Sõja ülevaade: 917. päev – Ukraina rindel üks sektor väga kurvas seisus
Avaldatud: 28 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. august 2024:
seni on suutnud Ukraina Kurski oblastis initsiatiivi hoida ning Belgorodi oblastis miskit selle jätkumisel peatselt mõju avaldavat ja Donetski rindel loodesektor ikka väga kurvas seisu.
1. Ukrainal päris suured mured oma elektritaristuga.
2. Tavapärane kurtmine.
3. Kursk: üks küla veel Ukraina käes, initsiatiiv ka.
4. Harkiv: muutusteta, aga tundub, et Ukraina üritab miskit neist Ukraina pinnal olevatest üksustest Venemaast ära lõigata.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: loodesektoris ikka halvasti ja Vuhledari vallutamise soov on tuntav.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski lubas septembris esitada Bidenile Venemaa alistamise plaani.
12. Ukraina alustas armee ettevalmistamist sõja jätkamiseks 2025. aastal.
13. Patrušev teatas, et Venemaa ei suuda iseseisvalt toorainet välismaale eksportida.
14. Ukraina uus tiibrakett Paljanitsa.
15. Lühiuudised
Olen vist liialt mõjutatud aga putini välimuski meenutab järjest enam orki…
NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsub 28. augustil Ukraina poole palvel kokku Ukraina-NATO nõukogu istungi suursaadikute tasemel. Sellest teatas alliansi esindaja Farah Dakhlalla, vahendab väljaanne Guardian. Ta teatab, et kaitseminister Rustem Umerov teavitab liitlasi videolingi vahendusel olukorrast rindel ja sõjaliste võimete esmatähtsatest vajadustest. Pressiesindaja lisas, et uus kohtumine toimub pärast hiljutist Venemaa tugevate rünnakute lainet Ukraina tsiviilelanike ja infrastruktuuri vastu. Varem, 21. augustil teatas Bloomberg, et mitmed Ukraina NATO liitlased ei ole täitnud kohustusi kiirendada õhutõrjesüsteemide ja muu sõjalise varustuse tarnimist Venemaa pealetungi tõrjumiseks.
Venemaa valmistab ette baase isikkoosseisu paigutamiseks ja rünnaku alustamiseks Žõtomõri, Berdõtšivi, Vinnõtsja, Krõžopili ja potentsiaalselt kaugemalegi, kooskõlastades rünnakuga Transnistriast. Tundub, et venelastel on sellised plaanid. Samal ajal annab lukašenka märku, et rünnak võib tulla sellest suunast või ei kontrolli olukorda, kuna Valgevene armee ei ole selliseks operatsiooniks piisav, ütles SBU kolonel Mõhailo Prõtula. Kui uudis on õige, siis pole see Ukrainale lihtne, kui avatakse veel palju-palju kilomeetreid uut rinnet… õnneks miskit kiiresti ei toimu…
Pisu teevad muret eilsed numbrid, kus tuntavalt vähenesid mõned vene poole kaotuste numbrid ja seda jätkuvalt tugeva rünnakukonveieri töös olemisega.
1. Venemaa Föderatsiooni esmaspäevase ulatusliku rünnaku sihtmärgiks Ukrainas olid energiarajatised, mis mõjutasid 15 piirkonda. Ukraina peaministri nõunik ütles, et pärast seda massilist rünnakut tuleb talveks valmistumise plaane korrigeerida.
Zelenski kinnitas oma kõnes F-16 kasutamist rakettide allatulistamiseks hiljutise Venemaa raketirünnaku ajal.
Kolmapäeval, 28. augustil kehtivad elektritarbimise piirangud, kõigis piirkondades kehtib kaks katkestuste ringi. Sellest teatas riiklik energiaettevõte Ukrenergo. Teatatakse, et kolmapäeval toimub kahes etapis elektrikatkestusi kõigis piirkondades terve päeva (umbes kaheksa tundi päevas). Ukrenergo kutsus üles hoolikalt tarbima elektrit, kui see võimalus ilmub.
Seni pole täheldanud, et vene poole pommitamises piiri ja rindelähedaste asulate pihta oleks suuri muutusi ehk siis sihtmärgiks sobib kõik. Öises taevas lendavat seegi kord rakette ja droone…
2. Venelased on mures eelseisva rünnaku pärast okupeeritud Krimmi vastu. Väljavõte vene blogija kanalilt: „Meie info kohaselt on Odessasse koondunud suur hulk droone ja meredroone. Nende koguarv läheneb tuhandele ühikule. On ilmne, et vaenlane valmistab ette massilist kombineeritud rünnakut Krimmi poolsaarele. Loodame, et meie juhtkond pöörab sellele teabele tähelepanu.”
3. Kursk: Ukraina kontrollib praegu 1294 ruutkilomeetrit Venemaal Kurski oblastis, kuhu Venemaa on kindral Sõrski sõnul paigutanud 30 000 sõdurit. Vene vägesid suunatakse mujalt, kuid nad suurendavad jõupingutusi Donetski rindel. Praegu on Ukraina kontrolli all 100 asulat Kurski oblastis.
Vene armee on ehitanud neljanda pontoonsilla üle Seimi jõe Kurski oblastis, nagu on näha 26. augusti satelliidipildil. See uus sild asub Zvannoje külas, varem kahjustatud püsisilla lähedal. Sarnased pontoonsillad on ehitatud lähedalasuvatesse küladesse, millest mõned on osaliselt vee alla jäänud või Ukraina rünnakute tõttu kahjustatud.
Suuri rindejoone muutusi eile ei tuvastanud, tundub, et rinde kirdenurgas kontrollib nüüd Ukraina tõenäoliselt kogu Malaja Loknja küla, mis oli seni pisu tugevam vene poole kaitsepunkt.
Vene kanali aruanne: „Rõlsk – Gluškovo maantee vaenlase droonide kontrolli all. Rõlskile lähemal asuvat maanteed Rõlsk – Lgov hakkab juba kontrollima vaenlase droon.”
Eks ootab siit rindelt täpsemaid uudiseid, täna sellest sõjaudust väga läbi tungida ei suutnud, Donetski rindele liialt aega kulus…
4. Harkiv: pärast Kurskit üritavad Ukraina väed nüüd väidetavalt tungida Belgorodi oblastisse, tekitades sellega venelastes paanikat. Seni on info piirdunud piiri lähedale jäävate kontaktidega.
Kahes varasemas vene poole vallutatud Harkivi oblasti alas vene tugev surve jätkus ja no ei ole pikalt rindejoone muutusi siin täheldanud, aga vene blogijatelt tulnud info järgi tundub, et Ukraina on üritamas neid alasid võib-olla ära lõigata Venemaa poole suunduvatest logistikaahelatest. Mõte pole paha ja kui ressurssi jagub, hea luureinfo olemas ning juletakse riskida, siis võib see tuua vene poole jaoks päris valusa tulemuse. Ühe vene blogija kinnitusel vähemalt Belgorodi oblasti Žuravljovka küla (jääb vene poole Ukraina territooriumi vallutatud alast läänesse) olla Ukraina poolt vallutatud ja isegi olla juba alustanud end kindlustama ehk siis pole tegu reidiga. Lisaks tuli vene poolelt infot, et on toimunud lahingkontaktid just Venemaal kummagi ala servadel.
5. Kupiansk-Kreminna: eks see muhk vene poole peas kasvab iga päevaga…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: rinne pidas, kuigi ikka tugeva surve all oli.
8. Donetsk: eip hästi lähe.
New-Yorki juures on kuidagi vene poole edenemine pidama saadud ja tundub, et kuidagi ei suuda seni vene pool kogu linna halli ala oma kontrolli alla saada.
Rinde loodesektoris ikka liialt paljudes suundades ja liialt pikkade sammudega vene pool edenemist jätkas. Kokku neljas suunas neid tuvastas, pikim 2 km.
Novogrodivka linn on alates eilsest enamuses juba vene poole kontrolli all ja hetkel tundub, et kaevandused linna lääneserval on hetkel veel Ukraina tugipunktideks. Kui neist vene pool hooga mööda saab, siis jõudmaks Pokrovski linna lõunaküljele pole enam häid maastikuiseärasusi toetamaks kindlustuste vööndit.
Sealt lõuna pool Mihailivka külas edenes vene pool küll mõned kvartalid, kuid tundub, et Ukraina omad on asulat maha jätmas.
Sealt veel lõuna poole suutis eile võtta täielikult enda kontrolli alla Memriki küla ja isegi veel u 1,5 km piki põldude vahelist metsariba end paika seda.
Pisu idapoole piki rinnet sai lõplikult oma kontrolli alla vene pool Kalinove küla.
Kogu siinne sektor oma dünaamikas laseb arvata, et seni pole Ukrainal piisavalt ressurssi saamaks pidama vene poole üha kasvavat survet. Isegi asulate kaotamise kiirus on liialt kõrge andmaks selleks vihjet.
Rinde lõunasektor: lahingud Kostjantõnivkas jätkuvad ning vene pool üritab soomuse massiga suruda Ukrainat tagasi ja eile õnnestus vene poolel Ukraina üksused asulast täielikult välja tõrjuda (hetkel veel liigub kõlakaid, et mõni Ukraina üksus kuskil servas mõnes hoones siiski olla võib), aga osa linna jäi veel halli alasse. Nagu juba varasemalt kippus arvama, siis järjest enam on näha, et vene pool üritab Vuhledari kätte saada. Suruvad nii ida poolt kui üritavad linnast nii lõunast kui edelast liikuda põhja poole. Kui idatiivalt abistavat jõejoont pole, siis lõunakülg õnneks piirneb Kašlagatsi jõega. Hetkel kõlakad, et osa Ukraina üksusi oli juba hakanud tugeva vene surve pärast Vuhledarist edelas taanduma jõe taha.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid pisu kompimist.
Tokmaki suund: pisu rahulikum juba mõnda aega.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina annab USA presidendile Joe Bidenile ülevaate oma strateegiast, mis peaks viima sõja lõpetamiseni Venemaaga. Plaan antakse üle septembris. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et tutvustab seda ise isiklikul kohtumisel Ameerika liidriga. Poliitiku sõnul on Kurski operatsioon üks etappidest teel võidu poole. „Üks [planeeringu] piirkondi, millest osa on juba valmis, on Kurski oblast. Teine suund on Ukraina strateegiline koht maailma julgeoleku infrastruktuuris. Kolmas on võimas pakett, mis sunnib Venemaad sõda diplomaatiliselt lõpetama. Neljas on majanduslik, ma ei räägi sellest üksikasjalikult,” ütles Zelenski pressikonverentsil.
Riigipea märkis, et strateegia on juba valmis ja „oleks aus”, kui Biden seda esimesena näeb, sest temast sõltub selle edu. Eelkõige kavatseb Zelenski välja selgitada, kas Washington annab Kiievile selle, mis selles osas on, ja kas Ukraina relvajõud saavad neid vahendeid vabalt kasutada. Seejärel esitletakse dokumenti Kamala Harrisele ja Donald Trumpile kui tulevastele USA presidendikandidaatidele.
Varem enam kui 90 riigi osavõtul Šveitsis peetud rahutippkohtumist ei pea Kreml veel samuti lahendusplatvormiks. Järgmine selline konverents võiks toimuda mõnes globaalse lõuna riigis enne 2024. aasta lõppu. Zelenski ütles, et plaanib seal esitleda Ukraina rahuplaani, sealhulgas Venemaad sellega kurssi viia.
12. Ukraina relvajõud on alustanud maavägede koosseisus uute mehhaniseeritud brigaadide moodustamist, eeldades, et sõda Venemaaga jätkub 2025. aastal, kirjutab Forbes. Igas formatsioonis on 2 tuhat võitlejat. Brigaadid läbivad väljaõppe välismaal ja värbajad meelitavad seal elavaid ukrainlasi.
Portaal Militaryland, mis jälgib Ukraina relvajõudude struktuuri ja nende tegevust, sai fotod Poolas väljaõppel oleva esimese loodud 160. mehhaniseeritud brigaadi kadettidest. Järgmised sellised ühikud saavad numbrid samas esikümnes. Kui palju brigaade plaanitakse luua, pole teada. Eeldatavasti varustatakse need kõik lääne tehnikaga, mille tagavad liitlased.
Alates 2023. aasta sügisest on Ukraina armee moodustanud juba 10 uut brigaadi: neli mehhaniseeritud, viis jalaväe ja üks küti. Jalaväebrigaadid on kõige vähem varustatud ja sõidavad tavaliselt veoautodel, kütibrigaadid on varustatud kergete soomukitega ning mehhaniseeritud brigaadid kasutavad roomik- ja ratassoomukeid ning neil on tavaliselt vähemalt 12 tanki. Kütiväeosa on kergejalaväe valiküksus, kuhu tavaliselt kuuluvad laskurid. Sageli kasutatakse kütiväeosi luures ja snaipritena, samuti võitluseks diversantide ja vastupanuliikumiste vastu.
Kui armee laiendamise uus etapp eeldab samu numbreid, vajavad Ukraina relvajõud 20 tuhat sõdurit, kes vajavad vastavat varustust. 29-kuulise täiemahulise sõja jooksul andsid liitlased Ukrainale umbes 12 tuhat ühikut erinevat varustust, samas kui kaitsevägi kaotas umbes 6,4 tuhat.
Kui arvestada eelmise 150 seeria brigaadi formeerimisaega, kulub vähemalt kuus kuud, enne kui uued koosseisud on lahinguvalmis. See tähendab, et nad paigutatakse rindele mitte varem kui 2025. aastal.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles juuli alguses, et Ukraina relvajõududel on juba 14 brigaadi reserv, kuid need ei ole veel komplekteeritud. Tema sõnul pole neil vastavaid relvi, mille tarnimine on USA ja EL-i võimude poolt juba heaks kiidetud, kuid saadetised „tulevad aeglaselt”.
Varem leppis Zelenski Poola peaministri Donald Tuskiga kokku „Ukraina leegioni” loomises Varssavis. Üksus hakkab koolitama Ukraina relvajõudude sõdureid. Sellega saavad liituda ajutiselt Poolas ja teistes Euroopa riikides elavad ukrainlased.
EL-i andmetel oli 2023. aasta lõpuks sõja tõttu liidu territooriumile sisenenud umbes 768 tuhat Ukraina meest vanuses 18–64 aastat. Zelenski allkirjastas aprillis Ukrainas mobilisatsiooni tugevdamise seaduse, millega langetatakse ajateenistuse vanus 27 aastalt 25 aastale. Pärast seda tema tempo kahekordistus.
Praegu teenib Ukraina relvajõudude ridades umbes 1 miljon inimest, kellest paljud on kurnatud ja vajavad pärast enam kui kaheaastast peaaegu pidevat teenistust väljavahetamist. Ukraina peab värbama 50 tuhat inimest kvartalis ja mobiliseerima aasta lõpuks vähemalt 200 tuhat, et Venemaale vastu astuda. Ülemraada saadiku Dmitri Nataluhha sõnul on riigis umbes 11,1 miljonit meest, keda võidakse potentsiaalselt rindele kutsuda.
13. Venemaal ei ole vajalikus mahus oma kaubalaevastikku, et iseseisvalt tagada olulisemate strateegiliste kaupade eksport, ütles Venemaa presidendi abi nikolai patrušev teisipäeval merenduskolleegiumi koosolekul. Tema sõnul sõltuvad Venemaa eksportijad välismaistest merevedajatest, sealhulgas ebasõbralikest riikidest. „vene lipu all sõitvate laevade kaubaveo maht on aastaid püsinud lubamatult madalal ja seda eelkõige kodumaiste laevade vähesuse tõttu,” kurtis patrušev, kes töötas 2024. aasta maini Venemaa julgeolekunõukogu sekretärina. „Venemaa suhtes ebasõbralikud riigid on tegelikult sundinud Venemaa transpordiettevõtteid meie enda strateegiliste ekspordi- ja impordikaupade, sealhulgas nafta, naftasaaduste ja teravilja, veo turult,” jätkas patrušev.
Ta lisas, et sanktsioonide tõttu keeldusid välismaised laevatehased Venemaale laevu ehitamast, lõpetasid kodumaisele laevaehitustööstusele seadmete tarnimise ning Vene Föderatsiooni jaoks vedusid teostavate ettevõtete suhtes kehtestati sekundaarsed meetmed – see tähendab sanktsioonid sanktsioonide rikkumise eest. „See kõik tekitab olulisi ohte Venemaa julgeolekule,” vahendab Interfax patruševi sõnu.
United Shipbuilding Corporation, riiklik ettevõte, mis kontrollib 50 projekteerimisbürood, laevaehitus- ja laevaremonditehast, on olnud Ameerika sanktsioonide all alates 2014. aastast. Pärast Ukraina sissetungi algust laiendati märkimisväärselt USC-vastaseid piiravaid meetmeid: 28 riigikorporatsiooni tütarettevõtet ja 8 selle juhatuse liiget kanti musta nimekirja. Seetõttu olid USC projektid kogumaksumusega 350 miljardit rubla aastas läbikukkumise äärel: osa neist tuli edasi lükata, teised viidi ellu hilja, ütles USC juht Aleksei Rahmanov eelmisel aastal.
Riiklik kalalaevastiku ehitamise programm kukkus läbi: 105-st kavandatud laevast lasti vette vaid 22, ütles Rosrõbolovstvo juht Ilja Šestakov aprillis. putin andis pärast Shestakovi raportit korralduse töötada välja laevaehituse arendamise kava sanktsioonide ja imporditud seadmete tarnimise keelu tingimustes.
14. Jätkub piiride hägustumine mehitamata õhusõidukite (UAV) ja tiibrakettide vahel. Ukraina avalikustas oma uusima uue strateegilise relva Paljanitsa (Palyanytsya). See on palju rohkem tiibrakett kui droon. Relv avalikustati tõesti 24. augustil ja president Zelenski jagas videot 25. augustil 2024 . Nimi valiti sellepärast, et vene keelt emakeelena kõnelevatel on seda sageli raske hääldada.
Rakett on silindrilise kere ja lihtsate juhtpindadega. Selle laiad tiivad on asetatud kaugele ettepoole ja neil on iseloomulikud ülespoole kaldus otsaplaadid. Reaktiivmootor asub kere tagumises osas, mille all on õhuvõtuava. Rakett erineb edukast tiibraketist Neptune. See oli algselt laevavastane rakett, mis põhineb nõukogudeaegsel AS-20 KAYAK-l (Kh-35), kuid oli kohandatud maarünnakuks. Sellepärast, et see on odavam (või vähemalt toota) ja ülesande jaoks paremini optimeeritud.
Üks Ukraina droonrakett Paljanitsa maksab vähem kui miljon dollarit, ütlesid asepeaminister Mihhail Fedorov ja projektiga seotud nimetu spetsialist intervjuus väljaandele Associated Press. Digiarengu ministeeriumi juht leiab, et kuna Venemaa Föderatsioon ei suuda piisavalt õhutõrjesüsteeme toota, avab see Ukrainale võimaluse tegutseda sügaval Venemaa tagalas. Fedorov ütles, et on osalenud Ukraina rakettide arendamise projektides alates 2022. aasta lõpust.
Üks nimetu spetsialist, kes oli seotud kaugmaaraketi loomisega, ütles meediale, et tegemist on täiesti uue arendusega, nullist, mis sai alguse umbes 18 kuud tagasi. Tema sõnul pole see relv vana nõukogude projekti jätk ning uus rakett on varustatud seda kiirendava tahkekütusevõimendiga, millele järgneb reaktiivmootor.
Nii spetsialist kui ka Fedorov ütlesid väljaandele, et iga selline rakett maksab vähem kui miljon dollarit ja sõjavägi pöördub erasektori poole, et tootmiskulusid veelgi vähendada. „Eraturg genereerib lahendusi uskumatult kiiresti,” ütles digiarengu ministeeriumi juht. Ta teatas, et Ukrainas on saadaval igat tüüpi rakette – ja kui ukrainlastel oleks oma relvad, tunneksid nad end iseseisvamalt ja enesekindlamalt.
Fedorovi sõnul võib Venemaa tohutu suurus olla ka haavatavus: „Nii suure territooriumi kaitsmiseks on võimatu toota piisavalt õhutõrjesüsteeme. See avab meile võimaluse tegutseda sügaval vaenlase tagalas.”
15. India peaminister Narendra Modi vestles telefoni teel putiniga – eelkõige jagas ta oma mõtteid hiljutisest Ukraina-visiidist. India valitsusjuht kirjutas sellest X-s. Eelkõige arutasid India peaminister ja Venemaa diktaator riikidevahelise strateegilise partnerluse tugevdamist. Modi vahetas putiniga mõtteid ka „vene-Ukraina konflikti” (nagu India peaminister nimetab Venemaa sõda Ukraina vastu) teemal ning jagas temaga ka oma mõtteid hiljutisest Ukraina-visiidist. „India kinnitas kindlat pühendumust konflikti kiire, kestva ja rahumeelse lahendamise toetamisele,” lõpetas India peaminister.
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Pat Ryderi sõnul ei luba USA endiselt Ukrainal lüüa sügavale Venemaale USA tarnitud kaugmaarakettidega. „Meie poliitika pole muutunud.”
Valgevene viib Ukraina piirile suure hulga sõjatehnikat, sealhulgas tanke ja BMP-sid.
USA sõjavägi uuendas koos Norra ja Taani inseneridega Ukrainasse üleviidavate hävitajate F-16 elektroonilisi sõjapidamise süsteeme. Need süsteemid programmeeriti ümber, et tõhusalt võidelda Venemaa ohtudega.
Zelenski sõnul keeldub Ukraina Venemaaga gaasitransiidilepingut pikendamast.
Washington Post kirjutab: Hiina, Brasiilia, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika nõuavad ülemaailmset toetust oma uuele rahuplaanile, mille eesmärk on lahendada konflikt Ukrainas, nagu nad seda nimetavad. Li Hui, Hiina eriesindaja Euraasia küsimustes usub, et selle plaani suurem toetus suurendaks deeskaleerumise ja rahu väljavaateid. Plaan sisaldab selliseid põhimõtteid nagu sõjategevuse lõpetamine, tsiviilisikute kaitsmine, massihävitusrelvade vältimine ja rahvusvahelise koostöö toetamine. Kuigi Hiina ei ole ülemaailmsel rahutippkohtumisel osalenud, väidab ta, et 110 riiki toetab tema plaani.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
