Sõja ülevaade: 919. päev – 156 vene poole rünnakut
Avaldatud: 30 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. august 2024:
156 vene poole rünnakut, Kurski oblastis Ukraina edu jätkub, Kupiansk-Kreminna konveier tõi kahjuks vene poolele edenemisi ning Donetski rinde loodesektoris pisu edenemise hoog neil vähenes.
1. Täna öösel sai Sumõ kant valusalt.
2. Õnneks pole ei Venemaal ega Krimmis rahulik.
3. Kursk: kui selle portsu kätte saab, siis see kõva sõna…
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: kaks vene poole edenemist.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: New-York ja loodesektor.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin külastab esimest korda riiki, mis peaks ta Haagi orderi alusel arreteerima.
12. Esimene Ukrainasse viidud F-16 kukkus alla.
13. Serbia hülgas Vene hävitajad ja ostis 3 miljardi dollari eest Prantsuse hävitajaid.
14. Brasiilia valmistas ette „rahuplaani” Hiinaga Ukraina selja taga.
15. Poola vene rakettide ja droonide allatulistamine ei too kaasa NATO osalemist sõjas – Kuleba.
16. Lühiuudised
Ukraina sportlased on 29. augustil 2024. aasta Pariisi paraolümpiamängudelt võitnud neli medalit, kaks hõbedat ja kaks pronksi.
Tundub ja nii arvab ka mõni Ukraina blogija, et kreml on andnud käsu kõigil rinnetel edasi liikuda ükskõik mil moel ja sestap selline surve konveierina on tõusnud paljudes rindelõikudes, kus varasemalt piirduti kas ühe rünnakuga või väiksemate kompamistega. Pisu head meelt teeb see, et see tõusnud surve ei ole toonud veel murrangulisi edenemisi (kuigi see võimalus paaris lõigus siiski õhus on). Ka on juba mitu päeva jäänud vene poole lennunduse, droonide ja kaudtuleüksuste töö samale tasemele ehk siis toetus ründavatele üksustele pole neil päevil enam tõusnud. Ootab nädala ära, et miskit sel teemal arvata, kas need numbrid jäävad püsivaks…
Ilm Ukrainas jätkuvalt päeval 30 kraadi ringis ehk siis kuumust veel jagub… mõni äikese torm ka sekka.
1. Eilse öö vene rünnaku arvud: alla lasti/kokku oli:
2/3 Kh-59/69 tiibraketti
60/74 Shahedi drooni
14 drooni läksid kaduma ja kukkusid kuskil Ukraina territooriumil, tõenäoliselt elektroonilise sõjapidamise meetmete tõttu.
Sajus muutusi pole, suured linnad, väiksed külad, vahet pole.
Täna öösel tuli sõnumeid, et pisu valusamalt tavalisest Sumõ kandis infra pihta sai.
2. Pärast droonirünnakut on Vene Atlase naftabaas ikka veel leekides, tuli on levinud juba kuuele mahutile ega näita peatumise märke.
Rostovi oblastis pisu elektrikatkestusi.
Belgorodi linnas oli eile pisu kuumem ning kurtmiste laine Brjnaski, Kurski ja Belgorodi oblastis ei näita vaibumise märke.
Krimmis Kirovskoje kohal toimus 4 plahvatust: 3 lennuvälja piirkonnas ja 1 Kirovskoje raudteejaama kohal, kirjutavad kohalikud. Lisaks teatasid, et öösel tulistasid vene õhukaitsejõud Kirovski ja Džankoi piirkonnas alla 5 Ukraina drooni.
29. augustil vahistasid Venemaa võimud endise Venemaa kaitseministri asetäitja, armeekindrali Pavel Popovi ja süüdistasid seda eriti suures ulatuses pettuses.
3. Kursk: 6. augustil Kurski oblastis ootamatu ja kiire pealetungi alustanud Ukraina relvajõud kontrollivad praegu umbes 1300 ruutkilomeetrit piirkonna territooriumist ja 100 asulat (Ukraina ametlikud teated). 29. augustil sai teatavaks, et Ukraina sõjaväelased sulgesid katla, millesse jäi lõksu umbes 1 kuni 3 tuhat vene sõdurit. Vene allikate sõnul on Tetkino ära lõigatud. Kõik sillad üle Seimi jõe on purustatud ja iga lisanduv pontoonsild ära lastakse. Pisu vene blogijate kasvavat ahastust tunda on…
Vene allikad teatavad, et lahingud Kurski oblastis Korenevos ja selle ümbruses (rinde põhjasektor) on taas lahvatanud. Nad teatavad suurest kogusest Ukraina soomusmasinatest ja sellega seotud personalist. Nad lisavad, et „vaenlane püüab arendada edu Žuravli-Kremjanoe suunas ja kavatseb seejärel minna Korenevosse” ehk siis ootab siingi suunal peatselt uusi häid uudiseid.
Ukraina vägi (AFU) asub Netšajev ja Nižnjaja Parovaja (asuvad suht kõrvuti) kandis Kurski oblastis (rinde lääne-kagusektor) ning suure tõenäosusega kontrollib seda. Vene allikate jagatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Ukraina positsioone mõlemast küla põhja pool rünnatakse. Hiljuti kinnitasid venelased juba, et AFU tegutseb mõlema küla lähedal. See näitab, et Ukraina mobiilsed grupid tegustevad rindest ikka kuni 20 km kaugusel ja suudavad olla piisavalt efektiivsed, et võtta järjest uusi alasid enda kontrolli alla.
Ukraina relvajõud andsid kohaliku meedia teatel löögi Kurski oblastis Lgovis raudteele. Rünnak oli suunatud raudteele „Lgov-Kiievi” jaama lähedal, kahjustades kahte eluhoonet ja mõjutades kohalikule ettevõttele kuuluvat ladu. Ikka loodan, et mõnda siinse suuna suuremat raudteesilda suudaks efektiivselt Ukraina tabada katkestamaks logistikaahelat.
Kurski oblasti võimud loovad vabatahtlike üksuse, et „tagamaks seadust ja korda” territooriumidel, kuhu Ukraina relvajõud (AFU) on tunginud, ütles piirkonna kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov. „Arutasime Bars-Kurski vabatahtlike salga loomist. Sellest uuest formatsioonist saab oluline lüli Kurski oblasti korra tagamisel. Üksuse põhiülesanne on turvalisuse tagamine kaheksas ümberasustatud piirkonnas, aga ka teistel Kurski oblasti territooriumidel,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Ta lisas, et lepingu sõlminud vabatahtlikud saavad väljaõppe ja neile antakse relvad. Üksuse liikmed tegutsevad koos sõjaväe ja terrorismivastase operatsiooni peakorteriga, et koordineerida tsiviilinfrastruktuuri kaitset. Leping salgas osalemiseks sõlmitakse 6 kuuks, säilitades senise tööaja. Njah, eks peale seda lepingu sõlmimist nad arvatavalt siiski rindele saadetakse…
Donbass Realii korrespondendi Jegor Loginovi sõnul on olukord Sudžas võrreldes nädalataguse ajaga tunduvalt ohtlikumaks muutunud. Vene väed tulistavad regulaarselt linna ja selle ümbrust juhitavate liugpommide ja suurtükiväega.
4. Harkiv: pisu suudab vene pool survet hoida aga see pole seni enam juba pikalt muutusi rindejoones toonud. Pole ka enam märke, et Ukraina üritaks kumbagi ala tiivata.
5. Kupiansk-Kreminna: eile õhtuse seisuga oli Ukraina omade andmetel 44 vene poole rünnakut ja seda jagus tervele rindele, vist ammu pole see arv nii kõrge olnud ning kaks viimast päeva on suudetud sellist survet hoida. Kaks (võib-olla ka kolm) vene poole edenemist eile siiski lisandus.
Rinde põhjasektoris suutis eile vene pool tänu mitmepäevasele hullule rünnakukonveierile korraks jõuda sisse Sinkivka külasse (Kupianskist kirdes ja senine tugevaim Ukraina kaitsekeskus), isegi lipu said lehvima, enne kui nende eksistents lõpetati. Kas konveieri jätkutööna vene pool siiski küla keskel kanna maha sai, on seni selgusetu, sest erinevate kanalite info mitte kokku ei lähe…
Sama hästi ei läinud aga Pištšanõ juures, mis on kahest siinsest rinde põhja- ja kesksektori lõikudest, kus viimasel kuul on vene pool edeneda suutnud. Kokku u 2 km samm läänesuunas oli pisu üllatuslik. Oskili jõeni veel 5 km ja selle ületust vene poolelt ei kipu kuidagi uskuma.
Andriivka küla juures jõudis eile vene pool Zerebetsi jõeni ja loodan, et see ainuke sild nüüd kas ära lastakse või see on piisavalt hästi blokitud.
Seni on kuidagi hästi pidanud rinde lõunasektor.
6. Siversk: siingi juba teine päev tugevat survet mitmes suunas aga rinne ikka paigas.
7. Bahmut: muutusteta, kuigi rünnakute arv püsis kõrge. Toretski suunal usub, et vene pool pidi peale edenemist linna sügavusse tegema pisu reorgi ja täna konveier jätkab. Siinsel suunal suurim lennunduse toetus ja eks insenerplaan on , et ükski hoone ei tohi olla kõrgem kui kolm meetrit maapinnast…
8. Donetsk: kreml ei kavatse oma armeed Ukrainast üle tuua (no mõni brigaad on siiski toodud), suunates kõik oma jõud pealetungile Donbassis, kus Deep State’i andmetel on vene armee augusti algusest vallutanud vaid 200 ruutkilomeetrit territooriumi. Kuu aega varem oli Vene Föderatsiooni edasiminek veelgi tagasihoidlikum – 50 ruutkilomeetrit.
Eile õhtuse seisuga anti teada 70-st vene poole rünnakust.
New-Yorkist läänes õnnestus vene poolel edeneda üht põldude vahelist seni hallis alas olnud metsariba üle kilomeetri ja seal kannad maha saada. Juba u nädal näeb vene poole kaotuste numbritest, et rünnakute arv on küll tõusnud aga tehnika kaotamine on tuntavalt vähenenud ehk siis järjest enam jalaväge rünnakutel kasutatakse. Ka ei rünnata enam kompanii suuruste soomuskolonnidega, pigem kolm kuni neli. Eks selle halli alaga on keeruline. Üht pidi on laiem hall ala heaks võimaluseks vastase rünnakukolonni pikalt töödelda selliselt, et see pole veel jõudnud Ukraina possadeni aga kasvab oht, et hallis alas järjest vene pool eesmisi possasid edasi lükkab. Seda halli ala muutust Ukraina kahjuks on märgata järjest enam ja mitte ainult Donetski rindel. Lisaks võib olla põhjuseks nii moona kui isikkoosseisu nappus, aga ka soov säästa oma võitlejaid. Rusikareeglit, kui lai oleks optimaalne hall ala kilomeetrites pole, sest seda mõjutavad nii maastiku eripärad, relvade võimekused kummalgi poolel ja nende arv aga ka vastase tahe, kas pealetung või kaitses olemine ning objektide tähtsus seal + suur plaan.
Rinde loodesektoris edenes eile Mõhailivka asulas mitusada meetrit ja surus sealt välja Ukraina üksused. Kuni Selidove linnani on nüüd hall ala. Mõne blogija kaart siiski näitab, et linna kirde servas asuvad hooned on juba vene poole kontrolli all.
Vuhledari juures suuremaid muutusi ei tuvastanud kuigi prooviti ikka siit ja sealt. Mõni kõlakas siiski andis teada, et miskit võis linna poole kagust nihkuda, eks homme targem…
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: vaid pisu kompimist.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. putin läheb 3. septembril ametlikule visiidile Mongooliasse. Ta osaleb Mongoolia presidendi Uhnaagiin Khurelsukha kutsel pidulikel üritustel, millega tähistatakse 85. aastapäeva Nõukogude ja Mongoolia sõjaväe ühisest võidust Khalkhin Goli jõel jaapanlaste üle, teatas kremli pressiteenistus neljapäeval. putin kavatseb arutada vene-Mongoolia tervikliku strateegilise partnerluse suhete arendamist, samuti kohtuda Mongoolia parlamendi esimehe Dashzegviin Amarbayasgalani ja peaminister Luvsannamsrain Oyuun-Erdenega.
putini visiit Mongooliasse on Venemaa presidendi esimene visiit riiki, kus ta peaks vahistatama 2023. aastal Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu määruse alusel. Mongoolia ratifitseeris Rooma statuudi, peamise dokumendi, mille alusel Rahvusvaheline Kriminaalkohus tegutseb 2002. aastal ja 2023. aastal valiti riigi esindaja kaheks aastaks ICC kohtunikuks.
kreml ei ole ametlikult kommenteerinud putini vahistamise võimalust, keda Rahvusvaheline Kriminaalkohus süüdistab sõjakuritegudes laste ja inimeste illegaalses väljasaatmises okupeeritud Ukraina aladelt. Eelmisel aastal jättis putin ära reisi BRICS-i tippkohtumisele Lõuna-Aafrikas, mis on ühtlasi ICC liikmesriik. Lõuna-Aafrika võimud palusid Venemaa presidendil esmalt eraviisiliselt ja seejärel avalikult üritusel mitte osaleda ja piirduda videosuhtlusega. putini asemel juhtis Venemaa delegatsiooni üritusel Venemaa välisminister sergei lavrov.
12. Ukraina relvajõud (UAF) kaotasid piloodi vea tõttu oma esimese hävitaja F-16, ütles Ameerika ametnik Wall Street Journalile. Esialgsetel andmetel ei tulistanud lennukit vene armee alla vaatamata sellele, et vahejuhtum leidis aset vene laiaulatusliku rünnaku ajal. Õnnetuse põhjuseks oli piloodi viga. Nagu RBC täpsustab, ei teatanud Ukraina lennuõnnetusest ega piloodi surmast. Sellegipoolest avaldas Lutski linnapea Igor Polištšuk postituse, mis rääkis Aleksei Mesi surmast. Ta oli 114. taktikalise lennubrigaadi komandöri asetäitja ja õppis F-16 alal. See postitus on nüüd kustutatud.
Esimese Ukrainasse tarnitud hävitaja F-16 allakukkumise võimalik põhjus võis olla sõbralik tuli, ütles Ameerika Häälele riigi õhujõudude allikas. „Kaalumisel on erinevaid versioone, sealhulgas Ukraina enda õhutõrje nn sõbralik tuli, tehniline rike ja piloodi viga. Täpsed põhjused selguvad aga alles pärast uurimise lõppemist,” ütles allikas ja lisas, et juhtunu uurimine jätkub.
Ülemraada saadik Mariana Bezuhla ütles, et F-16 tulistas alla kompleks Patriot üksustevahelise kehva side tõttu. „Minu andmetel tulistati Ukraina piloodi Aleksei „Moonfish” Mesi F-16 õhutõrjeraketisüsteemist Patriot üksustevahelise koordineerimatuse tõttu. Aruannetes märgiti, et ta kaotas kontrolli,” kirjutas naine oma Telegrami kanalis.
Varem kinnitas Ukraina relvajõudude peastaap (AFU) lennuki kaotust ja piloodi hukkumist.
„Venemaa raketirünnaku tõrjumisel Ukraina territooriumil kasutati koos õhutõrjeraketijõudude üksustega Ukraina relvajõudude hävitajaid F-16. Sündmuse ajal järgmisele sihtmärgile katkes ühendus ühe lennukiga. Nagu hiljem selgus, kukkus lennuk alla ja piloot suri,” öeldakse raportis.
Aleksei Mes suri õnnetuses. CNN-i andmetel olid tema ja teine piloot Andrei Pilštšikov Ukraina hävitajate F-16 hankimise kampaania näod. Pilštšikov kukkus alla 2023. aastal treeninglennul. Mes ütles koolituse ajal CNN-ile antud intervjuus, et temal ja teistel Ukraina pilootidel on vaja läbida koolituse vähendatud versioon. „Meil oleks rahuajal palju aega lennukite täielikuks uurimiseks, kuid meil pole aega,” märkis ta.
Varem ütles üks Ameerika ametnik Wall Street Journalile, et õnnetuse põhjuseks oli piloodi viga.
Timesi andmeil lubatakse Ukrainale tarnida 79 hävitajat, millest kuus saatis Holland Kiievisse. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõuab aga nende arvu suurendamist 120-130ni – „et Venemaale õhus edukalt vastu astuda”.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Syrskõ ütles, et F-16 paigutatakse rindejoonest „40 km või rohkemale kaugusele”, et neid alla ei lastaks. Tema sõnul hävitavad hävitajad tõhusalt Venemaa tiibrakette ja tabavad maapealseid sihtmärke.
1. augustil sai teatavaks, et Ukrainasse saabunud F-16-d on juba teinud oma esimesed lahinguülesanded – lennukeid kasutati õhutõrjesüsteemidena.
13. Venemaa kaotab jätkuvalt relvaturgu Serbias, kes on üks viimaseid lojaalseid riike Euroopas, kes ei ühinenud sanktsioonidega ja on ostnud Moskvast relvi juba nõukogude ajast. Selle asemel, et osta vene hävitajaid, millest on räägitud alates 2021. aastast, otsustasid Serbia võimud osta Prantsuse Rafalesid.
Serbia ja Prantsusmaa presidendid Aleksandar Vucic ja Emmanuel Macron allkirjastasid neljapäeval lepingu 12 lennuki tarnimiseks 2,7 miljardi euro ehk 3 miljardi dollari väärtuses. Leping tähistab strateegilise muutuse algust Serbias, ütles Macron ühisel pressikonverentsil Vuciciga. Ta lisas, et Serbia koht on Euroopa Liidus. Bloombergi andmetel sõlmiti Macroni visiidi ajal üle 10 lepingu infrastruktuuriprojektide, kriitilise tooraine tarnete, aga ka tuumaenergia potentsiaalse arengu kohta Serbias.
Leping hävitajate osas, mis asendavad Serbia õhujõudude vananevat vene MiG-29 lennukiparki, sõlmiti alles mõni tund enne Macroni saabumist. Prantsusmaa soovis Belgradilt teatud garantiisid, ütles Vucic, viidates tehnoloogia Venemaale mittesiirdumisele.
Enne sõja algust sai Belgrad Vene Föderatsioonilt neli helikopterit Mi-35M, kuus hävitajat MiG-29, kolm transpordihelikopterit Mi-17V-5, õhutõrjeraketi- ja kahurisüsteemid Pantsir-S1, 30 tanki T-72MS. ja 30 soomustransportööri BRDM-2MS. Vučici sõnul nõuab Prantsusmaa, et Serbia ühineks Venemaa-vastaste sanktsioonidega. „Me toetame Ukraina territoriaalset terviklikkust,” kuid lääneriikide piirangutega ühinemine ei ole valik, ütles Vucic.
2021. aasta lõpus teatas Serbia kaitseministeerium, et kaalub kahte võimalust õhuväe laevastiku täiendamiseks. Lisaks Rafalele uurisid sõjaväelased vene hävitajaid, ütles osakonnajuhataja Nebojsa Stefanovic. Kuid pärast sanktsioonide kehtestamist muutus Venemaa MiG-29 hooldamine võimatuks, kurtis Vucic mullu veebruaris. „Venemaalt ei saa importida praktiliselt midagi sõjalise otstarbega seonduvat,” ütles ta.
14. Brasiilia valmistas ette „rahuplaani” Hiinaga Ukraina selja taga, ütles suursaadik
Andrei Melnik. Brasiilia ei hoiatanud Ukrainat, et kavatseb koos Hiinaga esitada „rahuplaani”. Ukraina suursaadik Brasiilias Andrei Melnik ütles seda intervjuus Ukrainska Pravdale.
„Brasiillased seda ideed meiega ei jaganud ja see on meie jaoks väljakutse – usalduse puudumine, kui lähed diplomaatilise nõuniku juurde, suhtle hästi, küsi, mis plaanid on, milline on seisukoht (rahutippkohtumisel), kuid alles siis näed, mis on tegelikult. Tegelikult valmistavad nad ette alternatiivset lähenemist,” ütles ta.
Melnik usub, et ühine rahuplaan Ukraina sõja lahendamiseks on kasulik nii Hiinale kui ka Brasiiliale. Hiina mõistab, et ainult enda koostatud plaan ei saa lääneriikidelt toetust, seega vajab ta partnerit. Brasiilia omakorda püüab kasutada koostööd Hiinaga maailma ühe liidri staatuse saamiseks, märkis diplomaat.
Hiina keeldus esimesele ülemaailmsele rahutippkohtumisele minemast. Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning ütles 3. juunil, et Peking toetab alati jõupingutusi sõja rahumeelseks lahendamiseks, kuid ei lähe rahutippkohtumisele ilma Venemaata. Hiina diplomaatia juht Wang Yi ütles, et nende endi „rahuplaani” on väidetavalt toetanud juba 26 maailma riiki. Ukraina välisministeerium märkis vastuseks Šveitsis toimuval rahutippkohtumisel osalemise tähtsust. Hiina Euraasia eriesindaja Li Hui ütles 2. augustil, et Hiina-Brasiilia uus „rahuplaan” meeldis 110 riigile üle maailma.
15. Ukraina soovib, et Poola tulistaks alla tema poole lendavad raketid ja droonid ning vajab selles küsimuses NATO riikide toetust. Välisminister Dmõtro Kuleba teatas sellest Euroopa Liidu välisministrite mitteametliku kohtumise eel Brüsselis antud intervjuus ajalehele Politico. Diplomaatia juht ütles, et palub kohtumisel kolleegidel lubada osa Ukraina õhuruumi kaitsmiseks kasutada EL-i riikide, eelkõige Poola õhutõrjevõimet.
„Ma ei sea kahtluse alla Poola valmisolekut luua kaitsemehhanisme, nad ei saa seda ise teha,” rõhutas Kuleba. Ta märkis, et Poola õhutõrjesüsteem on integreeritud NATO süsteemiga. „Argument, et see toob kaasa osade sõjas osalemise, on õigustühine. Sa ei lähe sõtta, tulistades alla raketi või drooni, mis lendab sinu suunas ja võib tegelikult kahjustada sinu enda territooriumi,” lisas välisminister.
16. Lühiuudised
Kasahstani pangad hakkasid massiliselt ühinema Venemaa-vastaste finantssanktsioonidega.
Szijjártó kritiseeris Borrelli seisukohta kauglöökide osas Venemaa territooriumile. Ungari välisministeeriumi juht usub, et laiendatud luba Ukrainale rünnata sügavale Venemaa Föderatsiooni viib väidetavalt „veel suurema julmuseni sõjas”. „Kõrge esindaja ohtlik hullus tuleb peatada.” kirjutas Ungari välisministeeriumi juht. Szijjártó usub, et Ukrainale lisarelvade ja Venemaa territooriumil sügavate rünnakute läbiviimiseks loa andmine ainult suurendab eskaleerumisohtu ning see toob väidetavalt kaasa sõjas veelgi suurema jõhkruse. „Me ei taha Ukrainasse rohkem relvi, me ei taha rohkem surmajuhtumeid, me ei taha sõja eskaleerumist, me ei taha Lähis-Ida kriisi laienemist terve mõistuse ja rahu nimel,” ütles ta. Njah, egas vist ausamini saa enam öelda, et Ungari loodab Venemaa võitu…
Tšehhi välisminister Lipavský teatas, et suurtükimürskude tarnimine Tšehhi algatuse raames kulgeb plaanipäraselt. Juulis ja augustis on oodata 100 000 mürsku tarnimist, aasta lõpuks tuleb kokku tarnida 500 000 suurtükimürsku.
Itaalia on teatanud, et ei pea end Venemaaga sõdivaks ning seetõttu keeldub Itaalia välisministri sõnul lubamast Ukrainal rünnata enda relvadega Venemaa territooriumi.
Valgevenes tulistati esmakordselt lennundusega alla Venemaa rünnaku ajal Ukrainale Valgevene õhuruumi sisenenud droon. Eile kella 4 paiku hommikul lasi Valgevene hävitaja Shahed drooni alla, nagu teatas seireprojekt „Belaruski Hayun”. Kuigi Shahedi droonid on Valgevene kohal lennanud juba mõnda aega, oli see esimene juhtum, kus need väidetavalt alla tulistati.
Euroopa Liit kiirendab Ukraina energiasüsteemi toetamiseks sõjalise abi ja energiavarustuse tarnimist, ütles Ukraina välisminister Kuleba. Varem kutsus Kuleba ELi üles viimaks pakkuma Kiievile lubatud Patrioti süsteemid. Varsti on oodata positiivseid uudiseid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
