Sõja ülevaade: 922. päev – Venemaal jätkus Ukraina edu, Ukrainas edenes Venemaa
Avaldatud: 2 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 2. september 2024:
Kurski oblastis Ukraina edu jätkus, Toretskis sai vene pool edasi ja veel ei prognoosi vene poole rünnakukonveieri aeglustumist.
1. Uus rünnak öisele Kiievile, aga mitte ainult.
2. Venemaal eile öises õhurünnakus siiski miskit olulist ka tabati.
3. Kursk: initsiatiiv seni Ukraina poolel ja edenemisi tuleb.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: hall ala kahes lõigus Ukraina kahjuks kasvas.
6. Siversk: rindejoon muutusteta aga tuntav surve tõus.
7. Bahmut: Toretskis vene pool edasi sai, aga äkki jääb vastu vanglat pidama…
8. Donetsk: suuri muutusi polnud, selgus loodesektori suuremate alade kaotuse põhjus ning Vuhledari juures läks suurem pealetungi algus käima.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. „Me vajame demograafilist erioperatsiooni.” Venemaa Teaduste Akadeemia teatas Venemaa rahvaarvu vähenemisest 600 tuhande inimese võrra aastas.
12. Bild: Venemaa aitas Mali huntal korraldada rünnaku Wagnerite-vastases rünnakus osalenud mässuliste perekondade vastu.
13. Venelased teavad Ukraina relvajõudude operatsioonist Kurski oblastis, kuid 43 protsenti on ainult „midagi kuulnud” – uuring.
Pisu on tunne, et kogu rinde profülaktiliseks töötlemiseks vene poolel enam vahendeid ei jagu ja sestap mingite suundade tugev töötlus (kaudtulelöökide arvu tõus) on hakanud selle võrra vähendama nende lööke mujal rindel. Veel väga optimistlik siiski olla ei julge…
Ukraina elab väga kaasa ka paraolümpiale ning esiuudistes sõjalugude vahel oli ka kaks eilset uut kulda sealt…
Ukrainas algasid erakaorralised ilma etteteatamiseta elektrikatkestused… ehk siis seis elektrijaamadega on läinud palju valusamaks. Jätkuvalt loodan, et suuremad läänepoolsed Venemaa linnad ka külmas ja pimedas sel talvel on… lihtsalt ei näe muid võimalusi kuidagigi seotud kätega vastata vähendamaks vene poole täitmatud isu kõike maatasa teha ehk siis kreml on juba pikemalt halvustav omadussõna… st tõstab selle nime ära nimisõnade registrist… vähemalt enda keelekasutuses…
1. Eile päeval Venemaa tulistas Harkivit Iskander-rakettidega. Haavata sai 44 inimest, sealhulgas viis last, ütles Harkivi oblasti juht Oleg Sinegubov. Tema sõnul toimus üle 10 löögi, mille tulemusel sai kahjustada tsiviilinfrastruktuur, sealhulgas spordipalee, Nova Poshta filiaal ja kaubanduskeskus Saltovski rajoonis. Linnapea Igor Terehhov täpsustas, et üks rakettidest tabas eramaja, hävis supermarket ja põles kolm autot.
Plahvatuste piirkonnast evakueeriti 30 inimest. Kannatada sai ka Harkivi Kiievi linnaosas Akademika Pavlova metroojaama lähedal asuv kaubanduskeskus. Surmajuhtumitest ei ole teatatud. Ohvrite seas oli ka kolmekuune beebi: praegu on linnapea sõnul teada, et Harkivile tehtud raketirünnakute tõttu on viga saanud 44 inimest. Vigastatute hulgas on seitse last, sealhulgas kolmekuune beebi.
Njah, Venemaa uudistes kirjutatakse, et Harkivis tabati vaid sõjalisi objekte…
Täna öösel tabas Venemaa rakett Sumõ linnas piirkonna administratsiooni teatel laste sotsiaalpsühholoogilist rehabilitatsioonikeskust ja lastekodu. Vigastada sai neli inimest, sealhulgas 7-aastane poiss ja 13-aastane tüdruk.
