Sõja ülevaade: 847. päev – Harkivi rindel aktiivsed mõlemad pooled
Avaldatud: 19 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. juuni 2024:
Harkivi rindel aktiivsed mõlemad pooled; Kupianski suunal läheb järjest tulisemaks (mitte et mujal rahulikum oleks); Bahmuti rindel üks üllatuslikust suunast vene poole edenemine; ikka Donetski loodenurk, kuigi ründavad kõikjal; mujal muutusi ei tuvastanud. Kurski ja Belgorodi oblasti kurtmisi ei jõua enam läbi lugeda…
1. Sadu, ikka sadu.
2. Õnneks on ilmaprognoos ka Kurski ja Belgorodi oblastis kehv. Vist miskit uuesti öises Krimmi taevas (vist ülelend).
3. Harkiv: rünnakuid mõlemalt poolelt jagus ning rinne kipub lainetama.
4. Kupiansk-Kreminna: eks tugevam pealetung olla alanud… kuigi see käib seal juba paar nädalat…
5. Siversk: siin survet jagus vähemalt kolmel lõigul, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: sammhaaval põhja poole ja rinde lõunasektoris muret tegev edenemine vene poolele kirja läks.
7. Donetsk: konveier töötab halastamatult ja enamasti vaid enda soldateid surma saates, sammhaaval vaid loodesektoris…
8. Lõunarinne: pisu survet vaid Berdjanski suunal.
9. Herson: muutusteta.
10. Lendudel Venemaal hakkas putinit saatma hävitaja.
11. Rohkem kui 10 tuhandet vene sõjaväelast on sõja algusest saadik süüdistatud armeteenistusest keeldumises.
12. Jüaan langes impordiprobleemide tõttu esimest korda aasta jooksul alla 11,5 rubla.
13. Uue NATO juhi kandidaadi teema on peauudiseks ka venekeelses meedias.
14. Venemaa hakkas Hiina kaudu sõjaväetehastele kasutatud tööpinke ja seadmeid ostma.
15. Telefonipetturid asusid ründama venelasi, andes neile teada, et nad on toetanud Ukrainat…
16. Lühiuudised
Mõni ikka oskab väga tabavalt kirjeldada (eks Ukraina blogijad tunnevad vene kultuurilugu hästi…), seekord siis 18. sajandi vene kirjanduskriitiku Vissarion Belinski sulest: „Madala natuuri jaoks pole midagi meeldivamat, kui maksta kätte oma tühisuse eest, heites mutta (prügisse) oma vaated ja arvamused pühasse ja suuresse.” No ei oska paremini tõlkida, sestap selle paremaks mõistmiseks: «Для низких натур ничего нет приятнее, как мстить за свое ничтожество, бросая грязью своих воззрений и мнений в святое и великое.» Ja iseloomustavat see putinit kõige paremini!
1. Tavaline kõigesaju päev… sadavas nomenklatuuris erisusi ning koguste muutusi pole tuvastanud…
Ööl vastu 19. juunit ründasid vene okupatsiooniväed kamikaze-droonidega Lvivi piirkonda. Vaenlane saatis Lvivi oblastisse kahes laines viis „shaheedi”, kõik vaenlase õhusihtmärgid tulistati alla. Paarist haavatust teada anti.
2. Eile öösel rünnati veel üht naftabaasi Krasnodari territooriumil Temrjuki rajoonis. Elanikud teatasid plahvatustest, kuid ametivõimudelt pole ametlikku teavet tulnud. Rünnatud koht, Tšuškas asuv vedelnafta ja kemikaalide lasti terminal süttis väidetavalt, kahjustades torujuhet ja tehnilisi ruume. Arvatakse, et rünnak korraldati Ukraina rakettidega Neptune.
Täna öösel droonid üle Aasovi mere taas Taganrogi/Rostovi suunas. Teine katse Aasovi naftabaasi suunal, mis põleb endiselt? Eks näis, sest kõik mahutid veel põlema ei läinud.
Enam ei jõua kõiki kurtmisi Kurski ja Belgorodi oblastist isegi mitte läbi lugeda…
3. Harkiv: Ukraina blogijad teatavad, et häid teateid saabub nii Hlõbokest kui ka Lukjantsist Harkivi oblastist. Ukraina relvajõududel õnnestus oma kontrolliala märkimisväärselt suurendada. Njah, kahjuks veel neid kaartidelt tuvastada ei õnnestunud. Rünnakuid mõlemas sektoris (ida ja lääne) teostavad mõlemad pooled. Rinne lainetab Vovtšanskis ja selle idaküljel. Tuleb kasvavalt Ukraina väiksemate u 250 kg lõhkeainega kaaluvate liugpommide tööst mitmetes rindelõikudes ehk vene pool saab sama vitsaga, aga pisu väiksematega kogustega, mille tulemuse arvatavalt kompenseerib täpsus.
Vene milblogija olukorrast endiselt osaliselt vene vägede poolt okupeeritud Vovtšanskis: „Sõdivaid osapooli ei lahuta isegi mitte kümned meetrid, vaid paar meetrit. Positsioonid ei ole ainult naaberhoonetes, juhtub, et samas majas – kõrvuti ruumides, erinevatel korrustel. Olukord linnas viib meid tagasi Stalingradi, ainult väiksemas mahus, kahjuks on kaotused suured,” teatab ta.
Ukraina sõdurid lubasid selle tehase maatasa pommitada, kus vene üksus pisu kotis sees on.
Juba hakkas nägema ka vene tankide T-80 kasutamist siin rindelõigul, aga vähe, sest metsasel alal üritab vene pool põhiliselt jalaväega ilma soomuse abita toimetada. Eks soomus ole ka õhus kolavatele droonidele atraktiivne sihtmärk ning tiheda lehevõrgustiku alt on keerulisem vene soldateid leida…
Kuidagi ei saa nõustuda mõnede arvajate hinnanguga, et siin on vene pool juba läbi kukkunud ja rinne jahtub…
4. Kupiansk-Kreminna: tervel rindel vene poole tugevad rünnakud ja ikka eesmärgiks „vabastada” kogu Luhanski oblast. Väegrupeering vene poolel mälu järgi ikka sinna u 100 000 soldati kanti ja soomust vist ka sinna tugevalt üle 1000 ühiku, sestap juba pikemalt oodanud suuremat pealetungi ja DeepState portaali kokkuvõte rinde põhja-kesksektori piiril alanud suuremast vene pealetungist, mis eile siiski edu ei toonud:
Vaenlane lõi Borova ründamiseks šokirusika. Lõigus Raigorodkast Novovodjanõini on katsappide (venelane)arv kasvanud 10 000 isikkoosseisu ja umbes 450 kaudtuletoruni, millest 200 on suurtükiväesüsteemid. Eesmärk on ilmne — katse korrata eelmise aasta rünnakut Borova vastu. Vaenlase vastu suunatud pikka kaitseliini hoiavad hetkel 3 OSHBr. Kuid jõud on endiselt ebaproportsionaalne, okupandid on arvulises suuruses, kasutavad lisaüksusi ja korraldavad intensiivseid rünnakuid kogu ründeliini ulatuses.
Katsap paigutas 20. armee väed 3 ja 144 diviisi kujul, mis on esindatud 236 suurtükiväebrigaadi ja 11 rügemendiga: 7 mootorpüssi, 2 tanki ja 2 suurtüki. Lisaks värvati palgasõdureid ebaregulaarsetest armee üksustest. Nende hulgas on teada „storm v”, „must mamba”, „fixics” ja „chvk patriot” olemasolu. Üksus BARS-14 saabus korda hoidma.
Viimased kolm nädalat on vaenlane viinud läbi ettevalmistavaid meetmeid kaitseväe nõrkade kohtade väljaselgitamise näol. Pidevalt rünnatakse 3 eraldiseisva ründebrigaadi positsioone. Vaenlane kaotab isikkoosseisu, kuid igal nädalal saabub 200-400 värskelt mobiliseeritud sõdurit. Sellest piisab nii rühma täiendamiseks kui ka laiendamiseks. Seni pole „liharünnakute” taktika märkimisväärseid tulemusi andnud ainult tänu sellele, et piirkonnas on tugev brigaad. Kuid me rõhutame, et jõud pole kaugeltki võrdsed.
Olemasoleva teabe kohaselt plaanib vaenlane korrata eelmise aasta strateegiat väljumisega esmalt Nadija-Novojehorivka liinile ja seejärel Peršotravneve-Tšerneštšõnale.
Antud olukorrast lähtuvalt on oluline mitte korrata eelmise aasta vigu, kuna katsappide väejuhtimise tase on mõnevõrra tõusnud. Muret tekitab ka märkimisväärne arv palgasõdureid, keda kasutatakse peamiselt rünnakuks, mitte kaitsetegevuseks.
Tuletame meelde, et eelmisel aastal päästis rinde ebaõnnestumisest vaid 68 OEBr tugevdamine pataljoniga 95 ODSHBr ja 23 OMBr.
3. rünnakbrigaad kinnitab seda teadet: „Vaenlane on intensiivistanud rünnakuid, et jõuda Luhanski oblasti piiridesse. Nende vahetu eesmärk on vallutada Tšerneštšõna ja Peršotravneve, millele järgneb Borova. Venemaa 20. armee 3. ja 144. diviis koos tankirügementide, suurtükiväe, PMC ja eriväega juhivad pealetungi.”
Veel pole kaardilt muudatusi tuvastanud, kui paar vene blogijad miskist paarist põlluribast kirjutasid…
5. Siversk: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
6. Bahmut: juba paaril viimasel nädalal on vene pool üritanud tõsta survet rindelõikudes, kus varasemalt on olnud rahulikum ja eks seda põhjusel, et edasi pole saadud Tšassiv Jari ja Klišiivka juures (mitte, et seal oleks rünnakud lõppenud). Kui varasemalt on edenetud sammhaaval rinde põhjasektoris Soledarist põhjas (ja eilegi sammhaaval see jätkus), siis eile suutis vene pool pisu üllatuslikus suunas rinde lõunasektoris edeneda peaaegu 2 km kahel paralleelselt läänesuunda kulgeval teel ning nende vahelisel raudteel ja jõuda Pivnitšne asulasse sisse hõivata seal kaks idaküljel asuvat hoonet. Ees ootab pikalt (u 8 km) linnalist maa-ala koos Toretski linnaga (u 35 000 elanikku). Rinne on siingi pikalt juba püsinud ja sellest aastast ühtki muutust siin lõigus ei mäleta olevat. Loodan, et pikalt püsinud rinne on andnud siiski aega Ukraina kaitsjatele piisavalt kindlustada.
Siiski pole kõik halvasti, Klišiivka juures tehti kaardimuudatus ja üleeilse (või üleüleeilse) seisuga u pool küla olla Ukraina tagasi vabastanud.
7. Donetsk: rünnakukonveier ei näita rahunemise märke ja üritatakse ikka igas suunas. Seni on sammhaaval edenemised jäänud rinde loodesektorisse ja eilegi mõni põld langes.
Novomõhailivka juurde lisandus vene 155. merejalaväe brigaad (sõjaväeüksus 30926), sestap üritatakse siingi värskemate ja parema väljaõppega üksustega tuua muutusi rindel tõstmaks intensiivsust. Eks näis, kuidas neil suurte siledate ja lagedate maa-alade ületamine õnnestub…
8. Lõunarinne: rünnakuid jagus põhiliselt Berdjanski suunale, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Berdjanski suund: tavaline päev ehk siis u 5 vene rünnakut kirja läks. Jätkub vene poole kurtmine,et Ukraina droone palju, paljudel ka termo või öövaatluse võimekus ning et vene signaali maha surumine ning segamine kipub domineerima. Njah, mitmetelt rindelõikudel näeb videotes, kuidas leitakse ka rindest kaugemal olevad vene seireseadmed üles ja ära lastakse.
Tokmaki suund: miskit seal Robotõnes ikka hävib…
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: tavaline…
10. putini lennukiga oli teisipäeval, 18. juunil Jakutskis toimunud visiidil kaasas vähemalt üks hävitaja Su-30SM. Sellest annavad tunnistust kohalike elanike tehtud internetti üles pandud kaadrid. Agentuuri analüüsi kohaselt on tegemist esimese kinnitatud juhtumiga pärast sõja algust, kui õhuväe lennukid saatsid presidendi lennukit lennul läbi Vene Föderatsiooni. Välislendude ajal saadavad putinit regulaarselt hävitajad. Mullu detsembris avaldas Venemaa kaitseministeerium riigipea Araabia Ühendemiraatide visiidi ajal isegi kaadreid hävitajatest Su-35, mis saatsid presidendi lennukit. Presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles seejärel, et seda tehakse turvakaalutlustel.
Niigi kõrgeid meetmeid putini kaitseks tugevdati oluliselt pärast seda, kui ta vallandas Ukraina sõja. Juuni alguses ütlesid kaks vene ametnikku ja kremlile lähedalseisev allikas väljaandele Moscow Times, et luureteenistuste soovitusel hakkas ta avalike väliürituste ajal kandma kuulivesti.
putini välisreisidel hakati rakendama enneolematuid turvameetmeid. Venemaa valitsusallikas ja kremlile lähedalseisev allikas ütlesid väljaandele Moscow Times, et enne presidendi visiiti Biškeki 2023. aasta oktoobris arutasid Venemaa luureteenistused oma Kõrgõzstani kolleegidega „kõike kuni kaitseni droonide sihtimise ja mobiilside piiramiseni”.
putini Kõrgõzstani pealinna saabumise päeval lakkas mobiilside linnas töötamast ja algasid probleemid juurdepääsuga internetile. Kohaliku väljaande Skat andmeil olid põhjuseks tugevdatud turvameetmed seoses Venemaa presidendi visiidiga.
Lisaks palus Kõrgõzstani politsei Biškeki elanikel putini visiidi ajal mitte sõita oma isiklike autodega linna ega riigi presidendi residentsi suunas. Pealinna tänavatelt evakueeriti isegi elektritõukerattad ning kõikide õppeasutuste – lasteaedade, koolide ja ülikoolide õpilastel paluti mitte tulla, vaid viia tundi läbi kaugjuhtimisega. Keeld puudutas isegi riikliku onkoloogia- ja hematoloogiakeskuse keemiaravi osakonda, kus nad lõpetasid putini visiidi ajal patsientide vastuvõtmise.
11. Alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse on Venemaa sõjaväekohtud saanud üle 10 tuhande teenistusest keeldumise juhtumi, kirjutab Mediazona. Alates mobilisatsiooni väljakuulutamisest 2022. aasta septembris, mil sõjaväel oli keelatud lahkuda, on artikli 2 alusel registreeritud 9059 juhtumit. Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 337 (üksusest või teenistuskohast loata loobumine), 627 juhtumit art. Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 332 (korralduse täitmata jätmine) ja 339 juhtumit art. Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 338 (Desertion). Nendes asjades on süüdistatud 10 085 inimest, kellest 8594 on juba süüdi mõistetud.
2024. aasta mais püstitati selliste juhtumite läbivaatamise rekord. Eelmisel kuul laekus kohtusse 844 üksuse loata mahajätmise juhtumit, 43 kohtuasja algatati korralduste täitmata jätmise ja 42 deserteerumisjuhtumit. Väljaanne märgib, et sellised juhtumid vaadatakse läbi lühikese ajaga ja kohtud kuulutavad otsuseid enneolematu kiirusega – 34-35 otsust päevas. Kõige sagedamini määravad sõjaväekohtunikud sõjaväelastele tingimisi karistused, mis võimaldab komandol neid rindele saata.
Mediazona sõnul ei antud vene sõjaväelasi enne mobilisatsiooni algust ja „sõjaartiklite” alusel karistuse karmistamist sellistel juhtudel praktiliselt kohtu alla. 2022. aasta jaanuaris oli selliseid juhtumeid alla saja ja kõik need puudutasid üksuse omavolilist lahkumist.
putin allkirjastas 2022. aasta septembris dekreedi osalise mobilisatsiooni kohta. Samal ajal võttis riigiduuma vastu muudatused kriminaalkoodeksi artiklitesse, mis käsitlevad ajateenistuse vastaseid kuritegusid: lisati punkte mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal kuriteo toimepanemise kohta, karmistati karistust deserteerumise või üksusest loata lahkumise eest ning kehtestati. karistus vabatahtliku alistumise eest. Peagi olid sõjaväekohtud ülekoormatud kriminaalasjadega kodanike vastu, kes otsustasid teenistusest lahkuda.
Tänavu veebruaris teatas projekt „Mine läbi metsa”, et Venemaa armee ridadest Ukrainas deserteeruda soovijate arv on aastaga kümnekordistunud. Nii et kui 2023. aasta jaanuaris esitas organisatsiooni avalduse 28 desertööri, siis 2024. aasta jaanuaris kasvas see arv 284-ni. Selle aasta alguses moodustasid desertöörid 36% kõigist projekti kandideerinutest, millest 30% mobiliseeriti, 50% – lepingulised sõdurid, kes sõlmisid lepingu pärast sõja algust ja 10% – lepingulised sõdurid, kes läksid ajateenistusse enne 24. veebruari 2022. Veel 10% tuli kõigilt teistelt. Samas ei olnud lepingulised sõdurid alati vabatahtlikud, keda suudeti propaganda ja värbamisega sõtta meelitada: osa neist olid ajateenijad, kes viidi sunniviisiliselt lepingutele üle.
12. Rubla ebanormaalne tugevnemine sanktsioonide tõttu jätkub. Jüaani kurss Moskva börsil langes 4% – 11,95-lt 11,45 rublale. (kell 18:00 Moskva aja järgi) ja esimest korda alates 8. juunist 2023, langedes alla 11,5 rubla. Päev varem tugevnes rubla Hiina valuuta suhtes 1,7%. Anomaalia põhjuseks on probleemid impordi eest tasumisega, mis süvenesid pärast Moskva börsi vastaste sanktsioonide kehtestamist. Rubla tugevneb kiiresti, väidavad SberCIB analüütikud, vaatamata sellele, et käive jüaani/rubla paaris on oluliselt vähenenud – ehk siis eksportijad on muutunud vähem aktiivseks. „See kõik on tingitud vähesest nõudlusest valuuta järele – hiljutised sanktsioonid võivad raskendada impordi eest maksmist,” järeldavad nad. „Uus sanktsioonide pakett toob tõenäoliselt kaasa suurenenud surve impordile. Märkimisväärselt suureneb meie vastaspoolte suhtes kohaldatavate teiseste sanktsioonide oht,” märgivad Promsvyazbanki analüütikud.
Ka keskpank tunnistab probleemi. Tema esialgsel hinnangul kasvas kaupade väliskaubandusbilansi ülejääk jaanuaris-mais 56 miljardi dollarini võrrelduna 2023. aasta esimese viie kuu 47,6 miljardi dollariga – „tänu impordi olulisemale vähenemisele võrreldes ekspordiga”. Nendel tingimustel võib rubla tugevneda jüaani suhtes – juuni lõpuks on oht liikuda vahemikku 11–11,5 rubla jüaani kohta, väidavad Promsvyazbanki analüütikud. Nad tunnistavad, et olukorra tasakaalustamiseks võib keskpank aasta teisel poolel jüaani müümisest keelduda.
„Me näeme klassikalist olukorda basseini ja kahe toruga,” kirjeldab finantsgrupi Finami juhtivanalüütik Aleksander Potavin rublaga toimuvat, ühest otsast tuöeb valuuta sisse aga teisest see peaaegu välja ei tule. Sarnast olukorda nägime 2022. aasta suvel. See toob valitsuse jaoks kaasa rubla tarbetu tugevnemise.
Jüaan ei muutu odavamaks mitte ainult rubla, vaid ka dollari suhtes, kui arvutada selle kurss ümber rubla. Allahindlus globaalse vahetuskursi suhtes on kasvanud ligi 1,5%-ni, arvutas Ari Capital Management Company asutaja Aleksei Tretjakov. Jüaani langus dollari suhtes peegeldab tema hinnangul probleeme importijate probleemidega lääneriikidest valuutade leidmisel: „Kui varem oli ilmselt Moskva börsil jüaani müünud eksportijate ning dollarite ja eurode nõudlust nõudvate importijate vahel mingi vahekohtu vahendustasu tasumiseks valmis olevate vahendajate kiht on alla 1%, nüüd on protseduur muutunud keerulisemaks. Tekib infovaakum, probleemid börsiväliste pankadevaheliste tehingute kauplemisliinide avamisel, lisaks pole lääne valuutades ülekandevõimaluse säilinud pangad põhimõtteliselt valmis sanktsioneeritud isikutega koostööd tegema.” Kõik see võib Tretjakovi sõnul viia jüaani dollari allahindluse suuruse mitme protsendini.
Sanktsioonide režiimil on väliskaubandusele ka pikemas perspektiivis üldiselt negatiivne mõju, hoiatavad Raiffeisenbanki analüütikud. Samas võib järgmistel kvartalitel mõju impordile olla suurem kui ekspordile: „Kui eksporditarned on suures osas kokkutõmbunud ja stabiilsed, siis aasta alguses import nõrgenes makseraskuste tõttu.” Teisalt, lisavad nad, võib selline olukord kaasa tuua nõudluse edasilükkumise impordi järele, mida saaks võimaluse korral realiseerida soodsamal perioodil.
13. Hollandi peaministri kohalt lahkuv Mark Rutte leppis peaaegu kõigi NATO riikidega kokku, et toetab tema kandidatuuri alliansi uueks peasekretäriks. Rutte ajal sai Hollandist üks peamisi Ukraina sõjalise toetuse toetajaid. Vladimir Putinile ei tohiks anda tolli maast, nagu tegid ekslikult Euroopa suurriigid, kui nad tegid Hitlerile enne Teist maailmasõda järeleandmisi, selgitas Rutte.
Peasekretäri kandidatuuri peavad üksmeelselt toetama kõik 32 riiki, kes on NATO liikmed. Ungari peaminister Viktor Orban, kes traditsiooniliselt pidurdab peaaegu kõiki Euroopa algatusi Ukraina abistamiseks, võttis Rutte vastu sõna. Nüüd aga on Rutte saanud Ungarilt ja Slovakkialt luba, kirjutab Bloomberg.
Orban teatas varem, et Ungari kavatseb saada õiguse mitte osaleda alliansi ühisoperatsioonidel Ukraina abistamiseks. Eelmisel nädalal sai ta NATO praeguse juhi Jens Stoltenbergi nõusoleku. Pärast esmaspäevast kohtumist Orbaniga lubas Rutte lepingut austada. „Selle lubaduse valguses on Ungari valmis toetama Rutte kandidatuuri NATO peasekretäri kohale,” kirjutas Orban teisipäeval X-is (endine Twitter).
Slovakkia president Peter Pellegrini kohtus samuti Hollandi peaministriga. Ta ütles, et toetab Ruttet vastutasuks lubaduse eest, et NATO kaitseb Slovakkia õhuruumi pärast õhutõrjesüsteemide üleandmist Ukrainale.
Vaid Rumeenia, kes on välja pakkunud oma kandidaadi, riigi presidendi Klaus Ioannise, pole Ruttele veel avalikult toetust avaldanud. Rumeenia valitsus teatas aga aprillis, et ei takista Rutte ametisse nimetamist, kui ta võtab selge kohustuse muuta Ida-Euroopa julgeolek NATO prioriteediks ja piirkond saab alliansis suurema esindatuse.
Holland teatas Rutte juhtimisel Ukrainale 5,6 miljardi euro suuruse abi eraldamisest, sealhulgas 4,3 miljardit eurot relvatarneteks. Nende näitajate järgi on riik Kieli maailmamajanduse instituudi andmetel Ukraina liitlaste seas vastavalt 7. ja 5. kohal. Samal ajal oli Holland eelkõige mõnes küsimuses liider, nad olid esimesed, kes nõustusid F-16 hävitajaid Kiievile andma.
Peaaegu aasta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse hoiatas Rutte Atlandi Nõukogus peetud kõnes: „Isegi kui kujutame hetkeks ette, et putin võib Ukrainas edu saavutada… see kõik ei lõpe sellega, ta jätkab. Ajalugu andis meile selle õppetunni.”
Rutte ei loonud analoogiat putini ja Hitleri vahel nagu mõned. Kuid ta võrdles praegust olukorda 1938. aasta „Müncheni lepinguga”, kui Suurbritannia ja Prantsusmaa leppisid rahu säilitamise lootuses kokku Tšehhoslovakkia üleandmises Saksamaale. Briti peaminister Chamberlain ütles läbirääkimistelt naastes: „Ma tõin teile rahu,” millele Churchill vastas, meenutades Ruttele kuulsat lugu: „Suurbritannia pidi valima sõja ja häbi vahel. Suurbritannia valis häbi. Ta sai sõja.”
„Minu jaoks on see täielik analoogia” olukorraga Ukrainas, millest osa putin okupeeris, ütles Rutte toona. Ja putini eelmisel nädalal tehtud ettepanekut alustada rahuläbirääkimisi tingimusel, et Ukraina annab talle kogu Zaporižja, Hersoni, Donetski ja Luganski oblasti territooriumi ning isegi keeldub NATO-ga liitumast, nimetas Rutte „rumalaks”. Tema arvates tehti see „selgelt paanikas”.
NATO uus peasekretär asub ametisse oktoobris, kuid tema kandidatuur tuleb kokku leppida enne alliansi juulikuist tippkohtumist.
14. Venemaa ostab vahendajate kaudu Hiinas kasutatud välismaist varustust, et suurendada relvade tootmist sõjaks Ukrainaga, kirjutab Financial Times viitega Analüütilisele Kõrgema Kaitseuuringute Keskusele (C4ADS). Keskuse analüütikud on tuvastanud automatiseeritud freespinkide ja arvutite arvjuhtimisega (CNC) masinate varivarustusskeemid. Just sellist varustust on vaja kaitsetööstuses töötamiseks. C4ADSi analüütik Allen Maggard usub, et Venemaa relvatootjad „püüavad oma tootmisvõimsust kõigega laiendada”.
Väljaande andmeil kasutab Venemaa Moskva firmat AMG, mis on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse oluliselt suurendanud CNC-pinkide importi. Ettevõte ostab Jaapani ülitäpseid Tsugami masinaid, mida seejärel kasutab Venemaa sõjatööstuskompleksi Kometa ettevõte. Väljaande andmetel on see varustus vajalik õhutõrjesüsteemide, rakettide ja raketisüsteemide tootmiseks.
Tollidokumentide kohaselt ostis AMG 2021. aastal Jaapani tootjalt 600 tuhande dollari väärtuses Tsugami seadmeid. Pärast sissetungi ja sellele järgnenud sanktsioone kasvasid ostud aastaga 50 miljoni dollarini ning Venemaa ettevõte kasutas kahte varivahendajat.
AMG esimene edasimüüja on Amegino, Araabia Ühendemiraatides asuv ettevõte. Ettevõtte veebisait asus algselt Venemaal. Korporatiivluurefirma Diligencia andmetel on Amegino omanik Andrei Mironov. Teine vahendaja on ELE Technology. See ettevõte kujutab endast Ameerika tööpinkide turustaja Grey Machinery Company tütarettevõtet ja asub väidetavalt Illinoisis. Financial Timesi andmetel asub ELE Technology tegelikult Shenzhenis ja nende veebisait on lihtsalt kopeeritud tegelikust Grey Machinery Company ressursist.
Tsugami ütles väljaandele, et ei müünud ühtegi seadet otse ELE Technologyle, kuid samal ajal müüakse Hiina ettevõtte kodulehel praegu kahte Tsugami masinat, mis on toodetud 2001. ja 2005. aastal.
„Näeme, et Venemaale tuuakse sisse masinaid, mis on juba aastakümneid vanad. See viitab nõuetele mittevastavusele kasutatud tööpinkide turul, rääkimata sellest, et tõenäoliselt ei huvita tootjad, kuhu nende tooted pärast müümist jõuavad,” ütles Maggard. Ta lisas, et kuigi masin võib olla üle 20 aasta vana, „ei tähenda see, et see ei oleks võimeline tootma lihtsaid relvakomponente”.
Väljaande andmeil on ettevõtetel Venemaa klientidele masinate ostmisel erinevad rollid. Amegino töötab maaklerina, juhendades Hiina tarnijaid, näiteks ELE, saata vajalikke seadmeid Venemaale. C4ADSi analüütikud leidsid, et Amegino korraldas möödunud aasta alguses ELE-le kaupade tarnimise Venemaale 2,7 miljoni dollari väärtuses. Väljaanne rõhutab, et Tsugami müüb üle 60% kogu oma toodetest Hiinasse.
Tollidokumentide järgi ostis teine Venemaa ettevõte UMIC masinaid ja nende osi 2,9 miljoni dollari eest. Seadmed ise toodeti Iisraelis, Jaapanis, Koreas, Saksamaal, Rootsis ja Šveitsis. Kõikidel juhtudel saadeti masinad Hiinasse ja transporditi partnerite kaudu Venemaale. Arveldamine Hiina poolega toimus jüaanides. Erinevalt AMG-st ei kehtinud UMIC suhtes USA sanktsioonid. UMICi omanikul Julia Karpoval on sama perekonnanimi ja telefoninumber, mis AMG omanikul Jevgeni Karpovil. Venemaa näitustel eksponeerisid ettevõtted ühisstendide.
15. Telefonipetturid on tulnud välja uue viisiga, kuidas venelaste taskust raha varastada, edastab BBC Russian Service. Ründajad helistavad oma ohvritele ja tutvustavad end luureohvitseridena (mõnikord võivad nad veenmise huvides saata messengeris foto valest isikutunnistusest), misjärel süüdistavad nad raha „kandmises” kontodele, kust rahaliselt toetatakse Ukrainat ja ähvardavad kriminaalvastutusele võtmisega. Seejärel paluvad petturid teil neile raha üle kanda. FSB kinnitab selliste kõnede arvu kasvu. Luureteenistus ütles, et selliseid „hoiatusi” pole vaja uskuda, kuna kriminaalasjadest teatatakse mitte telefoni teel, vaid isiklikult. FSB märkis ka, et päriselus ei saada julgeolekujõud kunagi Messengeri kaudu oma isikutunnistuste fotosid.
Just seda tüüpi pettuste ilmnemine Venemaal ei ole üllatav. Pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse intensiivistas Vene Föderatsioon võitlust teisitimõtlevate kodanike vastu ja asus aktiivselt taga kiusama neid, kes on sõja vastu. Ukraina rahalises toetamises süüdi mõistetud venelaste vastu algatatakse reetmise ja terrorismi kohtuasjad, mis ähvardab kohtualuseid kuni eluaegse vangistusega.
Justiitsministeeriumi andmetel püstitasid kohtud Venemaal 2023. aastal 14 aasta rekordi riigireetmis» artikli alusel süüdimõistvate kohtuotsuste osas, mille eest mõisteti aasta jooksul süüdi 39 inimest. Eelmine rekord registreeriti 2022. aastal — 16. Seega kasvas aastaga selle artikli alusel süüdimõistetute arv ligi 2,5 korda.
Jaanuaris teatas juurdluskomitee juht Aleksandr Bastrõkin, et 2023. aastal saatis juurdluskomitee kohtusse terrorismi kriminaalasjad enam kui 360 inimese suhtes, kusjuures pooled uuritud juhtumitest olid seotud kuritegudega, mis on toime pandud interneti kaudu.
Kanali „We Can Explain” arvutuste kohaselt mõistsid Venemaa kohtud 2023. aasta esimese kuue kuuga 39 kodanikku süüdistusega terrorismis. Seda on kaheksa korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Peaprokurör Igor Krasnovi teatel oli Venemaal eelmisel aastal toime pandud terrorikuritegude koguarv 2,5 tuhat. 2022. aastal registreeriti riigis 2,2 tuhat sellist kuritegu.
16. Lühiuudised
9. relvapakett Ukrainale, mille Itaalia kaitseminister Guido Crosetto esitleb, ei sisalda mitte ainult teist SAMP-T õhutõrjesüsteemi, vaid ka partii kaugmaarakette Storm Shadow. Otsus tehakse ametlikult teatavaks kuu lõpuks.
Venemaa välisministeerium on koostöös asjaomaste föderaalorganite ja organisatsioonidega allkirjastanud Põhja-Koreaga laiaulatusliku strateegilise partnerluslepingu, mis lähendab kahte režiimi veelgi.
Ukraina saab 54 iseliikuvat relva RCH 155 selle aasta veebruaris välja kuulutatud 36 asemel, teatab relvatootja KNDS.
Bloomberg : Coca-Cola ja kümned teised ettevõtted on lubanud Venemaalt lahkuda. Nad on siiani alles. Yale’i ülikooli 2022. aasta uuringu kohaselt teatasid rohkem kui tuhat rahvusvahelist korporatsiooni, et nad vähendavad oma tegevust Venemaal, kuid paljud jäid alles.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
