Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 7-8. september 2024:

vene pool suudab seni hoida väga kõrgel rünnakute survet ja edenemisi tuvastas nii Harkivi kui Donetski rindel ja Dnepri deltas. Ukraina edu jätkub Kurski oblastis ja esmane edu New-Yorki linnas on saamas täiendust.

1. Sadu, sadu, see kurimuse sadu…

2. Miskit ikka aga ootab uut tihedat sajuilma.

3. Kursk: Ukraina edu jätkus.

4. Harkiv: vene pool laiendas enda kontrollitavat ala.

5. Kupiansk-Kreminna: vene poole konveier pole kahe päeva jooksul edu toonud, hoopis kõlakas väiksest Ukraina edust.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: New-Yorkis edeneb Ukraina, kahjuks aga loodesektoris ja Krasnohirivka juures vene pool.

9. Lõunarinne: muutusteta, kuidagi liiga rahulik.

10. Herson: vene pool Dnepri deltas ühe saare üle kontrolli sai.

11. Ukraina relvajõudude pealetungi taustal Kurski oblastis saavutas venelaste ärevuse tase rekordi.

12. Ukraina luure juht nimetas Telegrami ohuks riigi julgeolekule.

13. Lühiuudised

Eilne päev tõi kahjuks uuesti kõrgele vene poole pommitamiste taseme, mis oli u 1,5 kordne tavalisest (sarnane tõus ka liugpommide arvus). Lisaks läks lakke kamikaze droonide kasutamine, mis tõusis tavapärasest isegi kolm korda kõrgemaks.

Samas suudetakse seni hoida kõrgel ka rünnakute arvu enamuses rindelõikudes, kokku oli 183 rünnakut.

1. Täna öösel ründasid Sahedid uuesti ja vähemalt üks neist olla teinud pisu pikema tiiru Rumeenias. Lendas neid nii Odessa, Poltaava, Sumõ jne kandis.

2. Droon ründas objekti Voroneži oblastis Ostrogožski rajoonis. Kuberner Aleksander Gusev ütles, et droon „avastati ja suruti maha”, kuid kukkuvad rusud põhjustasid tulekahju, mis „levis plahvatusohtlikele esemetele” ja hakkas seejärel plahvatama. Esialgsetel andmetel keegi viga ei saanud. Võimud otsustasid evakueerida ühe küla elanikud. Mitukümmend inimest käis ajutistes majutuskeskustes, ülejäänud majutati sugulaste ja sõprade juurde, täpsustas Gusev. Ostrogožski rajoonis on välja kuulutatud eriolukord. Kuberner ei täpsustanud, kuhu droon täpselt kukkus. Kohalikud elanikud teatasid, et tegemist oli Soldatskoje külas asuva laskemoonalaoga. Nende sõnul kestis detonatsioon mitu tundi. Rünnaku tõttu piirkonnas oli Voroneži-Luganski maantee 64-105 km täielikult blokeeritud. Lisaks oli liiklus Kurski-Borisoglebski maanteel osaliselt piiratud, teatas liikluspolitsei. Ukraina desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse (CPD) juht Andrei Kovalenko väidab, et laos hävitati Põhja-Korea tarnitud raketid.

Tegemist on teise rünnakuga Ostrogožski rajoonis asuva laskemoonalao vastu viimase kahe nädala jooksul. Enne seda ründas rajatist 24. augustil droon, puhkes tulekahju, kaks naist said viga, üks neist viidi raskes seisundis haiglasse, teatas kuberner. Laskemoon plahvatas ligi kaks päeva, kuulutati välja evakuatsioon, mille käigus lahkus umbes 600 inimest. Voroneži oblastis asuvad laskemoonalaod on sageli Ukraina relvajõudude sihtmärgiks. 28. augustil tabasid droonid sellist objekti Malaja Meženka külas ja 7. juulil Sergejevka külas. Ööl vastu 25. juunit tabati Olhovatski rajoonis asuv laskemoonaladu. Rünnaku eest võttis vastutuse Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR).

7. augustil lendas mitu drooni kuni Voronežini, kahjustades elumaja fassaadi ja aknaid.

Eile hilisõhtul töötas Krimmis mitmes piirkonnas õhuhäire.

3. Kursk: Venemaa on kaotanud 6000 hukkunud ja haavatud sõdurit alates Ukraina relvajõudude operatsiooni algusest Kurski oblastis, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski riigi kaitset käsitleva kontaktrühma Ramsteini formaadis kohtumisel. Kui palju vene sõdureid Kurski oblastis on, pole teada. Ajalehe Wall Street Journal allikate sõnul eemaldas vene väejuhatus 20. augustil rinde teistest sektoritest mitu alamehitatud üksust ja viis piirkonda umbes 5000 sõjaväelast. Samal ajal vajab putin Ameerika luure hinnangul Kurski oblasti tagastamiseks kuni 50 tuhandest inimesest koosnevat rühma, kuid seni pole selline arv „lähedalgi”.

Rinde läänesektoris jätkab vene pool pontoonsildade rajamist üle Seimi jõe ja enne kui Ukraina need hävitada suudab, miskit siiski üle toimetada suudetakse. Seni on vene poole varustuse liiklus toetamaks jõe põhjakaldal olevat koosseisu ning veel pole tuvastanud siinsete vene üksuste lahkumist jõe taha.

Rinde põhjasektorist tuleb vaid kõlakaid, et lahingud jätkuvad.

Rinde idasektoris kasutab vene pool järjest enam liugpomme oma asulate pommitamisel. Siit saab ka tuletada, et seni siiski vene pool jätab järjest külasid maha. Võimalik, et osa sellest tuleb seni edukalt toimetavate mobiilsete Ukraina luure/diversioonigrupide tööle, kes üldjuhul kuhugi pidama ei jää. Üks väike Naidenovi küla siiski alaliselt Ukraina kontrolli alla läks.

Rinde kagunurgas muutusi rindejoones ei tuvastanud. Seni pole täheldanud ka suuremat vene üksuste lisandumist rindetsooni ja kipub arvama, et pigem jätkatakse Kurski linnale lähemal juba mitu nädalat tagasi alustatud kaitseliini rajamist ja mehitamist.

Kurski oblasti Ukraina kontrolli all olevas osas käivitas väejuhatus kohalikele elanikele mõeldud uudistesaate. Seda oli raske kindlaks teha, kuna Sudžas ja lähedalasuvates külades puudus side ja Interneti-teenuse pakkujad, kuid „TRO Media” sai neist raskustest üle.

4. Harkiv: Vovtšanski linnast idas suutis vene pool edeneda üleeile u 2 km 3 km laiuselt. Ala jääb Vovtša jõest põhja poole ja võimalik, et jõeüleselt oli ala varustusahelas nii suure mõju all, et vene pool kogu seni halli ala ära omastada suutis. Selliselt on võimalik vene poollel veelgi edeneda, sest kahjuks jookseb jõgi piki piiri oma loogetega jättes sinna vahele paari kilomeetrise maa-ala.

5. Kupiansk-Kreminna: hull konveier kahel päeval ühtki uut edenemist ei toonud, küll suutis Ukrianaa pisu parandada oma seisu Makijivka küla lähistel rinde keskmises sektoris. Muutusi küll rindejoones siiski ei teeks, sest hetkel vaid info, et Ukriana soomukid varasemalt vene poole hõivatud alal suht takistamatult juba ringi toimetasid.

6. Siversk: muutusteta, kuigi survet jagus.

7. Bahmut: hetkel pisu info ootel, mis on täpsem seis Tšassiv Jari juures oleva vene poole sillapeaga üle kanali ja mis seis on Klišijivka juures.

8. Donetsk: Ukraina relvajõud (AFU) kandsid reservid Pokrovski suunale, et peatada Vene vägede edasitung. Sellele rindeosale saatis väejuhatus kuni viis soomusmasinatega varustatud brigaadi, millest igaühes on 2000 inimest, kirjutab Forbes. Väljaande andmetel astusid need väed lahingusse mööda viimast kaevikute ja kindlustuste liini 8-10 kilomeetri kaugusel Pokrovskist ja selle elutähtsatest varustusarteritest. Rahvuskaardi Kara-Dagi brigaadi, 12. Aasovi brigaadi ja armee 93. mehhaniseeritud brigaadi väed alustavad vasturünnakuid, mille peamine mõju on olnud venelaste pidurdamine või tagasilükkamine.

