Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv eelmisel, 2022. aastal 2,6 protsendi võrra ja see toimus sisserände arvelt.

Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra, kirjutab tänases statistikablogis statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Peamiseks riigiks, kust Eestisse mullu tuldi, oli toimuva sõja foonil muidugi Ukraina: kaks kolmandikku sisserändajatest olid Ukraina kodakondsusega. Eesti kodanikke naasis 6981 ning siit lahkus 5352 inimest. Eesti kodanikud rändavad jätkuvalt enim Soome ja tagasi.

24.02.2022 alustas Venemaa täiemahulist sõda, mille mõjul saabus Eestisse eelmise aasta jooksul erakordselt suur hulk inimesi. 2022. aasta sisserände arvuks kujunes 49 414, mida on üle kahe korra rohkem kui aasta varem, mis oli siiani suurima sisserändajate arvuga aasta taasiseseisvunud Eestis. Ühtlasi oli sisserändajaid üle viie korra enam kui väljarändajaid (9657). Kokku jäi eelmisel aastal Eestisse elama 39 757 inimest rohkem, kui siit lahkus – seda on enam kui eelneval seitsmel positiivse rändesaldoga aastal kokku. Ehkki 2022. aastat jääb ilmestama erakordselt suur sisserännanute arv, väärib tähelepanu ka tõsiasi, et alates praeguse metoodika* kasutuselevõtust 2015. aastal oli väljarändajate arv mullu väikseim.

Viimased uudised