Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Hooldekodudes on praeguseks COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud ligi 49,7 protsenti töötajatest ja 85 protsenti sealsetest elanikest. Palju hirmu külvas vaktsineerimise eel sotsiaalmeedia, ent praeguseks on paljud kartusest üle saanud ning kaitsesüstimist soovitatakse ka kolleegidele ja lähedastele.

„Peamised hirmu põhjused olid seotud sotsiaalmeedias levinud kuuldustega, alates kiipide panemisest ja lõpetades sellega, et vaktsiin on alles nii uus. Negatiivsust tuli sotsiaalmeediast nii palju! Kolleegid siis ütlesidki, et vaatame, kuidas teistel läheb ja mõtleme,” meenutab sotsiaalministeeriumi blogis Rannapere hooldekodu õde Dea Ivask. Olgu etteruttavalt öeldud, et praeguseks on Rannapere hooldekodus vaktsineeritud pea kõik töötajad. Vaid üks inimene loobus ja võitleb praegu hoopis COVID-19 haigusega.

Sotsiaalmeedia mõju toob välja ka Benita Kodu hooldustöötaja Merike Kirsipuu, kes tunnistab, et otsus vaktsineerida ei tulnud kiirelt. „Kui asutuses küsiti, kes soovivad vaktsineerida, siis minu esimene vastus oli ei. Põhjuseks olid peamiselt sotsiaalmeedias kirjutatud negatiivsed kommentaarid ja arvamused, mis olid minu jaoks hirmutavad ja survestavad.” Lõpuks otsustas Kirsipuu siiski vaktsineerida, kuna puutub tööl igapäevaselt kokku väga eakate patsientidega ning ka kodus on riskirühma kuuluv lähedane.

Esimese hooga tahtis vaktsineerimisest keelduda ka Tammiste Hooldekodus töötav Rita Saareoja. „Siis hakkasin mõtlema, et olles tööl hooldekodus, võin ma ju nakatada oma hoolealuseid ning see siiski muutis mu seisukohta. Motiveeris ka see, et paljud töökaaslased lasid vaktsineerida ning soovitasid ka mul seda teha.”

Vaktsineerimise otsusele aitas kaasa aeg

Aja andmine, tervishoiutöötajate ja pereliikmetega arutamine aitas paljudel hooldajatel lõpuks positiivse vaktsineerimisotsuseni jõuda. „Konsulteerisin oma endise kolleegiga Pärnu Haiglast ja tema soovitas kindlasti vaktsineerida. Nii võtsin julguse kokku ja panin ennast vaktsineerijate nimekirja,” ütleb ka Irina Kalda Tammiste Hooldekodust.

Martijn-Victor Hensen Benita Kodust tunnistab samuti, et oli alguses skeptiline. „Oli kõhklusi ja kahtlusi nagu paljudel inimestel ning pidasin nõu ka oma perearstiga, kelle vastused aitasid mul teha ajapikku kindla otsuse.”

Dea Ivask selgitab, et oluline on anda aega ja rahulikult selgitada. „Hakkasime vaikselt rääkima, kuidas vaktsiin toimib. Noppisime välja Eesti teadlaste seletusi ja panime need seinale. Julgustasime küsima, kui midagi jääb kripeldama. Mina ise olin esimene, kes vaktsiinisüsti sai ja rääkisin ka oma kogemusest,” kirjeldab ta. Tänu rahulikule selgitamisele ja esimestele positiivsetele kogemustele tegi ülejäänud veenmistöö ära kambavaim. „Lõpuks algas nagu hasart, et kui tema tegi, siis teen mina ka. Tänaseks tunneme kõik ennast väga kindlalt.”

Ruth Fain Viimsi Pihlakodust pani enda jaoks kirja nii positiivse kui negatiivse. „Sain aru, et kui me kunagi soovime tagasi pöörduda normaalsusesse, siis tuleb igal ühiskonna liikmel midagigi selle jaoks teha.”

Kaitsta ennast ja teisi, tähendab vaktsineerida

Kiire otsustaja oli ka Keila Haigla hooldusjuht Saima Raidmets. „Otsus vaktsineerimiseks sündis kiirelt. Kui on vaja, siis on vaja. Enda ja pere kaitseks,” ütleb ta.

Viimsi Pihlakodu hooldusjuht Riina Schwede ootas vaktsiini juba ammu. „Lootsin ja ootasin, et tuleks juba vaktsiin, mis aitaks meil haigestumisi vähendada ja saaksime pöörduda võimalusterohkema elu poole. Kuna töötan hooldekodus, siis kartsin, et kui haigestun, siis enda teadmata toon viiruse ka meie maja klientidele ja kolleegidele.”

Kohe oli vaktsineerimisega nõus ka Tapa Pihlakoduhooldaja Svetlana. „Kui pakuti võimalust vaktsineerida, olin kohe nõus. Väike hirm oli, aga teadmine, et saan seoses sellega kaitsta ennast, oma kliente ja perekonda, andis ka jõudu mitte mõelda negatiivsele infole. Peale vaktsineerimist ei olnud kõrvalnähtusid, ainult süsti koht andis pisut tunda,” ütleb ta.

Kohtla-Järve Pihlakodu hooldaja Kiira ütleb, et tema vaktsineerimist ei kartnudki. „Negatiivne info mind ei hirmutanud. Töötame suure hulga inimestega, neist enamus vanemaealistega. Neid tuleb kaitsta.” Samas hooldekodus töötavad hooldaja Tatjana ja hooldusjuht Kristina tunnistavad, et väike hirm neil oli, ent otsustasid siiski vaktsineerida, et ennast ja teisi kaitsta.

Viiratsi Hoolekandekeskuses töötab hooldajana Estra Mõttus, kes õpib paralleelselt ka õenduse eriala. Temagi oli oma soovis kindel. “Nähes meditsiinitöötajate pingutusi COVID-19 patsientide ravimisel ja inimeste elukvaliteedi langust, ei kaalunud ma kordagi, kas vaktsineerida või mitte. COVID-19 ei küsi vanust – me kõik oleme riskigrupis. Lihtsam ja mõistusepärasem on lasta end vaktsineerida, kui leppida hilisemate tüsistustega; halvimal juhul surmaga.”

Aino Vilberk Tammiste hooldekodust otsustas küll kohe, et vaktsineerib ennast, ent oleks vahepeal peaaegu keeldunud. „Paljud kolleegid rääkisid, et ei tea kuidas vaktsiin mõjub, kui kaua ta üldse mõjub ja millised on kõrvalnähud. Hakkasin kartma ja keeldusin. Kodus abikaasa siiski soovitas mul end vaktsineerida, sest töötan hooldekodus.”

Kuidas on tunne pärast vaktsineerimist?

Aino Vilberk, Tammiste Hooldekodu

„Olen saanud tänaseks kaks vaktsiini. Kõrvalnähtusid ei olnud, tervis on hea. Mul on tagantjärgi hea meel, et sellise otsuse tegin, sest külastan tihti ka oma eakat ämma ja peretuttavat. Minu sõnum oleks kõigile – laske ennast vaktsineerida, siis seljatame kiiremini selle viiruse.”

Irina Kalda, Tammiste Hooldekodu

„Tänaseks olen vaktsineeritud, mingeid kõrvalnähtusi ei esinenud. Tekkis turvatunne, et ma ei pruugi haigestuda. Kindlasti soovitan oma kolleegidele, kes ikka veel kahtlevad, et mingu kindlasti vaktsineerima.”

Rita Saareoja, Tammiste Hooldekodu

„Olen tänaseks kaks vaktsiini saanud, kõrvalnähtusid ei esinenud. Nüüd tunnen ennast palju turvalisemalt, sest mul on kodus 87 a. ema ja kaks last, keda samuti nakatada ju ei tahaks.”

Elo Aunpuu, Inga Arro, Merike Aunpuu, Tohvri Hooldekodu

„Tunne on palju turvalisem kui enne. Teistele soovitame, et kindlasti palun vaktsineerige ennast. Ja mitte ainult hooldustöötajad, vaid ka need, kellele pakutakse.”

Natača Tkača, SA Keila Haigla

„Peale vaktsineerimist on rahulikum olla, olen õnnelik, et ei jää ise nii raskelt haigeks ja äkki siis on ka teised rohkem kaitstud. Kindlasti soovitan kasutada kõiki haiguse levikut ennetavaid meetmeid nagu näomaski kandmine, käte pesemine ja antiseptika. Samuti soovitan mitte karta ja vaktsineerida, kui selleks võimalus avaneb. Olen nõus ka järgmisel korral uuesti vaktsineerima.”

Riina Ahven, SA Keila Haigla

„Kõrvaltoimeid polnud kummalgi korral, ei saanud arugi, et vaktsineeritud oleks, kõik oli nii nagu igapäevaselt varem. Nüüd on julgem tunne, aga jätkan ka maski ja vajadusel muude kaitsevahendite kasutamist.”

Merike Kirsipuu, Benita Kodu

„Teise süstiga tekkis väike allergiline reaktsioon – süsti koht läks punaseks, kuid rohkem kõrvalmõjusid ei olnud. Tunne pärast vaktsineerimist on ikkagi julgem ja parem, aga kõiki kehtestatud reegleid järgin endiselt. Kannan kindlasti maski ja suurte rahvamasside keskele minna ei taha. Nüüdseks olen õnnelik ja rahul, et vaktsiin sai ära tehtud ning teeksin iga kell uuesti. Olen ise kaitstud ning minu kolleegid ja patsiendid samuti.”

Martijn-Victor Hensen, Benita Kodu

“Süsti koht oli mõnda aega ehk veidi tundlik, aga mitte valus. Kõrvaltoimeid ei olnud kummagi süsti puhul üldse. Vaktsineerimine annab kindlama tunde, et saan oma tööd plaanipäraselt jätkata. Valvsust peab siiski säilima, ei tohi üleliia julgeks muutuda. Minu soovitus on võimalusel vaktsineerida (kui pole selget vastnäidustust), sest nii saame kõik jätkata töötamist turvalisemas keskkonnas. Enda vaktsineerimine ei ole ju vaid iseenda kaitsmine, vaid nii saad kaitsta kliente, kolleege ja ka oma peret ja lähedasi.”

Ruth Fain, Viimsi Pihlakodu

„Praeguseks olen saanud oma mõlemad vaktsiinisüstid: peale esimest süsti olid väikesed kõrvalmõjud, kuid ei midagi sellist mida karta. Teine süst oli ilma kõrvalnähtudeta. Praeguseks võin julgelt öelda, et minu kindel soovitus on vaktsineerida. Olen uhke enda üle, et olen valinud haiguse seljatamise teekonna ja loodan, et peagi saame vajalikud 80% ühiskonnast vaktsineeritud!”

Riina Schwede, Viimsi Pihlakodu hooldusjuht

„Kui süsti kätte sain, siis viie minuti pärast tundsin alahuules natuke surinat ja keel oli veidi kange. See tunne läks kiiresti mööda. Kolleegidel ei olnud vaktsineerimise järel kõrvalmõjusid. Järgmist vaktsiini läksin tegema juba julgemalt ja peale süstimist tundsin ennast väga hästi, süsti koht oli natuke valus paar päeva.

Olen tänulik, et otsustati vaktsineerimist alustada hoolekandeasutustest.Kui mõelda ajas tagasi, siis on vaktsineerimine päästnud palju elusid ja mõne raske haiguse, mis oli aastaid tagasi, oleme juba unustanud. Jätkan maski kandmist ja käte pesu ning desinfitseerimine on jätkuvalt igapäevane toiming.”

Estra Mõttus, Viiratsi Hoolekandekeskus

“Vaktsineerimise isiklik kogemus oli positiivne; protseduur oli kiire ja valutu. Hiljem kätt tõstes, tundsin nõrka lihasvalu, kuid see oli mööduv ega seganud igapäevaseid toimetusi. Meie hooldekodu oli üks esimesi, kellel õnnestus vaktsineerimine läbi viia ja nüüdseks on ka hooldekodu klientide kokkusaamised lähedastega taastunud. Kui meie hooldekodu vaktsineerimismudeli saaks võtta aluseks tervele Eestile, taastuks Covidi-eelne olukord üsna kiiresti. Kindlasti soovitan ja julgustan vaktsineerima, sest selle kaudu saame kaitsta enda lähedasi ja iseennast. Iga inimese panus loeb!”

Kaja Kass, Viiratsi Hoolekandekeskus

Alguses ma küll olin pisut kahtlev, aga kui oli aeg vaktsineerida, oli otsus kindel. Minul mingeid kõrvalnähtusid ei tekkinud, välja arvatud see, et käsi oli ühe päeva pisut valus. Enesetunne oli täiesti normaalne. Praegu ma oma otsust ei kahetse, tunnen ennast pisut turvalisemalt. See ei tähenda, et ei peaks ennast endiselt kaitsma. Ka hoolealustel ei tekkinud meie hooldekodus kellelgi kõrvalnähtusid. Enda kogemuse põhjal julgen küll soovitada vaktsineerida, sest haigestudes võib olukord väga raskete tagajärgedega olla

Kommentaarid

Viimased uudised