Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Võru volikogus on toimunud muudatus: EKRE kolinud sotsidele lähemale, Reform võimust kaugenenud.

Käisin siis täna jälle Võru volikogus. Tükk aega kaalusin, kas minna, sest see tähendanuks möödumist õuduste tehasest (loe: Võru keskväljakust), aga Inno ei viitsinud ise minna ja siis pidin ikka mina minema.

Uhh, enne mustade torude juurde jõudmist aeglustasin sammu ja sulgesin silmad. Süda tagus ärevalt sees. Kas pääsen seekord ilma närvišokita? Eelmine kord ei pääsend ja seepärast olen alati läinud linna teist kaudu, mööda Kreutzwaldi tänavat. Aga nüüd jäin jokutama ja polnud muud varianti, kui õuduste tehase kaudu minna.

Õnneks paistis päike ja see tegi selle jubeda kogemuse veidike talutavamaks. Aga ikka. Õudne oli. Eriti need mustad korvpallirõngad taevast varjutamas ja hinge ahistamas. Kui neidki poleks. Aga on. Jäin mõtlema, kui palju läheb see uuele linnavalitsusele maksma, kui nad kord seda õudust lammutama hakkavad. Selleks tuleb ilmselt mitu lisaeelarvet vastu võtta. Oleks minu teha, siis ma laseks Allasel endal selle lammutustöö kinni maksta. Algselt pidi keskväljak ju hoopis teistsugune tulema, armsate kollaste kuplikestega. Aga keegi on purjus pääga uue kavandi teinud ja selle ilusa plaani ära käkkinud. Arhitektil endal on ilmselt ka praegu häbi, aga kuidas sa ütled, et see polnud üldse minu plaan, kui oled Võru linna käest hulka raha saanud?

Volikogus oli üldiselt rahulik. Räägiti arengukavast ja lisaeelarvest, puuetega inimeste eluruumide kohandamisest ja sotsiaaltranspordist. Linnapea ja abilinnapead näisid välja pruunid ja puhanud, ilmselt just väljamaalt puhkamast tulnud. Mõtlesin veel ühe asja peale. Nimelt – arusaadav, et neid see keskväljak üldse ei häiri. Kui nad ise üldse Võro liinas ei ela. Muidugi – tuhisevad ainult oma mersude ja chrysleritega tollest õuduste tehasest viuh ja viuh mööda, ei vaata sinna poolegi ja nii muidugi ei häiri. Aga mis vaesed võrukad peavad tegema? Aga ka võrukad on leidnud lahenduse – nad lihtsalt ei tule sellele väljakule. Iga kord, kui sealt möödunud olen, pole seal olnud ühtki hingelist. Mitte keegi ei istu nende pinkide peal, mitte keegi ei mängi ping-pongi, mitte keegi ei jaluta isegi mitte üle väljaku. Väljak on inimtühi. Mahajäetud. Hüljatud. Nagu oleks ära neetud.

Küll käib vilgas sagimine vaid sammuke eemal – eelmise linnapea Jüri Kaveri poolt hoole ja armastusega korda tehtud Katariina alleel. Ja ma saan suurepäraselt aru, miks – sest seal on ilus. Romantilised pingikesed, laternad, lilled, rohelus. Võru keskväljak ei harmoneeru Katariina alleega absoluutselt. Kujutage ette mõnd turisti. Ta jalutab rannapromenaadil, sööb Katariina kohvikus paar saiakest ja astub siis laisa uudishimuga uue keskväljaku poole. Et vaadata, mida see õige endast kujutab. Tal veab, kui tal parajasti saiatükki suus ei ole, sest see võib tal kurku kinni jääda, kui ta ettevaatlik ei ole. Sattuda ilusast ja romantilisest nii kähku koledasse ja jõhkrasse – see võib mõne õrnema hingega inimese täiega rivist välja lüüa. Seepärast oleks mõistlik paigaldada Katariina alleele hoiatussildid. Et nõrganärvilistel on soovitav püsida seal ning mitte edasi liikuda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui Kaveri Võru oli armas ja romantiline, siis Allase Võru on tahumatu ja robustne. Ja need kaks Võru ei kõla kuidagi omavahel kokku. Nüüd on küsimus, millist Võru me endale edaspidiseks tahame. Kas külma nagu traktori kere või õdusalt vana aja järele lõhnavat?

Kommentaarid

Viimased uudised