Sõja ülevaade: 898. päev – Ukraina edeneb Kurski oblastis
Avaldatud: 9 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. august 2024:
Ukraina edeneb Kurski oblastis, mujal pisu üllatusena rindejoone muutusi ei tuvastanud. Lipetskis oli väga sajune.
1. Tavaline sajuilm.
2. Lipetsk ja Krimm.
3. Harkiv: muutusteta.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: muuuusteta.
7. Donetsk: muutusteta.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: Kinburni säärel maandus Ukraina dessant.
10. Saksamaa lubas Ukrainal kasutada Kurski oblastis Saksa tanke.
11. ÜRO teatas Venemaa vangistuses viibivate Ukraina sõdurite massilisest piinamisest.
12. putini dekreedi täitmine, vahetada välja panganduses ja riigi halduses välismaised serverid kodumaiste vastu, kipub lükkuma kaugemasse tulevikku.
13. Kurski piiripiirkonna elanikud salvestasid putini poole pöördumise ja kaebasid suutmatuse üle lahkuda.
14. Lühiuudised
Kurski rinne: jätkuvalt vabandused, et siinse rinde info pisu kaootiline ja reastamata. Loodan, et selliselt antuna saab rohkem aimu tegelikust olukorrast…
Kiiev ütles, et invasiooni eesmärk oli tugevdada Ukraina positsiooni läbirääkimistel sõja lõpetamiseks Venemaaga. Presidendi kantselei juhi nõunik Mõhailo Podoljak märkis, et Ukraina relvajõud korraldasid selle operatsiooni, kuna venelased „ei reageeri millelegi muule kui hirmule” ja tajuvad igasugust kompromissi „nõrkusena ja valmisolekuna põlvitada”.
Olukord Kurski oblastis, kuhu sisenesid Ukraina väed, vallutades vähemalt 20 asulat, „nõuab julgust”. putin teatas sellest neljapäeval kohtumisel piirkonna kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnoviga. Kõik piirkonna võimud seisavad silmitsi keeruliste ja erakordsete ülesannetega, samas kui on hädavajalik teha otsest koostööd inimestega, et jõuda iga perekonnani, ütles president. putin teatas, et otsustas pärast kohtumist valitsusega maksta Kurski oblasti elanikele, kes olid sunnitud oma kodudest lahkuma, ühekordselt 10 tuhat rubla. „Vajalikud ressursid saadetakse,” lubas putin.
putin nimetas Venemaa julgeolekujõudude juhtkonnaga kohtumise eelõhtul Ukraina relvajõudude sissetungi Venemaa territooriumile provokatsiooniks, mille käigus Ukraina vägedel õnnestus vallutada üle 400 ruutkilomeetri suurune ala ja vangistada ka vähemalt 40 vene sõdurit.
Ametlikel andmetel hukkus lahingute käigus vähemalt 4 inimest, vigastada sai veel 31 inimest. 19 elanikku, sealhulgas neli last, viidi haiglasse, teatas varem Kurski oblasti tervishoiuministeerium. Smirnovi sõnul on regionaalhaiglate voodite arvu suurendatud 1,8 tuhandeni ning elanike evakueerimine on üle viidud ööpäevaringsele tööle. Võimud kavatsevad majutada oma kodudest põgenenud kodanikke Venemaa Raudtee rongidesse, ütles kuberner: „Meil on kolm rongi, kuhu mahutame veel 2400 inimest. Ja saabus kaheksa lisarongi, kuhu saame inimesi majutada ja neile humanitaarabi anda.”
Praeguseks on nad vallutanud 400-500 km² territooriumi, olles edasi liikunud 30 km sisemaale.
Vene väed jätkavad oma positsioonide hülgamist. Sõjalise informaatori z-kanali andmetel on Sudža „ümber piiratud ja võib-olla kaotatud”. Neljapäeva esimesel poolel võtsid Ukraina relvajõud oma kontrolli alla linna idaosa, kuigi varem kontrollisid nad vaid lääneosa, liikusid nad põhja – Loknja suunas ning võitlevad nüüd Ivnitsa ja Martõnovka lähedal.
Samal ajal suutis vene armee avalikkuse väitel peatada Ukraina relvajõudude edasitung Korenevo lähedal ning praegu on mõlemad pooled sinna reserve üle kandmas.
Telegrami kanal Rybar, mida haldab kaitseministeeriumi pressiteenistuse endine töötaja Mihhail Zvintšuk, kinnitab Sudža kaotust ja teatab, et Ukraina formeeringud lähevad täispanga peale, laiendades kontrollitsooni linnast ida pool – Bolšoi Soldatskoje lähedal. Eelkõige on neil juba õnnestunud jalad alla saada Martõnovka lähedal Mirnõis.
Samuti on Zvintšuki sõnul Kazatšja Loknja, Bogdanovka, Knjaži, 1. Knjaži ja 2. Knjaži Ukraina relvajõudude täieliku kontrolli all. Mis puudutab Korenevot, siis siin õnnestus vene vägedel ukrainlased Novoivanovka joonele tagasi lükata, lisab ta.
Z-kanali „Kaks majorit” (Dva Majora) andmetel jõudsid nad Ukraina relvajõudude põhjaosas Anastasjevkasse. Külas puhkes lahing. „Vaenlane tormab igal viisil Rõlsk-Lgov-Kurtšatovi maanteele, saates ette lahinguluurepatrullid. Lahingud käivad, olukord on keeruline ja dünaamiliselt arenev,” märgivad autorid.
Päev varem vallutatud Sudža lähedal alustasid Ukraina relvajõud kindlustuste ehitamist: kaevati kaevikuid, blindaaže ja kaudtulerelvade positsioone, kirjutab sõjaväekorrespondent Juri Kotjonok. Rühmade ja kompaniide tugipunktid on paigutatud laiali väikeste rühmadena jaoks ning Ukrainast saabub üle piiri jätkuvalt soomusmasinaid, osutab ta.
„Olukord halveneb jätkuvalt,” nendib sõjameelne blogija Juri Podoljaka. Tema sõnul õnnestus Ukraina relvajõududel Ivnitsas kanda kinnitada ning lahingutegevus kandus Kromski Byki asulasse, kust jäi umbes 30 km Kurski tuumajaamani.
Ukraina relvajõud liiguvad ligi 20 tuhande elanikuga halduskeskuse Lgovi poole, kirjutavad z-sõjaväekorrespondendid. Nagu märgib kanal „Kaks Majorit”, lahkuvad inimesed linnast massiliselt autodega, moodustades kitsastel maateedel pikki ummikuid.
Z-kanalite andmetel toimusid neljapäeva õhtul lahingud Martõnovka piirkonnas Snagostis ja ka Korenevos, mis on oluline tugipunkt, kust vene vägedel õnnestus päeva jooksul Ukraina relvajõud välja tõrjuda. „Ukraina formeeringud hakkasid kasutama vene sõjaväelaste vormiriietust ja tsiviilmeditsiinitransporti, et hõivata vene relvajõudude positsioone ja kontrollpunkte,” kirjutab kanal „Kaks Majorit”. Tema sõnul kasutavad Ukraina relvajõud ära suhtlus- ja koordineerimisprobleeme vene armees. Nad hõivavad elamuid, positsioone ja isikkoosseisu ajutisi majutuspaikasid, märgib Kotenok.
vene luure teadis kaks nädalat Ukraina relvajõudude eelseisvast invasioonist, mis oli suurim sõja algusest saadik, ütles kremlile lähedalseisev allikas Bloombergile. Tema sõnul jättis hoiatuse tähelepanuta peastaabi juht valeri gerasimov, kes omakorda ei edastanud infot vladimir putinile. kremli kannatus gerasimoviga hakkab otsa saama, kuid tõenäoliselt ei otsusta putin teda vallandada, ütles Bloombergi allikas.
Olla üks suurem vene sõjaväekolonn Kurski oblastis Rõlski rajoonis Oktjabrskis tugevalt pihta saanud ja seisvat. Kolonni kaugus u30km rindejoonest. Kohalike infot liigub, Ukraina ees liikuvad luure-diversioonigrupid on lahingüksustest ees u 10km ja suutvat edeneda kiiresti. Kas kontrollpost, väiksem paiknemisala vms vallutatakse käigult, tihti selleni ei jõutagi, sest vene pool kipub päris kiiresti oma possasid maha jätma. Eks info puudus vene üksustes seda soodustabki ning kui varustamine lõppes, siis oledki nagu üksi ja mahajäetud ning olukorrast teadmatus kiirendab taandumist/põgenemist.
