Sõja ülevaade: 906. päev – eilse päeva kordus
Avaldatud: 17 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. august 2024:
eilse päeva kordus, Ukraina edeneb Kurski oblastis mitmes suunas ja vene pool Donetski rinde loodesektoris ning kahjuks jõudis Toretski servani.
1. On tunda vene poole raevu kasvu, mida Ukraina asulate peal välja elatakse.
2. Kurski ja Belgorodi kant sajus.
3. Kursk: Ukraina edulugu jätkub.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretski linnani jõuti.
8. Donetsk: siin konveier täies hoos ja vaid kaks väikest edenemist tõid.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Venemaa süüdistas Ukrainat rünnakute ettevalmistamises Kurski ja Zaporižja tuumaelektrijaamadele ehk ei miskit uut…
12. putiniga „sõbralikud” riigid keeldusid hukka mõistmast Ukraina relvajõudude sissetungi Kurski piirkonda.
13. Venemaa sadamad teatasid söe ja metallide ekspordi järsust langusest.
14. Regioonidel polnud raha putini sõtta saatmise eest lubatud makseteks.
15. Lühiuudised
1. Venemaa teatas rünnakust Dnipro lennuväljale. Ukraina õhujõud kinnitasid MiG-29 kaotust.
Odessa ranniku lähedal põleb laev. Kohalike allikate andmeil on tegu ühe kaubalaevaga, millega Mustal merel Ukraina vilja transporditi. Juhtunu üksikasjad on hetkel teadmata.
Nii piiri- kui rindelähedaste asulate pommitamisel on kuidagi tunda, et kasvanud on soov tabada just tsiviilobjekte ja mida rohkem Ukraina kodanikke surma saab, seda parem… kuidagi peab ju Kurski kaotusi leevendama… ikka õhtul 200 g läbipaistva vedelikuga klaasi seltskonnas järgmise päeva sihtmärke välja arvestades…
Uus öine sahedi laine Ukraina kohal.
2. Õnneks pole Venemaalgi ilma muutust.
3. Kursk: Ukraina relvajõud Kurski oblastis hävitasid Gluškovi rajoonis (ala jääb juba Ukraina poolt vallutataud alast lääne poole ja asub Ukraina piiri kõrval) Seimi jõge ületava silla, teatas piirkonna kuberneri kohusetäitja nõunik Roman Alehhin. Tema sõnul ründab Ukraina armee ka naabersilda Zvannoje külas, üht neljast üle Seimi.
Nende sildade kaudu varustatakse Kurski oblastis asuvat vene rühmitust ja hävitatud oli neist kõige olulisem, kirjutab sõjameelne blogija Juri Podoljaka: „Nende sildade kaotamine viib kiiresti selleni, et vaenlane hõivab kogu piirkonna (Seimi jõest lõuna pool). Veel kaks silda asuvad Karõžes ja Kekinos. Kuid need on vaenlase tule kontrolli all ja seetõttu „saab neid kasutada ainult piiratud määral varustamiseks ja evakueerimiseks”, nendib Podoljaka.
Baza ja „sõjalise informaatori” sõnul korraldasid rünnaku sillale HIMARSi raketid. Pärast Gluškovi silla hävitamist on Ukraina relvajõud juba alustanud liikumist mööda raudteed asuvate asulate poole, olles läbinud juba vähemalt 1,5 kilomeetrit, edastab „Romanov Light.
„Kui (kui) vaenlane suudab hävitada kõik head ülesõidukohad, siis katkestab ta tagalavarustuse kogu Vene Föderatsiooni relvajõudude rühmaga, kes kaitseb Seimi jõe piiril Gluškovi rajoonis,” kirjutab „Vojennõi osvedomitel”. Mashi andmetel langes võimaliku ümberpiiramise tsooni 27 asulat, sealhulgas Tjotkino, Popovo-Ležatši ja Volfino.
Hävinud sild on väga oluline Gluškovi rajooni piiriosa varustamiseks, ütles sõjaväeekspert Jan Matvejev. Kui pihta saab ka teine sild, siis on piiri katval vene üksusel oht lõksu langeda, usub ta. Tegelikult võib Gluškovi rajoon olla „suurest maast” ära lõigatud, usub sõjaanalüütik Kirill Mihhailov. Samuti tegutsesid 2022. aastal Hersoni lähedal Ukraina relvajõud, kes lõikasid läbi varustusliine ning selle tagajärjel pidi vene armee linnast lahkuma, meenutab ta.
Hetke seis sellel suunal: Ukraina liigub edasi kahel suunal, üks neist piki raudteed. Vene poole pingutused rajada pontoonsild puruks lastud silla kõrvale polevat õnnestunud, eks päeva peale saab targemaks.
Viimastel andmetel on Ukraina relvajõud võtnud Sudžast ida pool oma kontrolli alla Dmitrjukovi ja Kolmakovi asulad.
Vene allikate sõnul võttis Ukraina relvajõud kontrolli Ulenoki ja Nižnemahhovo üle rinde läänesektoris.
Kõlakad ikka liiguvad, et Ukraina on edenenud mitmes suunas palju kaugemale aga 48 tunnine info varjatus operatsiooni julgeoleku tagamiseks ikka kehtib, sestap rohkemat infot hetkel jagada pole…
6. augustil alanud Ukraina relvajõudude pealetungil Kurski oblastis läks Ukraina armee kontrolli alla 1150 ruutmeetrit Venemaa territooriumi ja 82 asulat, ütles neljapäeval, 15. augustil Ukraina relvajõudude juht Aleksandr Sõrski. Kinni võetud vene sõjaväelaste täpne arv pole teada, kuid nagu Independent kirjutab Ukraina sõjaväelaste informeeritud allikale viidates, võib see olla 2000 inimest, sealhulgas ajateenijad.
Samuti puudub ametlik teave hukkunud Venemaa sõjaväelaste arvu kohta, kuid alles 9. augustil Rõlski lähedal toimunud rünnakus konvoile võis hukkuda umbes 500 Vene Föderatsiooni sõdurit ja ohvitseri. Reedel, 16. augustil sai teatavaks, et Ukraina relvajõud hävitasid Kurski oblastis veel ühe vene sõjaväekolonni.
4. Harkiv: vene poole rünnakute arvu langus.
Siit rindelt kadus kaardilt 155. vene merejalaväe brigaad, millega päris tuntavalt langes üksuste kvaliteet rünnakute jätkamiseks, kuigi kvantiteeti siiski jagub. Eks seegi üksus vist Kurski suunda teele läks.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari suunal vene surve eile langes. Põhjust ei tea, võimalik, et pisu reorgi tehakse.
Toretski suunal suutis eile vene pool ületada linna idaserval oleva pargi tüüpi metsaala ja jõuda Toretski linna kortermajade rajooni servale. Kortermajade rajoon on küll suht segi pommitatud, aga enamusi hooneid pole täielikeks varemetehunnikuks siiski tehtud, sestap pisu panustaks, et hoonete kõrgus annab hea võimaluse siiski paremaks kaitseks.
Tšassiv Jari suunalt kadus kaardilt üks dessantnike ja üks motolaskurbrigaad. Võimalik, et suund Kurski poole. Rünnakute vähenemist siin suunal see veel siiski ei too, sest ressurssi jagub.
8. Donetsk: konveier töötas tervel rindel, aga edasi saadi vaid loodesektoris.
Rinde loodesektoris sai vene pool eile edasi kahes suunas. Esmalt edeneti paar päeva varem sisenetud Hrodivka asulas u 30 0m. ¾ asulast on Ukraina kontrolli all. Teine edenemine oli pisu lõuna pool, kus sarnaselt oli vene pool mõned päevad tagasi Mikolaivka külla sisenenud ja eile siis lausa 700 m hüpe ning üle poolee külast enda kontrolli alla saadi. Ukraina üksusi enam külas olla ei tohiks.
Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina edeneb Kurski oblastis oluliselt suuremalt kui Venemaa Donetski oblastis ja seni, kuni vene pool suudab Donetski rindel vaid selliste väikeste sammudega jätkata suuremat läbimurret saamata, on Ukraina jooksev sõjaline ja poliitiline edukus suurem kui vene poolel.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: pisu kompimist.
Tokmaki suund: pisu kompimist.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina relvajõud kavatsevad anda löögi Kurski ja Zaporižja tuumaelektrijaamadele, kasutades radioaktiivsete ainetega laenguid, kirjutab RIA Novosti viidates anonüümsele julgeolekujõudude allikale. Rünnaku sihtmärgiks saavad agentuuri vestluskaaslase sõnul kasutatud tuumkütuse hoidlad. Ta väidab, et Ukrainas Dnipropetrovski oblastis asuvasse Želtje Vodõ külla on radioaktiivsete ainetega laengud juba toimetatud.
Seda sõjavangide ütlustele viidavat teavet kinnitati Moskva kontrolli all olevas Harkivi oblasti sõjalis-tsiviilvalitsuse siseasjade direktoraadis. Nende sõnul kavatseb Ukraina armee rünnata Kurtšatovi ja Enerhodari tuumarajatisi.
Mõkolaivi põrandaalune koordinaator Sergei Lebedev ütles RIA Novostiga rääkides, et väidetavalt jälgisid kavandatud rünnakut Lääne luureteenistused, peamiselt britid. Tema sõnul „ilma nende teadmata ei lenda kaugmaa raketid sihtmärkide poole”. Ta märkis, et Kiiev kavatseb juhtunus süüdistada Moskvat.
„Voenkor” Marat Hairullin hoiatas oma Telegrami kanalis ka mõlema tuumajaama vastu suunatud rünnakute suure tõenäosuse eest, kutsudes üles seda teavet tõsiselt võtma. Venemaa välisministeeriumi suursaadik Rodion Mirošnik avaldas omakorda arvamust, et „Kiievi režiimi isandad” peaksid neid hoiatusi tõsiselt võtma, et hiljem „poleks põhjust väita, et nad ei teadnud eelseisvast jandist midagi”.
Need Venemaa süüdistused tulid Ukraina vägede eduka pealetungi taustal Kurski oblastis ning vene sõdurite ja ohvitseride massilise alistumise taustal. Venemaa Föderatsioon tegi sarnaseid avaldusi aasta tagasi Ukraina vastupealetungi ajal, väites, et Kiiev valmistab ette plahvatust Zaporižja tuumajaamas, et süüdistada Moskvat. Kuid sõjaanalüütiku Ivan Stupaki hinnangul võis Venemaa ise tuumajaamas provokatsioone ette valmistada, püüdes peatada Ukraina armee edasitungi.
„Venemaal on Nõukogude Liidu aegadest saadik olnud taktika – kui midagi saab õhku lasta, hävitada ja see õhkulaskmine, hävitamine peatab vastaspoole edasitungi, tuleb seda teha. Kui see aeglustab, peatab, siis tuleb seda teha,” selgitas ta. Seejärel rõhutas ekspert, et putin võib sellise sammu astuda, kui Ukraina relvajõud murravad läbi Venemaa kaitsest ja lähenevad Enerhodarile.
Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas 2023. aasta juunis luureandmetele viidates, et Venemaa kavandab terrorirünnakut Zaporižja tuumajaamale eesmärgiga vabastada kiirgust.
„putinil pole muud võimalust Ukraina relvajõudude peatamiseks, kui luua kõige realistlikum tuumakatastroofi oht. Arvan, et ta korraldas Kahhovskaja hüdroelektrijaama plahvatuse suuresti sel eesmärgil – demonstreerimaks valmisolekut lõpuni minna. See on: „Kui ma lasin õhku hüdroelektrijaama, siis ma lasen õhku tuumaelektrijaama. Ärge arvake, et mul pole piisavalt tahet”,” kommenteeris politoloog ja endine Venemaa presidendi kõnekirjutaja Abbas Galljamov toona teateid eelseisvast provokatsioonist tuumajaamas.
Ukraina armee alustas pealetungi Kurski oblastis 6. augustil. 15. augusti seisuga on selle kontrolli all 1150 ruutmeetrit territooriumi ja 82 asulat. Kurski tuumajaam pole veel hõivatud, kuid Kurtšatovi administratsiooni juht Igor Korpunkovi sõnul on Ukraina väed jaamast vaid „mõnekümne kilomeetri kaugusel”.
Euroopa suurima Zaporižja tuumajaama vallutasid Venemaa väed täiemahulise sissetungi alguses Ukrainasse ja anti Rosenergoatomi kontrolli alla.
12. Esimene sissetung Venemaa territooriumile pärast Teist maailmasõda toimub nüüd 11. päeva, kuid ükski end Moskva „sõbralikuks” nimetatav riik pole putinile toetust avaldanud. Süüria oli erand, samal ajal kui Hiina ja Aleksandr Lukašenka võtsid sõna „maailmarahu eest” ning Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) riigid vaikisid täielikult.
Aja jooksul, mis on möödunud pärast seda, kui Ukraina üksused ületasid Venemaa piiri 6. augustil, on ainult Süüria mõistnud hukka „agressiooni”, mis poleks juhtunud „ilma Lääne kollektiivse toetuseta”. putin päästis Süüria presidendi Bashar al-Assadi kodusõja ajal võimu kaotamisest ja võib-olla ka surmast.
Moskva praegune peamine sõber, kellega vahetult enne Ukraina invasiooni sõlmiti „piiramatu partnerlu””, Peking murdis oma vaikuse alles 12. augustil. Ja ta ütles, et „juhtis tähelepanu praegusele olukorrale”. Vastuseks ajakirjanike palvele kommenteerida Kurski oblasti sündmusi, teatas Hiina Rahvavabariigi välisministeerium (tsit TASS-ist): „Kutsume kõiki osapooli järgima nn kolme põhimõtet olukorra jahutamiseks, nimelt: vaenutegevus ei tohiks levida väljapoole ja relvakonflikti eskaleerumine ei tohiks olla lubatud ja provotseerida tulekahju suurenemist. Hiina välisministeerium kuulutas need samad põhimõtted välja pärast sõja algust Ukrainas.”
lukašenka, kes 2022. aasta alguses andis putinile hüppelaua vägede saatmiseks Ukrainasse, rääkis sarnaselt, kuid ilmekamalt: „Istugem läbirääkimiste laua taha ja lõpetame selle sõja! Seda ei vaja ei ukrainlased, venelased ega valgevenelased. lukašenka sõnul (mis langeb kokku Süüria võimude arvamusega) vajavad seda nemad – Ameerika päritolu kõrged ametnikud. Samas ei soovinud lukašenka Venemaad aidata, keda putin toetas 2020. aastal, kui surus maha valgevenelaste protestid pärast kaotatud presidendivalimisi. „Ma ei kavatse tuumarelva kasutada enne, kui vaenlane ületab liiduriigi piiri (mille hulka kuuluvad täielikult Valgevene ja Venemaa, sealhulgas Kurski oblast. – The Moscow Times),” ütles Lukašenka.
Ka CSTO ja selle liikmesriigid ei mõistnud hukka Ukraina relvajõudude tegevust. Ainus materjal organisatsiooni veebisaidil postitati 16. augustil ja kannab pealkirja „Kommentaar saidile News.ru olukorra kohta Kurski oblastis”: „CSTO analüüsiteenistus töötab ööpäevaringselt ja jälgib tähelepanelikult olukorra arengut… Seal [CSTO] lubas, et nad rakendavad Venemaa sõjalise abi palve korral kõik vajalikud protseduurid.”
CSTO eesmärkide hulgas on „liikmesriikide iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse kollektiivne kaitsmine, mille saavutamisel eelistavad liikmesriigid poliitilisi vahendeid”. Kuid viimase pooleteise nädala jooksul ei ole ükski CSTO liige teinud ettepanekut teha poliitilisi jõupingutusi Venemaa territoriaalse terviklikkuse kaitsmiseks. Kasahstan teatas alles 14. augustil, et „on alati rõhutanud, et kõik riigid peavad järgima ÜRO põhikirja, mis kehtestab selgelt riikide territoriaalse terviklikkuse põhimõtte”.
Selleks, et CSTO, kuhu lisaks Venemaale kuuluvad Kasahstan, Valgevene, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Armeenia (mis teatas liikmelisuse peatamisest), saaks sõjalist abi anda, peab riik seda taotlema. Venemaa ei kavatse seda teha, ütles riigiduuma SRÜ asjade komitee esimene aseesimees Konstantin Zatulin: „Oleks üllatav, kui Venemaa, mis on CSTO peamine riik, paluks kelleltki abi oma territooriumi kaitsmiseks. See on see, keda kavatsete meelitada Venemaale Kurski piirkonda aitama. Kas soovite kasahhe meelitada? Või armeenlasi?”
See avaldus tehti aga 8. augustil, kui Vene Föderatsiooni peastaabi ülem gerassimov väitis endiselt, et Ukraina väed on peatatud ja neid kavatsetakse Kurski maalt välja saata. Kuid Moskva ei palu endiselt CSTO-lt abi, väidavad eksperdid. „Kui [Ukraina] edukat sõjalist operatsiooni Kurski oblastis võib pidada putinile näkku löömiseks, siis CSTO kutse oleks teine laks,” ütles Kasahstani politoloog Dosõm Satpajev Al Jazeerale. “CSTO-d reklaamiti aktiivselt kui struktuuri, milles Venemaa on kõigi osalevate riikide peamine julgeolekuvari.”
kreml ise ei ole Kurski oblastis sõjaseisukorda välja kuulutanud, vaid kehtestas terrorismivastase operatsiooni režiimi, märgib Berliini Carnegie Venemaa ja Euraasia uurimiskeskuse teadur Temur Umarov: „[Moskva] püüab; [Kurski oblastis] toimuvat maha vaikida ja tema liitlased teevad sama. Kuni Venemaa poliitilist režiimi miski ei ohusta, ei hakka keegi kindlat seisukohta avaldama, sest selline seisukoht piirab manööverdamisruumi.”
13. Venemaa kivisöe ja metalli eksportijatel on jätkuvalt probleeme oma toodete välismaale eksportimisega. Jaanuari-juuli tulemuste kohaselt langes Vene Föderatsiooni kivisöe merevedu 11,4% ja mustade metallide eksport 15,7%, teatas merekaubanduse sadamate liit (ASOP).
7 kuu jooksul õnnestus söekaevandajatel sadamastatistika andmetel välismaale saata 112,6 miljonit tonni toodangut – 14,4 miljonit tonni vähem kui aasta varem samal perioodil. Metallurgid kaotasid füüsilises arvestuses enam kui 2 miljonit tonni eksporti ja eksportisid 11 miljonit tonni.
Suurimaid kahjusid kandsid Venemaa suurima terastorude tootja TMK ettevõtted, näitas Venemaa Raudtee varasem statistika. Pervouralski uue torutehase eksport langes esimesel poolaastal 21%, samas kui Tšeljabinski toruvaltsimistehase (ChTPZ) ja Volžski torutehase (VTZ) eksport enam kui kahekordistus (vastavalt 57% ja 58%). Miljardär Aleksei Mordashovile kuuluva Severstali eksport langes 24%, Mechel – 23% ja Evrazi tehased – 7-20%.
Novolipetski raua- ja terasetehas (NLMK) ning Magnitogorski raua- ja terasetehas (MMK) kaotasid Venemaa Raudtee statistika kohaselt veidi vähem eksporti – vastavalt 4% ja 8%.
Mis puudutab söekaevureid, siis neid tabasid probleemid Aasia tarnetega, kirjutasid Gaidari Instituudi eksperdid varem: suurim Venemaa tooraine ostja Hiina kehtestas Venemaa kivisöele imporditollid. Samal ajal ei kuulunud nende alla teised tarnijad – Indoneesia ja Austraalia, kuna nad on osa Hiinaga vabakaubandustsoonist.
Jaanuari-mai tulemuste põhjal osutus kahjumlikuks Venemaal iga teine söeettevõte, plussis töötanud ettevõtetel aga kukkus kasum üle kolme korra, selgub Rosstati statistikast. Kasumlikud ettevõtted teenisid 81,1 miljardit rubla – 178 miljardit vähem kui aasta varem samal perioodil. Samal ajal kasvas kahjumlike ettevõtete kahjum 270% 72 miljardi rublani.
14. putini nõue suurendada järsult makseid sõtta minevatele lepingulistele sõduritele osutus Venemaa piirkondadele üle jõu käivaks. Mitmed Vene Föderatsiooni koosseisu kuuluvad üksused ei leia raha putini juhiste täitmiseks, kes nõudsid ühekordsete „boonuste” suurendamist 400 tuhande rublani (4000 euroni), vahendab Bloomberg olukorraga kursis olevale ametnikule viidates. Tema sõnul küsivad kubernerid kremlilt rahalist abi ja uusi toetusi föderaaleelarvest, kuna neil ei ole võimalik oma piirkonna piires raha koguda.
31. juulil kirjutas putin alla dekreedile, millega kahekordistati sõtta saatmise eest makstavat föderaalset tasu – 195 tuhandelt 400 tuhandele rublale. Sama dekreediga „soovitas” ta piirkondadel maksta uutele lepingulistele töötajatele sama palju. Kuid ainult 27 Vene Föderatsiooni moodustavat üksust suutsid presidendi juhiseid täita, märgib BBC. 10 piirkonnas jäävad maksed nõutavast oluliselt madalamaks, mõnikord mitu korda: näiteks Khakassia maksab vaid 50 tuhat rubla, Arhangelski piirkond 100 tuhat rubla.
Rekordilise 1,9 miljoni rubla ehk 19 tuhande euro suurust ühekordset makset pakub Moskva, kes, nagu ütles linnapea Sergei Sobjanin, peab aasta lõpuks leidma 23 tuhat sõtta minejat.
Aastaste kogumaksete arvestuses järgnevad Moskvale (5,4 miljonit rubla) Leningradi oblast (4,6 miljonit), Peterburi (4,6 miljonit), Karatšai-Tšerkessia (4,5 miljonit), Moskva oblast (4,4 miljonit), Kabardi-Balkaaria (4,4 miljonit) ja Hantõ-Mansi autonoomne ringkond (4,4 miljonit).
Agentuuri Expert RA andmetel langes esimese poolaasta tulemuste kohaselt iga kolmas Venemaa piirkond kohalike eelarvetulude vähenemisele ja iga neljas vähendas kulusid. Ja kuigi üldiselt suleti regionaaleelarvetes jaanuar-juuni 758 miljardi rubla ülejäägiga, vähenes tööstustoodang igas seitsmendas Vene Föderatsiooni subjektis, investeeringud langesid igas viiendas, elanike reaalsissetulekud langesid igas kolmandas ja iga teine seisis silmitsi langusega ehituses.
Nüüd on piirkondadel puudu umbes kolmandik sõja värbamisplaanist, mille föderaalkeskus neile edastas, väidab Bloombergi allikas. Tema sõnul vajab armee rindekaotuste korvamiseks kuus umbes 30 tuhat inimest, mis lääne hinnangul ületas 500 tuhande hukkunu ja haavatu piiri.
15. Lühiuudised
16. augustil hakkasid vene okupandid sotsiaalvõrgustikes levitama videot, millel on näha väidetavalt Ukraina sõjaväelase maharaiutud pead. Ülemraada inimõiguste volinik Dmitri Lubinets ütles, et on võtnud sel teemal ühendust rahvusvaheliste organisatsioonidega.
11. augustil ütles 25% venelastest, et kremli tegevus tekitab neis nördimust. Rahulolematuse tase saavutas rekordkõrguse alates 2023. aasta juulist, mil Jevgeni Prigožini juhitud Wagneri terrorirühmitus asus Moskva suunalisele relvastatud mässule (26%). Küsitluse tulemused näitasid, et 45% venelastest teatas ärevast meeleolust tuttavate ja kolleegide seas, mis on rekord alates 2023. aasta oktoobrist. Ärevuse tase tõusis kahe nädalaga 12 protsendipunkti, mis on suurim hüpe pärast mobilisatsiooni.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
