Sõja ülevaade: 896. päev – üllatavalt heade uudiste päev
Avaldatud: 7 august, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. august 2024:
üllatavalt heade uudiste päev ja seda mitte ainult rindel. Ukraina eile üllatas kolmes kohas üle Venemaa piiri tungimisega Kurski ja Belgorodi oblastis ning hetkel tundub plaan olevat tõsine, New-Yorki suunal ei lähe kohe sugugi hästi…
1. Muutusi ilmateates pole.
2. Õnneks ka Venemaal sama seis, ning Krimmis sama seis.
3. Harkiv: vene poole kasvav initsiatiiv tõi ühe edenemise.
4. Kupiansk-Kreminna: seni peaga vastu müüri.
5. Siversk: tundub, et vene pool soov siingi rindel edeneda, on tõusnud.
6. Bahmut: eile rinne pidas, kuigi rünnakuid jagus paljudes suundades.
7. Donetsk: New-Yorkis ja lõunasektoris edasi saadi.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Energia suurriigi lõpp. Venemaa Teaduste Akadeemia ennustas Venemaal nafta- ja gaasimajanduse kokkuvarisemist.
11. Venemaale on saabunud „jüaani nälg”.
12. Nigeerlased protestisid Venemaa lippudega.
Eile hakkas tulema infot esmalt vene poolelt, et Ukraina väed olla tunginud kahes kohas üle vene piiri. Esmalt siis vene poole olukorra kirjeldus: Pärast Ukraina relvajõudude piirkonda tungimist Kurski oblastis alanud lahingute tagajärjel hukkus vähemalt kolm tsiviilisikut. Sellest teatas piirkonna kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov. Samuti õnnestus Ukraina relvajõudude sõduritel Kurski oblastis tabada vähemalt kuus vene sõjaväelast, sealhulgas ajateenijaid, kirjutab väljaanne „Tuhk”. Seda teavet kinnitavad Ukraina sõjaväelaste poolt internetti postitatud videod, millel on kujutatud vange. Enne seda olid vene sõjaväelased neli päeva tule all olnud positsioonidel, kuhu nad saadeti takistama Ukraina relvajõudude läbimurret.
Kurski oblastis toimuvate lahingute taustal lülitati piirkonna meditsiiniteenistused täiustatud töörežiimile ja loodi täiendav kiirabimeeskondade ressurss, teatasid kohalikud võimud. Nende kinnituste kohaselt saavad piirkonna piiriäärsete alade elanikud nüüd kolida ajutiste majutuskeskustesse, samuti viibida raviasutustes, kus voodikohtade arv on nende jaoks valmis.
Nagu omakorda ütles RIA Novostile Kurski oblasti Sudžanski rajooni Sverdlikovski külanõukogu juht Pjotr Zaitšenko, lahkus külanõukogu kõigi nelja asula elanikest umbes 90% olukorra ägenemise tõttu. „Üleeile seisuga oli meil umbes 800 inimest. Inimesed hakkasid lahkuma öösel ja päeva esimesel poolel. Pidin ka turvalisemasse kohta minema. Nüüd puudub asustatud aladel side ja elekter, seega puuduvad mul andmed operatiivolukorra kohta. Päeval, kui kohapeal viibisin, olid kahjud tühised, mis on praegu teadmata,” tsiteerib agentuur Zaitšenko sõnu.
6. augusti hommikul teatas kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov piirilinna Sudža massilisest pommirünnakust. Hiljem kirjutas ta oma telegrammikanalis, et Kornejevski ja Sudžanski rajoonist tuleb infot Ukraina relvajõudude läbimurdest Kurski oblastisse. Venemaa kaitseministeerium teatas, et umbes kell 8 hommikul ründasid Ukraina relvajõudude 22. mehhaniseeritud brigaadi umbes 300 Ukraina sõdurit 11 tanki ja 20 soomusmasina toetusel Kurski oblastis Nikolajevo-Darino ja Olešnja asulaid.
VChK-OGPU andmetel üritavad inimesed Sudžast Kurskisse lahkuda ja nad peavad ise evakueeruma, kuna võimud on passiivsed. „Kiidetud Ahmat (tšetšeenia kiirreageerimisüksus) taganes. <…> Inimesed, nagu alati, on jäetud omapäi. Kohalikel avalikel lehtedel on arvukalt teateid soomustransportööride ja vaenlase vägede liikumisest,” märgivad kanali allikad.
Vene blogijate hinnang: 6. augustil 2024 kella 22.00 seisuga on olukord Kurski rindel hull. Vaenlane on tunginud Sverdlikovo piirkonda ja peaks hommikul alustama tugevamat rünnakut. Kõige ohtlikum olukord on Sudžast põhja pool, kus Ukraina väed kogunevad ja tõenäoliselt üritavad linna siseneda. Oodata on intensiivseid lahinguid, suurtükirünnakuid ja droonirünnakuid. Piirkonna elanikel palutakse võimalusel evakueeruda, kuna konflikt ei lõpe kiiresti.
Mõned Ukraina blogijad kinnitasid infot, et kahes kohas tungiti üle piiri kuni 7 km Kurski oblastis Sudža linna lähistel. Umbes 200 Ukraina sõdurit sisenes lõunast pärast pimedat Sudžasse. Tuli infot, et alla olla lastud kaks vene kopterit.
Lisaks sellele tuli eile õhtul peale kella 23 vene blogijatelt infot, et Ukraina väed tungisid tankide ja soomukite toel sisse ka Belgorodi oblastisse. Täpsemat infot varahommikuks veel polnud. Rünnakute kohta Ukraina ametlikku kinnitust pole.
Hetkel veel ei hakkaks prognoose tegema, ootame paar päeva ära nägemaks, kas Ukraina üritab veelgi edeneda ja alasid hakata hoidma või mitte. Tundub, et õnneks jagub vene poolel (ka sõjaväel) palju segadust ning kasvav kohalike paanika ei lihtsusta neil olukorda… miks magas vene pool rünnaku maha… kipub olema vist tavapärane lohakus… ehk siis rutiini säilitamine on võtmesõna…
1. 6. augusti hommikul tabas Venemaa Harkivit ballistilise raketiga Iskander, mille tagajärjel sai vigastada vähemalt viis inimest ja kannatada sai kliinik.
Täna öösel Hmelnõtskis teatati plahvatustest, arvata on, et üritati rünnata ka lennuvälja.
2. Kurski ja Belgorodi oblastis läks ikka väga palavaks. Ukraina ulatus eile oma löökidega Kurski linnani ning Belgorodi oblastis kurtmised ei vähene.
Miks öösel suleti Krimmis Simferoopoli lähistel kiirtee, on teadmata. Lisaks hakkati muutma rongide liikumisegraafikuid ja kipuvad paljud rongid hilinema paar tundi. Küll olla eile tabatud kahte laskemoonaladu Zvezdnoje külast 2 km kagus (ikka Krimm). Seal asuvad kaks ladu, NSVL-i ajal, neid kasutati lennukirakettide hoidmiseks.
3. Harkiv: kipub vene rünnakute intensiivsus järjest ületama Ukraina oma ja see tõi pisukese edenemise neile Hlyboke asulas, kus kaotati mitmed elamute kvartalit ja üks tööstushoonete kompleks.
4. Kupiansk-Kreminna: põhjasektoris juba mitmes päev pisu rahulikum, seda tugevamalt üritatakse rinde lõunasektoris kuidagigi liikuma saada aga no ei õnnestu. Eip oska arvatagi, kui suur see „muhk peas” neil juba on. Kahjuks sellel rindel peaks olema vene poolel u 100 000 soldatit, sestap seni surve langust ei tule. Pisu paneb imestama, et vene pool pole seni suutnud piisavalt mõjutada Ukraina logistikat. Jõgede ületused peaks olema heaks sihtmärgiks.
5. Siversk: siin rindel vene poole surve tõuseb ja eile rünnati vähemalt viiel suunal korraga ning on pisu enam tunda ka edenemise soovi. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: Toretski suunal küll rindejoone muutusi ei tuvastanud aga kõlakad käivad, et lahingud käivad linna piiril, kus vene pool üritab igal moel kuidagigi linna sisse saada. Mujalgi muutusteta kuigi üritavad mõnes lõigus ikka tugevalt.
7. Donetsk: eile suutis vene pool veelgi edenda New-Yorkis 500 m põhjasuunas ja hakkab juba jõudma linna teise serva. New-Yorki idaosas asuvad Ukraina väed peavad ümberpiiramise vältimiseks tagasi tõmbuma, sest koti suu linna ja Pivdenne asula vahel on veel vaid 4km ning ala, mis tuleb maha jätta on 4x4km.
Vuhledarist idas õnnestus vene poolel saada kontroll ühe 0,5×2 km põllu üle.
Mujal õnneks peaga vastu müüri.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vaid mõned kompimised.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: kaks ebaõnnestunud vene poole rünnakut.
10. Venemaa staatus energia suurriigina, millega Venemaa ametiisikud on aastakümneid uhkeldanud, tuleb lähiaastatel kaotada. Olles kaotanud juurdepääsu lääne tehnoloogiatele ja kaotanud peamised tooraineturud, ei saa Venemaa enam naasta endiste süsivesinike ekspordimahtude juurde ei füüsilises ega rahalises mõttes, ennustavad Venemaa Akadeemia Energeetikauuringute Instituudi eksperdid. Nende hinnangul kaotab majandus järgmise 25 aasta jooksul 40% kütuseekspordist ning sellest saadav tulu väheneb 2,8 korda. Kui 2021. aastal eksporditi Venemaalt naftat, kivisütt ja gaasi 821 miljonit tonni kütuseekvivalenti (ce). siis 2030. aastaks väheneb kogueksport 583 miljoni tonnini, 2040. aastaks 561 miljoni tonnini ja 2050. aastaks 486 miljoni tonnini.
Välisvaluutatulu süsivesinike ekspordist, mille jaoks on aastakümneid tehnoloogiat ja tarbekaupu imporditud, kahaneb sõjaeelse 2021. aasta 315 miljardilt dollarilt 2030. aastaks 146 miljardile dollarile. Ja aastal 2050 on see vaid 114 miljardit dollarit.
Nafta ja naftasaaduste eksport on Venemaa Teaduste Akadeemia prognoosi kohaselt 21. sajandi keskpaigaks veerandi võrra väiksem kui enne sõda (167 miljonit tonni aastas versus 217 miljonit tonni) ning tulud sellest vähenevad. langeb 3,4 korda – 238,2 miljardilt dollarilt 70,8 miljardile dollarile. Gaasieksport, mis kukkus pärast Gazpromi Euroopa turu kaotamist 1985. aasta tasemele, taastub 193 miljardi kuupmeetrini aastas, kuid jääb veerandi võrra madalamale sõjaeelsest tasemest (259 miljardit kuupmeetrit). Samal ajal vähenevad majanduse gaasitulud 43% – 76,3 miljardilt dollarilt 43,3 miljardile dollarile aastas.
Söe eksport langeb Venemaa Teaduste Akadeemia andmetel 25 aasta jooksul enam kui 10 korda – 208 miljonilt tonnilt 20 miljonile tonnile aastas.
Tulu saamine kütuse, peamiselt nafta, naftasaaduste ja gaasi ekspordist oli üks peamisi tegureid Venemaa majanduse taastumisel, kirjutavad Venemaa Teaduste Akadeemia Majandus- ja Teadusinstituudi eksperdid artiklis, mille avaldas ajakiri „Problems of Forecasting”: 1990. aastatel langes koos majandusega järsult ka toorainetööstus, kuid juba 2003. aastal jõudis välismaale eksporditud süsivesinike tonnaaž tagasi hilise NSVL tasemele. Ja sellele järgnenud nafta- ja gaasihindade tõus lunastas majanduse välisvaluutas ja sünnitas putini esimeste ametiaegade majandusime.
2010. aastate lõpus andis süsivesinike eksport välismaale kuni kolmandiku Venemaa SKT-st. Kuid lähikümnenditel kaob kütuse- ja energiakompleks oma endise rolli Venemaa majanduse vedurina ja selle panus SKT-sse väheneb viis korda, öeldakse artiklis.
„Sõjalise erioperatsiooniga muutis Venemaa radikaalselt oma välispoliitikat – see algatas ja tegelikult juhtis liikumist naasmiseks multipolaarsesse maailma. Kuid riigi majanduse niigi loid arengut raskendavad enneolematud sanktsioonid (sh need, mis vähendasid järsult eksporditulusid), mis seavad kahtluse alla nende funktsioonide täitmise,” hoiatavad eksperdid.
11. Venemaa pangandussüsteemis kasvab jüaanipuudus, kuna Hiina pangad keelduvad USA sanktsioonide tõttu massiliselt makseid töötlemast. Teisipäeval, 6. augustil tõusid pankadevahelisel turul üleöölaenu intressimäärad jüaanides 20%-ni aastas – just nii palju olid krediidiasutused nõus maksma Hiina valuutas lühiajalise laenu võtmise eest.
Jüaani likviidsuse maksumus pankadele on muutunud peaaegu ajaloo rekordiks: intressimäärad „hüppasid” kõrgemale vaid korra – 12. juunil, päeval, mil Moskva börs sattus Ameerika sanktsioonide alla, märgib Bloomberg Economicsi Venemaa ökonomist Aleksandr Isakov.
Hiinas endas laenavad pangad üksteisele üheks päevaks intressimääraga veidi alla 2%. Seega on Venemaa ja Hiina jüaani laenude maksumuse vahe kasvanud ligi kümnekordseks. See hinnavahe on hea „indikaator Vene-Hiina pangandussuhete seisu kohta”, märgib Isakov: sidemete sõlmimisel jääb intressimäärade erinevus madalaks ja stabiilseks ning selle kasv või järsk kõikumine viitab sellele, et soovijaid jääb vähemaks. varustama Venemaa turgu jüaanidega.
Jüaani laenud hakkasid Venemaal järsult kallinema pärast USA juulikuist sanktsioonide vooru, mis mõjutas Moskva börsi ja Venemaa riigipankade tütarettevõtteid sõbralikes riikides. Suured Hiina riigipangad peatasid tegevuse oma Venemaa kolleegidega, kelle suhtes kehtivad sanktsioonid, ning Hiina keskpank keeldus jüaani börsil kauplemast Venemaal. Selle taustal tõusid jüaani laenude intressimäärad pankadevahelisel turul üle 5% aastas, 5. augustil tõusid need peaaegu 10%ni ja 6. augustil kahekordistusid.
See räägib süvenevast jüaani likviidsuse defitsiidist ja ka sellest, et Venemaa ja Hiina pankade suhete probleemid pole lahendatud, nendib Isakov.
Nüüd tagastavad Hiina pangad umbes 80% jüaanides tehtud ülekannetest, mida Venemaa ettevõtted üritavad teha, teatasid turuallikad Kommersantile. Piiriäärsed Hiina pangad, mis olid ühed viimased saadaolevad maksekanalid, piirasid rublade konverteerimist jüaanideks. Sama oli sunnitud tegema VTB Hiina filiaal (VTB Shanghai), mille suhtes langesid juulis Ameerika sanktsioonid, ütlesid allikad väljaandele Moscow Times.
Bloombergi andmeil külmutatakse isegi Hiinale müüdud Venemaa tooraine maksed. Probleemid puudutasid metalliturge ja põllumajandustoodete eksportijaid, teatasid agentuuriallikad.
Peale jüaani pole Venemaa valuutaturul praktiliselt enam välisvaluutat alles, teatas keskpank juulis. Tema sõnul hõivas jüaan vahetusvaluutaturust 99,6%.
12. Nigeeria politsei vahistas Kano, Kaduna, Katsina ja Bauchi osariikides vähemalt 30 valitsusvastast meeleavaldajat, kes lehvitasid Venemaa lippe. Üle riigi peeti kinni kokku 873 inimest, teatas kohalik väljaanne Punch, viidates kaitseväe staabiülema kindral Christopher Musa avaldustele. Arreteerimised algasid pärast seda, kui Nigeeria president Bola Tinubu andis julgeolekuteenistustele korralduse võtta karmi meetmeid riigis Venemaa sümboleid eksponeerivate isikute vastu. „Alguses, kui protest algas, ütlesid nad (meeleavaldajad), et see oli rahumeelne protest, kuid mõistsime, et on inimesi, kes on valmis protesti ära kasutama kaose tekitamiseks,” selgitas Musa briifingul. Ta lisas, et võimudele valmistas muret olukord, kui Nigeerias riputati välisriikide lippe ning meeleavaldajad hakkasid tegelema röövimiste ja vargustega.
Nigeeria võimud ei kiida heaks Venemaa lippe rippuvate inimeste tegevust, hoiatas kindral: „See kuritegu on võrreldav riigireetmisega ja seda ka selliselt käsitletakse.” Ta märkis ka, et enamik neist, kes kuvavad võõraid sümboleid, on lapsed, kes on sellesse surutud. „Hoiame silma peal, kes neid sponsoreerib. <…> Oleme tuvastanud selle taga olevad isikud ja võtame nende vastu tõsiseid meetmeid,” ütles Musa.
Alates 1. augustist on Nigeerias jätkunud rahutused, kus osalejad nõuavad võimudelt otsustavate meetmete võtmist eelseisva näljahäda, kiireneva inflatsiooni ja toiduainete järsu tõusu tõttu. Samal ajal nähti põhjapoolsetes Borno, Kaduna, Kano ja Katsina osariikides Venemaa lippe lehvitamas meeleavaldajaid, kellest mõned kutsusid üles sõjalisele riigipöördele. President Bola Tinubu rääkis pühapäeval vajadusest alustada meeleavaldajatega dialoogi, lubades majandusolukorda normaliseerida. Enamik meeleavaldajaid pidas aga tema argumente ebaveenvaks ja jätkas protesti.
Venemaa on juba teatanud, et ei osale selles Aafrika riigis toimuvates protestides. „Vene Föderatsiooni valitsus, nagu ka ükski Venemaa ametnik, ei ole nende tegevustega seotud ega koordineeri neid mingil viisil,” seisis vene saatkonna avalduses Nigeerias. vene sümboolika kasutamist diplomaatilise esinduse juures protestijate poolt põhjendati meeleavaldajate isikliku valikuga. Njah, tundub, et vene lippe müüakse igas turu kioskis…
Meeleavaldused Aafrika suurima rahvaarvuga riigis Nigeerias toimuvad keset lääneriikide suurenenud muret Venemaa luuretegevuse suurenemise pärast piirkonnas, sealhulgas sellistes riikides nagu Mali, Burkina Faso ja Niger, kus sõjavägi haaras võimu riigipööretega. Lääne julgeolekueksperdid märgivad, et paljud Nigeeria meeleavaldajad usuvad, et riigi majanduskriis on lääne institutsioonide, nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, kehtestatud reformide tulemus.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
