Sõja ülevaade: 902. päev – Kurski oblastis Ukraina jätkab edenemist
Avaldatud: 13 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. august 2024:
Kurski oblastis Ukraina jätkab edenemist, idarindel tõusis vene rünnakute arv tipu lähedale.
1. Sadu, sadu, sadu…
2. Peaaegu Moskvani.
3. Kursk: hetkel on inistsiatiiv Ukraina poolel aga vene pool järjest igatsugu koosseise siia suunab.
4. Harkiv: rahuliku.
5. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute arv siin rindel lööb rekordeid.
6. Siversk: tavaline nelja rünnaku päev.
7. Bahmut: siingi tugev surve jätkus ilma muutusi toomata.
8. Donetsk: peaaegu 60 rünnakut ühe küla kaotuse tõid.
9. Lõunarinne: siingi tasapisi uuesti vene poole surve tõuseb, kõlakas ka ühest nende edenemisest.
10. Herson: eile suurem vene poole ponnistus muutusi rindejoones ei toonud.
11. Fox News : Iraan võib Iisraeli lüüa järgmise 24 tunni jooksul.
12. Ligi 20% elanikest otsustas Ukraina pealetungi tõttu Kurski oblastist evakueeruda.
13. Ukraina teatas, et kontrollib kaks korda rohkem territooriume, kui putinile öeldi.
14. Moskva ja Kiiev jätkavad gaasi tarnimist Euroopasse, hoolimata lahingutest Kurski oblastis.
15. Zelenski: Kurski katastroof on putini valitsusaja lõpp.
16. Lühiuudised
Ukraina relvajõud okupeerisid nädalaga sama Venemaa territooriumi, mis Venemaa okupeeris aastaga – Ukraina StratCom.
Ukraina väed on pikaks ajaks vallutanud osa Kurski oblastist ega kavatse Forbesi andmetel lahkuda. Väljaanne viitab sellele, et sellest piirkonnast võib saada täiemahulise sõja järjekordne suur rinne. Vene vägede väljaviimine teistest rinde osadest võib olla pikaajaline, kui mitte jäädav, mis oleks Kiievile väga kasulik.
1. vene pool tabas eile öösel Poltaava oblastis Mirgorodi sõjaväelennuväljal miskit.
Täna öösel ründas vaenlane 2 ballistilise raketiga Iskander-M/ KN-23 Voroneži piirkonnast ja 38-ma rünnakuga BPLA tüüpi Shahed Primorsko-Akhtarski, Kurski (Venemaa) aladelt. Õhutõrje tulemusel tulistati Mõkolaivis, Vinnõtsis, Sumõ, Kirovohradi, Hersoni, Tšernihivi, Dnipropetrovski ja Tšerkassõ oblastis alla 30 drooni. Öise droonirünnakuga Tšernihivi oblasti Bahmatši linnale tabas vaenlane tsiviilinfrastruktuuri.
Sadu ikka sama tugev ja tihe, kui varasemalt.
2. Radio Svoboda avaldas satelliidipildid, millelt on näha Venemaal Kurski oblastis asuva Sudža gaasimõõtejaama kahjustusi. Jaamas, mis on Euroopasse suunduva gaasitransiidi võtmepunkt, on kannatanud selle administratiivhooned ja mõõteseadmetega varustatud ala. Purustused tekkisid sinna peale seda, kui Ukraina omad selle okupeerisid.
Tundmatud droonid ründasid eile öösel Moskvast 31 km kaugusel asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja. Aruanded näitavad, et Moskva lähedal Štšjolkovos toimus rida plahvatusi, kus töötas õhutõrje.
3. Kursk: jätkuvalt tuleb palju kaootilist, vastuolulist ja segadust tekitavat infot. Ukraina hoiab operatsiooni julgeoleku kaalutlustel madalat profiili ja enamus infot, mis avalikkuse ette jõuab, tuleb läbi erinevate vene blogijate kanalite või kohalikelt.
Korenevost idas (rinde põhjasektor) käivad vene allikate andmetel rasked lahingud Vetrenos, Aleksandrovkas ja Tolpinos. Ukraina kohaloleku kinnitus Žuravlis, Korenevost ida pool. Alates eilsest on AFU hoogustanud ründetegevust Korenevo külje all ja sellest piirkonnast põhja poole edenemiseks. Tõenäoliselt ei ole Žuravli vahetus läheduses asuvad Kremyanoe ja Kalinov Venemaa kohalolekut.
Mitu vene blogijat tunnistasid eile, et Sudža on täielikult kaotatud. Järjest tuleb kirjeid, et vene pool on alustanud liugpommide heitmist Sudža kanti.
Ukraina BTR-4, millest teatasid Venemaa kanalid, sõitis läbi Giri, 17 km Plehhovost idas (Sudžast 25 km kagus), mida peetakse praeguseks rindejooneks Sudžast idas. See näitab, kui sügaval Ukraina praegu juba tegutseb, ja näitab, et venelaste varasemad teated näitavad tõepoolest, et Ukraina on tunginud sügavale Belovi rajooni sisse. Varem teatati Ukraina üksustest ka Borkis ja Spalnojes, Girist veidi läänes. Öösel tuli info, et eile alustasid Ukraina väed Sudža piirkonnas Giri küla lähedal rünnakut, kasutades soomusmasinaid ja motoriseeritud jalaväge, edenedes Sudžast üle 20 km, jõudes positsioonidele Girist ida pool. Kaadreid vaadates said nad tõrjutud. Kuid see näitab ja kinnitab, et Ukraina tegutseb praegusest rindejoonest kaugel. Borki ja Spalnoje, Girkist läänes võivad väga hästi olla Ukraina kontrolli all. Kuid kõik on endiselt väga ebaselge. Siin suunal oli näha vene poole videost, et droonidega suudeti hävitada mitu ühikut Ukraina soomust.
vene helikopteripiloot Ka-52M tulistas eksikombel oma kolonni, mille tagajärjel kaotas kaks 152-mm 2S19M2 Msta-S iseliikuvat haubitsat. Vaatamata sellele intsidendile levitasid paljud Venemaa kanalid fotodega postitusi, milles väideti, et nad hävitasid Kurski oblastis Krõvitski Budõs neljast Ukraina sõidukist koosneva kolonni.
Kurski oblastis koordineerib Venemaa relvajõudude tegevust õiguskaitseorganite ja kohalike võimudega presidendi abi kindral-kolonel Aleksei Djumin. Ta sai juhised ülemjuhatajalt ja võib olla juba Kurskisse jõudnud.
Sudžast idas on vene üksuste koosseis tuntavalt kasvanud. Lisaks varem kohale jõudnud 810. merejalaväe brigaadile, 217. õhudessantpolk, üks kohalik motolaskurbrigaad ja varasemalt erinevates idarinde lõikudes pisu rappida saanud, aga täiendustega kaks motolaskurbrigaadi. Lisaks tuleb videosid Belgorodi tagant, et raudteel järjest vene sõjatehnikat peale pannakse saatmaks neid Kurski suunal. Ka on hakanud mitmed brigaadid „kaduma” idarinde erinevatest sektoritest, mis arvatavalt põhiliselt Kurski suunale lähevad. Eks Brjanski ja Belgorodi oblasti piir tuleb ka rohkem täita.
Jätkuvalt arvamusel, et vene poolel on koordineerimise ja tagalatoetuse organiseerimisega keeruline. Kuna sellist kindlustatud sügavusse ulatuvat vene kaitseliini ees polnud, siis saavad Ukraina mobiilsed diversiooni-luureüksused rindest mitmekümne kilomeetri kaugusel toimetada ja kuna info puudus vene poolel on tavapärane, siis sellega vene üksustes palju segadust tekitatakse. Tundub, et Ukraina omad ei arvestanud nii suure hulga vene vangidega ja peavad siiski palju ressurssi nende käitlemisel kinni hoidma. Egas väga imesta, kui päeva paari pärast miskit ka kuskil Kurski linna serval toimub…
4. Harkiv: Ukraina sabotaaži- ja luurerühmad üritasid ööpäeva jooksul teist korda tungida Belgorodi piirkonda, edastab Telegrami kanal Military Informant. Kanalile postitatud kaadril on näha lahingut Kolotilovka autokontrollpunkti piirkonnas, Ukraina sõjaväelasi rünnatakse drooniga. Venemaa kaitseministeeriumile lähedane Rybari Telegrami kanal selgitab, et mitmed diversantide rühmad üritasid tanki ja soomustransportööri toel tungida Belgorodi oblastisse, kus asusid lahingusse vene piirivalvuritega. Pärast vene armee reservide tõmbamist lahingutsooni Ukraina väed taganesid.
Kontrollpunkti hoone põles pärast drooni saabumist täielikult maha. Esmaspäeva varahommikul üritasid Ukraina väed rasketehnika toel juba siseneda Belgorodi piirkonda. vene armee alustas õhurünnakuid Ukraina ründeüksuste vastu. Väljaande Ashes andmeil hävitas vene armee soomuki MaxxPro, üritades läbi murda sabotaažigruppidest.
5. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute arv tõusis kõrgele ja suruvad nüüd terve rinde ulatuses.
Novoselivskest läänes (asub maanteel Kupiansk-Svatove) sai eile vene pool pisu edasi, hõivates järgmise põllulapi.
6. Siversk: siin surve tavapärasel tasemel.
7. Bahmut: tugev surumine jätkus Tšassiv Jari ja Toretski suunal ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: siin tõmmati konveier ikka hullult käima ja suruvad kõikjal.
Venemaa kaitseministeerium väidab, et on täielikult okupeerinud rinde loodesektoris Lõsõtšne küla. Edenemise pikkus u 1 km. Mujal muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: pisu siingi vene poole aktiivsus tõusis.
Berdjanski suund: hetkel vaid kõlakas, et ühes lõigus võis pisu vene pool edeneda, kombivad tihedalt mitmes lõigus.
Tokmaki suund: kompimine vaid.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: tundub, et vene pool hakkab järjest aktiivsemalt suruma, et saada vabaks Dnepri idakallas. Eks põhjuseks võimalus seetõttu vähenda siin suunal isikkoosseisu kasutamaks neid mujal.
11. Iraani sõjavägi võib järgmise 24 tunni jooksul rünnata Iisraeli, et maksta kätte Hamasi poliitbüroo juhi Ismail Haniyehi tapmise eest Teheranis eelmise kuu lõpus, ütlesid Fox Newsile mitmed asjaga kursis olevad allikad. Lääneriigid on kutsunud Iraani ja nende liitlasi üles hoiduma rünnakust, mis võib kaasa tuua edasise eskaleerumise Lähis-Idas. Selliseid avaldusi tegid Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia.
„Oleme sügavalt mures piirkonnas kasvavate pingete pärast ja oleme ühtsed oma pühendumuses deeskaleerimisele ja piirkonna stabiilsusele. Eelkõige sellega seoses kutsume Iraani ja tema liitlasi üles hoiduma rünnakutest, mis võivad viia piirkondlike pingete edasise eskaleerumiseni. pingeid ja seab ohtu võime pidada läbirääkimisi relvarahu ja pantvangide vabastamise üle,” ütlesid Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer.
Iisraeli ja USA kõrged ametnikud ütlesid Axiosele, et Iraani armee on sama aktiivne kui enne rünnakut Iisraeli vastu aprillis. „Iraan on teinud olulisi ettevalmistusi rakettide ja droonidega varustatud üksustes, samasugused sammud nagu Iraan enne rünnakut Iisraeli vastu aprillis,” kirjutas Axiose korrespondent Barak Ravid oma lehel sotsiaalvõrgustikus X.
Pinged Lähis-Idas jõudsid haripunkti pärast Hamasi poliitbüroo juhi Ismail Haniyehi surma Teheranis 31. juulil. Erinevatel andmetel suri ta raketi otselöögi või lõhkekeha plahvatuse tagajärjel oma kodus. Iraan, Hamas ja Hizbollah süüdistasid intsidendis Iisraeli ja lubasid reageerida. Tel Aviv ei ole ametlikult oma seotust intsidendiga kinnitanud.
3. augustil sai teatavaks, et Iraan võib peagi rünnata Iisraeli, et maksta kätte Haniyehi mõrva eest. Valitsuse plaanidest teadlik Iraani diplomaat ütles ajalehele Wall Street Journal, et vastus on kiire ja karm. Ta nimetas viljatuks ka erinevate riikide katseid veenda Teherani mitte eskaleeruma. „Sellel pole mõtet. Iisrael on ületanud kõik punased jooned,” rõhutas diplomaat.
12. Seoses Ukraina relvajõudude pealetungiga Kurski oblastis otsustasid Venemaa piirkonna võimud evakueerida umbes 180 tuhat inimest, ütles kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov kohtumisel putini ja Venemaa julgeolekunõukogu liikmetega. Smirnov täpsustas, et evakueerimine algas 8. augustil ja puudutas kuut piiriala ja kahte Kurtšatovi tuumaelektrijaama lähistel asuvat ala. „Kokku on see 180 tuhat inimest. Tänaseks on lahkunud ja evakueeritud 121 tuhat inimest, 59 tuhat – töö jätkub,” teatas ta presidendile. Nii otsustasid Kurski võimud Ukraina relvajõudude edasitungi taustal evakueerida ligi 20% piirkonna elanikest, kus 2024. aasta seisuga elab 1,06 miljonit inimest.
Turvapiirkondadesse viidavate inimeste arv on võrreldav selliste linnade nagu Pihkva (187 tuhat), Abakan (185 tuhat), Južno-Sahhalinsk (180 tuhat) elanike arvuga. Amuuri-äärse Komsomolski elanikkond on pisut suurem – 235 tuhat ja Sõktõvkaris – 220 tuhat inimest, Pjatigorskis elab 127 tuhat inimest.
Ukraina relvajõudude pealetung Kurski oblastis algas 6. augusti hommikul. Aleksei Smirnov teatas esmaspäeval, 12. augustil putinile, et Venemaa on kaotanud kontrolli 28 asula üle, kuid projekti Deep State järgi võib see arv ulatuda 44-ni. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Aleksandr Sõrski sõnul kontrollib Ukraina armee 12. augusti seisuga Venemaa territooriumi umbes 1000 ruutkilomeetrit.
Ukraina relvajõudude edu Kurski suunas sundisid Venemaa ametivõime kehtestama kolmes piirkonnas – Kurskis, Belgorodis ja Brjanskis terrorismivastase operatsiooni režiimi. putin tunnistas, et Venemaa relvajõud ei suuda täielikult kontrollida olukorda riigis, ning nentis vajadust valmistuda Ukraina relvajõudude uuteks rünnakuteks. „Kui täna on Brjanski oblastis suhteliselt rahulik, ei tähenda see, et sama olukord oleks ka homme,” märkis ta.
13. Ukraina relvajõudude (AFU) kontrolli all on umbes 1000 km² Venemaa territooriumi, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Aleksandr Sõrski videokonverentsil Ukraina presidendi Vladimir Zelenskiga. UNIAN avaldas tema kõne salvestise. Väljaanne postitas ka ühe Ukraina sõduri tehtud videosalvestise. Tema sõnul kontrollivad Ukraina relvajõud täielikult Kurski oblastis asuvat Sudža linna.
Varem teatas Ukraina projekt Deep State, et Ukraina relvajõud võivad Kurski oblastis olla hõivanud 44 asulat. Sõjaväeanalüütikud ütlesid aga, et selline hinnang on „konservatiivne”, kuna Ukraina vägede okupeeritud asulate arvu kohta pole täpset teavet.
Varem teatas piirkonna kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov Venemaa presidendile putinile, et Ukraina armeel õnnestus oma kontrolli alla võtta 28 asulat ja 480 ruutmeetrit. km territooriumi. Tema sõnul on Ukraina relvajõudude piirkonda tungimise sügavus 12 km ja laius 40 km. Umbes 2 tuhat inimest on kadunud – nende saatusest pole seni midagi teada, ütles Smirnov. Ta lisas, et lahingute tagajärjel hukkus 12 tsiviilisikut ja üle 120 sai vigastada. Vene sõjaväelased kaevavad Kurski oblastis 46 km pikkuse tankitõrjekraavi ning püstitavad terrorismivastase operatsiooni režiimi tagamiseks 90 rühma tugipunkti ja 40 kontrollpunkti, teatas kuberneri kohusetäitja.
Nagu Financial Times teatab, viidates Ukraina sõjaväe avaldatud fotode ja videote geograafilise asukoha andmetele, ulatus nende edasitung sügavale Venemaa territooriumile pühapäeva seisuga ligikaudu 30 km kaugusele.
Venemaa territooriumil alanud vaenutegevuse taustal, mis üllatas kremlit, kehtestati kolmes Vene Föderatsiooni piirkonnas – Kurski, Belgorodi ja Brjanski piirkonnas terrorismivastase operatsiooni (CTO) režiim. Venemaa kaitseministeeriumi suutmatus Ukraina relvajõudude pealetungi vastu midagi ette võtta tekitas Moskvas muret ning ajas putini ja Venemaa väejuhatuse närviliseks, ütlesid neli anonüümsust palunud kõrget ametnikku ajalehele Moscow Times.
Bloombergil õnnestus omakorda välja selgitada, et Venemaa luure oli kaks nädalat teadlik Ukraina relvajõudude eelseisvast piiririkkumisest Kurski oblastis, kuid gerasimov eiras kõiki hoiatusi ja otsustas putinit selle teabega mitte tülitada.
14. Venemaa ja Ukraina jätkavad Sudža jaama kaudu Euroopasse gaasi tarnimist, hoolimata lahingutest Kurski oblastis transiidipunkti lähedal, ütlesid mitmed teadlikud anonüümsust soovinud allikad Bloombergile. Nende sõnul on Moskval ja Kiievil rahaline stiimul gaasitarneid jätkata. Ukraina jaoks pakub kütuse transiit sõjast laastatud majandusele eluliselt vajalikke vahendeid – umbes miljard dollarit, samas kui Euroopa riigid on jätkuvalt Venemaa gaasi suurimate ostjate hulgas.
Kiiev püüab kehtestada end Euroopa jaoks usaldusväärse partnerina, lootes, et Euroopa tarbijad hakkavad kasutama Ukraina gaasihoidlaid. Ukrainal on mõjuvad põhjused oma infrastruktuuri kaitsmiseks, sest torujuhtmed võivad saada rünnaku sihtmärgiks. Teine allikas selgitas, et gaasijaama võtmeinfrastruktuuri juhuslik kahjustamine võib viia tarne peatamiseni.
Ukraina väed okupeerisid eelmisel nädalal Sudža GIS-i. Raadio Liberty tehtud fotoanalüüsist selgub, et esimesed kahjustused ilmnesid 9.-10. augustini, seejärel 10.-11. augustini uued. 11. augusti fotol on näha, et üks administratiivhoonetest, samuti üks plats, kuhu mõõteseadmed paigaldati hävis peaaegu täielikult.
Tootlus gaasi pumpamiseks läbi Sudža ulatub esmaspäeval 39,6 miljoni kuupmeetrini, teatab Reuters viidates Gazpromile; päev varem oli see 39,3 miljonit kuupmeetrit. Möödunud nädala keskel oli tarneid 39,4-42,4 miljonit kuupmeetrit.
15. Ukraina president Vladimir Zelenski ennustas putini valitsusaja lõppu, tõmmates paralleele Ukraina armee sissetungi Kurskisse ja samanimelise allveelaeva uppumise vahel 2000. aastal. „Me näeme, kuidas Venemaa tegelikult Putini ajal liigub: 24 aastat tagasi toimus Kurski katastroof – tema valitsemisaja sümboolne algus; Nüüd on selge, mis on tema jaoks finaal. Ja ka Kursk. Tema sõja katastroof. See juhtub alati nendega, kes põlgavad inimesi ja mis tahes reegleid. Venemaa tõi teistele sõja, nüüd tuleb ta koju,” ütles Zelenski. Tema sõnul on Ukraina alati rahu soovinud ja Kiiev seda kindlasti tagab.
Zelenski märkis, et Ukraina relvajõudude (AFU) ülemjuhataja Aleksandr Sõrski teatas riigipeale, et Ukraina armee okupeeris Kurski oblasti need alad, kust vene relvajõud Sumõ oblasti pihta tulistasid. „Seetõttu on meie operatsioonid Ukraina jaoks vaid julgeoleku küsimus, piiriala vabastamine vene sõjaväest,” rõhutas Ukraina president.
16. Lühiuudised
Vabariiklasest senaator Lindsey Graham ja tema demokraatidest kolleeg Richard Blumenthal pooldasid, et USA presidendi administratsioon tühistaks kõik piirangud Ameerika relvade kasutamisele Venemaal Ukraina jaoks. Nad teatasid sellest, kui saabusid visiidile Kiievisse.
Hiina jälgib tähelepanelikult olukorda Kurski piirkonnas ja kutsub kõiki osapooli üles konflikti mitte eskaleerima ega laiendama, teatas Hiina välisministeerium. Samuti teatas ministeerium, et nad edendavad Ukraina kriisi poliitilist lahendust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
