Statistikaamet: Erakordne aasta rahvastikustatistikas – rekordmadal sündimus ja rekordsuur sisseränne

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul oli 2022. aasta rahvastikustatistikas eriline. „Eesti rahvaarv kasvas 34 088 inimese ehk piltlikult öeldes Võru maakonna elanikkonna võrra. Selline kasv on erakordne. Võrdluseks, et sellele eelnenud kahel aastal kasvas rahvaarv umbes 1700 inimese (0,1%) võrra,” ütles Müürsoo.

Rahvaarvu kasvatas sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased. Sisserändajatest 67 protsenti moodustasid Ukraina kodakondsusega inimesed, keda jäi Eestisse püsivalt elama 33 217¹.

2022. aasta oli erakordne ka madala sündide arvu poolest. Kunagi varem pole Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud alla 12 000 sünni. Eelmisel aastal aga sündis vaid 11 646 last. „Sajandi madalaimat sündimust on ilmselt mõjutanud koroonakriis, Ukraina sõda ning viimasega kaasuv suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud perede kindlustunnet lapsi saada. Madalale sündimusele avaldab mõju ka see, et sünnitusealisse põlvkonda on jõudnud 90ndate põlvkond, mis on arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad,” selgitas Müürsoo.

Vähem sündis nii esimesi, teisi kui kolmandaid lapsi

2022. aastal sündis 11 646 last. „Seda on 12,3 protsenti vähem kui 2021. aastal. Keskmiselt on sündide arv olnud pärast taasiseseisvumist ligi 14 000 aastas. Arvuliselt sündis vähem nii esimesi, teisi kui ka kolmandaid lapsi,” rääkis Müürsoo. Mõnevõrra kasvas esimeste laste (2021: 37,2%, 2022: 39,8%), kuid langes teiste (2021: 35,9%, 2022: 33,8%) ja kolmandate (2021: 18,8%, 2022: 18,1%) laste osakaal kõikidest sündidest. Sünnitajate keskmine vanus oli mullu 31,2 aastat, esmasünnitajate puhul 28,9. Põhjalikuma sündide statistika 2022. aasta kohta avaldab statistikaamet 31. mail.

Eelmisel aastal suri 17 315 inimest. „Seda on küll 1272 inimese võrra vähem kui 2021. aastal, kuid tasub meenutada, et 2021. aastal oli surmade arv ka erakordselt kõrge. Viimasel kümnel aastal on surmajuhtumite arv aastas jäänud 15 000–16 000 vahele,” sõnas Müürsoo.

Eesti kodanike rändesaldo oli positiivne

Eesti kodanikke saabus riiki mullu 6981 ning lahkus 5352, ehk saabujate hulk ületas 1629 inimese võrra lahkujate hulka. Teiste riikide kodanikest saabus Eestisse kõige rohkem Ukraina kodakondseid (33 217), keda on kümme korda enam kui aasta tagasi. Kasvutrendis on ka Vene kodanike sisseränne: neid saabus mullu 1918, aasta varem 1860 ning 2020. aastal 1417.

Eestist välja rännatakse jätkuvalt kõige rohkem Soome. Üle lahe lahkus 2481 inimest (sh 2068 Eesti kodanikku), mis on väikseim näitaja alates 2018. aastast ning seetõttu oli ka Eesti-Soome rändesaldo üle paari aasta taas positiivne. Soomest naasis 2744 inimest, kellest 2374 olid Eesti kodanikud.

„Kokku jäi eelmisel aastal Eestisse elama 39 757 inimest rohkem, kui siit lahkus. Ehkki 2022. aastat jääb ilmestama erakordselt suur sisserännanute arv, väärib tähelepanu ka tõsiasi, et väljarändajate arv oli viimaste aastate madalaim,” märkis Müürsoo.

¹ Ukrainlaste andmed

Siin avaldatud registreeritud rände andmetesse lähevad kirja inimesed, kes on Eestisse kolinud viimase aasta jooksul ning kellel oli 1. jaanuari 2023 seisuga rahvastikuregistris kirjas Eesti aadress. Seetõttu ei kajasta see arv näiteks Ukraina sõjapõgenikke, kes küll viibivad Eestis, kuid ei ole end Eesti aadressile sisse kirjutanud. Eestis kogub Ukraina sõjapõgenike andmeid veel ka PPA, kes avaldab ajutise kaitse taotlejate arvu. Ajutise kaitse saanud inimesed kajastuvad esialgses rahvaarvus vaid siis, kui nad viibisid 01.01.2023 seisuga Eestis ning olid end sisse kirjutanud Eesti aadressile.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Vaata ka rahvastiku valdkonnalehte.