Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 4. september 2024:

Kurski suunal seni Ukraina edu jätkub, aga väiksemate sammudega, Donetski rünnakukonveier tõi pisu edenemist loodesektoris ja Vuhledari ümber. Öine ja varahommikune Ukraina taevas kuni Poolani ikka väga tihedalt igatsugu elukaid täis.

1. Uus suurem drooni ja raketilaine ulatus Lvivini, tuli neid vähemalt kolmes laines.

2. Tuula kandis töötas vene õhutõrje.

3. Kursk: üks väike samm edasi siiski oli.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: üks küla langes, Vuhledari juures kahes suunas vene pool jälle edenes ning kõlakas, et Ukraina aktiviseerus pisu loodesektoris.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Venelaste hirm uue mobilisatsiooni ees on jõudnud peaaegu aasta kõrgeima tasemeni.

12. Haagi kohus arestis Gazpromi varad Põhjameres.

13. „Puudus muutub üha karmimaks.” Jüaanikursid jõudsid 60%ni aastas.

14. Üks Kurski operatsiooni analüüs Vladislav Inozemtsevi (majandusdoktor, professor, postindustriaalse ühiskonna uurimiskeskuse direktor (Moskva)) sulest : „Ja võimatu on võimalik ehk viis uue reaalsuse parameetrit”.

15. Lühiuudised

Internetis ilmus video, millel on kujutatud vene sõdureid, kes joovad ja lõõgastuvad Kurski oblastis Kurtšatovi linna koolis, samal ajal kui tunnid kõrval asuvas teises ruumis veel käivad.

Jätkuvalt ei suuda vene pool tõsta oma lennunduse, droonide ja kaudtulelöökide arvu tervel rindel ning toetus peamistel suundadel on vähendanud lööke mujal lõikudes ehk siis juba üle nädala seda märgata on. Sama seis ka vene poole kaudtuleüksuste kaotuste numbriga, et juba üle nädala on see tavapärasest madalam. Veel ootel, et miskit arvama hakata.

Eks see muret tekitav ole, et vene pool tohib teha kõike (selle järgneb küll palju peavangutusi) aga seni osad lääneriigid piiranguid enda relvade kasutamisele Venemaa suunal hoiavad. Ikka lootuses, et Uuraliteni kogu vene nafta- ja enargiataristu ära lastakse… see töötab paremini kui sanktsioonid.

1. Eile öise Venemaa raketirünnaku tagajärjel Ukraina relvajõudude väljaõppekeskusele Poltaavas hukkus Ukraina peaprokuratuuri teatel 51 ja sai vigastada üle 200 inimese. Ukraina kaitseministeeriumi teatel kasutati rünnakus kahte ballistilist raketti. „Ajavahemik häire ja rakettide saabumise vahel oli nii lühike, et tabas inimesi pommivarjendi evakueerimise hetkel,” märkis ministeerium. Z-kanalite andmetel andis vene armee löögi taktikalise raketisüsteemi Iskander abil. Rünnak leidis aset ajal, mil õppeasutuse territooriumil oli formeerunud suur hulk sõjaväelasi.

Täna öösel uus suur massiline drooni- ja raketirünnak üle Ukraina, mis ulatus kuni Poola piirini. Hetkel tundub, et tuldi vähemalt kolmes järjestikuses laines u tunniste vahedega. Plahvatusi oli juba Lvivis, Lutskis, Rivnes jne. Kiievi kandis töötas õhutõrje. Üks Sahed keeras end miskipärast ümber ja suundus Valgevenesse. Loo kirjutamise ajal oli veel lendavaid elukaid õhus…

2. Venemaa kanalid teatasid drooniohust okupeeritud Krimmis, Voronežis ja Kurskis. Kurskis on Ukraina droone juba märgatud. Varahommikul tuli Tuula kandist infot seal uitavatest Ukraina droonidest.

