Sõja ülevaade: 944. päev – Donetski rindel ei lähe kahjuks hästi
Avaldatud: 24 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. september 2024:
Donetski rindel ei lähe kahjuks hästi.
1. Muutusteta.
2. Kaugel miskit uut ei tabatud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski linnas vene pool edeneb.
8. Donetsk: ei lähe hästi.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa suurendab sõjalisi kulutusi uue rekordini: sõda läheb 2025. aastal maksma 142 miljardit dollarit.
12. Vanaks kipuvad nad seal kremlis jääma…
13. Inflatsioon ja tõusvad palgad ajavad Venemaa ettevõtted võlgadesse.
14. „See on nagu Bahmut.” Ukraina võib Pokrovski kaotada 2–3 kuu jooksul.
Jälle suutis vene pool tõsta peaaegu kahekordsele tasemele kaudtuleüksuste laskude arvu ning samas tasemes kahjuks ka kamikaze droonide arv. Lennunduse aktiivsus ka pisu tõusis. Jätkuvalt kipub arvama, et tegu pole mitte moona puuduse vaid vene poole logistikaraskustega, mis ei lase igapäevaselt hoida taset väga kõrgel.
Kõrge rünnakute arv (143) päevas ja tõusnud soomuse kasutamine neis ning kasvanud kaudtuletöö toob neis valdkondades ka suurema kaotuste kasvu. Veel kahjuks vene üksuste läbikulumist ei prognoosi. Küll võib hakata tasapisi muret neile tegema, et elukutseliste osakaal väheneb kiiresti. Hetkel prognoosib (vabandused, et kohvipaksu pealt), et seda kõrget survet jagub vähemalt sügisvihmadeni, siis pisu ilmastikust tulenevalt surve võib langeda ja võib-olla hakkab lõpuks vene poole suur kaotuste arv vähendama rünnakujõudu ja tahet paljudes üksustes.
1. Mitmes öises laines droone poole Ukrainani ulatus, kaasaarvatud Kiievi kanti.
2. Vaid Brjanski, Kurski ja Belgorodi kant sajus ning elanikel soovitatakse ise varjendeid teha…
3. Kursk: muutusteta. Kõlakaid tuleb, et jätkuvalt aktiivsed mõlemad pooled.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis kahjuks on hakanud vene pool edenema lausa päevas kvartalikaupa.
8. Donetsk: vt ka p14 ehk siis muresid jagub.
Võib-olla on Ukraina omad uuesti New-Yorki põhjaosa maha jätnud. Hetkel tuleb infot, et lahingud küll linna põhjaosas jätkuvad, aga seal juba domineerivat vene pool. Eks homme targem.
Loodesektor kahjuks jätkab kerkimist nii loode- kui edelaserval. Edelaserval jälle samm edasi ja vene pool jõudis Pokrovski suunas edasi ja jõuab uutes kohtades Zuravka jõeni. Kahjuks on juba varasemalt Hrodivka võtmisega vene pool enda kogu selle linna ulatuses sillapea üle Zurvaka jõe ja jõest mujal arvavalt Ukrainal enam nii suurt abi pole.
Edelasektoris jätkab vene pool edenemist Selidove linnast lõunas Ukrainske juures aga see suund veel ohtu linna ümberpiiramisele või kaitsmisele ei sea. Eile jõuti sealse raudteeni ning samm oli peaaegu 1km.
Vuhledari suunal on saanud vene pool edasi ka otse linnast lõunas läbi Pavlivka küla aga sealt veel linnani jõudnud pole. Kui selline vene poole surve jätkub, siis paari nädakaga hiljemalt võib Ukraina linna kaotada, varustusteede äralõikamise puhul ka kiiremini ja see oht on kummaltki suunalt, idast ja läänest ning selle läbi tõuseb ka linna kaitsjate kotti jäämise oht.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa valitsus valmistub taas järsult suurendama eelarvekulutusi sõjaväele, et tasuda arve Ukraina sõja eest, mis on läinud vene maksumaksjatele maksma juba 22 triljonit rubla (220 miljardit eurot). 2025. aastal kulutab föderaalkassa rubriigis „riigikaitse” rekordilised 13,2 triljonit rubla ehk 132 miljardit eurot, vahendab Bloomberg, viidates riigiduumale esitamiseks ettevalmistatavale eelarveseaduse eelnõule.
Võrreldes 2024. aastaga (10,8 triljonit rubla) suurenevad sõjalised kulutused veel 22%, võrreldes 2023. aastaga (6,8 triljonit rubla) – kaks korda ja võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga (3,5 triljonit rubla) – peaaegu 4 korda. Sõjaline eelarve ulatub 6,2%-ni riigi SKT-st.
Peaaegu iga kolmas eelarve rubla – kokku 12,9 triljonit rubla – kulub salastatud reale. Selliste kulude kogumaht kasvab käesoleva aastaga võrreldes 16% ehk 1,8 triljoni rubla võrra. Valitsus kulutab veel 3,5 triljonit rubla rubriiki „Riiklik julgeolek”, mis katab politsei, riigikaitse, uurimiskomisjoni, eriteenistuste ja teiste õiguskaitseorganite eelarved. Kokku söövad armee ja julgeolekujõud ära 40% föderaaleelarvest ehk 16,7 triljonit rubla (167 miljardit eurot).
Valitsus plaanib külmutada eelarvekulutused tervishoiule jooksva aasta tasemel – 1,6 triljoni rubla ulatuses ning oluliselt vähendada eelarvekulusid elanikkonna sotsiaaltoetustele, sealhulgas pensionide ja toetuste väljamaksmisele. 2025. aastal eraldatakse selleks 6,8 triljonit rubla – 700 miljardi võrra vähem kui 2024. aastal.
Kulutused haridusele suurenevad eelarveprojekti kohaselt veidi – 1,5-lt 1,6 triljonile rublale. Valitsus kavandab eelarve rubriigis „rahvamajandus” märgatavat kasvu – 10% ehk 400 miljardit rubla, mis hõlmab eraldisi megaprojektideks ja riigikorporatsioonide abistamist.
Maksude tõus aitab valitsusel tasakaalustada sõjalist eelarvet: alates 2025. aastast hakkab Venemaal toimima üksikisiku tulumaksu astmeline skaala, samuti tõuseb ettevõtluse kasumi maks. See toob rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt riigikassasse täiendavalt 2,6 triljonit rubla.
12. Venemaa president peaks saama õiguse pikendada 70-aastaseks saanud uurimiskomitee esimehe ametiaega, leiab putin. Riigipea esitas riigiduumale vastava eelnõu. Juurdluskomitee praegune esimees, justiitskindral aleksandr bastrõkin sai augusti lõpus 71-aastaseks. Ta on sellel ametikohal olnud alates 2010. aasta oktoobrist. Viimati nimetati bastrõkin Juurdluskomitee esimeheks viis aastat tagasi. Tema volitused lõpevad sel aastal.
Kehtivate seaduste kohaselt on riigis teenimise vanusepiirang 65 aastat. Seda perioodi saab aga pikendada viie aasta võrra kuni töötaja 70-aastaseks saamiseni. Seda tehakse ministri otsusega. putin tegi ettepaneku teha juurdluskomitee juhiga otseselt seotud täiendus. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu koostati selleks, et selles ametis „parandada teatud teenusepakkumisi”.
Bastrõkin õppis Leningradi Riiklikus Ülikoolis (praegune Peterburi Riiklik Ülikool) putiniga samal kursusel ja oli rühma juht.
President on ametnike ja julgeolekujõudude ametiaega korduvalt pikendanud seoses ametisoleku vanusepiiri lähenemisega. Näiteks selle aasta mais tehti selline otsus Rosfinmonitoringu juhi Juri Tšihhantšini kohta.
2022. aasta novembris lubas putin Föderatsiooninõukogu ja Riigiduuma aparaadi juhtidel säilitada oma ametikohad kuni 70 aastaks. Samal aastal sai president ise 70-aastaseks.
Mõni kuu enne Venemaa tungimist Ukrainasse kirjutas putin alla seadusele, mis lubab pikendada armeekindralite, marssalite ja mereväeadmiralide kasutusiga 70 aastani. Enne seda tühistas riigipea ka enda poolt ametisse nimetatud ametnike vanusepiiri 70 aastat.
putini juhitud Julgeolekunõukogu edestas eelmisel aastal NSVL Poliitbüroo vanusenäitajaid, millest on saanud riigivalitsuses gerontokraatia sümbol. Paljud Julgeolekunõukogu liikmed on juba ammu ületanud pensioniea (65 aastat) ja ametniku maksimaalse riigiteenistuse perioodi (70 aastat). putin pikendab igal aastal nende volitusi.
Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks on kõigi julgeolekuasutuste (kaitseministeerium, siseministeerium, FSB, välisluureteenistus) juhid, parlamendi mõlema koja juhid, samuti välisminister sergei lavrov, kes on praegu 74-aastane.
Volikogu keskmine vanus on juba ületanud 65 eluaastat. Julgeolekunõukogu sekretär sergei śoigu 69-aastane, sama vana SVR-i juht sergei narõškin, FSB direktor aleksandr bortnikov 72-aastane, kaitseminister andrei belousov 65-aastane, siseminister vladimir kolokoltsev 62-aastane, föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvienko 75-aastane. Nõukogu noorim alaline liige on kremli administratsiooni juht anton vaino, kes on 52-aastane.
13. Vaatamata kõrgetele intressimääradele jätkab laenude kiire kasv, aeglustudes vaid veidi, selgub keskpanga augustikuu andmetest. Pankade ettevõtete laenuportfell kasvas kuuga veel 1,5 triljoni rubla võrra kuni 82,9 triljoni rublani. Seda on vähem kui juulis (1,8 triljonit RUB, +2,3%), kuid siiski palju, teatab regulaator. Hard Figuresi analüütikute sõnul ületab laenukasv jätkuvalt keskpanga prognoosi.
Kasvu tagasid rublalaenud, mis osutusid veelgi suuremaks kui juulis: 1,8 versus 1,7 triljonit rubla. Aeglustumine saavutati tänu portfelli valuutaosale: välisvaluutas laenud vähenesid 0,3 triljoni rubla võrra mitmete suurte tagasimaksete ja “mürgiste” valuutade konverteerimise tõttu rubladesse, selgitab keskpank. Augustis võtsid rublalaene erinevate tööstusharude ettevõtted, teatab keskpank. Need olid peamiselt suunatud käibekapitali täiendamisele: äritegevus näitab jätkuvalt suurenenud nõudlust käibekapitali järele.
Keskpank põhjendab seda tegevuskulude, sealhulgas logistika ja palkade kasvuga. Nende teises kvartalis ilmnenud kasvu aeglustumine juulikuu andmete põhjal ei arenenud, märgivad MMI analüütikud, nimetades jätkuvalt kõrge tarbijaaktiivsuse peamiseks teguriks palkade kiiret kasvu, kuid samas kõige olulisem tegur ärikulude kasvus, suurusjärgu võrra olulisem kui laenuteeninduskulude kasv.
Kõigil need kulud ei kasva. Näiteks keskpanga andmetel ligikaudu 300 miljardit rublase laenuportfelli kasvu põhjustasid eluasemearendajad, kes ei ole intressimäärade suhtes tundlikud – need on selles segmendis oluliselt madalamad kui portfellis tervikuna ja sõltuvad tingdeponeerimiskontode täitmisest. Seda tõusu ei märka ka subsideeritud määraga riiklikes toetusprogrammides osalejad. Ülejäänud maksavad täies ulatuses. „Me ei saa pangast raha võtta alla 21% (põhimäär pluss 2%),” ütles AvtoVAZ-i president Maxim Sokolov.
Kõrge inflatsioon suurendab ka tegevuskulusid ja sunnib ettevõtteid laenu võtma. Logistika ja väliskaubanduse maksed kallinevad, tootjahinnad tõusevad. „Inflatsiooni soodustavate tegurite osakaal on jätkuvalt muljetavaldav, lisaks ülekuumenenud nõudlusele, toidab hinnadünaamikat kulude inflatsioon,“ nendivad Raiffeisenbanki analüütikud.
Suure nõudluse tõttu saavad ettevõtted kasvavad kulud kergesti tarbijate kanda, nõustuvad MMI analüütikud: „Palga-hinna inflatsioonispiraal jätkub.” Edasine kiirenenud palgakasv võib muutuda eraettevõtete jaoks jätkusuutmatuks, kardavad TsMAKP analüütikud.
Portfelli kvaliteet keskpangale veel muret ei valmista. Ettevõtete probleemsete laenude maht kuuga ei muutunud – 3,6 triljonit rubla ja selle osakaal portfelli kasvu tõttu isegi vähenes (4,9%-lt 4,8%-le). „Praegu pole ühtegi murettekitavat signaali,” ütleb investeerimispankur Jevgeni Kogan. „Ja järgmisel aastal võib olukord kiiresti halveneda, kuid on juba hilja.”
14. Ukraina armee kaotab järk-järgult oma positsiooni Pokrovski lähedal, mis toimib selle Donbassi grupi peamise varustuskeskusena. vene väed säilitavad ülekaalukat arvulist ja tuleüleolekut, asendades pidevalt hukkunuid ja haavatuid üha uute lepinguliste sõduritega.
Viimasel ajal on olnud „väga intensiivne” võitlus, ütles Financial Timesile Donetski oblastis Pokrovski rajoonis asuvat Novogrodovkat kaitsnud, kuid sunnitud loovutama sunnitud 68. jäägribrigaadi üksuse ülem Juri. „Meil on suuri kaotusi, rohkem kui varem,” ütles ta ja lisas, et tema üksus hävitati täielikult ja ellujäänud jagati ümber teistele üksustele. vene väed kannavad Juri ja teiste rindel viibivate komandöride sõnul veelgi suuremaid kaotusi, iga päev hukkub sadu sõdureid, kelle asemele saabub rohkem.
„See on uskumatu,” ütleb Juri. „Kui kaua nad võivad niimoodi jätkata?”
Ilmselt saavad nad praegu hakkama: Venemaa föderaal- ja piirkondlikud võimud suurendavad ja suurendavad makseid kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise eest. Ühest küljest näitab see inimeste puudust, kes on valmis surema ja tapma. Teisest küljest on ka sellise kaotuse mastaabiga võimalik rindejoone auke toppida: föderaaleelarve kulutuste andmete põhjal otsustades ulatus lepinguliste sõdurite arv 2024. aasta esimese kuue kuuga 166,2 tuhande inimeseni, võrreldes 2023. aasta sama perioodi 26,7 tuhandega.
Viie Ukraina üksuse komandöri hinnangul võib vene armee üleolek inimjõus ulatuda 8:1-ni ja suurtükiväes – 10 või enam 1 vastu. Seetõttu usub Ukraina relvajõudude luuredroonide üksuse ülem, et esimese 2-3 kuu jooksul ootab Pokrovskit „täielik hävitamine ja võimalik okupatsioon”. „Kui mõtleme realistlikult, on Pokrovsk nagu Bahmut,” ütles ta FT-le, meenutades linna, mille Wagneri PMC 2023. aastal vallutas ja peaaegu maatasa tegi.
vene armee õppis wagneritelt tõhusamat taktikat, mida ta nüüd Pokrovski lähedal kasutab, väidavad kaitset hoidvad Ukraina sõdurid. Eelkõige on kesksuvest alates rünnatud väiksemates ja liikuvamates gruppides korraga mitmes suunas, mis raskendab nende likvideerimist ning suurte rünnakute vältimist tankide ja soomusmasinate abil. „putin hävitas Wagneri, kuid võttis sellest kõige tõhusama,” ütles presidendibrigaadi 21. pataljoni patareiülem Mihhail Temper.
Vallutajad lähenesid Pokrovskile umbes 8 km kaugusele. Vaatamata hiljutisele abivägedele peavad linna kaitsjad nende hinnangul taganema, osaliselt seetõttu, et osa nende vägedest viidi minema, et osaleda 6. augustil alanud Kurski operatsioonil. „Kursk oli hea mõte, see näitas, et Venemaa on nõrgem kui paljud arvasid. Aga hinda maksame selle eest [oma maaga],” ütleb jalaväeülem.
Kui Pokrovsk langeb, on vene armee piirkonnas soodsamas strateegilises positsioonis: rünnaku alla satuvad Konstantinovka ja Družkovka, aga ka palju suuremad linnad Slavjansk ja Kramatorsk.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