Veel ei oska arvata, mis täpsemalt võib-olla Ukraina plaan. Erinevad analüütikudki vaidlevad, kuigi tundub, et paljud peavad seda Venemaale sissetungi mõttetuks. Ise nii ei arva. Esmalt suudetakse selle rünnakuga siduda väga suures koguses vene üksusi. Kasvab mujal rinnetel olevate vene üksuste ebakindlus, sõdime siin Ukrainas, aga Ukrainlased liiguvad nn karistamatult juba Moskva poole. See ebakindlus hakkab juba soldati tasemelt ja kindralini välja. Eks oma jälje on jätnud wagneri karistamatu liikumine Moskva suunal. Teiseks tuleb kohalikelt väga palju infot, mis on ristiv astupidine ametlike uudistega ja see kütab veelgi teadmatust ja vandenõuteooriaid.
Kohalikelt tuleb infot, et soomust tuleb juurde nii Ukraina poolelt kui Venemaalt. Pisu siiski panustan, et Ukraina suudab veelgi edeneda ja pigem riskib edasi. Njah, Kurskini on vaid 80 km ja võib tunduda küll kaugena ja pisu võimatuna, aga siiski on see võimalik sihtmärk ning selle kaotus põhjustaks Venemaal päris tugevaid pingeid ning ei imestaks, kui mujalt hakkavad vene üksused rindejoonelt ise lahkuma, et tormata Kurski kaitsele (Brjansk ja Belgorod ka).
Kohalike inimeste infovoog peaks ka juba veerema lumepallina, kuidas ametivõimud ei tee miskit ja pigem põgenevad kui aitavad või mingitki infot annavad. Siit suunalt tulevad ahastavad appihüüded peaks elama Venemaa avarustes juba oma elu ning tõstma ebakindlust mujalgi.
Lisaks kipub arvama, et esimesed suuremad vene soomuskolonnid, mis rindepiirkonda jõuavad, on tiheda Ukraina töötluse all (piisavalt suure läbilaskevõimega teid palju pole) ja info puudus koos koordinatsiooni puudusega ning põgenike kolonnid on ainult abiks Ukrainale. Lisaks arvan, et kuna vene üksused liigutatakse kiirkorras mujale, siis nende tagalatoetus sellele piisavalt kiirelt reageerida ei suuda ning ei imesta, kui peatselt lõpeb soomuses kütus ning moon. Toitu ja vett vast ümbritsevatest majapidamistest ikka saavad. Lisaks on pikad vahemaad enamasti täis rikkega soomustehnikat. Väga ei imesta, kui kuulma hakkab infot, et vene üksused ründavad teadmatusest omasid. Eks vene lennuvägi juba pommitas Sudzast lahkuvaid omade üksusi.
Kui Ukraina suudab pisu veelgi ala laiendada ja hiljem ka käes hoida, siis muutub see päris tugevaks trumpkaardiks Venemaaga läbirääkimistel. Enam ei tööta senine kremli soov, et seni vallutatud alad jääks uueks piiriks, sest miskit ära anda senisest Venemaa territooriumist peaks olema isegi kremlile punase joone ülatamine.
1. Tavaline sajuilm.
2. vene poolelt uudis: Lipetskile (270 km Ukraina piirist, Moskvast 500 km) tehti ulatuslik droonirünnak. Sõjaväelennuväljal toimus tulekahju ja tsiviilhoonetest kaugel plahvatasid lõhkekehad. Tagajärgede likvideerimiseks kehtestatakse Lipetski munitsipaalrajooni territooriumil eriolukord. Elanike turvalisuse tagamiseks otsustati evakueerida järgmised asulad: Koptsevõ Hutor, Fjodorovka, Jakovlevka, Tõnkovka. Lisaks sai drooni kukkumise tagajärjel kahjustada energiataristu rajatis. Esineb elektrivarustuse katkestusi. Punane ohutase püsib Lipetski ja Moskva oblasti jaoks. Õhutõrje- ja tõrjumissüsteemid töötavad.
Täna öösel oli jälle Krimmi kohal õhus miskit, Sevastoopoli välisreidil asuvas akvatooriumis põleb mingi objekt.
3. Harkiv: järjest aktiivsem seni vene pool ning rünnakui 5-10 päevas, muutusi rindejoones ei tuvastanud ja seni pole teada, kas ja kui palju vene üksusi siit kas Kurski või Belgorodi poole suunatakse…
4. Kupiansk-Kreminna: põhjasektoris vaid paar rünnakut, lõunas kümne kanti, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Siversk: surve langes.
6. Bahmut: pisu surve langust, muutusi rindejoones ei tuvastanud
7. Donetsk: rünnakute arvu tuntav langus enamuses rindelõikudes. Muutusi rindejoones ei tuvastanud. Kas läheb osalise reorgi päevana kirja või kipuvad silmad Kurski suunale… Tuli kõlakas, et olla New-Yorkis pisu pidanud vene pool taanduma.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: mõned kompimised paaris lõigus.
Tokmaki suund: üks rünnak, muutusi polnud.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: tulevad teateid, et Ukraina omad on alates täna kella neljast hommikul üritanud Kinburni säärel maanduda. Käimas on lahing.
10. Saksamaa võimud ei ole vastu sellele, et Ukraina kasutab Kurski oblastis operatsiooni ajal Saksa tanke, ütles Bundestagi riigikaitse komisjoni juht Markus Faber neljapäeval. „Kui relv on Ukrainale üle antud, muutub see Ukraina omaks,” ütles Faber .
Ta lisas, et see kehtib ka Leopard 2 tankide kohta, mida Ukraina relvajõud hakkasid vastu võtma eelmisel aastal. Bundestagi andmetel viidi Kiievisse kokku 73 Leopardi, millest 55 ühikut olid modifikatsioonid 1A5 ja 18 ühikut modifikatsioonid 2A6.
„Pärast Venemaa rünnakut Ukrainale muutus mõlema riigi territoorium sõjatsooniks. Ja relvade kasutamist reguleerib rahvusvaheline õigus,” ütles Sakzal Faber.
Päev varem teatasid USA võimud toetamast Ukrainat, mis oli algatanud sõja algusest saadik suurima invasiooni Venemaa territooriumile. Välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller ütles briifingul, et Ukraina relvajõudude haarang, mis hõivas Kurski oblastis sadu ruutkilomeetreid, ei riku Ameerika relvade kasutamise piiranguid.
Valge Maja esindaja Karine Jean-Pierre tuletas omakorda meelde, et Venemaa väed sisenesid varem Ukraina territooriumile Kurski oblastist. „Toetame Ukrainat tema tegevuses, et kaitsta end Venemaa agressiooni eest. Arvame, et see on ilmselgelt oluline, sest me räägime demokraatiast ja vabadusest. Ja me jätkame seda,” ütles Jean-Pierre.
Euroopa Komisjoni ametlik esindaja Petr Stanov meenutas neljapäeval, et Ukraina kaitseb end Venemaa agressiooni eest. „Ja seadusliku enesekaitseõiguse raames on Ukrainal õigus rünnata vaenlast kõikjal, kus ta õigeks peab – oma territooriumil, aga ka vaenlase territooriumil,” ütles Stano.
11. Peaaegu kõiki Venemaa vangistatud Ukraina sõdureid piinati, ütles ÜRO Ukrainas asuva inimõiguste seiremissiooni juht Danielle Bell intervjuus Hollandi telekanalile NOS. Tema sõnul seisis 95% vangistatud Ukraina relvajõudude sõdurites silmitsi ebainimliku kohtlemisega ja väärkohtlemine algab esimesest ülekuulamisest. „Neid pekstakse metallvarraste ja -nuiadega, piinatakse elektrilöögiga ja võetakse alasti. See on halvim asi, mida ma oma 20-aastase karjääri jooksul ÜRO nimel vange külastades näinud olen. Piinamine on laialt levinud ja oma olemuselt struktuurne,” ütles Bell ja meenutas, et selline tegevus on sõjakuritegu.
ÜRO esindaja lisas, et ta ei tohi Ukraina sõjavange Venemaal näha, mistõttu saab ta infot pärast nende naasmist. Bell märkis, et Ukrainas sellist probleemi pole. Eelkõige külastab ta seal vabalt vene sõjavange ja tal on võimalus hinnata nende kinnipidamiskohti. „Kuigi täiemahulise sissetungi algusaegadel oli probleeme, on praegu, eriti viimase pooleteise aasta jooksul kinnipidamistingimused täielikult kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega,” ütles Bell.
Nendele andmetele reageeris Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak. Ta ütles, et piinamine on sõjakuritegu ja kutsus rahvusvahelist üldsust Venemaa tegevust hukka mõistma, võtma otsustavaid samme nende peatamiseks ja andma selle eest vastutavad isikud kohtu ette.
Juuli lõpus suri Venemaa vangistuses Aasovi rügemendi 55-aastane sõjaväelane Aleksandr Ištšenko. Kohtuekspertiisi tulemused näitasid, et surma põhjustasid mitmed roidemurrud ja kinnine nüri rindkere trauma, mis oli tingitud „kontaktist nüri esemega”. Inimõiguste keskuse ZMINA allikate sõnul üritas Ištšenko vangistuses jõhkra ja korrapärase peksmise tõttu mitu korda enesetappu sooritada.
Ukraina Ülemraada inimõiguste volinik Dmitri Lubinets palus oma vene kolleegil Tatjana Moskalkoval anda aruannet Ištšenko surma asjaolude ja põhjuste kohta ning palus ka Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel ja ÜRO-l surm protokollida.
ÜRO inimõiguste seiremissioon dokumenteeris vähemalt 32 vangistatud Ukraina relvajõudude sõduri hukkamised 2023. aasta detsembrist 2024. aasta veebruarini, mil vene väed tungisid aktiivselt Avdiivkasse. Relvad maha pannud võitlejate tahtlikud tapmised toimusid 12 intsidendiga, mis on oluliselt rohkem kui ühelgi varasemal perioodil, märkis ÜRO. Ukraina peaprokuratuur väitis, et alates sõja algusest on Venemaa hukkanud enam kui 110 alla andnud ukrainlast ja jätkab relvade mahapannute tapmist.
putini sõnul oli juuni alguses Venemaal ligi 6460 sõjavangi ja Ukrainas 1348. Seejärel vahetasid riigid kahel korral vangivõetud sõdureid valemiga „90 90 vastu” ja „95 95 vastu”.
Märtsis avaldas Ukraina 2000 vene vangi nimelised nimekirjad. Kiievi andmetel oli jaanuari lõpus Vene Föderatsiooni vangistuses vähemalt 8000 ukrainlast, sealhulgas üle 1600 tsiviilisiku.
12. Venemaa pangad ei saa 2025. aasta alguseks välismaiseid servereid kodumaiste vastu välja vahetada, mistõttu tuleb seadmete impordi asendamise tähtaega edasi lükata, kirjutab Kommersant IT-firmade andmetele viidates. putini dekreedi kohaselt peavad krediidiasutused ja muud kriitilise teabe infrastruktuuri üksused imporditud seadmed ja tarkvara välja vahetama 2025. aasta jaanuariks.
Informzashita andmetel võib detsembriks kodumaiste seadmete osakaal suurtes pankades olla keskmiselt 80%, keskmise suurusega pankades – 60%, väikestes pankades – vaid 50%. Et oleks aega importseadmete kodumaiste vastu välja vahetada ja trahve vältida, peavad krediidiasutused saama edasilükkamise või suurendama kulutusi impordi asendamisele.
Juuli seisuga on impordiga asendatud seadmete osatähtsus suurtes pankades keskmiselt 75%, mis on 5 protsendipunkti kõrgem kui veebruaris. Ka keskmise suurusega pangad suurendasid oma osakaalu veebruariga võrreldes 5 protsendipunkti võrra – kuni 55%. Väikepankades oli impordi asendamise osatähtsus 40%, kuid suurenes 15 protsendipunkti.
Pangad on kõige edukamad soodsamate seadmete – tööjaamade ja personaalarvutite – väljavahetamisega. Hullem on olukord nende baasil loodud serverite ja andmekeskustega. See on kallim varustus ja lisaks tuleb serveri asendamiseks testida ka OS-i, rakenduste toimimist ja mõnikord ka rakendustarkvara ümber kirjutada, ütleb IT-ettevõtte Jet Infosystems direktor Maxim Tkatšov.
Eelmise aasta lõpus tunnistasid Venemaa telekomiseadmete tootjad impordi asendamise kokkuvarisemist. Kommersanti sõnul ei ole Venemaal oma elektroonilisi komponente ja tahvleid telekommunikatsiooniseadmete impordi asendamiseks, mistõttu on võimatu täita ametiasutuste nõudeid kodumaiste seadmete loomisel.
„Venemaal selliseid komponente tegelikult ei välja töötatud ega toodetud pikka aega, see ei olnud majanduslikult otstarbekas: Venemaa turg on liiga väike, et selliseid arendusi ära tasuda. Täna oleme olukorras, kus selliste komponentide tootmise valdamine nõuab aega, suuri riigiinvesteeringuid ja piisavat nõudlust vähemalt siseturul,” selgitas Zelaxi president Sergei Suhman väljaandele.
13. Kurski oblasti Sudžanski rajooni elanikud palusid putinilt abi Ukraina armee jätkuva pealetungi ajal. Videosõnumis väitsid nad, et neile on „jäetud lapsed, ilma peavarjuta, maksete ja rahata”. Üks esinejatest ütles, et 6. augustil sisenesid piirkonda „välisväed NATO varustusega”. „Mõne tunniga muutus meie linn varemeteks. <…> Kaotasime oma maa, kaotasime oma majad, põgenesime tule alt, paljud ilma dokumentideta. Tahame abi küsida, jääme üksi,” märkis ta.
Teine elanik ütles, et piirkonnast evakueerimist ei toimu ning kõik, kes jõudsid lahkuda, ei saa suhtluse puudumise tõttu teada, mis toimub kohalejäänutega. Tema sõnul rebitakse Guevo külas inimesed maast lahti, sunnitakse paatidega jõge ületama, läbi metsade ja soode jooksma, kus nende pihta tulistatakse. Elanikke panid nördima ka meedia teated, et Ukraina relvajõud peatati ja sunniti Venemaa territooriumilt välja. Nende sõnul ei vasta see tõele ja Ukraina armee jätkab edasiliikumist.
„Malaya Loknja on 90% Ukraina relvajõudude kontrolli all. Palun, vladimir vladimirovitš, öelge teabe eest vastutavatele isikutele, et nad näitaksid tegelikke tegusid. Sest nende valede tõttu surevad tsiviilisikud,” ütles üks kõnelejatest. Tema arvates eksitatakse putinit ennast valekinnitustega. „Kindralstaabi ülem teatas teile, et olukord on kontrolli all, kuid Sudžanski ja Korenevski rajoonis käivad rasked lahingud,” lisas mees.
Lisaks süüdistasid elanikud regionaalvõimu tegevusetuses: „Meie administratsioon ei töötanud. Soovime tänada kohalikke telegrammi kanaleid, kes hoiatasid meid mürskude ja ähvarduste eest ning me saime end keldritesse peita.”
Elanikud kutsusid putinit üles praegust olukorda parandama, märkides, et kogu selle aja toetasid nad sõda Ukraina vastu ja nüüd jäeti nad saatuse hooleks. „Oleme harjunud mürskudega, toetasime Põhja sõjaväeringkonda, aitasime oma sõjaväge ja aitame edasi. <…> Palun aidake meil oma maad tagasi tuua,” lõpetasid nad.
14. Lühiuudised
Moskva võimud keeldusid lubamast moskvalasel Maxim K.-l korraldada Venemaal YouTube’i aeglustumise vastast miitingut, teatab kanal „Ettevaatust, Moskva”. Keeldumise põhjuseks tõi linnapea kantselei massiürituste keelu osana võitlusest koroonaviiruse leviku vastu. Samuti hoiatati korraldajat vastutuse eest heakskiitmata miitingu korral.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
