Valitsuse liikmed Nursipalu laienduse asjas eri meelt
Avaldatud: 1 detsember, 2022
Esialgne laienduse plaan. Lõunaeestlase pilt. Kui Kaitseministeerium eesotsas minister Hanno Pevkuriga taotleb Nursipalu laiendust ilma planeeringuta, siis rahandusministeerium ja riigihalduse minister Riina Solman pooldavad planeeringut.
Riigikaitselise erisuse võimalus kirjutati seadusesse suvel. Toona mõeldi kõige enam sellele, kuidas kindlustada võimalikult kiirest Narva elektrijaamade veevarustus, vahendab ERR.
„Teatud juhtudel, ohuhinnangu alusel ja kui tegevus on vajalik ainult riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra vähendamiseks, on võimalik loobuda planeerimisprotsessist,” selgitas rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen.
Selle jaoks peaks ohuhinnang ütlema, et kui väga kiiresti ei tegutseta, toob see häda kogu riigile ja rahvale. „Need negatiivsed tagajärjed peavad kaaluma üle selle hea, mida me saame tavapärasest planeerimisprotsessist. Ehk inimeste kaasamise ja kaasarääkimisõiguse ja mõjude hindamise,” lausus Klasen.
„Selle me suudame väga kenasti ära põhjendada,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur ning kordas, et Eesti tänased harjutusväljad on täis, Lätti ei pääse, liitlasi tuleb juurde ja teise brigaadi soomukid peavad kusagil harjutama.
„Kui me teame, et need põhjused on meil käes kas juba täna või lähiaastatel, siis ei ole meil väga võimalust öelda, et me räägime kuuest kuni kaheksast aastast eriplaneeringu koostamise protsessist,” ütles Pevkur.
Riigihalduse ministri Riina Solman aga ütles, et planeeringu koostamisest pääsu ei ole. „Kui me väga lihtsalt ja kergekäeliselt igat objekti käsitleme riigikaitselisest vaatest ja saame sellega kehtestada ülimuslikud õigused, siis see on justkui pretsedendi loomine, mis avab järgmised uksed,” lausus Solman ning kinnitas, et rahandusministeerium soovib ruumilist analüüsi. „Et ennekõike kaaluda kõiki neid kitsaskohti, mis täna tegelikult ka ilmsiks on tulnud. Enne, kui hakata oma ülimuslikku õigust kehtestama,” märkis ta.
Planeeringu nõudmisele on ka tehnilisem põhjus. Klasen selgitas, et riigikaitselist erisust saab tarvitada ainult siis, kui see ühegi kehtiva õigusaktiga vastuollu ei lähe.
„Nursipalu harjutusvälja laiendamine täna ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega, mis on samuti õigusaktid. Ehk Nursipalu harjutusvälja puhul erisust tegelikult ei ole võimalik rakendada ja tuleb minna tavapärasesse planeerimisprotsessi,” kinnitas Klasen.
Näiteks oktoobri keskel, kui valitsus kuulutaks riigikaitseliseks ehitiseks Auvere energiakompleksi ringvoolukanali, sobitus see kenasti üldplaneeringusse.
„Näiteks juhul, kui planeeringuga on ette nähtud, et ühele alale tuleb väärtuslik põllumaa või on ette nähtud elamumaa või juba olemasolevad elamud, siis sellisel juhul me ütleme, et maa-alale riigikaitse otstarbe määramine ilma planeeringut muutmata ei ole võimalik,” lausus Klasen.
„Eks me peame nüüd siis kiiresti arutama veel korra rahandusministeeriumiga, et kas on mõistlikum riigikaitselist erandit laiendada ka seda tüüpi planeeringutele,” pakkus Pevkur.
Kui käiku läheb täiemahuline planeerimismenetlus, on võimalusi laias laastus kaks. Klasen märkis, et kõigil piirkonna omavalitsustel käib parasjagu üldplaneeringute koostamine.
„Ja kaitseministeeriumil oleks võimalik teha kohalike omavalitsustega koostööd ja see harjutusväli nendes pooleliolevates üldplaneeringutes ette näha,” pakkus Klasen.
Kuna üldplaneeringu kehtestab omavalitsuse volikogu, märkis Antsla vallavanem Avo Kirsbaum, et sel puhul oleks kogukonna võimalus kaasa rääkida eriti suur.
„Ma olen veidi skeptiline, et see kõigis kolmes omavalitsuses üldplaneeringu läbib,” nentis Kirsbaum. „Kui inimeste ja omavalitsuste vajadused või häiringud saavad vääriliselt tasutud, võib see seis olla teistsugune.”
Teine variant oleks ikkagi riigi eriplaneering. Seni on riik algatanud viis riigi eriplaneeringut. Neist ainsana on lõpule jõudnud kaitseväe keskpolügooni eriplaneering, mis kestis kokku kuus aastat.
Samas võib kogu asi ka oodatust kiiremini edeneda. Klaseni sõnul kavandab rahandusministeerium ettepanekut, mis muudaks riigi eriplaneeringu senisest oluliselt lühemaks.
„See annaks võimaluse ka Nursipalu harjutusvälja kiiremini menetleda. Aga seejuures alustada protsessi õigest otsast,” märkis Klasen. „Ehk alustada asukohavalikust, kaaluda ja võrrelda erinevaid sobilikke asukohtasid, hinnata mõjusid ja kaasata kogu kohapealne elanikkond sellesse protsessi.”
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
