Sõja ülevaade: 848. päev – 122 vene poole rünnakut
Avaldatud: 20 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. juuni 2024:
122 vene poole rünnakud tõid ühe 2×2 km ala ning 300 m metsariba hõivamise, Donetski rindel läks rünnakute arv väga kõrgeks, aga tuntav rinde pidamise päev kirja läks. Hetkel siiski pigem prognoosib veel pikalt tugeva vene poole surve jätkumist läbimurde saavutamiseks enamusel rindelõikudel… Uus öine laine üle Ukraina ja paadunud Ukraina fännina jalgpalli EM-il neile pöialt hoiab (ikka rindel ka)!
1. Uus öine laine üle Ukraina.
2. Adõgee, Krimmis undas ja ikka laes kurtmised Kurski ja Belgorodi oblastist.
3. Harkiv: muutusteta ehk käib võitlus, kumb saab initsiatiivi.
4. Kupiansk-Kreminna: väga tugev surumine ühe 2×2 km ala kaotuse tõi, aga rinne siiski peab ja tundub, et muhk vene peas kasvab päris kiiresti.
5. Siversk: tundub, et koos Bahmuti rinde Kramatorsk/Slovjansk suunaga koostööd tehakse, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: lisaks Kramatorsk/Slovjansk suunale ikka Tšassiv Jari juures ja Torske poole üritatakse, muutusi eile rindejoones ei tuvastanud.
7. Donetsk: jätkuv suur rünnakulaine tervel rindel ühe vaid 300 m metsariba hõivamise tõi.
8. Lõunarinne: Berdjanski suunal ikka aktiivsed mõlemad pooled, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Herson: isegi vene pool edust teada ei andnud, miskit kuskil vaid nende ja Ukraina jalavägi toimetavat.
10. Ukraina sõja tõttu jäi Venemaa NATO loodepiiril praktiliselt ilma sõjaväeta.
11. Venemaa keskpank valmistub dollari ja euro kadumise järgselt jüaani kadumiseks börsil.
12. „Nii hull pole see kunagi olnud.” Eluaseme taskukohasus venelastele on langenud mitme aasta madalaimale tasemele.
13. Pisu sürri Põhja-Koreast seoses putini visiidiga sinna, nüansid räägivad palju ja eriti oluline on viimane lõik…
14. Uutes Venemaa ajalooõpikutes kästi Ukrainat võrrelda Kolmanda Reichiga.
15. Lühiuudised
1. Täna öösel andis Venemaa Ukrainale järjekordse massilise löögi, kasutades Shahed-131/136 tüüpi rakette ja ründedroone. Kaitseväe töö tulemusena hävitati neli tiibraketti, üks juhitav rakett ja 27 enesetapudrooni. Sellest teatas Ukraina relvajõudude õhujõudude ülem Nikolai Oleštšuk. Tema sõnul ründas Venemaa kriitilist infrastruktuuri, rünnaku põhisuund oli Ida-Ukraina, eelkõige Dnipropetrovski oblast. Kokku kasutas vaenlane üheksat erinevat tüüpi raketti ja 27 ründedrooni:
→ neli Kh-101/Kh-555 tiibraketti Tu-95 MS strateegiliselt lennulennukitelt;
→ kolm ballistilist raketti Iskander-M;
→ kaks X-59 juhitavat lennukiraketti;
→ 27 Shahed-131/136 tüüpi ründedrooni.
Oleštšuk märkis, et õhutõrje töötas Dnipropetrovski, Zaporižja, Donetski, Mõkolaivi, Hersoni, Harkivi, Kiievi, Tšerkassõ, Poltaava ja Vinnõtsa piirkondades.
Ööl vastu tänast 20. juunit hävitasid õhukaitsejõud kõik droonid, millega Venemaa üritas rünnata Kiievit Vinnõtsja piirkonnas, kus tabati kriitilist infrastruktuuri.
Ukrenergo teatel said rünnaku tagajärjel kannatada seadmed Vinnõtsa, Dnipropetrovski, Donetski ja Kiievi oblastite rajatistes, mille tagajärjed on selgitamisel.
Rinde ja piiri lähedus kõige sajus ning koguste vähenemist pole täheldanud.
2. Rostovi oblastis Azovproduct CJSC naftabaasi põleng, mille põhjustas Ukraina droonirünnak, on kuberner Vassili Golubevi sõnul põlenud kaks päeva ja seda ei ole võimalik kustutada teise tanki rõhu vähendamise tõttu.
Öösel töötas jälle Krimmis õhuhäire.
Droonid ründasid Adõgee rafineerimistehast ning videolt on näha öös suurt põlengut. Kaugus rindejoonest pisu üle 400 km. Tuli ka vene blogijatelt samast suunast infot: Enemi külades Adõgeas ja Afipski külas Krasnodari krais ründasid Ukraina relvajõudude mehitamata õhusõidukid naftatöötlemistehaseid.
Mitmete vene blogijate kurtmine Kurski ja Belgorodi oblasti pommitamise tõusu pärast vaid kasvab. Ikka näeb videosid, kuidas droonid „uitavad” Belgorodi linnas ja sõjaväe veoseid tänavatel tabavad.
3. Harkiv: ikka kahetist infot siit rindelt tuleb, kumbki edust teada annab, aga seda tuvastada ei suuda. Kindel selles, et hetkel käib võitlus, kumb saab initsiatiivi… seni kahjuks pole Ukraina suutnud lõpetada vene poole kaevetöid kindlustuste rajamisel isegi Ukraina pinnal, kuigi tihedalt seda tehnikat hävitatakse. Mida rohkem vene pool siin end sisse kaevab, seda raskem on teda sealt välja lüüa.
4. Kupiansk-Kreminna: väga tugev surve kogu rindel jätkus ning vahel läbi käinud tugevad vihmavalingud pole seda mõjutanud. Siin rindel on väga tugeva vene poole surve jätkumist vist terveks suveks (nii kauaks peaks ressurssi jaguma).
Rinde keskmises sektoris esimene vene poole edenemine üle pika aja siiski tuli ja hõivati u 2×2 km põldude ja metsaribade ala Makiivka külast lõunas. Siia suunale on koondunud tugevam tankirusikas ja eks arvatavalt üritavad peatselt tankide massiga üle suurte põldude jõuda 2 km kaugusel asuva Zerebetsi jõeni.
Ei rinde põhja- ega lõunalõigus vaatamata kõrgele rünnakute arvule muutusi ei tuvastanud.
5. Siversk: survet jagus nii rinde põhja- kui lõunasektoris, muutusi mitte. Kuna rünnakute arv tõusuteel, siis pigem arvan, et suurem surve veel alles tulemas ja üritavad koos Bahmuti rindelt tuleva survega suruda Kramatorsk/Slovjansk poole. Eks need linnad ole suur ahvatlus kremlile, sest siis oleks miskit päriselt ette näidata…
Miks vene poole tempo on langenud Bilohorivka külas, on teadmata, pole sealt juba üle nädala miskit infot ei vene ega Ukraina poolelt.
6. Bahmut: rünnakute arv kõrge ja tehakse seda nii põhja kui lääne suunas ning näha on tahet saavutada läbimurre kas Kramatorski/Slovjanski poole või rinde lõunalõigus otse läände.
Eilset päeva iseloomustas vene poole tugev surumine rinde selles osas, kus Siverski Donetsi-Donbass kanal on maa all (Tšassiv Jarist lõunas). Seni pole dessantnikel soomukite toel see õnnestunud ja prognoosib veelgi tugevamat survet, sest siit on kõige hõlpsam „ületada kanal”.
Ikka meeldiva üllatusega saab tõdeda, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Donetsk: pooled rünnakud ikka siin rindelõigul ja suruvad ikka kõikjal. Vist ainult rinde põhjaservas ühe 300 m edenemise piki metsariba põldude vahel hõivati ja sellise rünnakutelaviini tagajärjel saab seda lugeda siiski hävinguks neile endile.
Egas täpselt tea, miks selline surve siiski seni suuremat läbimurret vene poolele pole toonud. Videote põhjal kipub arvama, et Ukraina suudab seni paremini teostada seiret ja sellele reageerida ning vene poole rünnaku soomuskolonnid murravad enamasti samast suunast rünnakuformatsiooni võtmata. Jätkuvalt näeb, et droonid, kaudtuli, miinid ja käsitankitõrjerelvad teevad tihedat koostööd… lisaks näeb jätkuvalt vene soomuse kohatist kehva juhtimisoskust ning rabedust neil jagub. Lisaks kipub arvama, et enamusel soomusel GPS seadmed siiski ei tööta, et üritatakse kindlate teede või orientiiride järgi liikuda ja see hõlbustab soomuse tabamist Ukraina poolt. Igapäevaselt näeb ka videosid, kuidas hävitatakse vene poole seire, õhutõrje ja valusamate kaudtuleüksuste vahendeid.
Eks ringleb videosid ka vene poole löökidest, aga see arv on mitte kordades vaid kümnetes kordades väiksem.
Õige pisu siiski optimistlik.
8. Lõunarinne: muutusteta, kuigi vene poole surve kõrge.
Berdjanski suund: enamus infot vene poolelt, väidetavalt ikka üritavad läbimurret saada Staromajorske juures ning antakse teada, et toimuvat ka Ukraina vasturünnakuid. Muutusi rindejoones polnud.
Tokmaki suund: enim kurtmist ikka Ukraina droonide pärast. Siiani pole vene pool suutnud hõivata kogu Robotõne küla, kontrollides sellest u ¼. Ülejäänud küla hallis alas ja elusalt külas viibimise aeg olevat siin soldatitel lühike.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: ka vene pool tunnistas, et edusamme pole.
10. Vene relvajõudude baasid Soome piiri lähedal on muutunud oluliselt tühjemaks, vaatamata Moskva ähvardustele laiendada oma sõjalist kohalolekut selles piirkonnas seoses riigi NATO-ga liitumisega, kirjutab Soome väljaanne Yle viidates Soome kõrgele luureametnikule. Umbes 80% Soome piiri lähedal asuvate Venemaa baaside tehnikast ja sõduritest viidi Ukraina sõtta, objektidesse jäid vaid instruktorid. Sarnast olukorda on praegu täheldatud peaaegu kõigis Venemaa piirkondades, välja arvatud Moskva oblastis, märgib väljaanne.
Norra luureteenistus pakub sarnaseid andmeid. Selle hinnangul vähenes vene maavägede arv Koola poolsaarel sõja ajal 80%. Samuti kulub Norra luure hinnangul Venemaal oma relvajõudude lahinguvõime taastamiseks pärast Ukraina sõja lõppu kolm kuni viis aastat.
putin ütles Ukrainaga sõja algusest teatades, et sissetungi üks eesmärke oli väidetavalt seista vastu „NATO sõjamasina” lähenemisele Venemaa Föderatsiooni piiridele. Venemaa agressioon aga sundis kaks Venemaaga piirnevat riiki sõjalise blokiga liituma. Eelmisel aastal liitus alliansiga Soome, mille tulemusena NATO piiri pikkus Venemaa Föderatsiooniga kahekordistus – 1,3 tuhande km võrra ning NATO relvajõud täienesid Euroopa ühe lahinguvalmis armeega. Sel kevadel sai Rootsist Põhja-Atlandi alliansi liige. Lisaks palus 1999. aastast NATO liige Poola USA-lt oma territooriumile tuumarelva paigutamist ning sõlmis ka lepingu Ameerika raketi- ja õhutõrjesüsteemide ostmiseks 15 miljardi dollari eest.
Pärast seda, kui Soome ja Rootsi esitasid avalduse NATO-ga ühinemiseks, ütles Venemaa president, et Venemaal ei ole nende riikidega samu probleeme, mis tal on Ukrainaga. „Meil pole territoriaalseid küsimusi ega vaidlusi, midagi, mis võiks meid häirida. Kui nad tahavad, palun,” ütles putin. Samast asjast rääkis 10. juunil presidendi pressisekretär dmitri peskov.
putin ütles aga märtsis propagandamehele Dmitri Kisseljovile antud intervjuus, et Venemaa suurendab seoses riigi NATO-ga liitumisega oma vägede arvu Soome piiri lähedal. „Miks nad seda tegid?” — oli putin nördinud, rääkides Soome liitumisest alliansiga. Samas vastas president kohe ka enda küsimusele: „Ilmselt tahtsid tõesti olla mingi lääne klubi liige, mingi vihmavarju all. Meil polnud seal vägesid, nüüd on. Hävitussüsteeme seal ei olnud, aga nüüd need ilmuvad,” ähvardas putin.
Möödunud aasta jaanuaris nentis toona vene relvajõudude peastaabi ülema ametit pidanud valeri gerassimov, et Soome ja Rootsi otsus liituda NATOga oli üks tegureid, mis mõjutas kavatsust korrigeerida Venemaa relvajõudude ülesehitamise ja arendamise kava, kuna riigi juhtkond seadis ülesandeks „need ohud neutraliseerida”. Siis lubas ta, et selleks otstarbeks luuakse Moskva ja Leningradi sõjaväeringkonnad ning sõjaväekorpus Karjalasse.
Samal ajal teatas Soome kaitseväe peastaabi luureülem kontradmiral Juha Vauhkonen, et Soome lähedal paiknevad vene maaväed kandsid Ukrainas suuri kaotusi, mistõttu nende arv vähenes võrreldes seisuga enne sõda neli korda. Erinevatest ladudest veeti Ukrainasse suures koguses relvi ja eritehnikat, lisas Vauhkonen.
Vastupidiselt kremli väidetele, et Venemaa alustas Ukrainas sõda „NATO laienemise” kartuses, väitis Lääs enne täismahus invasiooni korduvalt, et tal ei ole plaanis Kiievit allianssi vastu võtta. Eelkõige rääkis sellest USA president Joe Biden vaid kuu enne sõjategevuse algust.
11. Venemaa valuutaturg, mis on juba ilma jäetud dollari ja euroga kauplemisest, võib jääda ilma viimasest suuremast „elavast” segmendist – tehingutest Hiina jüaaniga. Hiina pangad, millest jüaanidega kauplemine sõltub, hakkavad suure tõenäosusega järk-järgult lõpetama koostööd Moskva börsi tütarettevõttega National Clearing Center (NCC), kus kõik tehingud registreeritakse, ütles keskpangale lähedalseisev allikas Bloombergile.
Tema sõnul võis see juhtuda USA survel, mille „musta nimekirja” kuuluvad börs, NCC ja riiklik arveldusdepositoorium, tehes lõpu maailma suuremate valuutadega vaba kauplemise ajastule Moskvas, mis kestis üle 30 aasta. Tõenäoliselt jätkavad Hiina pangad Venemaa majanduse varustamist jüaanidega, et tasuda Hiinast pärit impordi eest, ütleb Bloombergi allikas. Kuid ilma nende osalemiseta tehingutes NCC tasemel peatub börsil kauplemine Hiina valuutaga.
Enne börsivastaseid sanktsioone moodustas jüaan börsi valuutaturu kogukäibest 54% ja börsivälisest turust ligi 40%. Keskpanga andmetel maksti aasta alguses 40% Venemaa ekspordist ja 38% impordist Hiina valuutas. Pärast dollari ja euroga kauplemise lõpetamist saab jüaani/rubla vahetuskursist turuosalistele võrdluspunkt, lubas keskpank 13. juunil.
Hiina suurpankade Venemaal asuvad tütarettevõtted lõpetasid aga juba sanktsioonide esimesel päeval tegevuse ning peatasid maksed dollarites ja eurodes. Samal ajal algas börsil kauplemine Hongkongi dollariga, mis tähendab, et kauplemisketis leidus organisatsioone, kes võisid pärast sanktsioonide kehtestamist oma suhted börsi ja selle allüksustega ümber vaadata, ütleb juhataja Dmitri Lesnov Finam Financial Groupi klienditeeninduse arendusosakonnast.
Endiselt on ebaselge, kas Hiina pangad jätkavad NCC teenindamist, kuid „pigem ei kui jah”, ütleb Moskva börsi börsinõukogu endine aseesimees Sergei Romantšuk. Variant, kui jüaanides börsil kauplemist ei toimu, on täiesti võimalik, nõustuvad Veles Capitali projektijuht Valentina Savenkova ja Ricom Trusti analüütilise osakonna juht Oleg Abelev.
Pärast Moskva börsi sanktsioonide alla sattumist peaksid Abelevi sõnul võtmerolli saama Hiina väikepangad, kes on aga saanud juba USA-lt karmi hoiatuse. USA rahandusminister Janet Yellen ütles eelmisel nädalal, et Hiina väikesed krediidiasutused võivad dollaritehingute tegemisest ära jääda, kui nad rikuvad Venemaa-vastaseid sanktsioone.
Venemaa turul osalejad on juba mures, et peagi suletakse ka Hiina pood ehk Moskva börsil võidakse peatada jüaaniga kauplemine, märgib HSE professor Jevgeni Kogan. Sellest annab tema hinnangul tunnistust vahetult pärast sanktsioonide kehtestamist alanud jüaani kursi järsk langus rubla suhtes. Kolmapäeval, 19. juunil toimunud kauplemisel langes jüaan esimest korda enam kui aasta jooksul alla 11 rubla ning nädalaga langes 1,3 rubla ehk üle 10%.
Kui jüaanidega kauplemine peatub, ei muutu see eriliseks probleemiks, rahustab Savenkova. Keskpank peab börsivälises kauplemises vahetuskursi kujundamisel rakendama sama üleminekupõhimõtet nagu dollari puhul, märgib ta: „Skeem on välja töötatud, infrastruktuur on ette valmistatud.”
12. Eluaseme taskukohasus Venemaal ei ole vaatamata soodushüpoteeklaenude kehtestamisele riigis alates 2020. aastast mitte tõusnud, vaid vastupidi, langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele, ütles Sberbank Financiali juht Mihhail Matovnikov Analüütikakeskus Domclick Digital Day konverentsil.
Tema sõnul on alates 2020. aastast 6 ruutmeetri võrra vähenenud ruutmeetrite arv, mida Venemaa mediaanpalga saaja saab hüpoteeklaenuga osta esmasel turul ja on praegu 25,8 ruutmeetrit. „Praegusest vaatenurgast oleme täiesti põhjas. See pole kunagi olnud nii hull selles osas, mida normaalne inimene saab osta, arvestades hüpoteeki ja kõiki toetusi,” vahendab RBC Matovnikovi sõnu.
Ekspert märgib, et teatud perioodidel esines saadavuse tõusu, kuid üldiselt see näitaja väheneb. Selle põhjuseks on eluasemehindade tõus, eriti esmasel turul, selgitas Matovnikov: „Esmaturul sõid kõik madalatest intressidest ja tõusvatest palkadest tulenevad eelised ära järelturu hinnatõusud, tariifide tase avaldas mõju.” Ta lisas, et eluaseme taskukohasuse langus sunnib inimesi ostma väiksemaid kortereid.
2020. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta maini tõusid elamispindade hinnad järelturul Venemaal keskmiselt 77%, uusehitiste oma 111% ja palgad tõusid samal perioodil keskmiselt 71%, ütles Matovnikov tulemustele viidates Linnamajanduse Instituudi uurimustööle. „Esmaturg on niivõrd irdunud, et olukord, kus palgad hüppavad 30%, on ebatõenäoline,” ütleb Sberbanki finantsanalüütika keskuse juht, märkides samas, et kiire palgakasv hakkab tasapisi järele jõudma järelturule. Sellegipoolest oli eluaseme taskukohasus Vene Föderatsioonis selle aasta alguses madalamal tasemel kui enne riigi toel programmide laiendamist, nendib Matovnikov.
„Soodushüpoteeklaenud toimivad siis, kui leibkonna sissetulekute kasvutempo ületab kinnisvara väärtuse kasvutempo,” selgitab finantsasutuste reitingute grupi ACRA vanemdirektor Irina Nossova. Venemaal juhtus täpselt vastupidi, mille tulemusena saavad arendajad suuremaseelisese, mis on märgatav nende kasumlikkuses, lisas ta.
Riigiduuma ehitus- ja elamumajanduse ning kommunaalmajanduse komitee juht Sergei Pahhomov toob Venemaal kinnisvarahindade tõusu põhjuseks soodushüpoteegid, mis tema hinnangul mõjusid rohkem investoritele.
13. Koos putiniga Pyongyangi saabunud Venemaa ministrite delegatsioon oli sunnitud läbirääkimistesaalist lahkuma Põhja-Korea ametniku palvel, kes oli nördinud, et Venemaa presidendi saatjad hõivasid ruumid enne Põhja-Korea liidrit Kim Jong Un-i. Juhtum kanti üle putini visiidi otsesaates, mida edastas Põhja-Korea meedia.
Venemaa välisminister sergei lavrov, esimene asepeaminister Deniss Manturov ja asepeaminister Vitali Saveljev olid sunnitud ruumist lahkuma. Esimesena astus saali lavrov ja istus väsimusest ohates lauda, mille peale kurtis, et on end millegagi määrinud. Manturov ja Saveljev istusid lavrovi kõrvale. Kaadrites on näha ka asepeaminister Aleksandr Novak, kaitseminister andrei beloussov, tervishoiuminister Mihhail Muraško ja Roskosmose juht Juri Borisov.
„Minge välja saali,” käskis üks ekraaniväline Põhja-Korea ametnik neid. Venemaa delegatsiooni esindaja küsis vastuseks segaduses: „Miks me siia tulime? Oleksite pidanud mind kohe hoiatama…” „Meie juht tuleb esimesena,” selgitas Põhja-Korea ametnik. Nende sõnadega saade katkestati, millele järgnesid kaadrid tühjast koosolekuruumist, kus veidi hiljem algasid Venemaa-Korea laiendatud formaadis läbirääkimised putini ja Kim Jong Un-i juhtimisel.
Selle tulemusel sõlmisid Venemaa ja Põhja-Korea „laiahaardelise ja strateegilise” partnerluse lepingu, mille raames Moskva ja Pyongyang de facto lõid sõjalise liidu. Dokumendi kohaselt osutavad Venemaa Föderatsioon ja Põhja-Korea teineteist agressiooni korral mõne riigi vastu ning võivad alustada ka sõjalis-tehnilist koostööd, ütles putin. Tema sõnul kavatseb Moskva taotleda ÜRO KRDV-vastase sanktsioonirežiimi läbivaatamist, mis praegu keelab nii tarned Pyongyangi kui ka sealt relvade ja sõjavarustuse ostmise.
Kommenteerides reisi tulemusi, mille käigus tervitasid putinit pioneeride kolonnid, paraad ja kükloopilised portreed majadel, ütles Venemaa president, et on saavutatud läbimurde, mis tõstab suhted uuele kvalitatiivsele tasemele. Venemaa ja Põhja-Korea seisavad üheskoos poliitiliselt motiveeritud sanktsioonide ja piirangute rakendamise vastu ning kaitsevad ka ideed moodustada õiglasem ja demokraatlikum, mitmepolaarsem maailmakord, ütles putin.
14. Venemaa ajaloo- ja sotsiaalteaduste õpikud võivad sisaldada teavet „analoogiate kohta Kiievi režiimi kuritegude ja natside kuritegude vahel”. Vastav soovitus Vene Föderatsiooni Haridusministeeriumile ning Venemaa Teadus- ja Kõrgharidusministeeriumile sisaldub parlamendikomisjoni aruandes.
„Soovitada Vene Föderatsiooni Haridusministeeriumil ning Vene Föderatsiooni teadus- ja kõrghariduse ministeeriumil lisada ajaloo- ja sotsiaalteaduste õpikutesse teave Kiievi režiimi kuritegude analoogiate kohta natside struktuuridega. 20. sajandi keskpaigas,” tsiteerib TASS dokumendi teksti. Samuti soovitab komisjon Haridusministeeriumil kaaluda selliste programmide loomist, milles pedagoogikaülikoolide üliõpilased tegeleksid „uute piirkondade” üliõpilaste juhendamisega.
2023. aastal said vene koolid ühtse ajalooõpiku 10.–11. klassile, mille kirjutamise tellis putin. Üks selle autoreid oli presidendi abi Vladimir Medinski. Ta märkis, et uus õpik sisaldab oluliselt vähem numbreid, kuupäevi, statistikat ja on kergemini loetav kui eelmine versioon. Kokku kirjutati ümber 50 aastat Venemaa ajalugu alates 1970. aastatest ning lisati lõik Ukraina sõjast, mis kubiseb putini tsitaatidest.
Uus õpik tekitas aga nördimust Tšetšeenia võimude seas, kellele ei meeldinud lõik, mis rääkis tšetšeenide, inguššide, karatšaidide, kalmõkkide, balkaaride ja krimmitatarlaste küüditamisest „okupantidega koostöö faktide alusel” NSV Liidu idapoolsetes piirkondades Suure Isamaasõja ajal.
Peagi väljendas oma nördimust Venemaa Kaukaasia Rahvaste Kongress, kus juhiti tähelepanu, et uues õppematerjalis on „koos bandera ja vlasoviitidega” loetletud täielikult rehabiliteeritud represseeritud rahvad. Mitmed organisatsioonid nõudsid muutuste keelustamist või ümberkirjutamist.
Medinski pidi vabandusi otsima. Ta hakkas rääkima, et represseeritud rahvaste peatükk „on võetud vanadest väljaannetest ja jäi lõpetamata” ja väljendas valmisolekut see uuesti teha. Peagi teatas haridusministeerium muudatustest ajalooõpikus, rõhutades, et juhendis on muudetud fragmenti Stalini küüditamisest.
15. Lühiuudised
2023. aastal moodustas Hiinas toodetud autode osakaal Venemaal müüdud uute autode koguarvust ligikaudu 50%. Populaarsuselt teisel kohal (umbes kolmandiku) olid AvtoVAZ-i tooted, ülejäänud turu hõivasid teised riigist lahkunud Venemaa kaubamärgid ja tootjate tooted. Samal ajal ületas detsembris Hiina autode osakaal müüdud autode koguarvust 60% (119,45 tuhat autot) ning 10 populaarseima hulka kuulus kaheksa Hiina kaubamärki. AvtoVAZ-i aktsia aga langes Avtostati andmetel 28,5%-ni. Kokku tarnis Hiina Venemaale 2023. aastal umbes 800 tuhat autot, mis on viis korda rohkem kui 2022. aastal.
„Polaarhundi” koloonias hukkunud poliitik Aleksei Navalnõi haud eemaldati Yandex Mapsist, kirjutab 7×7. Varsti pärast märtsi alguses toimunud matmistseremooniat ilmus märk opositsiooniliidri matmispaigast, kuid kadus kuu lõpuks, vahendas Daily Storm. Sisseehitatud otsingumootori abil sai haua siiski üles leida. Varem 2022. aasta novembris eemaldas Yandex oma kaartidelt pommitatud majad okupeeritud Mariupolis. Ukraina võimud põhjendasid seda Venemaa sooviga varjata linna hävitamise ulatust pärast selle täiemahulist sissetungi.
IAEA peadirektor on veendunud, et ajutiselt venelaste poolt okupeeritud Zaporižja tuumajaamas võinuks tuumaõnnetus juba juhtuda, kui seal poleks olnud organisatsiooni esindajaid.
USA ja peamised liitlased, eriti Ühendkuningriik arutavad eelseisval Washingtonis toimuval alliansi tippkohtumisel, milliseid kohustusi võtta Ukrainale seoses NATO liikmelisusega. Sellest teatas CNN.
Puuduvad absoluutsed garantiid, et kui Trump presidendiks tagasi valitakse, austab ta Ukraina ja USA vahelist julgeolekulepet. Kuid Biden kavatseb praeguse lähenemisviisi juurde jääda, ütles Valge Maja nõunik.
Hävitajad F-16, mille USA Kiievile annab, paigutatakse Ukraina territooriumile. Sellest teatas Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.
Eesti on valmis teiste riikidega arutama võimalust saata Lääne vägesid Ukrainasse, sest Tallinna jaoks pole see punane joon. Sellest teatas Eesti suursaadik Ukrainas Annely Kolk.
Prantsusmaa kaalub Venemaa veeldatud maagaasi impordi keelustamist. See on julge otsus, sest Prantsusmaa on Euroopa suurim Venemaa vedelgaasi veeldatud maagaasi importija.
Saksamaa kaalub uue õhutõrjesüsteemi NOMADS viimist Ukrainasse. See on väga mobiilne lühimaa õhutõrjesüsteem, mis on varustatud rakettidega IRIS-T SLS või AIM-9X.
Serbia president Aleksandar Vučić teatas, et maailm on Ukraina sõja tõttu globaalse kriisi lävel. Ta ennustab, et tõsine vastasseis võib tekkida järgmise kolme kuni nelja kuu jooksul või võib-olla isegi varem. Vučić rõhutas olukorra kiireloomulisust, andes mõista, et kuigi see ei pruugi viia III maailmasõjani, on see siiski väga murettekitav.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
