Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. juuni 2024:

vene poole tugev surve (119) tõi edenemisi Kramatorski suunal ja ikka sammhaaval vähemalt kolmes suunas Donetski rinde loodesektoris. Ukraina aktiivsus mitmes rindelõigus pisu tõusuteel ja Venemaal ikka palavust jagus…

1. No ei vähene sadu.

2. Jagus tegevust Venemaa taevas ja mitte vähe.

3. Harkiv: kummagi poole rünnakuid jagus ja rinde jahtumise märke siiski pole.

4. Kupiansk-Kreminna: seni peaga vastu müüri ja sai kinnitust üks Ukraina edenemine Kreminna all.

5. Siversk: uut infot ei tuvastanud ei rünnakute ega muutuste kohta.

6. Bahmut: Soledari suunal suudab seni vene pool sammhaaval edeneda.

7. Donetsk: ikka loodenurk vaikselt käriseb.

8. Lõunarinne: olla tõusnud Ukraina aktiivsus, rindejoones muutusi ei tuvastanud.

9. Herson: vene pool muutus uuesti aktiivsemaks saarte suunal.

10. „Miilitsale” anti käsk massiliselt otsida sõtta saatmiseks venelasi.

11. putin määras oma nõbu tütre asekaitseministri kohale.

12. Venemaa loovutab Hiinale jõe, et see pääseks Jaapani merele.

13. Taani kavatseb sulgeda väinad putini „varilaevastiku” ees.

14. India otsustas osta Venemaa omade asemel Ameerika jalaväe lahingumasinaid.

15. Rheinmetall annab Frankensteini tanki Ukrainale üle.

16. Umbes 34% Ukraina kodanikest toetab uut mobilisatsiooniseseadust.

17. Lühiuudised

Enne tänast lugu:

Venemaa sõda Ukraina vastu on samuti suunatud Euroopa vastu, diktaator putin tahab hävitada rahu kontinendil, destabiliseerib olukorda küberrünnakute ja poliitiliste mõrvadega. Seda väitis Saksamaa välisminister Annalena Baerbock intervjuus väljaandele Süddeutsche Zeitung. „Oleme liiga kaua olnud naiivsed, sulgedes silmad putini jõhkruse ees. kreml destabiliseerib Euroopat küberrünnakute ja isegi poliitiliste mõrvade abil. putini sõda on samuti suunatud meie vastu. Ta tahab hävitada rahumeelse korra Euroopas ning koos sellega võimalikult palju liberaaldemokraate,” ütles ta.

Baerbock märkis, et Vene Föderatsiooni diktaatoril on europarlamentides paremäärmuslikud ja vasakpoolsed käsilased, kes võtavad tema propaganda enda peale „üks ühele”. Baerbock märkis, et kardab Venemaa mõju Saksamaa 2025. aasta föderaalvalimistele. „Viimastel föderaalvalimistel pidin kantsleri kandidaadina isiklikult tunnetama seda jõudu, millega Venemaa võltsuudised ründavad minu kriitilise seisukoha tõttu Nord Stream-2 suhtes,” selgitas ametnik.

Ka teised Euroopa riigid kogevad Venemaa Föderatsiooni mõju ohtu – seetõttu tugevdab Saksamaa koostööd desinformatsiooni tõrjumisel Poola ja Prantsusmaaga, märkis välisminister. Riikliku julgeolekustrateegia kohaselt vaatavad Saksamaa võimud riigi sise- ja välisjulgeolekut põhjalikumalt, resümeeris ta. Bloomberg märkis Ameerika ametnikele viidates, et üha suurem hulk USA vastaseid eesotsas Venemaaga üritab presidendivalimisi mõjutada palgatud kommertsfirmade abil ja kasutades eelkõige tehisintellekti, et õõnestada toetust Ukraina jaoks.

1. Venemaa alustas eile päeval raketirünnakut Poltaava rajooni pihta, mille tagajärjel said kahjustada elektriliinid. Sellest teatas Poltaava piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Philip Pronin. Ta märkis, et praegu on vaenlase rünnaku tõttu ära lõigatud 53 000 kodu- ja 2400 äri ja avaliku sektori tarbijat. OVA juhi sõnul sai tsiviiltaristu rünnaku tagajärjel vigastada 16 inimest. Kannatada said mitmed kõrghooned, lasteaiaruumid, elektriliinid ja garaažid. Varem tabasid venelased tsiviilinfrastruktuuri raketiga Kh-59.

2024. aasta 18. juuni öösel ründas vaenlane Primorsko-Ahtarski oblastist – Venemaa Föderatsioonist Ukrainat kümne Shahed-131/136 tüüpi ründe UAV-ga. Lahingutegevuse tulemusena tulistati Ukraina kaitseväe mobiilsete tulegruppide ja õhuväe õhutõrjeraketiüksuste poolt alla kõik Zaporižja ja Dnipropetrovski oblasti „šahedid”.

Seni pole täheldanud vihmasaju hõrenemist ja jagub seda nii „seenekana” kui „rahena” piiri ja rinde läheduses.

2. Ööl vastu 17. juunit ründasid neli Ukraina drooni Venemaa suurimat terasetehast Novolipetski raua- ja terasetehast (NLMK), teatas ettevõtte pressiteenistus. Ettevõtet tabati aasta algusest neljandat korda. NLMK on Venemaa suurim terasetehas. See toodab umbes 20 protsenti kogu Venemaa terasest. Alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal on tehas tarninud terast vähemalt kaheksale Venemaa ettevõttele, mis on spetsialiseerunud relvade, sealhulgas õhutõrje- ja mandritevaheliste ballistiliste rakettide tootmisele. 2023. aasta 9 kuu müügitulu oli NLMK 524,8 miljardit rubla, puhaskasum 182,1 miljardit rubla. Ettevõtte põhiomanik on Vladimir Lisin. Viimased seitse aastat on ta olnud 3 rikkaima venelase hulgas. Hetkel hinnatakse Lisini varanduseks 22,1 miljardit dollarit, kuid ta ei ole Venemaa sissetungiga seoses ELi sanktsioonide all. EUobserveri diplomaatilised allikad selgitasid seda Belgia positsiooniga, mille territooriumil asuvad mitmed NLMK ettevõtted. Lisaks on ettevõttel tootmisüksused Taanis, Prantsusmaal, Itaalias ja USA-s. Njah…

Ukraina on tabanud mais-juunis ajutiselt okupeeritud Krimmis 15 Venemaa õhutõrjesüsteemi. Sellest teatas Ukraina relvajõudude StratCom.

Rostovi oblastis Asovis läksid täna öösel peale droonide rünnakut põlema naftasaaduste mahutid.

Õhuhäireid oli öösel okupeeritud Krimmis kahel ajal (2 tunnise vahega). Väidetavalt on Kertši lähedal õhutõrje aktiivne. Sevastoopolis ja Simferoopolis kostus õhuhäire ning tuli infot droonide lendudest ning vähemalt ühest meredroonist Sevastoopoli kandis teada anti.

Kurski ja Belgorodi oblastis on läinud igatsugu plahvatuste arv väga kõrgele ja eks näis, kuidas edasi, sest miskit reageeringut on vene poolel vaja, sest olukord kummaski oblastis kipub muutuma nende jaoks liialt palavaks. Ukraina on hakanud tabama juba kõike olulist ning isegi Belgorodi linnas üksikuid rohelisi UAZ autosid jahivad droonid karistamatult. Arvatavalt on peatselt mõlemas oblastis ka mure saabuva talve pärast ja muutuvad koos Ukrainlastega kaaskannatajateks…

3. Harkiv: nagu nädal tagasi arvasin, siis hakkas vene pool tõstma survet tervel rindel ja rünnakute arv mõlemas rünnakusektoris on oluliselt tõusnud. Nii Venemaa kui ka Ukraina allikad teatavad rasketest kokkupõrgetest rinde läänesektoris Hlõbokes ja Ukraina rünnakute taastamisest Lukjantsi suunas Harkivi oblastis. Ukraina soovib Venemaa pealetungi algfaasis Harkivi oblastis kaotatud positsioone tagasi saada nii seal päris kuumaks ongi läinud. Päevi tagasi ringelnud kõlakas väiksest Ukraina edenemisest Hlõbokes sai üleeile kinnitus, kui kaartidele ilmus märge haallis alas asuva küla loodeservas asuva kvartali hõivamisest.

Ainult Vovtšanski osas oli neid 10. Osa neist on seotud Vovtšanski linnas oleva Vovza jõe põhjakaldal oleva u 250x250m suuruse tööstusala vabastamisega kotist. U nädal tagasi õnnestus vene poolel seal asuv tehas vallutada aga rinde eesliinist lahutab seda 200 m halli ala ja seal hoonete vahel ei saa vene pool siiani püsivalt ühtki possat loodud ja üritab tugevalt, et see rajada. Üks Ukraina võitleja kirjeldas olukorda selliselt, et nad ei tahagi seda tehase ala hetkel tagasi võtta, sest vene poole ponnistused rajada selleni turvalist koridori on heaks sihtmärgiks ja vene poole kaotused piisavalt suured, et hetkel siin miskit muuta.

Ringleb ka kõlakas, et seal on kotis 50-200 vene soldatit ja olla neil plaanis alla anda, eks näis.

Rindejoones pole küll juba nädal siiski suuri muutusi tuvastanud aga arvan, et surve tõusu peaks veel jätkuma ja pole ka näinud erilist suurt tankide kasutamise aktiivsust, kuigi neid siin suunal üks polgu jagub seisab. See seltskond on küll varasemalt tugevalt Izjumi vabastamise käigus kannatada saanud aga arvatavalt on aasta andnud sellelegi üksusele enda täiendamise aega ja suurt polgu ressurssi kasutamist pole veel siin rindel näinud.

Vene kanalid kurdavad Ukraina pidevate pommitamiste üle, eriti AASM Hammeri pommidega Vovtšanski linnas. 250 kg plahvatavat staffi selles elukas on, sestap mõju ka kaugelt filmitud videol päris mõjusalt toimivana näha on.

4. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute arv jätkuvalt kõrgel ja jagub seda juba rohkematele suundadele ning väga aktiivselt proovitakse seni rahulikumates olnud lõikudes Ukraina kaitse tugevust. Kokku andis eile õhtuse seisuga Ukraina teada 27 vene poole rünnakust siin rindel ja seni pole ka üliaktiivne vene lennunduse toetus suutnud muuta rindejoont, mis juba pikemat aega on meeldivaks üllatuseks.

Üleeile ilmus kinnitus kaartidele kõlakast, et Kreminna metsas suutis Ukraina vallutada mõned vene possad ja terve ühe metsakvartali rinde lõunaservas.

5. Siversk: kuidagi vaikne oli siin eile.

6. Bahmut: Soledari lõik teeb järjest enam muret ja kipub siin vene pool sammhaaval juba paar nädalat edenevat Kramatorski suunal, eilegi said nad Rozdolivkas mõningast edu, jõudes küla lääneossa raudteede lähedale. Tõenäoliselt on kogu küla hall tsoon.

Kramatorski suunas hõivasid kaitseväelased vene „kilpkonnatanki” T-62 ja vangistasid ka kolm selle meeskonnaliiget. See on esimene teadaolev juhtum, kui Ukraina sõjaväelastel õnnestus vaenlase sarnane tehnika „trofeetada”.

Pisu meeldivam on seis ülejäänud rindel, kus tugevad vene poole ponnistused pole edu toonud, kuigi nii mõnigi vene blogija üritab positiivseid uudiseid siit suunalt üles riputada, aga ühtki kaardimuudatust siiski mitte.

7. Donetsk: kui mujal hetkel rinne peab, siis loodesektoris pole seis parananenud ja vene poole edenemisi vähemalt kolmes suunas jagus. Küll ei miskit ohtlikku ja arvatavalt pigem Ukraina annab aega uue kaitseliini rajajatele, milleni lähimast kohast on veel 2,5 km minna. Loodan, et siin asuv kõrgendiku serv ja mõned veeliinid soodustavad seda.

Miks tugev surve Krasnohorivka linnas enam vene poolele edu pole toonud, on hetkel endale teadmata ja kõik enda negatiivsed prognoosid on mõnuga õhku haihtunud.

Novomõhailivka suunal suured põllumassiivid saavad järjest enam koduks uutele hävinud soomuselukatele. Küll on märgata ründavates kolonnides olevate soomusühikute arvu vähenemist ja uuesti proovitakse u 3-5 ühikuga korraga. Vist varasemad päevad kui 10-20 ühikut soomust mitmel suunal korraga ära hävitati, on teinud vene poolt ettevaatlikumaks.

8. Lõunarinne: vähemalt üks vene blogija väidab, et Ukraina aktiivus olla tõusma hakanud.

Berdjanski suund: Staromajorske suunal olla hakanud Ukraina vastu ründama, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

Tokmaki suund: vene poole kurtmist, et suur kogus Ukraina kamikaze droone teeb liiga ja neid järjest rohkem taevasse lisanduvat.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: vene pool on uuesti aktiviseerunud rünnakutega Dnepri deltas asuvate saarte suunal. Krõnki suunal ikka mõni proov oli, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.

10. Uurimiskomitee (IC) ja siseministeeriumi (MVD) töötajad olid kohustatud värbama Ukraina-vastasesse sõtta süüdistatavaid ja kahtlustatavaid. Asutuste juhtkond saatis sellised juhised kõigile piirkondlikele osakondadele juba mitu kuud tagasi, kirjutab Baza. Nüüd pakuvad politsei ja uurijad süüdistatavatele ja kahtlusalustele allakirjutamist kaitseministeeriumiga lepingule, et nad saadetaks rindele vastutasuks kriminaalasja lõpetamise eest „rehabiliteerivatel kaalutlustel”. Lisaks peavad korrakaitsjad haldusjärelevalve all olevate inimeste hulgast otsima vabatahtlikke. Selle tegevuse tulemusena tuleb esitada aruanne ettepanekute arvu ja sõlmitud lepingute kohta.

Aprilli lõpus teatas õigusringkond, et uurijad hakkasid süüdistatavaid sõtta agiteerima. Süüdistatavatele antakse eridokument nimega „Selgitus”, mis sisaldab kriminaalkoodeksi sätteid, mis võimaldavad kohtuasja lõpetada seoses ajateenistusse kutsumisega mobilisatsiooniperioodil või lepingu sõlmimisega relvajõududega. Lepingud värbatutega sõlmivad sõjaväelased. Teenistusse ei võeta neid, kes on süüdi mõistetud pedofiilia, terrorismi, sabotaaži, riigireetmise, palgasõdurite ja mõne muu eriti raskete kuritegude alusel.

Riigiduuma võttis märtsis vastu seaduse kaitseministeeriumiga lepingu sõlminud isikute kriminaalvastutusest ja karistusest vabastamise ning karistusregistri kustutamise kohta. Mõni aeg enne seda ei saanud sõdima nõustunud vangid putinilt armu. Nüüd antakse neile „tingimisi vabastamine” ja nende lepingud kaitseministeeriumiga uuendatakse automaatselt, mis takistab neil lahingutsoonist lahkumist kuni sõja lõpuni.

Varem oli erandiga enam kui 30 tuhat Wagneri PMC osana sõjas osalenud vangi, kes said 6 kuu sõdimise järel armu.

14. juunil ütles putin, et Ukraina rindel on 700 tuhat vene sõdurit. Nädal varem kinnitas ta, et praegu pole uut mobilisatsioonilainet vaja, sealhulgas seetõttu, et kaitseministeerium jätkas aktiivset lepinguliste sõdurite värbamist. Tema sõnul on aasta algusest sõjaväkke registreerunud üle 160 tuhande inimese.

Kaitseministeeriumi uus juht Andrei Beloussov teatas varem, et võimud uut mobilisatsioonilainet ei kavanda. Tema sõnul on vene armeel probleeme kaadri värbamisega, kuid need lahendatakse plaaniliste meetmetega, nagu kodanike ajateenistusse kutsumine ja lepingute sõlmimine.

11. putini sugulane Anna Tsivileva sai kaitseministri asetäitjaks. Tema ametisse nimetamise määrusele kirjutas alla riigipea ise. Briti valitsuse sõnul on Tsivileva putini nõbu tütar, mis tähendab, et ta on tema sugulane. Tema abikaasa Sergei Tsivilev juhtis mais energeetikaministeeriumi, varem oli ta Kemerovo oblasti kuberner. Tsivileva ise juhib riiklikku fondi „Isamaa kaitsjad” Ukrainaga sõjas osalejate toetamiseks.

Uuel ametikohal hakkab ta vastutama sõjaväelaste sotsiaal- ja eluasemetoetuse korraldamise eest, teatas kaitseministeerium. Ta peaks viima need protsessid „uuele kvalitatiivsele tasemele, kus inimene on kesksel kohal”. Lisaks jälgib Tsivileva ministeeriumi suhtlemist sihtasutusega „Isamaa kaitsjad”.

putin kaasas kaitseministeeriumisse ka Leonid Gornini ja Pavel Fradkovi. Nad määrati osakonnajuhataja asetäitja ametikohale, esimeseks asetäitjaks sai Gornin. Varem töötas ta rahandusministeeriumi juhi esimese asetäitjana. Kaitseministeeriumis hakkab Gornin jälgima relvajõudude rahalise toetamise küsimusi, sealhulgas rahavoogude läbipaistvuse suurendamist ja eelarvevahendite tõhusa kasutamise jälgimist.

Endise peaministri ja välisluureteenistuse (SVR) endise juhi Mihhail Fradkovi noorim poeg Pavel Fradkov oli enne uude ametisse nimetamist presidendi asjade juhi esimene asetäitja. Tema vastutusalasse jäävad omandi- ja maakorralduse küsimused, samuti rajatiste rajamine kaitseministeeriumi ja rahvamajanduse vajadusteks.

Samal ajal vallandas putin endise kaitseministeeriumi juhi sergei šoigu meeskonnast kaks inimest: Ruslan Tsalikov ja Pavel Popov kaotasid asekaitseministri ametikoha. Nad on šoiguga koostööd teinud ajast, mil ta juhtis eriolukordade ministeeriumi.

Sarnastelt ametikohtadelt vabastati ka Nikolai Pankov ja Tatjana Ševtsova. Esimene tuli kaitseministeeriumisse 2001. aastal, kui ministeeriumi juhtis Sergei Ivanov. Teine oli järgmise ministri Anatoli Serdjukovi meeskonnas ja säilitas oma positsiooni pärast šoigu saabumist.

12. Venemaa ja Hiina valmistuvad alustama läbirääkimisi Hiina laevade vaba läbipääsu üle mööda Jaapani merre suubuvat piirijõge Tumannaja, teatab Nikkei Asia. Jõgi, mis voolab mööda Hiina Rahvavabariigi ja Põhja-Korea piiri ning seejärel mööda Venemaa Föderatsiooni ja KRDV piiri asub maadel, mis kuulusid kuni 19. sajandi keskpaigani Hiinale. Praegu saavad Hiina laevad mööda jõge sõita ainult Fanchuani külani ja neil puudub juurdepääs alamjooksule – 15-kilomeetrisele lõigule, mis võimaldab juurdepääsu merele.

Jõe saatust arutati mais toimunud läbirääkimistel putini ja Hiina presidendi Xi Jinpingi vahel, märgib Nikkei. Visiidile järgnenud ametlik avaldus sisaldas klauslit Vene Föderatsiooni ja Hiina osalemise kohta „konstruktiivses dialoogis” Põhja-Koreaga seoses Tumannaja jõega. Hiina laevade läbipääsu takistab veel nõukogude aastatel Vene Föderatsiooni ja KRDV piirile ehitatud Sõpruse sild. Nikkei sõnul kaalub Peking 7-meetrise ehitise lammutamist ning plaanib ka jõge selle alamjooksul laiendada.

Hiina võimud on aastaid taotlenud Moskvalt luba laevadega jõe läbimiseks, kuid on kohanud vastupanu, kirjutab Nikkei. Nüüd, kui Hiinast on saanud Venemaa suurim kaubanduspartner ning kremli sõltuvus Hiina naftatarnetest ja tehnoloogiaostmistest on muutunud kriitiliseks, on teemaga edasi mindud. Aasta tagasi käis idee Ida majandusfoorumil välja Renmini ülikooli finantsuuringute instituudi dekaan Wang Wen. Ta on kindel, et ka Pekingist sõltuv ja kremliga sidemeid laiendav Põhja-Korea nõustub projektiga.

Vene-Hiina läbirääkimised Tumannaja jõe üle tekitavad Jaapanis muret. Tõenäoliselt antakse relvastatud rannavalvelaevadele juurdepääs ka Jaapani merele, ütleb Kyushu ülikooli professor Chisako Masuo. Hiina pretendeerib Senkaku saartele ja tema laevad võivad pääseda vaidlusalusele territooriumile, mis tähendab, et Jaapani rannavalve peab oma vägesid piirkonnas suurendama, ütles Masuo.

2000ndate aastate keskel nõustus putin juba Tarabarovi, Vinogradovi, Koreiski, Romaškini saare ja osa Amuuri jõel asuvast Bolšoi Ussuri saarest üle andma Hiinale. 2023. aasta augustis esitles Hiina riigile kuuluv standardkaartide kartograafiline teenus 2023. aasta geograafiliste kaartide komplekti, milles kogu Suur Ussuri saar määrati HRV territooriumile. Kaardi seletuskirjas öeldi, et see „koostati Hiina ja teiste maailma riikide piiride kujundamise riiklike standardite kohaselt”.

13. Taani võimud valmistavad ette meetmeid sadadest tankeritest koosneva varilaevastiku vastu, mille kreml on Lääne sanktsioone mööda minnes nafta transportimiseks kokku pannud. Taani välisminister Lars Lokke Rasmussen ütles esmaspäeval, et riik, mis kontrollib võtmeväinasid, mille kaudu jõuab maailmaturule iga kolmas barrel Venemaa naftaekspordist, arutab võimalust piirata varitankerite liikumist Läänemerel.

„On laialdane üksmeel, et varilaevastik on rahvusvaheline probleem, mis vajab rahvusvahelist lahendust,” ütles Rasmussen. Vene barreleid vedavad tankerid tekitavad Taani võimude hinnangul keskkonnaohtu: reeglina on tegemist vanade, umbes 20 aasta vanuste vanarauaks läinud laevadega, millel pealegi puudub rahvusvaheline kindlustus, sealhulgas naftareostuse vastu. Taani peab läbirääkimisi teiste Läänemere piirkonna riikidega, aga ka EL-i liikmesriikidega, ütles Rasmussen. „On oluline, et kõiki uusi meetmeid saaks praktikas rakendada ja et need vastaksid rahvusvahelisele õigusele,” ütles minister Reutersile.

Kaks Soome lahe kaldal asuvat sadamat Leningradi oblastis – Ust-Lugas ja Primorskis – laadivad iganädalaselt keskmiselt 13-16 tankerit välismaale saatmiseks. Nende kaudu toimub Kpleri sõnul kolm neljandikku Venemaa naftafirmade peamise kaubamärgi Uurali naftaekspordist.

Peaaegu kogu seda naftat transpordivad varilaevad, tunnistas rahvusvaheline P&I klubide grupp aprillis. Kindlustusandjate hinnangul on varju jäänud umbes 800 tankerit, mis olid varem kindlustatud lääne firmade poolt. Seetõttu ei saa ei kindlustusandjad ega riigid jälgida sanktsioonide täitmist, sealhulgas hinnalage, mis keelab Venemaalt nafta müümise üle 60 dollari barreli eest.

Alates 2023. aasta oktoobrist on USA alustanud sanktsioonide kehtestamist varitankerite vastu, kandes musta nimekirja peaaegu 40 laeva. Selle kampaania raames said sanktsioonid 21 Sovcomfloti tankerit ning 2024. aasta veebruaris sai sanktsioonid ka ettevõte ise, mis enne sõda omas maailma suurimat väiketankerite laevastikku (klass Aframax).

kreml vastas sellele katsega varjata laevu Aafrikas, registreerides need ümber Gabonis. Vähemalt 50 varem Libeeria lipu all sõitnud Sovcomfloti tankerit said uue registreerimise, ütlesid olukorraga kursis olevad allikad Wall Street Journalile. Nad ütlevad, et praegu on Gabonis registreeritud üle 100 tankeri, mis on kuus korda rohkem kui enne sõda, ja kahel kolmandikul neist on läbipaistmatud omanikud.

Varilaevastik koosneb peaaegu eranditult vanadest tankeritest. Kpleri ja P&I International Groupi andmetel moodustasid möödunud talvel 15–20 aasta vanused (ja ilma Lääne kindlustuseta) tankerid ligi 58% Venemaa naftaekspordist Läänemerel (58 miljonit barrelit). Isegi vanemad laevad vedasid 14,8 miljonit barrelit.

Suurbritannia on seotud plaanidega piirata tankerite liikumist Baltikumis, ütles Soome välisminister Elina Valtonen mai lõpus. „Me otsime mitmeid viise, kuidas muuta elu keeruliseks mitte ainult nende laevade jaoks, vaid ka nende riikide jaoks, kelle lipu all nad sõidavad,” hoiatas ta.

Kuigi rahvusvaheline õigus (eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsioon) tagab Valtoneni sõnul meresõiduvabaduse, on need seadused „kirjutatud täiesti erineva maailma jaoks”. „Kasutame rahvusvahelisi organisatsioone ja vaatame ka seda, mil määral võimaldab rahvusvaheline mereõigus sellist vedu tõhusalt keelata,” ütles minister.

Läänemere hüpoteetiline sulgemine Venemaa naftale oleks šokk Venemaa majandusele ja eelarvele, mis on kolmandiku võrra täidetud „musta kulla” maksudega. Venemaal pole praktiliselt mingeid alternatiivseid viise selliste naftamahtude eksportimiseks välismaale, ütleb Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali Berliini Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse teadur Sergei Vakulenko.

Barentsi mere eksporditerminalid on piiratud võimsusega ning sinna saab naftat tarnida vaid raudteed pidi, samas kui Hiina ja Kaug-Ida transporditeed on täielikult ummistunud ning neid mööda pole võimalik täiendavat naftat saata, juhib Vakulenko tähelepanu.

14. India kavatseb oma armee teenistuses oleva enam kui 2000 vene konstrueeritud jalaväe lahingumasinat BMP-2 asendada uusima põlvkonna Ameerika soomustransportööridega Stryker, kirjutab Times of India. Väljaande sõnul on läbirääkimised Ameerika Ühendriikidega selles küsimuses „edasijõudnud faasis”.

Eeldatakse, et esimeses etapis ostab New Delhi Ameerika välissõjalise müügi (FMS) programmi raames teatud arvu Strykereid, seejärel rajavad riigid oma ühise tootmise Indias. Koostöö viimane etapp peaks olema nende masinate tulevaste versioonide väljatöötamine.

Soomustransportöörid Stryker kohandatakse India maastiku tingimustega, sealhulgas Ida-Ladakhi ja Sikkimi kõrgete mägipiirkondadega. India kaitseministeerium hindab plaani, et tagada selle vastavus maaväe mehhaniseeritud jalaväepataljonide operatiivvajadustele ning tehnoloogia antakse üle USA India partnerile, kelleks võib olla riigile kuuluv kaitseettevõte või eraettevõte.

Washington edendab projekti aktiivselt osana oma laienevast kaitsepartnerlusest Indiaga. USA kaitseminister Lloyd Austin märkis, et koostöö ühistootmise rajamisega rõhutab USA-India sõjaliste suhete strateegilist tähtsust, mille raames on riigid alates 2007. aastast sõlminud 22 miljardi dollari väärtuses tehinguid.

General Dynamics Land Systemsi poolt välja töötatud soomustransportöör Stryker on kaheksarattaline lahingumasin, mis on varustatud 30 mm kahuri, 105 mm liikurrelva ja monteeritud keraamilise soomukiga, mis tagavad parema kaitse. Sõiduki sõiduulatus on 483 kilomeetrit ja maksimaalne kiirus umbes 100 km/h. Strykeril on teiste kergete sõjaväesõidukitega võrreldes parem kaitse improviseeritud lõhkeseadeldiste (IED) eest ja seda saab transportida India õhujõudude juhitavate Chinooki helikopteritega.

14. juunil teatasid Reutersi allikad, et USA taotleb Indiat, et ta sõlmiks suure lepingu mereseiredroonide MQ-9B SeaGuardian tarnimiseks. Tehingu summa on hinnanguliselt 2–3 miljardit dollarit. Valge Maja loodab selles küsimuses edu saavutada 22. juunil toimuval India peaministri Narendra Modi riigivisiidil Washingtonis.

15. Saksa relvafirma Rheinmetall tarnib Ukrainale uue Frankensteini tanki, mis suudab alla tulistada Vene rakette ja droone. Rheinmetalli maapealsete süsteemide osakonna juhataja Bjorn Bernhard ütles seda intervjuus Bildile, vahendab Telegraph. Ta nentis, et uue tanki aluseks saab olema Leopard 1 ning selle kerele paigaldatakse moodsaim Skyrangeri õhutõrjesüsteem. Materjalis öeldakse, et Skyrangeri süsteem on võimeline tõrjuma ohtusid lühikese vahemaa tagant. Eelkõige on jutt drooniparvedest ja suurtükitulest, mida peetakse Ukraina rindel üha enam määravaks.

„Leopard 1 peamisi lahingutanke on palju rohkem, mille šassiile saaksime paigaldada Skyrangeri torni koos 35 mm automaatkahuriga,” ütles Bjorn Bernhard. Ukraina armee on saanud juba umbes 100 standardkonfiguratsioonis Leopard 1 tanki, kuid Ukraina ametnikud on korduvalt nõudnud suuremat toetust õhutõrje näol Venemaa droonide pidevate rünnakute taustal, kirjutavad ajakirjanikud.

„Oleme keskendunud Ukraina pikaajalisele perspektiivile. Me ei tarni lihtsalt varustust ja seejärel eemaldame seda – me näitame, et oleme seal püsivalt ja toetame Ukrainat,” rõhutas Bernhard.

16. Umbes 34% Ukraina kodanikest toetab uut mobilisatsiooniseseadust. Sellest annavad tunnistust KMIS-i poolt mai lõpus MOBILIZE projekti raames läbi viidud sotsioloogilise uuringu tulemused. Vastajatel paluti nõustuda või mitte nõustuda väitega „Toetan uut mobilisatsiooniseadust”. Selle väitega nõustus (mõnevõrra või täielikult) 34% vastanutest. 20% ei nõustunud mõnevõrra ja 32% ei nõustunud täielikult (ja veel 14% ei vastanud küsimusele). Veidi väiksem protsent mobilisatsiooniseaduse toetajaid on Ukraina lääneosas.

Ukrainlased ei suhtu uude mobilisatsiooniseadusesse selgelt. Sotsioloogid on rõhutanud, et väitega mittenõustumine ei tähenda seda, et inimesed on sellele vastu (veel vähem näitab suhtumist mobilisatsioonivajadusse või vajadusesse vaenlase vastu tõrjuda). „Kindlasti on osa mittenõustujatest oponendid. Samas võib teine osa mitte nõustuda vaid teatud seaduse komponentidega või olla vaoshoitud, neutraalse suhtumisega,” selgitas KMIS.

Sotsioloogide hinnangul on väljendunud suhtumise puudumine seadustesse tingitud arusaamast, et riik vajab värbamisprotseduure parandamist, enda hirmude ja murede tagajärg, aga ka asjaolu, et seadus ise hõlmab erinevaid valdkondi.

Uuring viidi läbi 26. maist 1. juunini MOBILIZE projekti raames, mis hõlmab nelja riiki: Ukrainat, Poolat, Argentinat ja Marokot. Projekti esmane eesmärk on koguda teavet kodanike hoiakute (ja isiklike kogemuste) kohta protestidesse ja migratsiooni ning muude poliitiliste, sotsioloogiliste ja demograafiliste tegurite kohta. Telefoni teel küsitleti 2011 riigi kontrolli all olevatel aladel elavat ukrainlast.

Kaitseministeeriumi andmetel oli mai seisuga vabatahtlike ja kaitseväe ridadesse mobiliseeritute suhe 1:3.
18. mail jõustus mobilisatsiooniseadus – ajateenijad peavad 60 päeva jooksul uuendama oma sõjaväelise registreerimise andmeid.

17. Lühiuudised

Kanada ei plaani veel oma sõjalisi instruktoreid Ukrainasse saata. Kaitseminister Bill Blair teatas sellest briifingul.

17. juuni seisuga on umbes 2 miljonit ukrainlast uuendanud oma sõjaväelise registreeringu andmeid. Sellest teatas asekaitseminister Jekaterina Tšernogonko.

2023. aastal kasvasid kulutused tuumarelvadele maailmas rekordilise 91,4 miljardi dollarini. ICANi andmetel kulutasid tuumaarsenalidele kõige rohkem USA, Hiina ja Venemaa.

Bundestagis lahvatasid vaidlused Ukrainast pärit immigrantidele maksmise üle. Vaba Demokraatlik Partei usub, et Berliini sotsiaaltoetused võimaldavad paljudel osariigi töövõimelistel ukrainlastel tööd mitte saada.

Odessas esitleti Ukraina uusimat meredrooni Stalker 5.0. Sündmus leidis aset Musta mere julgeolekufoorumi üritusel, teatab kohalik väljaanne Dumskaja. Meedia kirjutab, et drooni korpus on must läikiv plastik, drooni pikkus on 5 meetrit ja laius 1,2 meetrit Väljakuulutatud kiirus on umbes 75 kilomeetrit tunnis (üle 40 sõlme). Droon on varustatud Starlinkil põhineva videoside- ja juhtimissüsteemiga ning ühe eksemplari maksumus on umbes 60 000 eurot, vahendab meedia. Teatavasti on drooni keres spetsiaalne sektsioon – sellega saab toimetada vett, toitu, sõjatehnikat ja muud lasti saartele või rannikualadele, kus kaitsevägi paikneb. SMI kirjutab, et drooni saab kasutada ka luureks ja rannikupatrullimiseks mere- ja jõepiirialadel.

Ukraina presidendi kantselei kontrollib teavet selle kohta, et Iraak ja Jordaania on rahutippkohtumise kommünikee alusel oma allkirjad tagasi võtnud.

Ukraina luure teatas: Krimmi silla hävitamisel poleks praegu „sama mõju”, sest Venemaa sõjalises logistikas seda peaaegu ei kasutata.

Kahjuks kaotas eile Ukraina Rumeeniale eile 0:3 aga täna on juba uus päev.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised