Sõja ülevaade: 903. päev – Kurski oblastis Ukraina edu jätkub
Avaldatud: 14 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. august 2024:
Kurski oblastis Ukraina edu jätkub, Donetski loodesektor ikka pisu pärmi meenutab (kahjuks).
1. Jälle Kiiev, miskit frustratsiooni kremlist vist tunda on…
2. Ka Voronezi kandis sadu jätkub.
3. Kursk: seni pole vene pool Ukraina edenemist pidama saanud.
4. Harkiv: tuntav vene poole surve tõus.
5. Kupiansk-Kreminna: üks vene ja üks Ukraina omade edenemine.
6. Siversk: pigem vaid kirje saamise päev.
7. Bahmut: survet jagus, muutusi mitte.
8. Donetsk: kurivaimu loodesektor (pärm) ja Novomõhailivka juures üks vene poole edenemine.
9. Lõunarinne: tuntav kompimiste arvu tõus.
10. Herson: siingi kasvav vene poole tahe saada lõpuks kontroll Dnepri idakalda üle.
11. Murmanskist pärit ajateenijad viiakse Kurski oblastisse.
12. EL-i diplomaatia juht toetas Ukraina relvajõudude pealetungi Kurski oblastis.
13. Politsei ja vene rahvuskaart Moskvas viidi „Ukraina sabotööride” ohu tõttu tugevdatud režiimile.
14. Need, kes keeldusid Ukrainas võitlemast, saadeti sunniviisiliselt Kurski oblastisse rindele.
15. Euro kurss Forexil hüppas üle 100 rubla, kuuldes uudist Ukraina relvajõudude edenemisest Kurski lähedal.
16. Lühiuudised
Pisu tundub, et idarindel on hakanud vene poole soomuse hulk rünnakutel vähenema… eks näis, kas see trend muutub püsivaks…
Njah, vene poole pommitamiste tase on hakanud ülepäevaselt päris suurelt kõikuma. Tundub, et senisel tiputasemel (üle 5000) ei suudeta tagada nii sujuvat logistilist teenust. Et need torud juba piisavalt ära ka ei kulu…
Kurskini võib olla esimestel Ukraina üksustel veel u 60 km.
Ukraina on asunud Harkivi oblastis mitmes piirile lähedases piirkonnas rakendama pikendatud liikumiskeelu aegasid ja mõned alad üldse sulgenud, kuidagi tundub, et miskit enamat võib siitki piirkonnast üle piiri suunduda… või tehakse infooperatsiooni… eks peatselt saab teada.
1. Täna öösel töötas jälle Kiievi ümber õhutõrje sahedi drooni vastu. Mujal tavapärane ehk siis piiri- ja rindelähedus sajus.
Loo kirjutamise ajal veel ei teadnud, kuhu suundusid Krimmi kandist teele saadetud sahedid.
2. Voronežis toimusid täna öösel võimsad plahvatused, kohalikud elanikud loendasid üle 10 plahvatuse. Voroneži oblasti kõige idapoolsemas nurgas Borisoglebskis toimus plahvatus.
Sudža linn vaevleb liugpommide käes… õnneks seal Ukraina väge tihedalt pole. Küll pole kõik kohalikud lahkunud.
Kurski suuna põgenike arv hakkavat ületama 200 tuhandet…
Kurski ja Belgorodi oblast tihedas sajus.
3. Kursk: Ukraina relvajõud jätkavad oma kontrollitsooni laiendamist Venemaa territooriumil, hoolimata Venemaa kaitseministeeriumi avaldustest nende edasitung peatada. Ukraina relvajõudude kontrolli all oli teisipäevase seisuga Kurski oblastis 74 asulat, teatas ülemjuhataja Aleksandr Sõrski Ukraina presidendile Vladimir Zelenskile.
Nagu Sõrski sõnadest järeldub, võivad Ukraina sõjaväelased ühe päevaga hõivata veel umbes 30 Kurski küla ja alevikku. Esmaspäeval hindasid DeepState’i analüütikud oma kontrollipiirkonnaks 44 asulat, samas kui Venemaa võimud tunnistasid 28 kaotust.
„Kurski oblastis on rasked lahingud,” kuid Ukraina relvajõud jätkavad edasiliikumist ja võtavad üha rohkem vene vange, ütles Sõrski. Financial Timesi andmetel on jutt sadadest vene sõduritest, sealhulgas ajateenijatest, kellest noorim oli 19-aastane.
Ukraina relvajõudude kontrolli all oleva territooriumi kogupind Kurski oblastis ulatus esmaspäeva lõpus pärastlõunal 800 ruutkilomeetrini, hindavad Ameerika Sõjauuringute Instituudi eksperdid.
Eilseks: AFU suurendas oma kontrolliala kahes kohas: Malaja Lohnjast läänes ja Korenevo lähedal asuvatel põldudel.
Geolokeeritud kaadrid panevad meid kindlalt uskuma, et Ukraina relvajõud on suurendanud kohalolekut rünnakute tõttu Sheptuhovka, Kautšuki ja Kromski Bihi lähedal.
Korenevos on tähelepanu all kaks valdkonda: idapoolsed äärealad, geograafilise asukohaga kaadrid kinnitavad Ukraina vägede olemasolu, samuti Durovka-Vetreno tiikide põhjaosa, mida ründavad samuti Ukraina väed. Üks on kindel: Ukraina väed on Korenevo lähedal, kui mitte juba sees.
Melovoi, Zamost, Dmitriukov ja Plehhovo sattusid Ukraina vägede kontrolli alla
Saadud uued teated võitlusest Plehhovost ida pool. Borki võib olla juba olla Ukraina vägede kontrolli all, kuna lahingud toimuvad Kamõšnoje lähedal.
vene kremlimeelse blogikanali Rybar info: Ukraina relvajõudude üksused korraldavad soomukite toel rünnakuid korraga mitmes Kurski suuna piirkonnas, püüdes vene relvajõude oma positsioonidelt tõrjuda. Vene väed piiravad Ukraina relvajõude ja löövad vaenlase soomusmasinate kontsentratsioonidele, samal ajal on Kurski oblastisse jõudmas abivägesid.
Korenevski rajoonis toimuvad lahingud Snagosti piirkonnas, mille varem puhastasid Venemaa relvajõudude üksused. Olukord Korenevo-Tolpinski sektoris on jätkuvalt pingeline: suurtükivägi lööb vaenlase positsioonidele, püüdes leevendada survet Vene üksustele. Mõnedel andmetel alustasid Ukraina relvajõud õhtuks järjekordset rünnakut Venemaa positsioonidele Korenevo lähenemisaladel.
Olukorda Obštši Kolodezi ja Kautšuki asulate piirkonnas varjab praegu „sõja udu”. Ukraina relvajõudude üksuste sisenemisest nendesse asulatesse teateid ei olnud, mis võimaldab rääkida nende kontrollist Venemaa relvajõudude poolt.
Sudža rajoonis üritavad Ukraina formatsioonid laiendada hõlvamist, nagu varemgi, opereerides mobiilsete soomusgruppidega. Sudžas sai tulekahjus tõsiselt kannatada põllumajanduskolledži hoone. Hetkel pole olnud teateid, mis lubaksid meil üheselt kummagi osapoole kontrolli Martõnovka üle kinnitada.
Õhtuks ilmusid kaadrid, mis võimaldavad rääkida Ukraina koosseisude kontrollist Plehhovo kohal – kui varem salvestati selles piirkonnas vaid vaenlase soomusmasinaid, siis internetti ilmunud video demonstreerib selle jalaväeüksuste kohalolekut küla peatänaval.
Belovi rajoonis käib puhastustöö Girja ja Ozerki ümbruses, kus eile alistati Ukraina relvajõudude soomusrühm. Enesekindlat kontrolli asustatud alade äärealade üle kinnitab ühe Venemaa meedia teade, mis filmiti eilse lahingu paigas.
Hetkel tundub, et Ukraina edenemise soovid on olemas ja segadus vene üksustes ei taha veel sugugi lõppeda. Eks sellele annab kinnitust ka mõni lugu allapool teistes punktides.
4. Harkiv: siin rindel tõuseb juba mitmes päev vene initsiatiiv ja üritatakse kummaski lõigus edenema saada. Rinne siiski peab ja tänu suurenenud rünnakute arvule hakkas siin lõigus kasvama ka vene poole kaotuste arv. Surve tõusus põhjuseks peab pigem vene poole soovi (kui siiski suudavad piisavalt kõrgel tasemel koordineerida) enam siduda Ukraina üksusi, et see tooks siia täiendavaid reserve, mitte ei viiks Kurski suunale ja taevas hoidku, et mitte Brjanski suunale…
5. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid kõigis sektorites jagus. Rinde keskmises sektoris: eile suutis lõplikult vene pool ära vallutada Pišane asula. Novoselivske külast läänes suutis eile Ukraina oma vasturünnakuga tagasi saada paar päeva tagasi kaotatud ühed possad aga mitte kogu siis kaotatud ala. Asi seegi.
6. Siversk: siin paar päeva tavalisel hulgal vene rünnakuid ning kuidagi edenemise soovi tuntav kahanemine ja ju vist vaid lahingupäeviku kirje saamiseks neid mõnel päeval tehakse.
7. Bahmut: rünnakute tugev laine nii Tšassiv Jari kui Toretski suunal jätkus muutusi rindejoones toomata. Siin sektoris on vene lennundus kõige aktiivsem ja kõike Ukraina possade suunal teele saadab. Pisu isegi imestas täna hommikul, et Toretski suunal vene pool eile ei edenenud. Veel ei julge optimistlik siiski olla.
8. Donetsk: ikka u pooled rünnakud siin rindel ja kahjuks ressurssi paljudes suundades korraga rünnata veel jagub. Küll näib, et pisu on langema hakanud ründava soomuse hulk igas rünnakukolonnis.
Eile New-Yorki juures edasi ei saadud, arvatavalt väike reorgi päev.
Ähvardavalt kiiresti hakkas uuesti pärmina kerkima rinde loodesektoris vene poole hõivatud ala. Eile suudeti selle sektori loodenurgas edeneda korraga 7 km laiusel ala ja kohati kuni 2,5 km sügavuselt ning jõuti sisse Grodivka asulasse (2300 elanikku). Kohvipaksu pealt ütleks, et kõiki metsasiile pommitatakse päevi ja siis jalavägi teeb lõpliku puhastuse. Pisu panustaks Ukraina võimalustele Zuravka jõe liini hoidmisel. Asub jõgi sügaval orus ja läänepoolne kallas on kõrgem ja pisu suurema kallakuga
Novomõhailivka juures suutis vene pool üle pika aja edeneda u 2 km üle põldude ja piki ida-läänesuunalist maanteed pidi ning hõivata Kostjantinivka asula esimesed kvartalid. Asula on 3 km pikk ja 1 km lai ning asub kahel pool maanteed Vuhledar-Marinka.
9. Lõunarinne: pisu aktiivsemaks on vene pool muutumas. Suur jaht kummagi poole oluliste vahendite suunal jätkus.
Berdjanski suund: kompimiste arv erinevates lõikudes tõusis.
Tokmaki suund: kompimiste arv erinevates lõikudes tõusis.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: juba teine päev on näha vene poole tõusnud tahet lõplikult Ukraina Dnepri läänekaldale tagasi suruda ja enam saada kontroll Dnepri deltas olevate saarte üle. Ikka peab põhjuseks siit suunalt viia mujale üksusi ära, sest neid nn jõude liialt palju seisab. Lisaks on neil vaja saada suurem kontroll delta üle, sest mõned Ukraina reidid vene poole kontrolli all olevatele maakitsustele võivad kujutada endas ohtu, et need vallutatakse. Rindejoon muutusteta.
11. Murmanski oblasti ajateenijaid valmistatakse ette üleviimiseks Kurskisse, kuhu Ukraina relvajõud (AFU) tungisid, ütlesid sõdurite vanemad agentuurile. „Praegu valmistab väeosa ajateenijaid ette töölähetuseks Kurski oblastisse. Loodi Kurski pataljonid. Seda infot kinnitas meile väejuhatus 3. augusti ametivande ajal. Kurski oblastis käivad lahingud ja meie poegade elud on ohus. Käsk ei järgi putini 13. juuni 2023 avaldust – mitte saata sõjaväeteenistust läbivaid sõdureid lahingutsooni,” seisab vanemate avalduses.
Jutt käib Murmanski oblasti 80. motoriseeritud laskurdiviisi ajateenijatest. Sõdurite emad selgitasid agentuurile, et on ühinenud üheks aruteluks, et vältida nende saatmist lahingutsooni. Varem olid teiste ajateenijate emad juba pöördunud riigipea poole, et nad kutsuksid oma pojad Kurski oblastist ära. Vastav petitsioon ilmus veebisaidil Change.org.
„Meie, ajateenijate emad, palume ajateenijad sõjategevuse territooriumilt ära viia. Neil pole sõjalise tõrjumise kogemust ega relvi. <…> Päästke sõjategevuseks ettevalmistamata sõdurite elud,” seisab pöördumise tekstis, mille koostas Korenevo külas teeniva sõduri ema Oksana Deeva.
Pärast Ukraina relvajõudude sissetungi Kurski oblastisse 6. augustil võttis Ukraina pool ajateenijad kinni ja avaldas nende ülekuulamisest video. Vangide sõnul oli piirivalve positsioonidel ajateenijaid, kes teatasid mürskudest neli päeva, kuid väejuhatus ei reageerinud nende teadetele ja „jätsid nad maha”. „Nad loobusid meist – nad surevad, nad surevad,” ütles üks vangidest.
Meduza kirjutas ka, et „piirikaitserügemendid” koosnesid ajateenijatest, kes ei suutnud Ukraina relvajõududele vastupanu osutada. Kurski oblastis viibinud ajateenijate lähedased rääkisid, et nende lähedased osalesid lahingutes, tabati, evakueeriti või ootasid evakueerimist. Samal ajal ütles agentuuri allikas ühes Venemaa sõjaväele õigusabi osutavas organisatsioonis, et Ukraina relvajõudude pealetungi alguses Kurski oblastis viibinud ajateenijad jäävad oma ametikohtadele.
Kahe kaitseväelase ema sõnul kuulutati ajateenijad lahinguüksuseks, neile anti lahingukäsklused ning komandörid keeldusid neid tagalasse viimast. Jutt on teiste piirkondade üksustes teenivatest sõduritest, kes saadeti Kurski oblastisse komandeeringu raames. Ühel juhul tulid sõjaväelased Voroneži oblastist. Samuti, nagu teatas väljaanne Baikali inimesed, hakati Irkutski oblastist ajateenijaid ette valmistama saatmiseks Ukraina piirile Kurski ja Belgorodi oblastis.
Praegu on juba mitukümmend ajateenijat kadunud ja suhtlemise lõpetanud, kirjutas „Verstka”. Vahepeal ilmus esimene nekroloog Kurski oblastis hukkunud ajateenijast, 22-aastasest Nikita Dobrõninist.
Kokku hukkus Ukraina 2,5-aastase sõja jooksul vähemalt 159 vene ajateenijat, arvutas BBC avaandmetel põhinevat hukkunute nimekirja analüüsides.
12. Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell teatas, et toetab Ukraina relvajõudude (AFU) invasiooni Kurski oblastis. Ta ütles seda pärast vestlust Ukraina välisministri Dmitri Kulebaga. „Viimastest sündmustest rindel ja vastupealetungist Kurskis. Ma kinnitasin veel kord EL-i täielikku toetust Ukraina rahva võitlusele. putin ei suutnud murda Ukraina vastupanu oma ebaõiglasele sissetungile ja nüüd on ta sunnitud väed Venemaa territooriumile välja viima,” kirjutas ta oma lehel sotsiaalvõrgustikus X.
Nagu RBC-Ukraine selgitab, arutasid Kuleba ja Borrell samme, mille eesmärk on laiendada koostööd Kiievi ja Brüsseli vahel relvade tarnimise ja tootmise vallas.
13. Moskva võimud on tugevdanud linnas turvameetmeid ning valmistanud ette politseinike ja vene rahvuskaardi reservid seoses võimaliku ohuga, et Ukraina sabotaažirühmitused imbuvad pealinna piirkonda, kirjutab Baza.
Väljaande informeeritud allikate sõnul on politseid hoiatatud võimalike relvade äravõtmise katsete eest ning linnas jälgitakse pidevalt ähvardusi. Reservid on moodustatud esimeses ja teises erirügemendis.
Erikorralduse järgi saab uusi töötajaid tööle panna vaid koos kogenud töötajatega, seega on valves automaatitega erirügemendi operatiivkorrapidajad koos liikluspolitseinike ekipaažidega. Turvalisust on tugevdatud kesklinnas ja kremli ümbruses. Lisaks on oma baasis iga päev reservis erirügemendi ja märulipolitsei töötajad, kui on vaja kiiret kiiret reageerimist.
14. Kümned võitlemast keeldunud mehed viidi vägisi lennukiga Peterburist Kurskisse. Neile anti relvi ja neid kavatsetakse piirkonna sõjategevuses, kirjutab ASTRA. Nagu väljaandele ütlesid keeldujate lähedased, viidi päev varem Peterburi lähedal asuvast Kamenka külast välja vähemalt 500 inimest, kus hoiti mitut võitlusest keeldunud meest. Samas osade suhtes on juba algatatud kriminaalasi üksusest lahkumise pärast, teised ootasid sõjalist komisjoni.
„Võeti üks D-kategooria mees, lisaks umbes 70-aastane vaevu kõndiv mees ja mees ilma silmata,” rääkisid lähedased. Nende sõnul on üksuses olijate hulgas mehi, kellel on tervisehäda, nii füüsilist kui vaimset.
Sõjaväelaste lähedased selgitasid, et nende lähedased kutsuti formeerimisele eelmisel esmaspäeval ning seejärel viidi nad midagi selgitamata valve alla lennuväljale. Umbes 150 inimest sattus teisipäeva hommikul Kurskist 7 km kaugusel sõjaväepolügoonile ja veel umbes 300 inimest viidi teadmata suunas minema. Sugulased kardavad, et keeldujaid kasutatakse „liha” rünnakuteks, sest „nad ei vormista midagi, ei räägi midagi, kõik on vaikne”.
„Hommikul kirjutas mu poeg, et nüüd nad riietavad meid, annavad automaadi ja suure tõenäosusega läheme lahingusse. Kui jumal hoidku, tal plahvatus peas käib ja ta kedagi maha laseb, siis kes on selles süüdi?” tsiteerib ASTRA ühe ema sõnu, kelle poeg on pärast sõjas osalemist psühhiaatri vastuvõtul.
Päev varem kutsusid ajateenijate emad putinit oma poegi Kurski oblastist välja viima. Vastav pöördumine ilmus veebilehel Change.org „Meie, ajateenijate emad, palume ajateenijad sõjategevuse territooriumilt eemaldada. Neil pole sõjalise tõrjumise kogemust ega relvi. <…> Päästke sõjategevuseks ettevalmistamata sõdurite elusid,” seisab pöördumise tekstis, mille koostas Korenevo külas teeniva sõduri ema Oksana Deeva.
15. Rubla kurss jätkab maailma peamiste valuutade suhtes järsult langemist keset uudiseid Kurski piirkonnast. Teisipäeval, 13. augustil tõusid dollari/rubla vahetuskursi rahvusvahelised noteeringud 96,4 rublani Ameerika valuutaühiku kohta, teatab Reuters LSEG andmetele viidates. Euro kurss jõudis 105,29 rublani, mis on rekordiline alates eelmise aasta 12. oktoobrist.
Kell 13.00 Moskva aja järgi olid kursid langenud tagasi tasemele 92 rubla dollari kohta ja 101,5 rubla euro kohta, kuid Ukraina sissetungi nädalal Kurski oblastisse lisandusid need ligi 10%. Moskva börsil, kus dollari ja euroga kauplemine on sanktsioonide tõttu peatatud, püsib rubla suhteliselt stabiilsena. Teisipäeval kella 16:22 seisuga kaupleb see 12,05 rubla jüaani kohta, kaotades 1,4% päevas ja ainult 2,1% nädalas.
„Rubla reageeris möödunud nädala sündmustele väga närviliselt,” nendib Ivolga Capitali tegevjuht Andrei Kokrin. Vene valuuta nõrgenemise taga on ilmselgelt „suurenevad geopoliitilised pinged”, nõustub Veles Capitali analüütik Jelena Kožuhhova. Venemaa pankadevahelisel turul langeb rubla ka Euroopa ja Ameerika valuutade suhtes: selle ametlikku keskpanga kurssi on alates augustist langetatud 6%. Keskpank aga jüaani vahetuskurssi praktiliselt ei muutnud.
Selle tulemusel algas Venemaa turul märkimisväärne vahetuskursside lahknemine: kui hinnata jüaani Venemaa noteeringute põhjal, maksab see 7,58 dollari eest, maailmaturu tegelikud väärtused aga 7,18, märgib Bloomberg Economicsi Venemaa ja SRÜ suuna majandusteadlane Aleksandr Isakov.
Toimuv on tingitud Hiina pangandussüsteemiga seotuse vähenemisest, korrespondentsuhete taseme langusest, selgitab ta: Hiina pangad on alates aasta algusest massiliselt blokeerinud Venemaa ettevõtete makseid ja lisaks on nad hakanud keelduma töötamast Moskva börsil, mis on olnud Ameerika kontrolli all alates 13. juuni sanktsioonidest. Juuli lõpuks keeldus Bank of China börsil jüaanidega tehinguid teenindamast ning augustis sai teatavaks probleemid Hiina valuuta vahetuskontodelt väljavõtmisega.
Järgmise kahe kuu jooksul võib olukord halveneda, ei välista pankur suurest riigipangast. Oktoobris aegub USA riigikassa tegevusluba Moskva börsiga tehtavateks tehinguteks ning sellega tehtavate tehingute tagajärjeks võivad olla sanktsioonid välispankadele, sealhulgas Hiina pankadele.
16. Lühiuudised
Kurski oblasti territooriumil toimuvate lahingute taustal viib Venemaa sinna Kaliningradi oblastist sõjaväelasi. Leedu riigikaitseminister Laurynas Kasciunas teatas sellest kohtumisel president Volodõmõr Zelenskiga.
President Joe Biden kirjeldas Ukraina sõjalist operatsiooni Kurski oblastis Putini jaoks kui „tõelist dilemmat”. Ta mainis, et USA on Ukrainaga otseses ja pidevas kontaktis, kuid ei andnud operatsiooni käigus täpsemaid üksikasju. Samal ajal märkisid USA ametnikud, et Ukraina ei ole veel selgitanud selle operatsiooni lõppeesmärke.
Valgevene toimetab Moskva palvel oma tegevüksustest Venemaale sõjatehnikat. Venemaa palus Valgevenelt seda varustust pärast sündmusi Kurski oblastis, kuna Venemaal on nii selles kui ka teistes piirkondades suur relvapuudus.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
