Harno: eksamite tulemused püsivad mullusega võrreldaval tasemel

Harno avalikustas täna esialgsed põhikooli- ja riigieksamite tulemused. Võrreldes eelmise aastaga on kõigi eksamite keskmised punktisummad tõusnud või jäänud samaväärseks, veidi on langenud on vaid matemaatika kitsa eksami keskmine punktisumma.

Riigieksameid tegi sel aastal kokku 12 459 eksamitegijat, kellest 9790 on gümnaasiumiõpilased, 1953 kutseõppeasutuste õpilased ja 716 on keskhariduse varem omandanud. Eelmise aastaga võrreldes oli eksamitegijaid tänavu 700 võrra rohkem.

„Selleaastased riigieksamite tulemused on suures osas sarnased eelmise aastaga ning olulisi muutusi ei ole. Üldiselt on täheldatav kerge stabiilne tõusutrend, kuid käesoleval aastal langes kitsa matemaatika eksami tulemus 3,7 punkti võrra. Valemilehe lisamine eksamivihikusse ei toonud mullusega võrreldes kõrgemaid tulemusi. See kinnitab, et määravam on siiski oskus valemeid mõista ja õigesti rakendada. Nii nagu möödunud aastal, saavutas ka tänavu suurem osa eksamil maksimumtulemuse saanud õpilastest 100 punkti just laia matemaatika eksamil,” kirjeldas tulemusi Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.

Kokku oli sel aastal riigieksamil 100 punkti saanuid 81 (möödunud aastal 85). Haridus- ja Noorteamet ootab maksimumtulemuse sooritajaid pidulikule tänuüritusele, mis toimub 26. juunil Rakett69 Teadusstuudios.

Ka põhikooli matemaatikaeksami tegijatest sai ligi kolmandik tulemuseks 90-100%, mida on rohkem kui teistel eksamitel. Küll aga oli ligi neljandiku õpilaste tulemus matemaatikas alla 50%. „Nii nagu eelmisel aastal, on ka nüüd murettekitav aina suurenev lõhe vene- ja eestikeelsete laste matemaatika eksami tulemuste vahel. Soorituskeele lõikes suurenes eesti ja vene keeles sooritanute vahe 12,49 protsendipunktini. Tähelepanu vajavad ka eesti keele kui teise keele eksami sooritajate tulemused, mis näitavad, et alla poole õpilastest saavutasid eksamil B1-keeletaseme,” lisas Ilosaar.

Gümnaasiumi lõpetajatel tuleb sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning võõrkeeles. Põhikooli lõpetajad sooritavad samuti eesti keele või eesti keele kui teise keele ja matemaatika eksami ning eelistatud valikeksami.

Nii riigieksamite kui ka põhikooli lõpueksamite eksamitööd koostab vastava õppeaine eksamikomisjon, kuhu kuuluvad ülikoolide eksperdid ja tegevõpetajad, lähtudes eksami eristuskirjast. Eksamite eesmärk on anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest.

Praeguste tulemuste näol on tegemist esmaste tulemustega 17. juuni seisuga. Sügisel avalikustatakse lisaks riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalikumad analüüsid.

Riigieksamite tulemused õppeainete kaupa

Eesti keele riigieksam

Eksami keskmine tulemus on sel aastal 59,6 ja eksamit tegi 8854 eksaminandi. Võrreldes 2025. aastaga on riigieksami keskmine tulemus jäänud täpselt samaks. Viimasel paaril aastal on tulemused tasapisi, aga stabiilselt tõusnud, lähenedes koroonaeelsele tasemele. 100-punktise tulemuse saavutas sel korral 8 eksamitegijat.

Eesti keele kui teise keele riigieksam

Eksamit tegi sel aastal kokku 2832 eksaminandi, eksami keskmine tulemus on 61,7 punkti. B2-keeletaseme tunnistus väljastatakse 57% eksamil osalenutest (2025. aastal oli B2-taseme saavutanud õpilasi 1515 ehk 56,3%). 100 punkti sai selle aasta eksamil 7 eksaminandi.

Eelmise aasta eksamiga võrreldes on eksami keskmine tulemus tõusnud, nagu ka B2-keeleoskustaseme saavutanute hulk. Märkimisväärseid erinevusi õpilaste keeleoskustasemes varasemaga võrreldes ei ole, kuigi iga aastaga on keskmine sooritusprotsent pisut tõusnud.

Matemaatika riigieksam

Matemaatikas oli võimalik sooritada kitsa või laia matemaatika kursustel põhinev riigieksam. Kitsa matemaatika eksami tegi 4 855 ja laia matemaatika eksami 5 670 eksaminandi.

Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus on 35,4 ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 59,2. Võrreldes eelmise õppeaastaga on keskmine tulemus laia kursuse eksamil tõusnud 0,9 punkti võrra ja kitsa kursuse eksami tulemuse langes 3,7 punkti võrra. 100 punkti saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil 2 eksaminandi ja laia matemaatika eksamil 63 eksaminandi.

Võõrkeele eksamid

Võõrkeele eksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami või rahvusvahelise inglise keele eksami ning sooritada kas prantsuse või saksa keele rahvusvahelise eksami.

Inglise keele riigieksamil osales 5384 eksaminandi. Eksami keskmine tulemus oli 70,4, mis on sarnane eelmisele aastale, mil see oli 70,5. 1 eksamitegija saavutas eksamil ka 100 punkti.

B1- ja B2-keeletaseme saavutajate osakaal on jäänud sarnaseks eelmiste aastatega. 84,2% eksamitegijatest saavutasid riiklikus õppekavas oodatud B1- või B2-keeletaseme. B1-taseme saavutasid 30,4% sooritajatest, B2-taseme 53,8% sooritajatest.

Rahvusvahelisel inglise keele eksamil Cambridge C1 Advanced osales õppeaasta jooksul kokku 4920 õpilast. C1 või kõrgema taseme saavutas 92,5% eksami sooritajatest. Maksimumpunktid (210 punkti) sai 2 õpilast.

C1 või C2 taseme saavutanute suur hulk näitab, et märkimisväärne osa õpilasi ületab gümnaasiumi lõpuks õppekavas seatud eesmärgi jõuda võõrkeeles B2 tasemele, mis on suurepärane tulemus. Tulemused on iga aasta paranenud, mille põhjuseks võib pidada võimalust õpilasi pikemalt ette valmistada, sh sooritada eelnevalt eelteste ning proovieksamit.

Rahvusvahelist võõrkeele eksamit, mis on võrdsustatud võõrkeele riigieksamiga, sooritas prantsuse keeles 228 ja saksa keeles 142 õpilast.

Põhikoolieksamite tulemused õppeainete kaupa

Eesti keel

Eksami keskmine sooritusprotsent on sel aastal 75,17 ja eksamit tegi 11 790 eksaminandi. Võrreldes 2025. aastaga on keskmine tulemus tõusnud 1,64 protsendipunkti võrra.

Eesti keel teise keelena

Põhikooli lõpueksami keskmine sooritusprotsent tõusis sel aastal 54,98-lt 56,22-le. Nii nagu ka eelmisel aastal oli eksami sooritajaid 3270. Põhikoolieksamiga on võimalik saavutada eesti keele B1 tase, mille saavutas seekord 46,8% sooritajatest.

Matemaatika

Kõige suurema muutuse, võrreldes eelmise aastaga, on teinud matemaatika põhikoolieksami keskmine tulemus, mis tõusis 63,87 punktilt 66,39 punktile. Eksamit sooritas kokku 15 066 eksaminandi.

Eksamitöödega tutvumine ja apelleerimine

Apellatsiooniperioodil saab eksamitöödega tutvuda 26. juunini (k.a) eksamite infosüsteemis (EIS) või Haridus- ja Noorteametis kohapeal, mille jaoks on vajalik eelnev registreerimine.

Apellatsioone saab esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuse teatavaks tegemisest ehk perioodil 18.-26. juuni. Täpsem info on leitav Harno kodulehelt.