Sõja ülevaade: 921. päev – Venemaal ulatuslik droonirünnak
Avaldatud: 1 september, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 1. september 2024:
hommikuse seisuga andis Ukraina teada 199 vene poole rünnakust, edeneti pisu Kupiansk-Kreminna rindel ning Donetski rindel kahes lõigus. 100 drooni Venemaa kaheksas piirkonnas pahandust öösel tegid…
1. Ööpäevane sadu jätkus.
2. u 100 drooni kuni Moskvani ning üks sealne naftatehas pihta sai.
3. Kursk: pisu küll aktiivsus langes aga seni initsiatiiv Ukraina poolel ja miskit külasid nimekirja lisandus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: pisu siiski rinde keskmises sektoris suudab vene pool oma edu jätkata.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: surve sama mis varasematel päevadel aga sammud loodesektoris väiksemad ja Vuhledari suunal ei suuda hetkel Ukraina vene poole edenemist pidama saada.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Šveitsis tehti Ukraina sõja tõttu ettepanek neutraalsus uuesti läbi vaadata.
12. Durov teatas koostööst Prantsuse luureteenistustega.
13. Enam kui pooled venelastest vaatavad YouTube’i vaatamata aeglustumisele.
14. VTB kehtestas teistest Venemaa pankadest rublade Hiinasse ülekandmise eest karmi vahendustasu.
15. Lühiuudised
Kipub arvama, et Ukraina otsib aktiivselt teid, kuidas talveks välja lülitada soojusest ja elektrienergiast nii Moskva kui läänepoolsemad suuremad Venemaa linnad. Loodan, et see ka õnnestub. Sellega kasvaks suurlinnades oluliselt rahulolematus…
Kuna juba vähemalt nädal pole vaatamata tugevale vene poole rünnakuvoole nad suutnud enam oluliselt tõsta tavapärasest kõrgemale ei kaudtule- ega droonindusetoetust, siis pisu hakkab tekkima miskit lootusekiir. Sama pikalt on vähenenud ka vene kaudtuleüksuste tabamine Ukraina poolt. Hetkel ei oska arvata, kas mitme tingimuse koosmõju, aga pisu loodab. Põhjuste võimalik nimekiri: moon ei jõua kohale, sihtmärgi infot pole, kütust pole, koordineerimist pole, kaineks pole saanud, laskvaid torusid vähem, väljaõppinuid soldateid vähem jne. Eile vene poole küll suutis oma kaudtulelöökide arvu pisu tõsta, aga mitte tipu lähedale ja kui võrrelda seda rünnakute arvuga, siis kipub nagu toetust selleks vähe olevat…
Kuna väga palju on vene pool arvatavalt soomuse hoidmise huvist läinud üle põhiliselt jalaväe rünnakutele, siis on tuntavalt langenud soomuse kaotuse numbrid. Küll kahtlustab, et neid hoitakse siiski löögirusikatena pisu tagapool, et kui kuskil ava suudetakse jalaväe poolt teha, siis soomuse massiga seda kohe jätkata üritatakse. See võib seletada ka mitmeid linnalisel alal pikemaid ühepäevaseid edenemisi.
Hetkel veel ei julge prognoosida, kauaks vene poolel jätkub idarindel resurssi ja tahet sellise aktiivsusega rünnata. Kõhutunne kipub tihti alt vedama, aga pisu vist u kahe kuu pärast algavale vihmaperioodile loodaks, kuigi eelnev aasta on näidanud, et kehvad ilmastikuolud ei pruugi rünnakute survet vähendada.
Egas suurim vene poole mõjutamise suund võiks siiski olla kogu vene naftataristu hävitamine vähemalt 500 km raadiuses, 1000 km poleks ka paha, sest kui kütust ikka ei ole, siis miskit ei sõida ja vene kütuseveokite arv sõjalises struktuuris on selle korvamiseks liialt väike ja neid masinad on Ukraina ka kogu aeg jahtinud.
Ukraina on jaganud USA-ga teavet selle kohta, milliseid sihtmärke ta soovib Venemaal tabada, kui asi puudutab ATACMS-i, et sundida USA-d lubama Ukrainal lõpuks rünnata Venemaa sees USA tarnitud kaugmaarakettidega.
1. Uus öine droonirünnak ehk tavaapärane Ukraina öö ning egas päevaski sademete muutusi polnud.
2. Eile kirjutasin vene poole uudist, et Belgorodi linnas sai pihta kortermaja. Piltide vaatamisel kipub arvama, et tegu oli nende õhutõrje poolt alla lastud droonijäänuste kukkumisega hoone pihta ehk siis kortermaja ei sihitud ja mööda ka ei lastud…
Täna öösel ründasid droonid (vene poole kinnitusel u 100) veel kaheksat Venemaa piirkonda (Rjazani, Tula, Voroneži, Lipetski, Brjanski, Belgorodi, Kurski, Moskva piirkondi ja Moskvat). vene sõjaväelased tulistasid Moskvale lähenedes alla kolm drooni, ütles linnapea Sergei Sobjanin. Tema sõnul miskit pihta ei saanud, aga hommikul hakkas tulema kohalike videosid, et Mіstsevo naftatöötlemistehasees siiski tulekahju algas.
Brjanski kuberner Alexander Bogomaz rääkis tohutust öisest rünnakust: tunni jooksul tulistati piirkonna kohal alla 12 ja mõne aja pärast veel 14 UAV-d.
Õhutõrje tulistas Tuula oblasti kohal alla kolm drooni, veel mitu drooni hävitati Voroneži ja Lipetski oblastis, sealhulgas Lipetski tööstustsooni kohal. Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas Belgorodile lähenedes allatulistatud õhusihtmärkidest. Linnas said kannatada kolme kortermaja klaasid ja süttis kolm sõiduautot.
3. Kursk: mitmed erinevad blogijad teatavad, et hetkel kummalgi poolel pisu tegevuse hoog olla raugenud, aga siiski mitu arvamust on, et Ukraina hoog kohe taastumas on… Seimi jõe üle sildasid seni pole vene pool suutnud töös hoida, hetkel nende eluea pikkust ei tea, aga üritatakse neid mitmes kohas tööle saada ja esialgselt miskit ka üle saadakse. Ka tabatakse neid jõeni jõudvaid vene sõjaväekolonne, mis sinna toppama jäävad.
Rinde põhjasektorist Korenevo kandist tuleb infot, et rünnakuid teevad mõlemad pooled ning olla edasi-tagasi lainetust.
Rinde idasektoris: Ukraina allikate esialgsetel andmetel on Ukraina omad võtnud kontrolli Kurski oblastis Kamõševka asula üle. Varem teatasid vene allikad, et selle asula lähedal on juba toimunud lahingud. Kinnituse korral on Ukraina omad jõudnud peaaegu idast Sudža-Lgovi maanteeni, mis seab vene väed Pogrebki, Marevka, Orlovka, Storaja Sorotšina ja Novaja Sorotšina juures ümberpiiramise ohtu…
4. Harkiv: surve alla langes, kipub see kuidagi tugevalt kõikuma ja põhjust ei tea. Rindejoon ikka muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: tugev surve kõigis sektoris jätkus ning vaid Pišane küla juures suudab vene pool siiski piki metsaribasid edeneda (hetkel lõuna suunas) ning väiksemad jõekesed pole takistuseks. Eks kui jõe põhi tugev ja kaldad on, siis soomus sellest lihtsalt üle saab ning jalaväelgi läbi vee minna pole mure… ja juba hakkab kasvama kotisuu taoline moodustis (seni siiski 8 km laiune) aga sealt idasuunal olev ala ei ole piisavalt heade kaitseomadustega, et Ukraina suudaks seda hoida just põhja ja kagu suunalt tuleva surve vastu. Sai paar päeva tagasi selles kagusuunas üle jõe ja seni pole kahjuks Ukraina suutnud seda sillapead likvideerida…
Mujal muutusteta, kuigi konveier töötas.
6. Siversk: pisu tavapäratult üritas seitsmes suunas vene pool rünnata, muutusi see rindejoones ei toonud.
7. Bahmut: Tšassiv Jari pidamine on juba pikemalt meeldivat üllatust pakkunud, nii seegi kord. Toretski suunal mass surub ja pomme tuleb ikka ööpäevaselt, no pole kõik kohalikud ka tahtnud linnast lahkuda ja saavad nemadki pihta. Ühtki vene poole edenemist küll ei tuvastanud aga tundub, et Ukraina omad end linnas pisu läänesuunal tõmbavad ja hall ala kasvab. Hetkel veel ei oska arvata, kas see pos või neg.
8. Donetsk: surve sama mis varasematel päevadel, aga sammud loodesektoris väiksemad ja Vuhledari suunal ei suuda hetkel Ukraina vene poole edenemist pidama saada. Hakkas tulema infokilde, et esimesed Ukraina reservid loodesektori suunal kohale jõudsid. Forbes teatab, et Ukraina on paigutanud oma ründebrigaadi „Kara-Dag” lõunast Pokrovski suunale. Ligikaudu 2000 sõdurist koosnev brigaad osaleb praegu kaitseoperatsioonidel vene edasitungide vastu selles piirkonnas.
New-Yorki asulas muutusi rindejoones ei tuvastanud ja miks seni osa asula põhjaosast on hallis alas, ei oskagi arvata. Vahel mõni kõlakas läbi lipsab vene poolelt, et olla Ukraina vasturünnakuid.
Loodesektoris küll vene pool mitmes suunas edenemist jätkas aga samm jäi lühemaks. Sektori loodeservas sai vene pool edasi Hrodivka asulas (u 2300 elanikku) u 400 m.
Selidove linna idaosas kasvab hall ala Ukraina kahjuks ja arvan, et vene poole üksused siiski linnas hoonehaaval edenevad.
Sektori lõunaküljel jätkab vene pool laiemalt edenemist (nagu varasematelgi päevadel) ja eile saadi enda kontrolli alla Dolinivka ja Halitsõnõvka küla. Pisu muretsema paneb, et vene pool kuidagi liiga lihtsalt sain siin üle Vovtša jõest ning lookekohas nii üht pidi kui teist pidi. Lisaks saadi osaliselt kontroll jõe läänekaldal oleva kõrgustiku serval. Tundub, et kuidagi liialt kiirelt seni Ukraina just lõuna suunalt taandub. Hetke arengute järgi tundub, et Ukraina võib tõmmata oma üksusi ära Vovtša jõe idakaldalt ja kaotatav ala suurus on 10×15 km. Eks selle osa logistiline tagamine ongi läinud järjest keerulisemaks. Kui suudetaks panna kinni piki jõe läänekallast lõunapoolne edenemine, siis peaks selle jõe joon olema heaks kaitseliini tugisambaks, kui vaid seda eilset jõeületust poleks aga ootab veel pisu …
Vuhledarist idas jätkab vene pool ülepaäevaste sammudega ednemist ja surub enda hetkel edasi Kostjantõnivka asulas piki kumbagi ida-läänesuunalist jõekallast. Asulast põhjapool asuvatel laiadel põldudel sai vene pool rindejoone sirgeks 4 km lial alal 2 km pikkuselt ning jälle oli edenemise pikkuseks hall ala. Ikka arvamusel, et mitmetes lõikudes suudab vene pool töödelda kaudtule ja droonide ning lennundusega läbi põldude vahelised metsaribad (sinna palju staffi ei kulu) ja siis enam-vähem ohutuks jäänud ala on võimalik kohe peale töötlust hõivata. Pisu takistab seda siiski nii Ukraina enda vastuli ja droonid ning maha pandud miinid. Kui jagub aga vasturünnaku võimalust, siis enne püsivalt kanna maha saamist on ka võimalik oluliselt lihtsamalt vene üksuse eksistents seal lõpetada.
9. Lõunarinne: mõned vene poole rünnakud, seis muutusteta.
Berdjanski suund: kaks siin.
Tokmaki suund: ja kaks siin.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: taastus tavapärane rünnakute arv, rindejoon muutusteta.
11. Kaitseministeeriumi loodud Šveitsi julgeolekuküsimuste eksperttöörühm tegi riigi valitsusele ettepaneku oma neutraalsus uuesti läbi mõelda ning eelistada aktiivset sõjalist koostööd NATO ja EL-iga. „Pärast Venemaa rünnakut Ukrainale on neutraalsus taas muutunud poliitilise arutelu objektiks nii kodu- kui ka välismaal. Surve Šveitsile kasvab oma seisukoha selgitamiseks,” tsiteerib Politico raport. Raporti koostasid diplomaadid, kõrged ametnikud ja sõjaväelased ning Wolfgang Ischinger, kes juhtis aastaid rahvusvahelist Müncheni julgeolekukonverentsi. Soovitused on aluseks Šveitsi 2025. aasta julgeolekustrateegiale.
Eelkõige räägitakse dokumendis vajadusest loobuda osaliselt 1515. aastast kehtinud neutraalsuspoliitikast, pidades silmas Venemaa poolt Euroopale üha suurenevaid ohte. Raporti autorid soovitavad tühistada relvade reekspordi keeld. Bern keelab praegu relvade müümise sõjas olevatele riikidele. Aruande kohaselt langes Šveitsi relvaeksport eelmisel aastal 27% vähem kui 746 miljoni euroni. Üheks vähendamise põhjuseks on keeldumine varustada teisi riike Ukraina jaoks relvadega, mis võivad sisaldada Šveitsi komponente.
Eksperdid soovitavad tugevdada ka Šveitsi sõjatööstust, tugevdades kompensatsioonipoliitikat ning võimaldades juurdepääsu EL ja NATO relvaprogrammidele. Samuti kutsutakse raportis üles suurendama sõjalisi kulutusi 2030. aastaks 1 protsendini SKT-st. Šveits kulutab praegu kaitsele 0,76% SKT-st, mis on palju vähem kui ükski NATO liikmesriik, välja arvatud Island, millel pole sõjaväge.
Paneel ei soovita Šveitsil loobuda neutraalsusest ja ühineda NATO-ga, kuid nad nõuavad tihedamaid sidemeid sõjalise alliansi ja EL-iga ühisväljaõppe, ballistiliste rakettide kaitse ning kahe- ja mitmepoolsete õppuste vallas.
„Seal on maine aspekt: Šveitsi võidakse tajuda kui piletita reisijat, kes ei tee Euroopa riikidega koostööd. Kui Šveits soovib oma Euroopa partnerite abist kasu saada, peab ta midagi vastu andma,” ütleb Genfi julgeolekukeskuse globaalsete ja tekkivate riskide osakonna juhataja Jean-Marc Ricli.
12. Telegrami asutaja Pavel Durov hoidis kontakti vastuluurega tegeleva Prantsusmaa sisejulgeoleku peadirektoraadi (DGSI) töötajatega. Ta tegi selle avalduse ülekuulamisel, ütles uurimisega kursis olev allikas ajalehele Liberation. Eelkõige kohtus Durov DGSI töötajatega Dubais, kus ta lõi Prantsuse luureteenistusega ametliku suhtluskanali, sealhulgas vihjeliini ja e-posti aadressi. Allika sõnul aitas infovahetus nende kanalite kaudu ära hoida mitmeid terrorirünnakuid. Pärast vahistamist teatas Durov oma valmisolekust teha koostööd Prantsuse õiguskaitseorganitega. Väljaande teatel andis Telegrami asutaja neile oma telefoni koos pääsukoodiga.
Prantsusmaa kohus vabastas Durovi kolmapäeval 29. augustil 5 miljoni euro suuruse kautsjoni vastu vahi alt. Durovit kahtlustatakse kaasosaluses veebiplatvormi juhtimises, mis võimaldab kasutajatel teha ebaseaduslikke tehinguid, postitada pilte laste seksuaalsest kuritarvitamisest ja kaubelda uimastitega. Süüdistused on seotud ka rahapesu ja õigusasutustega koostööst keeldumisega. Tema advokaat David-Olivier Kaminsky seadis kahtluse alla süüdistuste kehtivuse. „On täiesti absurdne arvata, et suhtlusvõrgustiku juht võiks olla otseselt või kaudselt seotud kuritegudega, mis teda ei puuduta,” ütles kaitsja.
39-aastane Durov peeti kinni 24. augustil Pariisi Le Bourget’ lennujaamas, kuhu ta lendas Aserbaidžaanist eralennukiga. Miljardär võeti vahi alla osana uurimisest, mis viiakse läbi tuvastamata isikute suhtes 12 kuriteo eest. Politico andmetel ei antud vahistamiskäsk mitte ainult Pavel Durovi, vaid ka tema venna Nikolai suhtes veel 2024. aasta märtsis. See juhtus pärast seda, kui sõnumitooja ei vastanud laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite uurimise raames kohtu palvele esitada Telegrami kasutaja kohta andmeid. Käskkirjas ei ole aga öeldud, et Durovid oleksid isiklikult seotud ebaseadusliku tegevusega.
Telegram ütles pärast Durovi vahistamist tehtud avalduses, et platvorm vastab EL-i seadustele ja selle mõõdukus „vastab tööstusstandarditele ja seda täiustatakse pidevalt”. Samuti nimetasid nad absurdseks katseid pidada ärimeest vastutavaks sõnumitooja kasutajate kuritarvitamise eest.
13. Rohkem kui pooled venelastest vaatavad endiselt YouTube’i ja enam kui kolmandik on märganud videomajutamise kiiruse aeglustumist, selgus Avaliku Arvamuse Sihtasutuse küsitlusest. Suurem osa vastajatest (22%) ei oska aeglustumise põhjust selgelt nimetada, 9% süüdistab selles ametivõime. Samal ajal kuulsid ligi pooled vastanutest (44%) uudist YouTube’i laadimiskiiruse vähenemisest. 39% vastanutest ütles, et märkas platvormi aeglustumist, samas kui 13% oli laadimiskiirusega rahul.
Üle poole vastajatest (52%) vaatab YouTube’i ja 34% teeb seda iga päev, 10% vastajatest mitu korda nädalas ning 8% vaatab teenust veelgi harvem. Enim vaadatud videod on meelelahutusvideod, neid vaatab 22% venelastest, peaaegu sama palju (20%) vaatab filme ja telesarju, 14% eelistab uudiseid ning sama palju läheb kulinaarsete retseptide platvormile.
18% venelaste jaoks oleks YouTube’i võimalik blokeerimine suureks probleemiks, 21% jaoks oleks see väike häirimine ja 18% ei märkaks muutusi. Peaaegu pooled küsitletutest on valmis kasutama meetodeid blokeeringust mööda hiilimiseks.
Uuring viidi läbi 16.-18. augustini 104 asulas 53 Venemaa piirkonnas. Küsitluses osales 1500 vastajat.
Riigiduuma infopoliitika komitee juht Aleksander Hinštein ütles juuli lõpus, et võimud hakkavad YouTube’i tööd aeglustama. Tema sõnul on tegemist sunnitud sammuga, mis on suunatud mitte venelaste, vaid ressursi haldamise vastu, mis rikub Venemaa seadusandlust. Roskomnadzor selgitas hiljem, et aeglustumine oli tingitud Google’i keeldumisest Venemaa serveritega suhelda. Google aga eitas omapoolseid tehnilisi probleeme.
Alates augusti algusest hakkasid Venemaa kasutajad YouTube’i halvenemise üle massiliselt kurtma. Näiteks 2. augustil registreeris teenus Sboy.rf üle 15 tuhande kaebuse, mis ületab oluliselt tavapäraseid näitajaid, mis jäid mitmekümne juurde päevas.
YouTube’i keskmine igapäevane katvus Venemaal on 55,4 miljonit inimest. Venemaa võimud on kavandanud populaarse videomajutussaidi blokeerimise plaane Ukraina sissetungi algusest peale, sealhulgas seetõttu, et sellest on saanud opositsiooni ja sõjavastase tegevuskava peamine platvorm.
14. Samal ajal kui putin ja teised Venemaa ametnikud rõõmustavad, et enam kui 90% kaubandusmaksetest Hiinaga tehakse rahvusvaluutas, muutuvad need maksed üha problemaatilisemaks. VTB, mis tänu oma Hiina tütarettevõttele on muutunud oluliseks maksete kanaliks Hiinasse, peatab sellised ülekanded rublades ja jüaanides teistest Venemaa pankadest oma Hiina pankades olevate kontode kaudu – isegi kasutades keskpanga maksesüsteemi ning kehtestab ülekannete eest vahendustasu teiste kontode kaudu (ja samal ajal Kasahstani). See toob kaasa imporditud toodete hinnatõusu uue vooru, hoiatavad logistikud ja importijad.
VTB hoiatas seda korrespondendina kasutavaid panku Hiinasse ja Kasahstani tehtavate rubla- ja jüaaniülekannete tariifide tõusu eest alates 1. septembrist. Jüaani ülekannete eest Hiinasse võtab pank korrespondentpankadelt 6% praeguse 1,5-1,8% asemel ja Hiinast saabuvate ülekannete eest – 0,15%, samas kui praegu sellist vahendustasu pole. Samuti kehtestatakse 6% vahendustasu rublade ülekannetele Hiinasse teistest Venemaa pankadest.
Kuid võib-olla on peamine uuendus see, et VTB lõpetab ülekannete tegemise Hiinasse ja Kasahstani mis tahes välispankades avatud kontode (nostro kontode) kaudu, sealhulgas keskpanga maksesüsteemi kasutades. See toob kaasa järjekordse imporditud toodete hinnatõusu, sest VTB-s olevaid korrespondentkontosid kasutavad VTB-Shanghaisse ülekanneteks paljud pangad, näiteks Alfa Bank või Bank St. Petersburg, ütlesid nende pankade maaletoojakliendid.
Kõrge vahendustasu rublaülekannete eest on valus löök. Pärast seda, kui USA detsembris ähvardas välispanku Venemaa abistamise eest sekundaarsete sanktsioonidega ja algasid tõsised probleemid Hiinale tehtavate maksetega, sai rublast peamine impordimaksete valuuta. Keskpanga andmetel kasvas selle osakaal detsembri 31%-lt juunis 43%-le. Seda on rohkem kui kõigi “sõbralike” riikide valuutadel, sealhulgas jüaanil (36% versus 41% detsembris; “mürgiste” valuutade osakaal vähenes selle aja jooksul 28%-lt 21%-le).
Riigipanga enda kliente tariifide muudatus ei puuduta: nende jaoks tõusid augustis vahendustasud. Nüüd maksavad VTB kliendid ülekannete eest VTB-Shanghai ja teistesse Hiina pankadesse 4% maksesummast senise 1% asemel kiirülekannete puhul (kuni 10 päeva) ja 3% pluss 200 jüaani, kui ülekandeperioodi pole täpsustatud ja selle summa on alla 20 miljoni rubla. „Panga juhid selgitasid meile selle makse kasutuselevõttu raskuste tõttu jüaani likviidsuse leidmisel ja arveldamisel Hiina partnerpankadega,” ütles VTB-Shanghai klient.
Juulis vahetas VTB Hiinas oma korrespondentpanka, kuna eelmine, riigile kuuluv Bank Of China, keeldus sanktsioonide tõttu temaga koostööd tegemast, ütlesid VTB-Shanghai kliendid. Pärast seda, kui Moskva börs ja VTB-Shanghai sattusid juunis sanktsioonide alla, lakkas raha ülekandmine VTB-VTB-Shanghai-Hiina tarnijate liinil praktiliselt. Maksed jõudsid VTB-Shanghaisse, kuid edasi ei saadetud, kurtsid väliskaubandusettevõtted terve suve. VTB Shanghai juhid selgitasid neile, et pank uuendab oma tarkvara, kuid mitmed riigipanga kliendid ja rahastajad ütlesid, et jüaan sai lihtsalt otsa.
Fakt on see, et Hiina pangad, kes viisid jüaani Venemaalt Hiinasse pärast VTB Shanghai sanktsioonide nimekirja kandmist, keeldusid temaga koostööd tegemast ja pank pidi tegelikult töötama „vastuvoogude kallal”: see sai üle kanda ainult lõplikule tasemele. saajad Hiinas need jüaanid, mis jõudsid tema klientide kontodele Venemaa ekspordi eest makstud maksetena. Kuid need vood VTB-Shanghaisse olid oluliselt väiksemad kui impordid ja jüaane ei olnud piisavalt. Juuli lõpus leidis VTB probleemile lahenduse ja teatas klientidele, et on valmis jüaani üle kandma VTB Shanghaile kiirendatud skeemi järgi – ühe päevaga. Kuid ainult neile, kes ostavad valuutat kursiga + 5%. 12. augustil see süsteem lakkas töötamast ja VTB tõstis selle asemel vahendustasusid.
15. Lühiuudised
NATO peab Ukraina relvajõudude (AFU) sissetungi Kurski piirkonda õigustatuks, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg intervjuus Saksa väljaandele Welt am Sonntag.
lavrov nimetas Borrelli väidet Zelenski „rahuvalemile” alternatiivi puudumise kohta „amatörismiks” või „hulluseks”. Välisminister ütles, et Venemaa „ei aruta oma territooriumi kellegagi”.
Armeenia võimud külmutasid täielikult oma osalemise Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) kõigis organites, ütles vabariigi peaminister Nikol Pašinjan.
Venemaa „surmamajandus” võib Le Monde’i andmetel lubada tal sõda jätkata veel 5-6 aastat. Väljaanne analüüsib kolme kasvufaktorit: tohutuid kulutusi sõjatööstusele, lepinguliste sõdurite palkasid ja makseid hukkunute perekondadele. Nad märgivad, et vene sõduri surm toob nende perekonnale rohkem rahalist kasu – kuni 11 miljonit rubla (110 000 eurot), tekitades majanduslikku mulli, mis toetab sõda.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