Ukraina kaitsestrateegiate keskus (CDS) ennustab, et lahing Donetski oblastis Pokrovski pärast saab 2024. aastal vastase ründeoperatsiooni kulminatsiooni edelapoolses operatsiooniteatris. Veelgi enam, vene armee ületab selles piirkonnas Ukraina relvajõude umbes neli korda. Praegu on aga tänu reservidele võimalik rünnakut tagasi hoida. Seda tunnistavad nii kremli propagandistid kui ka sõjaväekorrespondendid. Z-blogija Jevgeni Norin kirjeldas saabuvaid Ukraina üksusi kui „üsna terveid ja hästi varustatud”. Ja kanali „Veteran’s Notes” autor märkis, et „toimub täpselt see, mida oodati – Ukraina relvajõud alustasid vasturünnakut Selidovo, Toretski ja New Yorgi piirkonnas” ning see mõjutab pealetungi tempot.

DSP märkis, et vene väed ei saa endale lubada hoo kaotamist, kuna iga päev nad ei liigu edasi, ukrainlased töötavad selle nimel, et enne saabuvat talve oma positsioone linna ümber tugevdada ning külmal aastaajal lahingutegevus tavaliselt väheneb, kuna vaja on rohkem ressursse.

Peamised lahingud toimuvad praegu Selidovo piirkonnas, linnas, mis on tegelikult Pokrovski „värav”. Juba mitmendat päeva on Kara-Dagi brigaadi tankid T-64 seganud ja hõivanud sinna tungida püüdvaid vene rasketehnikat ja lahingumasinaid mööda idast läände kulgevat peateed. Maastiku iseärasuste tõttu ei ole Selidovo piirkonnas turvalisust ja kindlustust tagamata vene armeel võimalik pealetungi toetada, selgitas DSP. Kuid nüüd, kui värsked ja hästivarustatud Ukraina väed on nendele positsioonidele saabunud ja asuvad vasturünnakule, tundub kunagi vältimatuna tundunud Pokrovski hõivamine „vähem tõenäoline”, lisasid analüütikud.

Njah, kahjuks nii optimistlik, nagu eelnevas loos kirjeldati, siiski ei ole.

New-Yorkis kolm päeva tagasi saadud ala on suudetud hoida ning hetkel tuleb kõlakaid, et Ukraina omad pingutavad, et jätkata asulas edenemist. Vähemalt üks Ukraina lipp on püsti kesklinnas.

Kõlakad liikusid, et loodesektori loodenurgas Hrodivka (2300 elanikku) juures hakkas pisu kärisema ja vene pool võis siin saada üle Žuravka jõe linnast põhjas, mis seni oli heaks kaitsejooneks. Eks ootab homset päeva, kas suudab Ukraina selle esmase tekkinud sillapea üle jõe tagasi lükata, kui ei, siis kahjuks siit vaid põllud Mõrnohradi linnani (46 000 elanikku). Lisaks veel samm edasi ja kogu Hrodivka tarneahel lõigatakse läbi…

Rinde loodesektori lõunaküljel suutis vene pool kahe päeva jooksul edeneda vaid sektori edela- ja lõunaküljel. Tundlaid aeti edasi ümber Ukrainski kaevandusasula (koos suure koksimäega), kus suudeti metsast orgu pidi saada asulasse sisse hoopis lõunaküljelt hõivates asula äärmised hooned. Jätkuvalt näeb, et vene pool suudab just metsastel aladel edeneda ehk siis jalaväe konveieri töö toob tulemusi, kui suudetakse ära kulutada hõredam Ukraina kaitse kas siis moona või sõdurite näol. Kahjuks hakkab järjest enam kasvama oht, siit kuni Krasnohorivka linnani olev eenduv Ukraina kontrolli all olev 8×10 km suuruse ala kaitse hakkab kokku kukkuma. Kotisuu küll veel 8 km, aga juba ainult põhjasuunal veel mõne kilomeetri pikkune vene poole edenemine seab ohtu kogu siinse suuna logistikaahela töö. Lihtsalt nii suurt kogust staffi igapäevaselt pole enam võimalik kohale toimetada ja tõrked varustusahelas toob vene poole konveiertüüpi rünnakutele jätkuva edu, sest pole lõpuks moona, millega neid pidama saada. Lisaks pole alal maastikuelemente, mis toetaks Ukraina kaitse pidamist. Et siit suunalt ka otse vene pool peale surub, siis eile lõpuks sai (vist juba poole aastase rünnaku tulemusel) lõpuks täielikult enda kontrolli alla väikse keset põlde asuva Nevelske küla.