Täna öösel uus rünnak nii Kiievi kui Poltaava suunal. Kiievi kohal tulistati alla kümmekond tiibraketti ja umbes sama palju ballistilisi rakette. Poltaavas olla vähemalt üks suurem plahvatus ja seal suunal olid sahedid.
2. Droonid ründasid üleeile 14 Venemaa oblastit ja Moksva linna. Venemaa kaitseministeeriumi andmetel lasi Ukraina sõjavägi üle riigi välja vähemalt 158 drooni. Ministeerium teatas traditsiooniliselt, et nad kõik „peeti kinni ja hävitati”. Kõige rohkem droone tulistati alla piirialade kohal: Kursk (46), Brjansk (34), Voronež (28) ja Belgorod (14).
Ka Moskva oblast sattus taas rünnaku alla. Pealinna linnapea Sergei Sobjanini sõnul hävitati lähenemisel kaheksa drooni – Stupino, Podolski, Leninski, Ramenski, Odintsovo linnaosades, Kapotnjas Moskva naftatöötlemistehase (MNPZ) kohal tulistati alla veel kaks. Kukkunud rusude tagajärjel süttis „eraldi tehniline ruum”, täpsustas Sobjanin.
TASS-i andmeil määrati tulekahjule algselt maksimaalne keerukusaste – viies, kuid seejärel alandati see teiseks. Tulekahju kustutamiseks toodi kohale eriolukordade ministeeriumi helikopterid ja tuletõrje kõigist Moskva rajoonidest. Praegu toimub kustutamine. Ohvritest ei teatatud. Vnukovo, Domodedovo ja Žukovski lennujaamades kehtestati ajutised tööpiirangud öösel ja hommikul. 43 lennukit suunati asenduslennuväljadele, 74 lendu hilinesid, teatas Rosaviation.
Kolm drooni ründasid ka Moskva oblastis Oka jõe kaldal asuvat Kaširsa rajooni elektrijaama. Kašira juht Mihhail Šuvalov ütles, et „ohvreid ega purustusi ei olnud, tulekahju ei olnud” ja „abonente varustatakse regulaarselt elektriga”. Samal ajal avaldasid pealtnägijad video, millel on näha plahvatust jaama piirkonnas.
Tveri oblastis Konakovo linna kohal tulistati alla viis drooni, ütles kuberner Igor Rudenja. Pärast rünnakut algas elektrijaamas tulekahju. Põlema läks ka gaasijaotusjaam, teatasid kohalikud kanalid. Rudenja kinnitas, et inimohvreid ei olnud ja elanike varustamine „toimub tavapäraselt”. Konakovskaya GRES on üks kaheksast suurimast soojuselektrijaamast riigis. See asub Ivankovskoje veehoidla kaldal ja on PJSC EL5-Energo filiaal.
Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistati alla Rjazani oblasti kohal veel kaheksa drooni, Lipetski kohal neli, Tuula kohal kolm, Tambovi ja Smolenski kohal kumbki kaks ning Orjoli ja Ivanovo oblasti kohal üks. Samuti peeti Jaroslavlile lähenemisel kinni üks droon.
1. septembri öösel toimunud rünnak oli suurim Ukraina sõja algusest saadik, purustades 14. augusti rekordi, mil Venemaale lasti välja 117 drooni ja neli taktikalist raketti.
Nagu selgus, paigutas Venemaa Kertši sillale õhutõrjesüsteemi Pantsir haruldase modifikatsiooni. Jutt on eksportversioonist, mille soomustatud kabiin on paigaldatud KamAZ-53958 šassiile ja on värvitud kõrbekamuflaažiga. Tähelepanuväärne on, et see versioon oli ilmselt ainulaadne prototüüp, mida demonstreeriti varem Tuula võiduparaadil ja eksponeeriti Army 2024 foorumil. Sellel Pantsiri mudelil nimega Pantsir-S1M on standardmudelitega võrreldes mitu paremat taktikalist ja tehnilist omadust, sealhulgas suurem ulatus ja kõrgus õhusihtmärkide tabamiseks. See võib kasutada kahte tüüpi rakette, 57E6M-E ja 57E6-E, mõlemad Pantsir-S1 süsteemi komponendid.
3. Kursk: initsiatiiv seni Ukraina poolel ja edenemisi tuleb.
Rinde lääneservas olla eile Ukraina saanud enda kontrolli alla Kulbaki asula. Asula oli pisu stopperiks oru serval jõekese ja paisjärve läänekaldal. Järjekordne vene poole pontoonsild Seimi jõel ära lasti. Eks vene pool üritab leida uusi kohti, kuhu neid teha ja juba on loobutud vist teede lähedusse neid tegemast, mis vähendab ka nende läbilaskevõimet.
Rinde põhjasektoris vene allikate sõnul jätkuvad Ukraina rünnakud Aleksandrovka suunas, püüdes Korenevost mööda minna.
Idasektoris ollagi vene pool end kottijäämise ohu tõttu taandunud ning Ukraina saagiks langes 4-5 küla.
Rinde kaguservast tuleb ka teateid, et miskit edu olla jätkunud, aga kas külades ka püsivalt paika jäädi, pole veel vähemalt endale selge. Isegi Ukraina blogijate kaardid erinevad üllatavalt palju (mitte ainult siin sektoris ja mitte ainult sellel rindel), rääkimata vene poole ning kolmandate osapoolte kaartidest.
4. Harkiv: siin suunal on vene poolel piisavalt küll kvaliteeti, aga kuidagi nagu edasi ei saa.
5. Kupiansk-Kreminna: siin rindel pole eilne päev enam konveierilaadse rünnakulaine surve edenemisi toonud. Pisu paaris kohas siiski hall ala Ukraina kahjuks laienes kahes rinde keskmise osas ja pigem arvab, et paari päeva jooksul siin pisu vene poole edenemist järgneb.
6. Siversk: vene pool on hakkanud siingi rindel survet tõstma ning mitmel suunal korrati päeva jooksul rünnakuid kulutamaks Ukraina kaitset piisavalt õhukeseks. Muutusi siiski see ei toonud aga nii jätkates on see võimalus peatselt olemas…
7. Bahmut: vene poole karm rünnakukonveier tõi edenemist vaid Toretski suunal.
Toretski linnas suutis eile vene pool pisu edeneda ning hõivas linna postimaja koos madalate laohoonetega. Nüüd ulatutakse linna sisse u 1,5 km. Lisaks suudeti jõuda linnani kaguservalt. Seal asub raskete kuritegu eest karistatute koloonia, kus on lootust, et ehitused on nii massiivselt tugevad, et pommitamisega lihtsalt mõju ei avalda.
8. Donetsk: suuri muutusi eilne vene poole rünnakukonveier enam ei toonud. Pisu loodesektori lõunaservas siin ja seal mõnisada meetrit aga Vuhledari suunal alanud suurem pommitamise laine hakkas kasvatama halli ala Ukraina kahjuks.
Seni on selguseta, miks osa New-Yorki asula põhjasektorist asulasse sissepoole on hall ala.
Eile hakkas ringlema lugu, miks pisu kokku kukkus loodesektori lõunaserv. Nii üksuse sõdurid kui blogijad süüdistavad brigaadi juhtkonda, et anti üle jõu käivaid ülesandeid. Esmalt olla siinse suuna pataljon olnud väga alamehitatud ning ala, mida pidi kaitsma lihtsalt jäigi täielikult katmata. Lisaks olla ümberpiiramise ohu tõttu kaugenenud ilma selle pataljoniga koordineerimata siinsed kaudtuleüksused, mis pidi neid toetama ja nii juhtuski, et sel väikse koosseisuga pataljonil ei jagunud igale possale mehi, mida suutis vene pool ära kasutada ja kuna kaudtuletoetust ka polnud, siis mass sellejärgselt üle voolas… Selles segaduses olla pisu palju olnud ka Ukraina kaotusi. Aga nagu kahjuks tihti tehakse, süüdi tehti pataljoniülem, kes olla lahti lastud…
Venemaa pealetung Južno-Donbasskaja kaevandusele nr. 1 Vuhledarist kirdes hakkas eile võtma juba tõsise pealetungi algusfaasi. Kõike, mida sai, sinna kanti õhust kaela saadeti ning sama seis ka Vuhledari linnas ja selle ümbruses. Liugpommide arvu küll ei tea, aga vähemalt ühel videol neid korraga mitmeid maapinnal plahvatamas oli. Eile küll vene poole edenemisi veel ei tuvastanud, aga hall ala kasvas üle kilomeetri Ukraina kahjuks.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: maapealseid rünnakuid polnudki.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaal on vaja läbi viia „demograafiline erioperatsioon”, et vältida riigi elanikkonna täielikku väljasuremist tulevikus, ütles Vene Teaduste Akadeemia Keskmajanduse ja Matemaatika Instituudi direktor Albert Bahtizin intervjuus Interfaxile. Ta märkis, et probleem on „katastroofiline”. „Me kaotame 500-600 tuhat inimest aastas. Ja see kujutab endast ohtu riigi julgeolekule, arvestades territooriumi suurust ja majanduse jaoks vajaliku kasvutempo säilitamise vajadust märkimisväärse hulga inimeste järele. Seega ei ole tänapäeval üks olulisemaid ülesandeid isegi mitte täiendamine, vaid riigi rahvaarvu suurendamine,” rõhutas Bahtizin.
Ta meenutas ÜRO prognoosi, mille kohaselt langeb Venemaa rahvaarv sajandi lõpuks 120,5 miljoni inimeseni. Samas märkis ekspert, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangud on pessimistlikumad, vaid 106 miljonit inimest.
Tõhusate viiside seas sündimuse suurendamiseks Venemaal nimetas Bahtizin deurbaniseerumist – inimeste ühtlast asustamist kogu riigis ja elamispinna suurendamist inimese kohta. Samas tunnistas ta, et sarnased katsed teistes riikides tulemusi ei andnud, kuna maapiirkonnad jäävad elatustasemelt megalinnadele alla.
„Meil oli ka katse – „Kaug-Ida hektar”, kuid see ei lõppenud sisuliselt millegagi, sest potentsiaalsed ümberasujad ei olnud rahul pakutavate kruntide kvaliteediga ja ehitamiseks vajalike seadmete puudumisega. Millest maja ehitada? Ja mis peamine: peab olema välja arendatud infrastruktuur, et inimesed tahaksid liikuda. Kõik see nõuab tohutuid investeeringuid,” märkis Bahtizin.
Ta lisas, et Venemaa Teaduste Akadeemia prognoosid näitavad sündimuse edasist langust Venemaal, sealhulgas fertiilses eas – 15-aastaselt 49-aastaselt ja kõige reproduktiivsemas eas – naiste arvu märgatava vähenemise tõttu vanuses 20 kuni 29 aastat. „Meie arvutuste kohaselt väheneb 30. aastaks selliste naiste arv 9 protsendi võrra,” selgitas Bahtizin.
2023. aasta lõpus langes sündimuskordaja (keskmine laste arv reproduktiivses eas naise kohta) Venemaal 1,4-ni, mis on 17-aastane miinimum ning sündide arv on igal aastal langenud juba üle 10 aasta järjest. Maikuu dekreediga, mille putin allkirjastas vahetult pärast oma viienda ametiaja algust, nõudis riigipea, et 2030. aastaks tõuseks summaarne sündimuskordaja 1,6 ja 2036. aastaks 1,8.
„Riik vajab demograafilist erioperatsiooni <…>, mis on seotud presidendi seatud eesmärkide saavutamisega,” lõpetas Bahtizin, lisades, et see on võimalik ainult suurte rahaliste investeeringute kaudu sotsiaalse infrastruktuuri arendamisse ja tervishoiusüsteemi täiendava rahastamise kaudu. Samuti nimetas ta vajalike meetmete hulgas sotsiaalsete pingete vähendamist.
12. Mali valitsev hunta alustas õhurünnakut väikelinnale, mida kontrollisid CSP tuareegide mässulised, tappes vähemalt 21 tsiviilisikut, sealhulgas 11 last, kirjutab Bild. Väljaande allikate sõnul oli tegemist Venemaa poolt heaks kiidetud ja kavandatud kättemaksuoperatsiooniga valitsusvägede kolonni ja nende poolel võitlevate Wagneri PMC võitlejate hävitamisele juuli lõpus.
Nii ründas droon Tin Zauatini ainsat apteeki ning kui kohalikud elanikud kogunesid rünnakupaika surnukehadele järele, tabati seda uuesti, mille tulemusel hukkus veel mitu inimest. Kättemaksu teostamiseks kasutati Türgi ründerooni Bayraktar TB-2, mis viidi Ankara teadmata Burkina Fasost Malisse. Väljaandes on seda teavet kinnitavad fotod laskemoona jäänustest.
Bildi andmetel kontrollib putin praegu täielikult Nigeri, Mali ja Burkina Faso nukuvalitsusi ning kasutab neid „sõjalise liiduna” Aafrikas.
Mali hunta väed alustasid wagnerite toel 22. juulil riigi põhjaosas operatsiooni mässuliste vastu. Kolonn liikus Tin Zahuatini poole, kus see 27. juulil sattus varitsusele. Selle tulemusena hukkusid kõik ülem Sergei Ševtšenko (kutsung „Prud”) juhitud PMC „Wagner” 13. ründeüksuse sõdurid.
Venemaa süüdistas varitsuses Al-Qaedaga seotud rühmitust Jamaat Nusrat al-Islam wal-Muslimeen (JNIM), kuid olukorraga kursis olev inimene eitas seda, öeldes väljaandele, et tegemist on „sihitud propagandaga”. „JNIM-i võitlejad ei olnud CSP operatsiooniga kuidagi seotud,” ütles allikas.
Täpset kahju ERK ei nimetanud. Mali armee kremli-meelse meediaressursi „Aafrika algatus” allikate sõnul tapeti siis üle 25 venelase. 13. PMC üksuse endine ülem kutsungiga „Rusich” väitis, et palgasõdurid kaotasid ligi 100 inimest, kellest üle 80 hukkus. CSP mässulised ütlesid Bloombergile, et kokku hukkus 121 inimest: 84 wagnerit ja 47 valitsussõdurit.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR) teatas omakorda osalemisest vene palgasõdurite hävitamises Malis. Osakonna pressiesindaja Andrei Jusov täpsustas, et eriteenistus andis tuareegidele varitsuse korraldamiseks luureandmeid. Pärast seda katkestasid Mali võimud diplomaatilised suhted Ukrainaga.
13. Valdav enamus venelasi (94%) teab Ukraina relvajõudude operatsioonist Kurski oblastis, kuid peaaegu pooled neist on ainult „midagi kuulnud”. Sellest annavad tunnistust Venemaa Levada keskuse augustis läbi viidud küsitluse tulemused. Nii vastas 51% vastajatest, et jälgivad tähelepanelikult arenguid, 43% vastanutest „kuulsid midagi, aga mitte üksikasjalikult”, veel 6% ei olnud sellest midagi kuulnud.
Samal ajal ütlevad peaaegu kõik vastajad, et nad on „mures” Ukraina rünnaku pärast Kurski oblastile – 91% („väga mures” – 63%, „pigem mures” – 28%). Kokku 9% vastanutest ei tunne nende sündmuste pärast muret. Esiteks toovad venelased muret tekitavatena välja „tsiviilohvreid” (41%), „rünnakut Venemaa territooriumile” (25%) ning „võimude nõrkust ja ettevalmistamatust” (11%).
Uuringu viis Levada keskus 22. augustist 28. augustini 2024 läbi 1619 18-aastase ja vanema venelase seas 137 paikkonnas ja 50 Vene Föderatsiooni moodustavas üksuses. Uuring viidi läbi vastajate kodudes, statistiline viga ei ületa 3,4%.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