3. Kursk: ikka aktiivsem Ukraina. Kerge edasiminek Korenevost ida pool. Uued geograafilise asukohaga kaadrid näitavad uusi, kuid väikeseid Ukraina edusamme Kurski oblastis Aleksandrovka lähedal mööda raudteed põhja poole. Rünnakud Korenevo vastu näivad olevat seiskunud.

Seni ilm võimaldab igasuguse transpordi vahendiga sõita maastikul, nii kuiv on. Seda suudab praegusi Ukraina edukalt ära kasutada, kuigi edusammud pole enam nii pikad. Järjest enam näeb, et vene külad on kohati suht maatasa pommitatud, sest vene lennundus ja kaudtuleüksused peavad nüüd „töötlema” oma külasid. Pisu loodab, et parem seirevõimekus laseb Ukraina luure/diversioonigruppidel veel kaua toimetada loomaks uusi läbimurde kohti edasitungi jätkamiseks.

4. Harkiv: vaid kaks vene poole rünnakut kirja läks.

5. Kupiansk-Kreminna: eile töötas konveier hullult just lõunasektoris aga no peab see rinne seal juba pikalt.

6. Siversk: siin rindel suudab vene pool küll hoida pinges tervet rinnet, mõned külakad liiguvad, et võib-olla Bilohorivkas miskit edeneti aga juba teist päeva järjest seda tuvastada ei suuda.

7. Bahmut: eip üle kanali egas Toretski linnas edasi saadud, kuigi suruti, punniti ja hüpati. Hetkel veel ei julge arvata, kas Toretski kaitse hakkab pidama.

8. Donetsk: kui loodesektoris pisu vene poole edenemise kiirus ja suundade arv on takerdunud siis Vuhledar on muutunud uueks murekohaks.

New-Yorki kandis muutusteta.

Pisu üllatusena tõid loodesektoris toimunud 60 vene poole rünnakut vaid ühe edenemis sektori edelanurgas, kus lõplikult saadi kontroll Mihalivka küla üle. Küll jõutakse enamasti jalaväeüksustega isegi küladesse sisse aga seal ellu jääda ei suudeta. Pisu on tunne, et on kasvanud nii kaudtule torude kui moona hulk selles sektoris. Jätkuvalt on vene poole soomuse kaotused siin üliväikesed, vaid üks soomuk ja üks tank. Juba mingi aeg tunne, et vene pool hoiab soomust suuremaks löögirusikaks, ei julge veel loota, et nende arv ongi juba liialt väike. Ka on soldatite asendamise sadu kordi lihtsam kui uut soomukit või tanki saada.

Selidovest linnast põhja pool olla kõlakate järgi Ukraina omad asunud vasturünnakule Novohrodivka suunas.

Kuidagi pikalt seisab rinne ka Krasnohorivka linnas.

Kui kirjutasin varem Ukraina blogijate uudistele, et Karlivski kotist inimesi välja juhtinud 11. OMPBr pataljoni ülem vallandati, siis seekord ühiskonna pahameel tõi brigaadi juhtkonna otsuse muutuse. Eile sai teatavaks, et väejuhatus muutis meelt ülema vallandamisest.

Rinde lõunasektoris Vuhledarist kirdes on hakanud tooma kasvavat edenemist vene jalaväekonveieri töö. Tundub, et kus vähegi varjatud alasid (võsa, soo, metsaribad), sinna kaudtuld antakse ja järjest jalaväge üksteise järel edasi saadetakse ning lõpuks mõni üksus uues kohas ka kanna maha saab. Selliselt saadi edasi 5 km laial lõigul 0,5-1 km.

Rinde lõunasektoris Vuhledarist edelas jätkas vene pool liikumist piki Kašlagatsi jõe lõunakallast ja sai enda kontrolli alla lõplikult Prezistivka asula. Seni arvamusel, et kuni üle jõe ei saada, on kõik ok.

Veel Vuhledari ümberpiiramise ja langemise ohtu pole aga kui vene pool saab linnast kirdes edasi u 3 km vallutades ära kaks kaevandust koos aherainete mäega ning hakata domineerima alles jäänud ainsa suure linnast otse põhja suunduva maantee üle või saades linnast edelas üle Kašlagatsi jõe, see oht kohe tõusma hakkab, sestap pingeline seis jätkub. Muret teeb ka see, et kuidagi pisu vabamalt saab vene pool siin lennundust ja kaudtuleüksusi kasutada.

9. Lõunarinne: vene poole rünnakute arv hakkaski tõusma, seni rindejoon muutusteta.

Berdjanski suund: peale üleeilset suurt pommitamist hakkas vene poole surve eile tõusma. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Tokmaki suund: paar rünnakut siingi.

Melitopoli suund: vaikne.

10. Herson: eile tegi vene pool isegi viis katset saada kontroll Dnepri idakalda üle aga nagu ikka, ebaõnnestus. Juba pikalt seisab siin kinni ikka parajalt suur ports vene üksusi, mida oleks juba ammu mujalgi vaja…

11. Vastupidiselt kindralite lubadustele neljandat nädalat kestev Ukraina armee sissetung Kurski oblastisse on märgatavalt suurendanud Venemaa kodanike muret uue mobilisatsiooni ohu pärast. Levada keskuse andmetel kartis augustis 46% venelastest, et võimud võivad taas välja kuulutada massilise mobilisatsiooni, et täiendada Ukrainas sõdiva armee suurust.

Nende osakaal, kes uut mobilisatsiooni ei välista, on peaaegu võrdne nende kodanike osakaaluga, kellel see hirm puudub (48%). Võrdluseks: veel veebruaris oli viimaseid pea kaks korda rohkem kui esimesi – 34% vastanutest kartis uut mobilisatsiooni ja 59% ei oodanud seda.

„Mobiliseerimishirmu” tase ühiskonnas on Levada andmetel saavutanud oma maksimumi alates eelmise aasta septembrist: siis kartis 59% venelastest massilise sõjaväkke võtmise kordumist. Sõja esimestel päevadel, 2022. aasta veebruaris, oli valdav enamus venelasi – 66% – kindel, et kreml saab regulaararmeega hakkama. Tollal võttis mobilisatsiooniähvardust tõsiselt vaid 28% Levada küsitletutest.

Sotsioloogid registreerisid 2024. aasta augustis prognoositavalt kõrgeima hirmu uue mobilisatsiooni võimaluse osas noorte seas: 55% vastajatest vanuserühmas 18-24 aastat ja 50% 25-39-aastaste seas. Kõige vähem kardavad mobilisatsiooni pensionärid (41%), samas peavad nad seda ka kõige enam „vajalikuks”: 20% versus 12% noorte (18–24-aastaste) seas. Lisaks kardavad kõige tõenäolisemalt võimalikku üldmobilisatsiooni need, kes usuvad, et asjad riigis liiguvad vales suunas (60%); need, kes ei kiida heaks putini tegevust presidendina (58%); need, kes usaldavad YouTube’i kanalite infot (54%) ja need, kes ei toeta Venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas (55%), märgivad Levada sotsioloogid.

Ukraina kaotuste kompenseerimiseks, mis Lääne andmetel ületasid 500 tuhande hukkunu ja haavatu, vajab armee umbes 30 tuhat inimest kuus, ütlesid kremlile lähedal seisvad allikad augustis Bloombergile. Ametivõimud loodavad „vabatahtlike” ja lepinguliste töötajate värbamismasinale, mis pakub miljoneid rublasid ühekordseid makseid. Kuid hoolimata asjaolust, et värbamise föderaalset lisatasu tõsteti 195 tuhandelt rublalt 400 tuhandele rublale (4000 eurole) ja piirkondlikke preemiaid keskmiselt 15 korda, ei ole värbamisplaani võimalik täita: piirkondadel on puudu umbes kolmandik kvoodist, mida nad saavad, väidab Bloombergi allikas.

Agentuuri vestluskaaslaste hinnangul võib see sundida kremlit enne selle aasta lõppu uut mobilisatsiooni ette võtma. Allikad ütlevad, et seda võiks esitada varem mobiliseeritud sõdurite rotatsioonina.

Tuleval aastal vajab armee kahjude katmiseks ja rotatsiooni läbiviimiseks kuni 500 tuhat inimest, hindab Bloomberg Economicsi Venemaa ökonomist Aleksandr Isakov. Praegused mehhanismid sellise hulga inimeste värbamiseks seda ei võimalda, seega suure tõenäosusega kasutab kreml ajateenijaid, usub ekspert.

12. Haagi kohus arestis Gazpromi osaluse Põhjamere Hollandi šelfi ühes suurimas gaasitootjas Wintershall Noordzee. Nagu Vedomosti juhtumi materjalidele viidates teatas, arestiti 50% Hollandi ettevõtte aktsiatest, mis arendavad kahte offshore-maardlat – Sillimanite ja Wingate – ning omavad 11 tootmisüksust.

Ukraina fondivalitseja Slavutich-Invest esitas Gazpromi vastu hagi ajutise aresti kehtestamiseks. Talle kuulusid Zaporožje oblastis Melitopolis maatükid, mis võõrandati pärast Venemaa sissetungi ja linna okupeerimist.

2023. aasta mais mõistis Ukraina Zaporožje oblasti majanduskohus, kuhu ettevõte edasi kaevas, Venemaalt Slavutšile 15 miljoni dollari suuruse hüvitise. Aasta hiljem nõudis Ukraina ettevõte selle summa sissenõudmist Gazpromi varadest ja esitas avalduse nõuded – esmalt Ukraina kohtus ja seejärel hollandi kohtus.

Haagi kohus võttis arvesse, et Ukraina seadusandluse kohaselt saab juriidilist isikut tunnistada riigi (ehk Venemaa) alter egoks (“teiseks minaks”) ja temalt saab sisse nõuda riigivõla. Asjas tehti otsus 15. mail.

Seetõttu ebaõnnestus Gazpromi katse müüa varasid Põhjameres. Kevadel käivitas Gazprom International Limited konkursi Wintershall Noordzee osaluse saamiseks. Ostjad plaaniti välja valida juuni alguses, kuid pärast seda pole tehingu kohta infot uuendatud.

Alter ego mõistet on sõdade, sealhulgas Esimese ja Teise maailmasõja ajal kasutatud sajandeid, märgib advokaadibüroo NSP partner Ilja Rachkov. Selle laialdane kasutamine lakkas alles pärast Teist maailmasõda, kui paljud riigid jõudsid järeldusele, et inimõigus omandile on ülimuslik ühe riigi õiguse üle arestida teise riigi kodanike vara, millega ta sõdib, ütles advokaat. .

Gazpromi kaitse ei vaidlustanud istungitel asjaolu, et teda tunnistati riigi „teiseks minaks”. Advokaadid aga rõhutasid, et varade tagasinõudmine selle mehhanismi alusel toimuks ainult Ukraina territooriumil asuva Gazpromi vara puhul. On ebatõenäoline, et Gazpromi vastu suunatud kohtuasjast saab pretsedent, usub Rachkov: “Muidugi võivad teised kohtud seda vaadata ja teadmiseks võtta, kuid nad ei ole kohustatud sellest juhinduma.”

13. Jüaani likviidsuse nappus mitte ainult ei vähene, vaid, vastupidi, kasvab. Teisipäeval jätkasid jüaanides üleöölaenude RUSFAR intressimäärade kasvu ja ulatusid peaaegu 60%-ni aastas (59,93%). Enne sanktsioone Moskva börsil ei tõusnud see üle 10% ja jäi reeglina alla 5%. Alles 13. juunil, esimesel tööpäeval pärast sanktsioonide kehtestamist, hüppas see 27%-ni, kuid naasis siis tagasi.

Jüaani nõudluse tippaeg saabub iga kuu viimasel ja kahel esimesel tööpäeval, märkis keskpank. Venemaa valuutaturu puudused pärast Moskva börsi sanktsioone saavad aga üha selgemaks: see on jagatud mitmeks osaks, mille vahel on valuuta liikumine keeruline. Intressitõus algas 30. augustil, mil see hüppas viis korda – 8,5%-lt 42,15%-le. Septembris kasv jätkus: esmaspäeval 52,5% ja nüüd 60%.

Üheks põhjuseks võib olla sanktsioonide tõttu Hiinaga tehtavate maksete olukorra halvenemine, usuvad Sovcombanki analüütikud, samuti võib mõjutada ebakõla jüaani eksporditulude pakkumise ja importijate jüaani nõudluse vahel.

„Kohaliku valuutaturu teatud segmentide likviidsuse puudumine muutub üha silmatorkavamaks,” väidavad Rosbanki analüütikud. Nende sõnul jääb vahetusjüaani vajadus äärmiselt kärbitud toimingute kogumi jaoks, näiteks rahandusministeeriumi ja keskpanga tegevuseks. Nende tegevuse bilanss on jüaani müük 7,3 miljardi rubla eest päevas. Jüaani ülejääk koos keerulise valuuta liikumisega börsi ja börsivälise turu vahel tõi kaasa asjaolu, et rublakursid eri segmentides lahknesid (rubla kurss oli ülehinnatud ja -vastuvahetuskurss oli alahinnatud, nende vahe ületas tipphetkel 10% ning intressimäärade tõusu seostatakse pankade püüdlustega jüaane börsilt meelitada. GPB privaatpanganduse tegevdirektor Egor Susin seostab jüaanide intressimäärade tõusu börsil jüaani voo kiirenemisega börsivälisele turule (kui börsil on vähem jüaane, on jüaanide tõusu kallim). Börsikursid on lähenenud, kuid kursid on hüppeliselt tõusnud.

14. Peaaegu kuu on möödas päevast, mil Ukraina relvajõud ründasid Kurski oblastis piiriüksusi ja hakkasid tungima sügavamale Venemaa territooriumile. Selle aja jooksul õnnestus edasiliikuvatel vägedel vallutada peaaegu 1,5 tuhat ruutkilomeetrit ja hõivata umbes 100 asulat ning viimastel päevadel sulgesid nad isegi „katla”, kuhu jäi lõksu umbes 3 tuhat vene sõdurit.

Kõik need neli nädalat Moskvas olid täis valesid pealetungi peatamise kohta; Ukraina vägede „väljapressimise” algus; vaenlane kandis suuri kaotusi – kuid midagi öeldut ei rakendatud praktikas. Isegi lääne analüütikud tegid vea ja alahindasid Ukraina läbimurde olulisust, arvates, et tegemist oli vaid taktikalise tegevusega, mille eesmärk on vähendada Venemaa survet Donbassis ja luua Kiievile soodsamad läbirääkimispositsioonid.

Täna võib öelda, et Ukraina taktika muutmine ja sõja viimine Venemaa territooriumile näib kindral Aleksandr Sõrskõi täiesti, kui mitte ainsa õige otsusena. Ta konstrueerib uue reaalsuse, mis erineb eelmisest vähemalt viie parameetri poolest.

Esimene parameeter
Selgus, et putin ei ole võimeline olukorda juhtima ja oma eesmärke saavutama – isegi puhtalt Venemaa territooriumil. Vaatamata kogu ametliku propaganda lobisemisele ei pea venelased Hersoni „piirkonda” oma riigi osaks, kas või seetõttu, et erinevalt Kurski mitme asula kaotamisest ei erutanud selle pealinna kaotamine kedagi. Sõda Venemaal, mida kreml peatada ei suuda, tähendab palju enamat kui droonirünnakuid või raketirünnakuid piirialadele.

Julgeolekuspetsialist on lubanud vaenlasel oma riiki tungida ega saa teda välja ajada!

Pole üllatav, et putini teflonireiting (mis tähendab diktatuuris vähe) on viimaste sündmuste taustal üsna oluliselt langenud. Samas pole oluline isegi see, et võimude impotentsust rahvas näeks – palju olulisem on presidendi suutmatus „küsimust lahendada” (sealhulgas hüsteerilises avalikkuses väljendumine, olles segatud sooviga olla kadunud), teatab tema lähiringkond.

Venemaa kaitsmata jätmine on midagi hoopis muud kui Ukraina vallutamine ja seda näevad kõik.

Teine parameeter
Uus olukord sunnib putinit vastama lähituleviku olulisematele küsimustele – teehargmisel valima järjekordse sõjaliste kulutuste suurendamise ja sundmobilisatsiooni vahel. Probleem on äärmiselt terav, sest 2024. aasta keskpaigaks hakkas Venemaa majandus aeglustuma, kohanedes sõjalise reaalsusega, kuid silmitsi piirangutega eelarve rahastamisel, personali komplekteerimisel ning ekspordi-impordioperatsioonide teenindamisel. Ma pole kaugeltki arvamusel, et kriis on alanud, kuid vaevalt on kahtlust, et eelarvest eraldatakse 3-4 triljonit rubla, mobiliseeritakse 400-500 tuhat inimest või saadetakse rindele ajateenijate üksused, mis saab olema ühiskonna jaoks kasutu. Selliseid otsuseid saab teha ainult putin ja ta peab peagi tegutsema surve all, mis talle tegelikult ei meeldi.

Teisisõnu, kogu Venemaa „vertikaalil” on praegu ülepinge – ilmselt kõige olulisem alates 2022. aasta augustist. Kuni otsuseid pole tehtud, on võimatu rääkida väljavaadetest.

Kolmas parameeter
Ükskõik kui usinalt kremli propaganda jutte invasioonist väldib, on see paratamatu. Venemaale on ilmunud ligi 150 tuhat riigisiseselt ümberasustatud isikut – sõjast evakueerumine toimub esimest korda pärast 1941. aastat. Ei saa loota, et sellest probleemi ei saaks: kõigis postsovetlikes riikides, alates Aserbaidžaanist ja Gruusiast 1990. aastate esimesel poolel sai pagulasfaktor kõige olulisemaks võimu stabiilsust mõjutavaks asjaoluks.

Ja me peame teadvustama, et isegi seal, kus piiri pole (veel) rikutud, on elu muutunud: piirialadel ei tööta koolid normaalselt; piirkondlikes keskustes ja isegi piirkondade pealinnades langevad eluasemete ja tööstusvarade hinnad; katsetele meelitada töötajaid ohtlikele aladele vastatakse keelavate nõuetega. Ja see on alles algus: majanduslikud tagajärjed kasvavad: piirialad on Venemaa põllumajanduskompleksi, energeetika ja transpordi jaoks kriitilised – ja juba on teateid liikluse halvatusest lähedalasuvatel raudteedel). Ja kuigi vara kaotanud Kurski elanikele makstavad kurikuulsad 10-15 tuhat rubla (100-150 eurot) Venemaa riigikassat ei riku, on tagajärjed majandusele märkimisväärsed.

Neljas parameeter
Jääb mulje, et Ukraina strateegid otsustasid Kurski oblasti juures mitte peatuda. Viimastel päevadel on intensiivistunud rünnakud sügaval Vene Föderatsiooni territooriumil asuvatele sihtmärkidele kuni Murmanski ja Kirovi oblastini välja. Need rünnakud ei põhjusta mitte ainult tõsist kahju (12 päeva põlenud Rostovi naftamahutites võidakse hävitada kütust peaaegu 200 miljoni dollari väärtuses) – neid tajutakse nüüd Venemaa territooriumil peetava sõja osana, mitte üksikute intsidentidena. Ja me näeme, et kreml ei suuda vastata Ukraina pealetungile kvalitatiivselt uuega ja see viib läänepoolsete „punaste joonte” langemiseni (Holland on juba lubanud Kiievil F-16-e kasutada Venemaa territooriumil ning ATAMCS-i või Storm Shadowi keelud ei kesta samuti igavesti).

Seetõttu pakun, et raketirünnakud (ilmselt edukad) Moskvale ja Peterburile on lähema 3-4 kuu küsimus ja sel juhul on kremlil palju rohkem probleeme kui täna. Eriti oluline on asjaolu, et õudus sõja tulekust Venemaa territooriumile ei ole veel muutunud kodanike sooviks Isamaa kaitseks seista: nad on edukalt võõrutatud initsiatiivi võtmisest ja riigi võimude otsustele toetumisest – nüüd lõikab putin oma saavutuste vilju. (Ja Moskvas rindele minna soovijate arvu kasv on tõenäolisemalt tingitud väga kõrgest „sisenemistasust”, mida vabatahtlik saab: üle 2 miljoni rubla (20 000 eurot)! – ja üldse mitte patriotismist.)

Viies parameeter
Julgen eeldada, et Venemaa pealetung Donbassis jääbb lähikuudel siiski soiku – kreml vajab oma territooriumi kaitsmiseks lahinguvalmis üksusi. Tšašiv Jarist Kiievisse on 730 km ja Kurtšatovist Moskvasse 560 km ning nagu ma juba ütlesin, on kaks ja pool aastat Donetski ja Luganski oblastis askeldamist muutnud venelased ükskõikseks nende piirkondade õnnestumiste suhtes, samas kui ebaõnnestumised Kurskis kajavad palju tugevamalt. Ukraina läbimurre ei too läbirääkimisi lähemale. Kui Moskva ütleb, et nad pole diplomaatiaks valmis, kaldun ma uskuma: tema territooriumil oleva vaenlase juuresolekul putin läbirääkimisi ei pea.

Sõda liigub sujuvalt 2025. aastasse, kuid Venemaa jaoks palju raskemates tingimustes.

Ütleksin siiski, et selle uue reaalsuse kõige olulisem element on see, et läänel on võimalus veenduda, et sõjaline toetus Ukrainale on palju tõhusam kui majandussõda Venemaaga. Viimase paari aasta sanktsioonid ei ole toonud murdosa Kurski pealetungi tulemustest. Selles suunas on vaja täiendavaid lahendusi – sealhulgas näiteks Venemaa keskpanga külmutatud rahaliste vahendite Ukrainasse ülekandmise mehhanismi väljatöötamist, mis võimaldaks relvi osta igalt müüjalt ilma piiravate tingimusteta.

Samuti tundub üsna mõistlik, et Ukraina armee ründab Valgevenet, sama nõrka ja ebastabiilset Venemaa liitlast, nagu olid Rumeenia või Itaalia Kolmanda Reichi jaoks (ja tema lahkumine sõjast režiimivahetusega oleks äärmiselt oluline näide sündmuste edasine areng Venemaal). Üldiselt on viimase kuu jooksul saanud selgeks, et „võimatu on võimalik” – ja selle asjaolu olulisust on nüüd raske üle hinnata.

15. Lühiuudised

Augustis okupeeritud Kurski oblasti alad jäävad Ukrainale määramata ajaks, et sundida putinit kiiresti läbirääkimiste laua taha astuma. President Volodõmõr Zelenski ütles seda NBC Newsi vahendusel. Riigipea märkis, et Venemaa alade säilitamine on sõja lõpetamise plaani lahutamatu osa. Kiiev tutvustab seda plaani peagi oma liitlastele, sealhulgas Washingtonile, lisas ta: „Hetkel vajame seda (Kurski oblasti territoorium).” Zelenski ei vastanud ajakirjaniku küsimusele, kas Ukraina kavatseb veelgi rohkem vene maid enda kätte haarata. „Vabandust, ma ei saa sellest rääkida. See on nagu meie Kurski operatsiooni algus,” ütles president. Samas rõhutas ta, et edu peitub üllatuses.

Sel nädalal on Ukraina valitsuskabinetis kavas mitmeid muudatusi. Strateegilise tööstuse ministrit Oleksandr Kamõšõnit asendab tema asetäitja, tõenäoliselt Serhii Boiev. Välisminister Dmõtro Kulebat asendab tema asetäitja Andri Sõbiha. Justiitsminister Denõs Maliuskat asendab Olha Stefanishõna, kes säilitab ka oma ameti asepeaministrina. Ökoloogiaminister Ruslan Striletsi asendab energiaministri asetäitja Svitlana Hrõnchuk. Põllumajanduspoliitika ministeeriumi juhiks määratakse Vitali Koval ning Spordiministeeriumi täiskohaga juhiks saab Matvi Bidnõi. Kultuuri- ja infopoliitika ministriks määratakse presidendi kantselei juhataja asetäitja Mõkola Totšõtski. Taasintegreerimise asepeaminister Irina Vereštšuk vabastatakse ametist, tema asendaja on alles selgitamisel.

Vene okupandid võisid Toretski suunas maha lasta kolm Ukraina sõjavangi, sõjakuritegusid käsitleva artikli alusel on algatatud uurimine. Sellest teatas peaprokuratuur: kolm Ukraina relvajõudude brigaadi sõdurit tulid maja keldrist välja käed üles tõstetud, kui sissetungijad neile lähenesid – seejärel pandi kaitsjad näoga maa poole, misjärel nad tulistasid neid peaaegu kohe selga.

Mongoolia paljastas, miks ta putinit ei vahistanud: oleme sõltuvad naftast ja elektrist
Valitsus ütles, et import naaberriikidest on riigi ja selle elanike elatise jaoks „kriitilise tähtsusega”.

Ühendkuningriigi kaitseminister John Healey tervitas Londonis Ukraina kaitseministrit Rustem Umerovit, et arutada Ukraina sõjalise toetamise kiirendamist. Visiit langeb kokku olulise verstapostiga, sest Ühendkuningriigiga on ühinenud kaheksa riiki, kes panustavad Rahvusvahelisse Ukraina Fondi (IFU) üle miljardi naela. See järgneb Ühendkuningriigi peaministri teadaandele seni suurimast toetuspaketist, mis hõlmab 300 miljoni naela suurust lepingut suurtükimürskude ostmiseks ja 3 miljardi naela suurust iga-aastast abi Ukrainale.

Rumeenia parlamendi alamkoda kiitis heaks Patrioti raketisüsteemi üleandmise Ukrainale. Seadus nõuab nüüd vaid president Klaus Iohannise allkirja, misjärel annab valitsus korralduse kohaletoimetamiseks.

USA kaugmaa JASSM-raketid kuuluvad Reutersi teatel sel sügisel Ukrainale mõeldud abipaketti. Praegu on käimas nende rakettide integreerimine Ukraina sõjaväkke. Lisaks kaalutakse nende kasutamise lubamist Venemaal asuvate sihtmärkide vastu.

Zaporižja tuumaelektrijaam on suures ohus, kuna see on praegu ühendatud Ukraina elektrivõrguga ainult ühe elektriliini kaudu. 2. septembril 2024 sai Venemaa mürskude tõttu kahjustada üks kahest välisülekandeliinist, mis seadis ohtu jaama toiteallika, mis on vajalik reaktorite ja kasutatud tuumkütuse basseinide jahutamiseks. Kui ülejäänud liin on kahjustatud, võib tekkida hädaolukord. Ukraina spetsialistid ei saa liini remontida edasise mürsu ohu tõttu, kuid teevad seda siis, kui see on ohutu, teatas Ukraina riigiettevõte Energoatom.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised