Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 06. juuli 2024:

Toretski suund ning Donetski rinde lõuna- ja loodesektor muret teeb, seni pole seal vene poole edenemist pidama saadud. Õnneks on ilm Kurski ja Belgorodi oblastis ka väga sajune.

1. Ilmateate muutust pole.

2. Ilm Kurski ja Belgorodi oblastis kipub sama vihmane olema kui Ukrainas, Krimmis miskit.

3. Harkiv: Tšassiv Jaris ikka lainetab.

4. Kupiansk-Kreminna: rinne pidas.

5. Siversk: rinne pidas.

6. Bahmut: Toretski suunal ikka üks edenemine kirja saadi.

7. Donetsk: ikka põhja ja loodesektoris ja liialt pikkade sammudega.

8. Lõunarinne: muutusteta.

9. Herson: muutusteta.

10. Meduza: Venemaa sõdureid hukkub Ukrainas 200–250 päevas.

11. India peaminister nõuab putinilt Ukraina sõjas osalenud indialaste tagastamist.

12. Moskva börsil tekkis USA sanktsioonide tõttu probleeme Türgi liiriga.

13. Kasahstan hakkas kinni pidama Venemaa veokeid Euroopast pärit kaupadega.

14. lukašenka haigestus SCO tippkohtumisel Kasahstanis.

15. Lühiuudised

1. Ilma muutust pole.

Lõuna-Ukraina õhutõrje tulistas eilse päeva jooksul alla viis vastase poolt välja lastud juhitavat õhuraketti Kh-59. Lõunas hävitati ka seitse luuredrooni, nimelt: neli ZALA, kaks Supercam ja üks Orlan-10. Lisaks tulistas Ida-Ukraina õhutõrje 5. juulil alla 4 juhitavat õhuraketti Kh-59/69. Samuti ründas vaenlane Ballistiliste rakettidega Iskander-M Poltaava oblastit ja sooritas Harkivi oblastis õhulööke juhitavate pommidega. Njah, tavaline päev…

Öösel andsid venelased löögi Sumõ oblasti energiataristule. Sellest teatas Sumõ oblasti sõjaväeadministratsioon. „Avariiremonditeenistused töötavad elektrivarustuse taastamiseks. Vaenlase rünnaku tagajärjed on selgitamisel,” seisis OVA avalduses. Ka öösel peatati seoses kõigi veevarustusseadmete katkemisega Sumõ veevarustus. Kell 06.00 teatas linna veevärk, et käimas on veevarustuse taastamine.

2. Sevastoopolist Orlovkast kell 00.20 kostis merelt kaks kauget plahvatust. Samal ajal kostis kell 23.55 Belbekist õhkutõusva hävitaja heli, teatasid kohalikud.

Pisu üllatuslikult oli eile vene poole info järgi Belgorodi ja Kurski pommitamine isegi Ukraina suunalt tihedam kui vastupommitamine vene poolelt. Seni veel porgnoose ei tee, kas see jääbki nii.

3. Harkiv: pisu küll vene poole rünnakute arv vähenes aga rinde lainetus Vovtšanski linnas pole seni lõppenud. Kumbki pool pole vaatamata tugevatele pingutustele suutnud saada initsiatiivi.

4. Kupiansk-Kreminna: rinde põhjasektoris Sinkivka küla juures olla olnud eile lausa 4 ja tundub, et on hakatud uuesti tugevalt seda Ukraina kohalikku kaitsekeskust töötlema.

Rinde lõunapoolsemas lõigus töötab vene rünnakukonveier täistuuridel ja ühtki edenemist ei suutnud eilegi tuvastada.

5. Siversk: rünnakud kolmes suunas vene poolele edu ei toonud.

6. Bahmut: survet tervel rindel, üks edenemine veel Toretski juures kahjuks oli.

Tšassiv Jari juures õnneks rinne peab, kuigi ka siin surutakse hullult. Olla rindelõik, kus olla enim nii Hiina ATV, golfikäru tüüpi ATV-de kui tsiklite horde, et kuskiltki jõuda edasi. Seni see õnnestunud pole.

Juba pikalt pole toonud vene poole edu ka Klisiivka ja Andriivka ründamine ja nii läks eilegi.

Eile andis Forbes teada, et vene vägedel kulus Tšassiv Jari „Kanali” naabruskonna vallutamiseks kolm kuud ja tuhandeid inimelusid. Alates linna vallutamise kampaania algusest on venelased kaotanud 99 000 inimest, kellest enamik on haavatud, kuid ka palju hukkunuid.

Eile suutis vene pool edeneda Toretskis idas Družba asulas piki raudteed ja selle kõrval asuvat linnalist ala pidi u 400 m ja u 1 km laiuselt.

7. Donetsk: rinde põhja- ja loodesektoris on edenemise mõõtühik kahjuks kilomeetriga mõõdetav, mujal rinne pidas.

New-Yorkist lõunas suutis eile vene pool laiendada oma 2 km pikkust ründeteraviku esimest kilomeetrit kahe kilomeetri laiuseks. Pigem arvan, et see ründeteravik laieneb veelgi, aga kas suudetakse edasi saada lõpuks linna läbivast jõejoonest, kus kohati ka palju järske kaldaid, on pisu küsitav.

Rinde loodesektoris jätkab kahjuks vene pool seni liialt pikkade sammudega edenemist, aga õnneks jäävad need Vovza jõest idapoole. Eilegi õnnestus Sokili küla juures vene poolel vallutada üks põhja-lõunasuunaline 2 km pikkune metsariba korraga. Jätkuvalt kipub arvama, et seda saavutatakse tänu tugevale eelnevale kaudtule ja lennunduse töötlusele ning rünnakukonveieri tihedale tööle.

Mujal siiski rinne pidas ja eks see pisu meeldiv ole, et selline hull konveier siiski igal pool edasi ei saa. Hetkel veel ei oska öelda, kas on võimalik, et vene pool hakkab siin rindel pisu reserve ümber koondama ja keskendub rohkem vähematele suundadele. Tänase järgi kahjuks tundub, et jagub neid surumiseks tervele rindele…

8. Lõunarinne: muutusteta.

Berdjanski suund: pisu siiski üritavad, muutusi ei tuvastanud.

Tokmaki suund: kaks rünnakut aga ebaõnnetunud, vene poole kirja läks.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: viie rünnaku päev ehk siis suht tavaline ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.

10. Vene armee Ukrainas on viimastel kuudel kaotanud kuni 250 inimest päevas ja sõja algusest on hukkunud umbes 120 tuhat sõdurit. Need andmed esitab Meduza, viidates pärimisasjade registri statistikale ja enda arvutustele.

Väljaande analüütikud on välja töötanud matemaatilise mudeli, mis võtab arvesse äsja leitud surnute vanuselist jaotust ja nende registrisse kandmise tõenäosust. Selliste arvutuste kohaselt on alates 2024. aasta algusest vene armee kaotused kasvanud 39 tuhande inimese võrra. See on ligi kaks korda suurem kui eelmise aasta viimase kvartali keskmine hukkunute arv. Siis hindas Meduza kaotusi umbes 120 inimesele päevas, Ukrainas hukkub iga päev 200–250 vene sõjaväelast. Analüütikute sõnul algas kaotuste kasv selle aasta talvest ja Avdiivka ründamisest ning jätkus rünnakutega kogu rindejoonel ja pealetungiga Harkivi oblastis. Praegune pealetung on kaotuste poolest juba ületanud lahingud Bahmuti ja Soledari pärast, kui vene väed kaotasid ligikaudu 21 tuhat inimest.

Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja teiste lääneriikide luureandmete kohaselt kaotab vene armee lahinguväljal kõik, keda ta värbab, ja veelgi enam – vähemalt nii oli olukord mais, mil ta tungis Harkivi piirkonda. Briti luure nimetab maikuud sõja veriseimaks, hinnanguliselt hukkus keskmiselt umbes 1200 inimest päevas. Seega võis vene armee mais kaotada 31–37 tuhat sõdurit.

Samal ajal jätkab Venemaa Ameerika ametnike sõnul selle täiendamist 25–30 tuhande inimese võrra kuus. See võimaldab väejuhatusel jätkata sõdurite paiskamist surmavatele „liharünnakutele”, muretsemata Ukrainat okupeerida püüdva sõjaväerühma tugevuse säilitamise pärast.

putin hindas juuni alguses Venemaa armee kaotusteks Ukraina kaks ja pool aastat kestnud sõja ajal 130 tuhandele inimesele. Tema sõnul on korvamatute kahjude suhe Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahel ligikaudu üks viiele. Seega on vene armee ametlikud kaotused umbes 10 tuhat sõdurit kuus ehk 270 tuhat 27-kuulise sõja jooksul, millest 135 tuhat hukkus.

Sarnase arvu tõi välja Prantsusmaa Euroopa- ja välisminister Stephane Sejournet. Tema hinnangul kaotas vene armee 150 tuhat sõdurit.

Briti kaitseministeeriumi andmetel kaotas Venemaa armee Ukrainas 2024. aasta aprilli lõpu seisuga 450 tuhat hukkunut ja haavatut. See arv ei sisalda kaotusi selliste erasõjaettevõtete võitlejate seas nagu Wagner, kes värbas ja paiskas kümneid tuhandeid Venemaa kolooniatest pärit vange „liharünnakutesse”. Ameerika luure hindas mullu augustis Venemaa kaotusteks 360 tuhat inimest, millest 120 tuhat hukkus.

Mediazona ja BBC suutsid kinnitada 50 tuhande vene sõduri hukkumist. Nende sõnul ei olnud Venemaa täiemahulise Ukrainasse sissetungi alguse ajal vähemalt 43% hukkunutest sõjaväega seotud, 18% kinnitatud kaotustest olid vangid, 13% vabatahtlikud, 12% mobiliseeritud. Ei olnud võimalik kindlaks teha, kas 28% hukkunud sõjaväelastest kuulus mõnda sõjaväe gruppi või haru.

11. India peaminister Narendra Modi nõuab 8.-9. juulil oma Moskva-visiidil putinilt Ukraina-vastasesse sõtta petetud India kodanike tagasipöördumist kodumaale. Seda ütles India välisministri esimene asetäitja Vinay Kwatra. Ta lisas, et tänu India poole tehtud pingutustele on Ukraina sõjast tagasi saadetud juba 10 indialast. „On tehtud kõik selleks, et India kodanikud võimalikult kiiresti tagasi pöörduksid,” ütles Kwatra.

Reuters on teada saanud, et ainuüksi viimastel kuudel on olnud mitu juhtumit, kus Venemaa võimud on indialasi sõjategevuses osalema petnud. India politsei vahistas mais neli inimest, keda kahtlustatakse kohalike elanike ebaseaduslikus sõtta saatmises. Kokku on pärast täiemahulise Ukraina sissetungi algust hukkunud vähemalt neli India kodanikku, mistõttu on India võimud varem kutsunud Moskvat üles värbamist viivitamatult lõpetama.

Teised Lõuna-Aasia riigid esitasid samasugused pöördumised Venemaa Föderatsiooni poole. Nii nõudis juuni lõpus Moskvasse visiidile saabunud Sri Lanka delegatsioon eesotsas riigi välisministri Tharaka Balasuriyaga Venemaa võimudelt hüvitist Ukraina sõjas hukkunud srilankalaste perekondadele. Delegatsioon kohtus nii Vene Föderatsiooni asevälisministri Andrei Rudenko kui ka kaitseministri asetäitja kindralpolkovnik Aleksandr Fominiga. Läbirääkimistel arutati lisaks hüvitise maksmisele nii kadunud inimeste otsimist kui ka värvatud Sri Lanka kodanike lepingute ennetähtaegset lõpetamist ja tasu maksmist.

Jaanuaris pöördusid Nepaali võimud Moskva poole nõudega lõpetada riigi kodanike sõtta värbamine ja juba rindel olijad koju tagasi saata. Veidi hiljem teatas CNN-i kanal arvukatele informeeritud allikatele viidates, et Venemaa võimud võivad saata sõtta kuni 15 tuhat nepaallast. Sama kuju väljendas parlamendisaadik ja endine välisminister Bimala Rai Paudyal kohalikus parlamendis peetud kõnes.

Aasta alguses sai teatavaks, et Venemaa poolel osalevad sõjas palgasõdurid Somaaliast, Süüriast, Indiast, Kuubalt ja Hiinast. Moskva värbas vabatahtlikena ka Serbia kodanikke. Nagu Nepaali palgasõdur Suman Tamang, kellel õnnestus koju naasta, CNN-ile ütles, kasutavad Venemaa komandörid värvatud välismaalasi „kahurilihana” ja kohtlevad neid jõhkralt, kui nad keelduvad võitlemast.

12. Venemaa valuutaturu kaardimajake jätkab järk-järgult murenemist USA sanktsioonide tõttu Moskva börsi vastu, mis lõpetas täieõigusliku valuutakaubanduse ajastu Venemaal. Pärast tehingute peatamist USA dollarite, eurode ja Hongkongi dollaritega tekkisid börsil probleemid Türgi liiriga, teatasid reedel vene maaklerid. Riigi suurim pangaväline maakler BCS teatas, et on ajutiselt peatanud oma klientide jaoks tehingud liiridega valuutaturul. Ettevõtte esindaja sõnul on see otsus seotud Ameerika sanktsioonidega National Clearing Centeri, börsi võtmearveldus „tütre” vastu, kes vastutab kõigi tehingute registreerimise eest. Sanktsioonide tõttu on pikenenud nii valuuta sisse- ja väljamakse aeg, kui ka arveldamine tehingutes liiriga, ütles BCSi esindaja Vedomostile.

Finam kinnitas probleeme liiriga, millega börs oli kaubelnud alates 2018. aastast. „Seal on raskusi,” tunnistas ettevõtte klienditeeninduse arendusosakonna juht Dmitri Lesnov. Tema sõnul analüüsib Finam olukorda lähiajal ega välista, et on sunnitud ka liiriga kauplemise lõpetama. „Võime eeldada, et teised professionaalsed osalejad võivad selliseid otsuseid teha,” ütles Lesnov RIA Novostile. VTB ja TBank ütlesid RBC-le, et jätkavad tegevust liirides ega plaani piiranguid kehtestada.

Liirides tehtud tehingute maht, mis eelmisel aastal küündis rekordilise 50 miljardi rublani kuus, on kahanenud tühiste 20–30 miljoni rublani päevas. Fakt on see, et Türgi pangad on peaaegu täielikult piiranud tegevust Venemaaga, ütles ühe logistikaettevõtte esindaja Deutsche Wellele. Ta ütles, et Venemaa importijad kasutasid eelmisel aastal Türgist pärit kaupade eest tasumiseks liire, kuid see tava lõppes USA karmistatud finantssanktsioonide tõttu eelmise aasta lõpus. Nüüd kardavad Türgi pangad sekundaarseid meetmeid – sanktsioone sanktsioonirežiimi rikkumise eest, osutab DW allikas.

Samu riske kannavad Hiina pangad, kelle kohalolek võimaldab neil börsil jüaane kaubelda, hoiatab Sovcombanki analüütik Mihhail Vassiljev. Vene Föderatsiooni keskpank arvestab riskidega, et ka jüaanidega kauplemine tuleb peatada, tunnistas regulaatori juht Elvira Nabiullina päev varem.

Juuni lõpus teatasid maaklerfirma Sinara ja Venemaa suurima riigipanga investeerimistütarettevõte Sberbank CIB probleemidest jüaani Moskva börsilt lahkumisel. Täiendavad raskused tehingutes Hiina valuutaga võivad tuleneda Bank of China keeldumisest lõpetada koostööd Venemaa pankadega, mille suhtes kohaldatakse sanktsioone, kirjutasid Sber CIB analüütikud.

Keskpank valmistub juba stsenaariumiks, mille kohaselt tuleb jüaaniga börsil kauplemine peatada samamoodi nagu juhtus dollari ja euroga. Tõenäoliselt lõpetavad Hiina pangad järk-järgult operatsioonid Moskva börsi ja sanktsioonide alla kuuluva riikliku arvelduskeskusega, ütles keskpangale lähedane allikas Bloombergile.

13. Kasahstanis hakati 1. juulist kinni pidama Venemaa kaubavedajate veokeid, mis vedasid riiki Euroopa kaupa EL-i riikide ettevõtete poolhaagistel. RBC kirjutab sellest viitega Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ASMAP) pöördumisele transpordiministeeriumile, mis on toimetusele kättesaadav. Kirja teksti kohaselt peetakse sõidukeid kinni uute piirangute kohaldamise tõttu. „Poolhaagised peetakse kinni isegi Kasahstani sihttolliasutustes pärast kauba mahalaadimist,” seisab pöördumises.

Sellised tegevused seavad takistusi Venemaal rahvusvaheliste maanteekaubavedude valdkonnas alates 2022. aastast toiminud vastastikuse sidumise või ümberlaadimise mehhanismi tõhusale kasutamisele, märgivad dokumendi autorid: „Siis kehtestas valitsus vastukeelu. Euroopa kaubavedajate sisenemine Venemaale, võimaldades samal ajal piiriterminalides oma veoautodelt kaupa vahetada/ümberlaadida Venemaa ja Valgevene ettevõtete autodele. Seejärel veavad Venemaa ja Valgevene ettevõtted kaupa transiidina läbi Venemaa ja pärast seda Kasahstani. Sarnane üleminekumehhanism toimib EL-i riikide ja Valgevene piiril alates 2022. aasta aprillist.”

ASMAP ütleb, et Kasahstani piirangud takistavad poolhaagiste tagurpidi laadimist väljaspool EAEU liikmesriike registreeritud ja nendes riikides elavatelt vedajatelt pärast taashaakimist aktsepteeritud. „Kokku peeti kinni üle 20 Venemaa maanteerongi, kuid praegu on meil teavet kuue sõiduki numbrite ja veo marsruudi kohta,” ütles ühenduse peadirektori asetäitja Jevgeni Antipov RBC-le. Tema sõnul peetakse lisaks poolhaagistele kinni ka traktoreid.

ASMAP-i pöördumise kohaselt hoiatas Kasahstan piirangute eest juunis. Riigi rahandusministeeriumi avaldusest järeldub, et ajutiselt EAEU territooriumile imporditud välismaiste poolhaagiste vedamine rikub tolliseadustiku sätteid. Samuti ei luba Kasahstani seadusandlus ajutiselt imporditud autode võõrandamist teistele isikutele. Erandiks on olukorrad, kus veo lõpuleviimine võrdub auto väljaviimisega EAEU tolliterritooriumilt. Samas on juba praegu keelatud poolhaagiste ümberlaadimine kauba väljaveoks Kasahstanist, samuti on keelatud selliste poolhaagiste koos kaubaga riiki uuesti importida.

ASMAP ütleb, et poolhaagise tagasieksport on selle ajutise sisseveo protseduuri lõpetamine ning reimporti tuleb sel juhul käsitleda uue veotoiminguna.

Kaubavedu Euroopast üleandmismehhanismi raames reguleerib Moskva ja Astana vaheline leping, mille kohaselt kehtib veokeelule moratoorium kuni 2025. aasta alguseni, kuid seoses kaubavedajate kinnipidamisega kehtestab ASMAP-i andmetel lepingut rikuti.

2022. aasta septembris teatasid vedajad juba probleemidest ülekandemehhanismiga Kasahstanis. Seejärel pidasid Kasahstani võimud kinni vähemalt kaheksa Venemaa veoautot Euroopast pärit kaubaga. Autojuhtidelt küsiti luba, mille pidi hankima kauba vene poolele üle andnud välismaa vedaja. ASMAP omakorda teatas, et ettevõtteid võõrandades nad üksteisele dokumente üle ei anna ning nõue läheb vastuollu rahvusvaheliste autovedude lepinguga. Seoses juhtunuga pöördus Vene Föderatsiooni transpordiministeerium Kasahstani tööstus- ja infrastruktuuri arendamise ministeeriumi poole palvega veokid vabastada.

2022. aasta kevadel oli probleeme ka Venemaa Föderatsiooni vedajatel Kasahstani kauba toimetamisel. Siis keelas Astana kaubaveo teistest riikidest kui esimese vedaja riigist pärit ettevõtetel: kui veos on Euroopast, peab selle vedama EL-i firma. Kuid juunis tühistas Kasahstan nõude keelata vahetus aasta lõpuks, selgitades seda kui hea tahte žesti.

14. Valgevene president lukašenka haigestus hiljuti SCO tippkohtumise visiidi ajal, teatab Dožd informeeritud allikatele viidates. See juhtus 3. juulil, 1,5–2 tundi pärast tema saabumist Astanasse. Järgmisel päeval tippkohtumisel rääkides nägi ta kahvatu välja ja rääkis ebakindlalt, märgib kanal. Ürituse käigus sai Valgevene SCO liikmeks. „Ainult meie organisatsioonis on kaks võimsaimat juhti – Hiina ja Vene Föderatsioon. Ja me kõik väriseme selle dollari ees,” ütles lukašenka oma kõnes. Samuti kutsus ta üles astuma „teatud samme”, et vähendada sõltuvust USA valuutast. „Ja te näete: olles ehmunud, saavad dollariklubiga manipuleerijad aru, et see ei saa jätkuda. Me näeme seda kõike, kuid me ei tee seda. Ja inimesed ootavad,” ütles Valgevene president.

lukašenka on end haigena tundnud varemgi ning tema mitte eriti hea tervise kohta on juba pikka aega käinud jutud, vahendab Dožd. 2023. aastal Moskvas võiduparaadil oli tal „liikumisraskusi”, elektriauto viis ta igavese leegi ja jäljed käel nägid välja nagu kateetri kasutamisest tekkinud jäljed. Kohe pärast paraadi naasis lukašenka Minskisse, kuid lõpuks ei pidanud pühade puhul piduliku kõne mitte tema, vaid Valgevene kaitseminister. Peagi viitas riigipea adenoviirusele ja kadus viieks päevaks. Tänavu jaanuaris keeldus lukašenka hokit mängimast, põhjendades seda sellega, et ta vigastas puid lõhkudes põlve, meenutab väljaanne.

Zerkalo töötajatel õnnestus välja selgitada, et eelmisel kevadel töötas lukašenka mitte rohkem kui neli päeva nädalas ja peaaegu kõik tema töölt puudumised langesid kolmapäevale või harvemini reedele. Ajakirjanikud usuvad, et selle põhjuseks on Valgevene presidendi meditsiiniprotseduuride külastamine.

Nagu üks allikatest Doždile ütles, on lukašenka raskelt haige, kuid teadmata, kuna seda teavet hoitakse kõige rangemas konfidentsiaalsuses. Ka Valgevene politoloog Valeri Karabalevitš ütleb, et lukašenka tervis on riigisaladus: „Kuid on selge, et ta ei ole väga terve. lukašenka tervis on riigisaladus, seitsme pitsatiga pitseeritud saladus. Tema välimus pole muidugi kuigi hea. Ta näeb halvem välja kui varem. See on ilmselge. Ta võttis kaalus juurde. On ilmne, et tal on jalgadega probleeme. Ta kõnnib raskelt. Avalike esinemiste ajal võib märgata näo ja pea värinat.”

Kui lukašenkaga midagi juhtub, läheb Valgevene uue põhiseaduse järgi võim üle parlamendi ülemkoja esimehele Natalja Katšanovale, kes peab korraldama uued presidendivalimised. Vaikimisi on järglaste kandidaadid lukašenka lapsed – vanim poeg Viktor ja noorim poeg Nikolai, kes informeeritud allikate sõnul „ei talu üksteist”, teatab Dožd. Pärimise teel võimu üleandmine ei saa olema lihtne: noorim poeg ei taha presidendi ametit pidada ja vanim langes häbisse pärast seda, kui oli võtnud sõna oma isavastaste meeleavalduste jõuga mahasurumise vastu 2020. aastal ning nüüd lukašenka ei näe. teda kui pärijat, märgib väljaanne.

Samas usub politoloog Artem Schreiben, et Valgevene president ei kavatse oma ametikohalt lahkuda. Tema sõnul plaanib lukašenka osaleda järgmisel aastal toimuvatel valimistel.

15. Lühiuudised

NATO peasekretär Jens Stoltenberg usub, et kogu Venemaa senine agressiivne käitumine viitab sellele, et midagi sellist nagu Minski lepped ei tohiks juhtuda.

Prantsuse paremäärmusliku partei Rahvusrinne de facto juht Marine Le Pen lubas, et kui poliitiline jõud võidab valimised, piirab võimalik tulevane peaminister Prantsusmaa kaugmaarakettide kasutamist Ukrainas.

Ungari peaminister Orban ütles pressikonverentsil putiniga, et Kiievi ja Moskva seisukohad rahu osas on „üksteisest väga kaugel”.

Ukraina sai Saksamaalt kolmanda õhutõrjesüsteemi Patriot, ütles Saksamaa suursaadik Ukrainas Martin Jäger.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised