi majanduslikule olukorrale on alates maist pidevalt paranenud, siis leibkonna järgmise 12 kuu toimetuleku osas oldi septembris pisut pessimistlikumad. Ka on võrreldes augustiga mõnevõrra langenud tarbijate hinnangud püsikaupade ostude prognoosile.