Krasnohorivka juures hakkas järsku Ukraina kaitse lagunema. Üleeile sai vene pool üle jõe ja okupeeris üle poole sealsest linnaosast ning Ukraina kontrolli alla jäi vaid linna sealses loodeservas asuv väiksem lao või lautade kompleks, mis erilist kaitset õhurünnakute eest ei paku. Kahjuks siit edasi pikalt vaid põllud… Lisaks eile suutis vene pool edeneda piki linna kitsast jõe lõunakaldal olevat eenduvat linnaosa pidi 2km ja surusid siitki linnaosast Ukraina omad välja. Vovtša jõeni on minna veel pisu üle 4 km ja õnneks on see risti ees soodustab Ukraina omadel Kurahovka kaevandusasula (u 3200 elanikku) kaitset.

Vuhledari suunal oli täheldada vene soomuse kiiret kulumist kasvatades vanaraua osakaalu põldudel. Tsiklitega vist niipea enam ei proovita… kui just purjus peaga preemia himus mingi seltskond ei proovi…

9. Lõunarinne: muutusteta ehk siis piirduti vastatikusega pommitamisega.

Berdjanski suund: muutusteta.

Tokmaki suund: muutusteta.

Melitopoli suund: vaikne.

10. Herson: eile hakkas vene pool tegema suuremaid pingutusi likvideerimaks Ukriana sillapeasid Dnepri jõe idakaldal. Ukraina anmdetel isegi 11 vene poole rünnakut kirja läks. Eile suutis vene pool Dnepri jõe deltas saada kontrolli ühe saare üle, maandudes Jantarnest lõuna pool ning surudes pisu tagasi senist Ukraina kontrollitavat ala deltas.

11. Ärevate venelaste osakaal on pärast Ukraina relvajõudude sissetungi Kurski oblastisse kasvanud 49%-ni, selgus Avaliku Arvamuse Fondi (FOM) korraldatud uuringu tulemustest. See on rekordiline arv alates vähemalt 2023. aasta septembrist. 45% venelastest ütles, et ümbritsevate seas valitsevad rahulikud meeleolud. See on selle aasta madalaim näitaja. Viimati võitis ärevus rahulikkusest 2023. aasta mais, kui vene vabatahtlike korpuse ja Venemaa Vabaduse Leegioni võitlejad korraldasid Belgorodi oblastis haarangu.

52% riigi elanikest nimetas viimase aja peamiseks põnevaks sündmuseks Ukrainas käimasolevat sõda, neist 28% osutas Ukraina relvajõudude sissetungile Kurski oblastis, 22% aga vene armee edasitungi 2010. aastal Donbassis, 9% pärast teiste Vene Föderatsiooni alade tulistamist. Telegrami asutaja Pavel Durovi kinnipidamine Prantsusmaal oli teiste sündmuste seas esikohal 3% vastanute hinnangul.

Varem teatati, et presidendi administratsioon andis vene propagandistidele korralduse valmistada elanikkonda ette selleks, et lahingud Kurski oblasti pärast kestavad üle ühe kuu, kirjutas Meduza kremlile lähedastele allikatele viidates. Nende sõnul kavatsevad võimud esitleda Ukraina relvajõudude sissetungi mõnda Venemaa piirkonda „uue normaalsusena” ning tagada, et kodanikud harjuksid sellega ja lõpetavad selle käsitlemise millegi šokeerivana. „Inimesed peavad toimuvat pidama mitte kõrvalekaldeks, vaid uueks, ehkki ajutiseks normiks. See peaks olema rahustav. Normist kõrvale kaldudes on raske eksisteerida. Norm, isegi kui see on uus, on lihtsam,” ütles putini administratsiooni sisepoliitilise blokiga koostööd tegev meediatehnoloog. kremli plaani kohaselt peab riigimeedia elanikkonnale selgitama, et territooriumide tagastamine võtab aega ja „peame ootama”.

Samal ajal on Ukraina relvajõudude sissetung Venemaa piirkonda langetanud putini reitingut. 25. augusti seisuga langes riigipea tegevuse heakskiitmise tase 72,4%-ni, mis on madalaim väärtus pärast Ukraina sõja esimest nädalat, teatas VtsIOM. Avalikkus pidas putini vastust Ukraina invasioonile – esimene Venemaa territooriumil pärast Teist maailmasõda – „parimal juhul ebapiisavaks”, ütles Jonathan Teubner, tegevjuht ettevõttes FilterLabs, mis mõõdab avalikkust sotsiaalmeedia postituste kaudu. FilterLabsi andmetel on suhtumise indeksid putinisse järsult langenud ning „ülemajuhataja sõim” on hüppeliselt kasvanud, eriti Moskvas ja kolmes lõunapiirkonnas – Kurskis, Belgorodis, Brjanskis.

12. Telegrami sõnumitoojale peaks Ukrainas kehtima rangem regulatsioon, ütles riigi kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi (GUR) juht Kirill Budanov intervjuus raadio hartale. „Telegram on kahjulik. Ma pole kunagi kartnud seda öelda. See on oht meie riiklikule julgeolekule,” ütles ta. Budanov kinnitas, et ta ei taha, et sõnumitooja Ukraina territooriumil lihtsalt blokeeritaks. Tema sõnul on seda teha „üsna raske, kuid võimalik”. Selle asemel tegi luure peadirektoraadi juht ettepaneku kõik telegrammikanalid “füüsiliseks muuta”. “Kui soovite mõnda uudist edastada, registreeruge, et kõik saaksid aru, et tegemist on Vene Föderatsiooni või Ukraina kodaniku kanaliga. Ja siis on tal vastutus,” selgitas Budanov.

Ta lisas, et Telegram on praegu Ukrainas peamine infoallikas. „Ta on ületanud absoluutselt kõike,” rõhutas Budanov ja lisas, et sellistest platvormidest peab ta kahjutuks vaid X-i (endine Twitter). 2017. aastal blokeeris Ukraina Venemaa sotsiaalvõrgustikud VKontakte ja Odnoklassniki.

Aprillis ütles Budanov, et vaatab mõnikord Telegrami kaudu, kuidas Venemaal reageeritakse teatud sündmustele. Enne seda märkis ta, et see sõnumitooja on kasulik teabe edastamiseks okupeeritud alade elanikele, kuid sellel on „laastav mõju” Ukrainas.

„Olen absoluutselt sõnavabaduse piiramise vastu. Kuid seda on liiga palju. See tähendab, et meie riigis võib iga inimene luua kanali, hakata sinna kirjutama, mida tahab, ja kui midagi tegema hakkab, peita end selle taha, et see on meediavabadus. Aga see ei ole meediavabadus, seda nimetatakse veidi teisiti,” rõhutas Budanov.

Luure peadirektoraadi juhi uus avaldus Telegrami kohta tuli sõnumitooja asutaja Pavel Durovi vahistamise taustal Pariisis. Prantsuse võimud kahtlustavad teda platvormi ebapiisavas modereerimises, aga ka koostööst keeldumises, mis teeb temast õiguskaitseorganite sõnul kaasosalise lapsporno levitamises, narkomüügis, pettuses ja muudes kuritegudes.

Njah, pisu jäi endale segaseks teema seoses sõnavabadusega, kas ta mõtles seda desinformatsiooni valguses või miskit muud…

28. augustil vabastati Durov 5 miljoni euro suuruse kautsjoni vastu. Venemaal sündinud miljardäril keelati lahkuda Prantsusmaalt, mille kodanik ta ka on. Nüüd on Durov kohustatud kaks korda nädalas politseijaoskonda ilmuma. Ta ise nimetas Prantsuse võimude väiteid „hämmastavateks”, märkides, et tegevjuhti ei saa süüdistada kolmandate isikute poolt tema loodud platvormil toime pandud kuritegudes.

13. Lühiuudised

Iraan eitas süüdistusi ballistiliste rakettide tarnimises Venemaale. Nad kordasid oma vastuseisu sõjalisele abile ja kutsusid üles läbirääkimistele, süüdistades samal ajal Ukrainale relvi tarnivaid riike eskaleerumise õhutamises. Samal ajal hoiatas Ukraina, et kui Iraani raketid põhjustavad ukrainlastele kaotusi, maksab Iraan topelt ja ootab karmi vastust.

Erdoğan kutsus üles looma Iisraeli vastu islamiriikide liit.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised