Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 14. juuni 2024:

vene surve tõus paljudes sektorites jätkus, kuid tõid vaid kaks edenemist ning pigem prognoosib veelgi suuremat surve tõusu ja oht rindest läbimurdmiseks kasvab. No ikka päris palavaks läks jälle Venemaal…

1. Kaks suuremat öist rünnakutelainet Ukraina suuremate linnade suunal.

2. No ikka päris palavaks läks jälle Venemaal…

3. Harkiv: muutusi küll rindejoones ei tuvastanud, aga prognoosib vene poolse surve tõusu.

4. Kupiansk-Kreminna: jätkuvalt meeldiv päev ehk siis muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Siversk: ikka Siverski poole ja tõusvas intensiivsuses, seni veel edutult.

6. Bahmut: otsib vene pool suundi, et suuta liikuda Siverski ja Kramatorski poole, üks edenemine siiski ka tuli.

7. Donetsk: ikka loodenurgas sammhaaval, mujal rinne pidas, kuigi pooled vene rünnakud siin rindel.

8. Lõunarinne: muutusteta.

9. Herson: mis kala selle 5 rünnakuga päevas vene poolelt on, pole veel aru saanud

10. USA ja Ukraina sõlmisid 10-aastase julgeolekulepingu.

11. Endise NSV Liidu riikide (need lõunapoolsed) pangad lõpetasid pärast Ameerika sanktsioone rublade vahetamise dollariteks.

12. India nõudis Venemaalt oma Ukraina sõtta meelitatud kodanike tagastamist.

13. Hiina pankade Venemaal asuvad tütarettevõtted on peatanud maksed dollarites ja eurodes.

14. Hiina alustas Šveitsi tippkohtumise eel lobitööd Ukraina alternatiivse rahuplaani nimel.

15. Leedu kehtestas kohe pärast kooli kohustusliku ajateenistuse.

16. Lühiuudised

Jätkuvalt on väga kõrge vene poolelt liugpommide (73) heitmine Ukraina possade suunas ning kamikaze droonide (u 600) arv õhus rääkimata kaudtuleüksuste tööst. Ukraina küll suudab kaudtuleüksusi üllatavalt tihedalt ära noppida ja oluliselt on tõusnud nii erineva vene seire kui sidetehnika tabamine vene poole tagalas ning võimalik, et see on hakanud mõju avaldama vene poole töö täpsusele Ukraina possade suunal.

1. Kell 06:02 kuulutati Kiievis välja õhurünnaku häire ja mõne minuti pärast kostis plahvatus – arvatavasti linnast väljas, teatavad LIGA.net korrespondendid.

Samuti kostis Hmelnõtski oblastis plahvatuste helisid – sellest teatasid Suspilnõi ajakirjanikud.

Ka ööl vastu 14. juunit kuulutati Kiievis ja paljudes Ukraina piirkondades välja õhuhoiatus seoses vaenlase rünnakuga, kasutades shahed tüüpi rakette ja ründedroone. Häire kestis 03:00-04:42.

Raketid avastati Kiievi, Tšerkassõ ja Vinnõtsja oblastite piiridel. Õhujõud teatasid rakettide liikumisest Kamenets-Podolski, Zolotšivi, Kolomõja, samuti Rivne, Hmelnõtski ja Starokonstantinovi suunas.

Piiri- ja rindelähedal muutusi ilmateates kahjuks polnud.

2. Moskvas asuvas Suhhoi disainibüroos, mis on Venemaa üks juhtivaid lennukite arendusettevõtteid, puhkes tulekahju.

Varahommikul hakkas tulema sõnumeid, et droonid ründasid massiliselt Venemaa Föderatsiooni Rostovi piirkonda. Kohalike elanike sõnul toimus Morozovski sõjaväelennuvälja piirkonnas suur hulk plahvatusi. Samuti teatatakse, et toimus kuni 30 plahvatust ja ühes piirkonnas oli näha tulekahju maapinnal.

Plahvatusi oli kuulda ka Doni-äärse Rostovi kohal.

Droonid ründasid Venemaa Föderatsioonis Voroneži oblastis asuvat naftabaasi. Oblastijuht teatas, et Voroneži oblastis Liskinski rajoonis üritati rünnata naftabaasi. Esialgsetel andmetel kahjustasid mitmed droonid kergelt kütusepaake.

Abonendid teatavad tõsistest probleemidest internetiga mõnes Sevastoopoli piirkonnas, traadiga internetti pole üldse ja see on peaaegu kõik mobiilne.

Kursk ja Belgorod ikka ägavad.

3. Harkiv: vene armee kandis Harkivi oblastis pealetungi ajal „astronoomilisi” kaotusi, ütles anonüümseks jääda soovinud NATO ametnik European Pravdale. Väljaande allika sõnul võivad vene armee kaotused Harkivi lähistel ulatuda 1000 inimeseni päevas. „Saavutused Harkivi oblastis tunduvad olevat olnud Venemaale üsna kõrge hinnaga,” märkis alliansi esindaja. Njah, Ukraina siiski sellistest numbritest ise teada pole andnud…

Hetkel tundub, et vene pool hakkab siin survet veelgi tõstma ning lükkas aktiivsemalt töösse 138. kaardiväe motolaskurbrigaadi (Viiburi kandist pärit). Muutusi küll eile rindejoones ei tuvastanud, aga pisu tuli rõõmusõnumeid paarilt Ukraina blogijalt, et Harkivist põhjapool on hakanud oluliselt tõusma rajatavate kaitseehitiste arv ja kvaliteet.

4. Kupiansk-Kreminna: no ei saa hetkel vene pool edasi, juba on hakatud uuesti proovima ka rinde keskmises osas…

5. Siversk: tundub, et vene poolel on tõsisem plaan Siverski suunal ja sellest annavad ka vene blogijad märku, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud aga rünankute tugevuse kasvu eeldab.

6. Bahmut: vene pool on hakanud suurendama rünnakute survet möödumaks Tšassiv Jarist, kuhu otse peale pole juba pikalt edasi saadud. Eks nii Kramatorsk kui Siversk oleks mõlemad magusad sihtmärgid…

Soledarist põhjas suutis vene pool kahes lõigus läheneda Rozdolivka asula poole u 1 km ja nüüd on asulani vaid lage põld laiusega 500 m. Pisu enam tuli Ukraina poolelt kurtmist, et ka siin rindelõigul on vene droonide arv oluliselt õhus tõusnud.

Teiseks Tšassiv Jarist möödumise suunaks on saanud Klišiivka, kus on vene rünankute konveieri töö õite tihedaks läinud. Eile küll nende edenemisi ei tuvastanud, aga selline surve võib lõpuks edu tuua, kui Ukraina siia suunale täiendavad vahendeid ei suuna. Kõrgele tõusnud vene rünnakute arv tervel rindel seab vähemuses oleva Ukraina pinge alla, sest pole piisavalt reserve (nii inimesi kui vahendeid) kõikidesse lõikudesse appi toomiseks ja vist selliselt surudes loodabki vene pool kuskil siiski läbimurret saavutada. Järjest enam näeb nii üksikute soomukite (ikka jalavägi ka peal) sööste Ukraina kaitseliinide poole kui kasvanud rünnakukolonnide suurusi ja kipuvad kohati isegi juba sinna 20 ühiku soomuseni. Selline mass ja ka üksiskute soomukite sööstud seavad pinge alla iga rindelõigu. Esmalt ei saa tähelepanu ja valmisolek hetkekski langeda ja teiseks, kas jätkub piisavalt vahendeid suurema rünnakukolonni tõrjumiseks.

7. Donetsk: pooled rünnakud ikka siin rindel. Rinde loodeserv teeb ikka läänesuunalisi muutusi ja eile suutis vene poole edeneda läbi üleeile vallutatud Novopokrovske külast veelgi u 500 m lääne suunal. Mujal siiski rinne pidas, mis nii suure rünnakute laviini järel isegi pisu meeldiv on.

8. Lõunarinne: päris vaikne siiski pole.

Berdjanski suund: ikka üritavad suruda Staromajorske ümber, eile see muutusi ei toonud.

Tokmaki suund: pisu vaiksem.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: tavaline 5 rünnaku päev muutusi toomata. Kas iga suurem üksus peab päevas vähemalt ühe rünnaku tegema, et saaks päeva korda läinuks deklareerida…

10. USA president Joe Biden ja tema Ukraina kolleeg Vladimir Zelenski allkirjastasid 10-aastase kahepoolse julgeolekuleppe, edastab Reuters. Dokumendi eesmärk on tugevdada Ukraina kaitset Venemaa agressiooni eest.

Itaalias G7 tippkohtumise ajal allkirjastatud leping on dokumendist tulenev järgmine samm Ukraina NATO liikmelisuse suunas. Protokoll näeb ette ka kahe riigi kõrgete ametnike 24 tunni jooksul kohtumise Ukraina vastu suunatud rünnaku või rünnakuohu korral. Kohtumisel arutavad Kiievi ja Washingtoni esindajad reageerimismeetmeid ning otsustavad, milliseid täiendavaid kaitsevahendeid on Ukrainale vaja anda.

„Ukraina julgeoleku tagamiseks tunnistavad mõlemad pooled, et Ukraina vajab märkimisväärseid sõjalisi jõude, tugevat võimekust ja püsivaid investeeringuid oma NATO standarditele vastavasse kaitsetööstuse baasi,” öeldakse dokumendis. Lisaks kinnitas USA oma toetust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisele, kui Vene armee üritab riigi idaosas edasi liikuda.

Lepingus on ka kirjas, et Ühendriigid annavad Ukrainale pikaajalist materjali-, väljaõppe-, nõustamis-, luure-, julgeoleku-, kaitse-, tööstus-, institutsionaalset ja muud tuge, et arendada oma julgeoleku- ja kaitsejõude, et kaitsta riigi suveräänsust ja iseseisvust ning heidutada võimalikku tulevast agressiooni.

Praeguseks on Ukraina sõlminud julgeolekulepingu 16 riigiga. Nende hulgas on Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Kanada, Itaalia, Hispaania, Jaapan jt. Kõik lepingud on sõlmitud 10 aastaks.

Selle aasta alguses teatas USA suursaadik Ukrainas Bridget Brink kahest läbirääkimiste voorust Kiievi ja Washingtoni vahel julgeolekukohustuste üle. Diplomaat märkis, et selle kokkuleppe saavutamine on USA presidendi ees seisev strateegiline ülesanne. Ta ütles ka, et Ühendriigid toetavad Ukraina liitumist NATO-ga ja julgeolekuleppe eesmärk on luua „julgeolekusild”, kuni Ukraina liitumine alliansiga muutub reaalsuseks.

Ukraina ja USA vahel sõlmitud julgeolekuleping sisaldab eelkõige Washingtoni kohustusi varustada Kiievit „lahinglennukite eskadrillidega”. President Volodõmõr Zelenski ütles seda pressikonverentsil koos oma Ameerika kolleegi Joe Bideniga.

„Leping teeb selgeks, et Ameerika toetab Ukraina jõupingutusi selle sõja võitmiseks. Leping sisaldab sätteid arenenud kaitsesüsteemide jaoks, nagu Patriot ja hävitajate eskadrillid – see on õige, eskadrillid mitmuses – sealhulgas, kuid mitte ainult F-16,” ütles ta.

Dokumendis kirjeldatakse ka vajalike relvade tarnimist, ühistootmist ning Ukraina ja USA kaitsetööstuse tugevdamist koostöö kaudu.

„See ei taga mitte ainult julgeolekut, vaid ka uusi häid töökohti ukrainlastele ja ameeriklastele,” lisas riigipea.

11. Mõne endise nõukogude-järgse vabariigi pangad on pärast USA sanktsioone Moskva börsil piiranud rubla konverteerimist, mis peatas dollari- ja eurokaubanduse Venemaal. Venemaa klientidel tekkis probleeme Kasahstani, Tadžikistani, Usbekistani ja Kõrgõzstani pankades, ütlesid importivate ettevõtete esindajad väljaandele Moscow Times.

Eile hommikul lõpetasid Kesk-Aasia vabariikide pangad, mille kaudu Venemaale tarnitud kauba eest sageli maksti, tehingute tegemise rublade vahetamiseks dollariteks ja eurodeks või pakkusid täiesti ebasoodsaid kursse. Õhtuks sai teatavaks, et Tadžikistani ja Usbekistani pangad on jätkanud rublavahetust. Kõrgõzstanis probleemid püsisid: viis vabariigi panka teatasid piirangutest, kirjutab TASS.

Samal ajal lõpetasid RSK Bank, Kompanion Bank, Mbank ja veel vähemalt 6 panka töö rahaülekandesüsteemidega, millega saaks raha saata Venemaalt ja tagasi. Jutt käib Zolotaya Korona, Astrasendi, Unistreami, RIA ja Western Unioni süsteemidest, märgib Interfax.

USA rahandusministeerium teatas kolmapäeval, 12. juunil Venemaa-vastaste finantssanktsioonide radikaalsest laiendamisest, sealhulgas Moskva börs, riiklik arvelduskeskus (NCC) ja riiklik arveldusdepositoorium on mustades nimekirjades. 13. juunil lõpetas börs kauplemise USA dollari, euro ja Hongkongi dollariga ning keskpank alustas ametlike valuutakursside määramist börsiväliste turuandmete põhjal.

Lisaks börsivastastele sanktsioonidele kaasas USA SDN-i nimekirja Venemaa suurimate riigipankade tütarettevõtted Indias ja Hiinas: sanktsioonide alla kuulusid Sberbanki, VEB, kaitse-Promsvjazbanki ja VTB esindused.

Lisaks on USA rahandusministeerium uue sanktsioonipaketi osana märkimisväärselt laiendanud „vene sõjatööstuskompleksi” mõistet tehingute jaoks, millega pangad üle maailma seisavad silmitsi teisejärguliste meetmetega, sealhulgas dollarimaksetest ärajätmisega. Nüüdsest kuuluvad Vene Föderatsiooni kaitsekompleksi definitsiooni alla kõik sanktsioonidega Venemaa ettevõtted (neid on üle 4,5 tuhande), sealhulgas need, mis ei ole otseselt seotud sõjaliste toodete tootmisega.

12. Juba praegu on sõjas Ukrainaga hukkunud vähemalt neli India kodanikku, keda Venemaa pettis ja „vene maailma” eest võitlema saatis. India välisministeerium nõudis Moskvalt vene armeesse jäänud indialaste esimesel võimalusel koju tagasi saatmist, edastab AP. „Ma võin teile kinnitada, et India valitsus võtab seda küsimust väga tõsiselt,” ütles ministeeriumi juht Vinay Kwatra. Välisministeeriumi teatel peavad diplomaadid praegu läbirääkimisi kahe hiljuti tapetud indialase säilmete tagastamise üle kodumaale; varem hukkus veel kaks sõtta sattunud inimest.

Indialasi hakati aktiivselt värbama eelmise aasta lõpus, meelitades neid Venemaale kõrgete palkade ja kodakondsuse lubadusega. Nad palkasid nii kodumaal kui ka neid, kes töötasid Dubais madalapalgalistel töökohtadel. Ukraina sõtta saatmisest polnud juttugi; mõnele pakuti aga tööd sõjaväes majapidamistöödel, kuid mitte rindel. Venemaale saabudes saadeti indialased aga sõjaväe väljaõppekeskustesse ja seejärel rindejoonele.

Paljud inimesed sattusid Baba Vlogsi YouTube’i kanalisse. India juurdlusvõimud teatasid seejärel, et nad on vahistanud rühmituse liikmeid, kes meelitasid inimesi Venemaale nende palkamise ettekäändel; seega saadeti sinna vähemalt 35 inimest.

23-aastane Jurpreet Singh sattus aga rindele hoopis teistmoodi. Ta reisis mööda Venemaad ja giid soovitas tal minna Valgevenesse. Kuid piiril peeti Singh kinni ja anti üle vene sõjaväele. Nad hakkasid teda ähvardama vanglaga ja pakkusid seejärel abi ja sõlmisid lepingu, mille järel ta saadeti sõjalisele väljaõppele ja seejärel rindele.

Märtsis salvestas rühm rindejoone indialasi, sealhulgas Singh videosõnumi, milles kutsuti neid vabastama.

13. Hiina suurimate krediidiasutuste Venemaal asuvad tütarpangad on piiranud valuutatehinguid pärast Ameerika sanktsioonide uut lainet, mis tabas Moskva börsi ja selle olulisi arveldusstruktuure. Hiina pankade Venemaa tütarettevõtted ei tee enam tehinguid dollarites ja eurodes, teatab Reuters olukorraga kursis olevale allikale viidates. Ameti vestluskaaslase sõnul räägime tehingutest teenuskaubanduse tehinguteni.

„Neil Hiina pankadel, kes kõigest hoolimata Venemaal kohal on, oli võimalus läbi Moskva börsi teostada arveldusi dollarites ja eurodes. Ja nad tegid makseid oma Hiina panka… Läbi Hiina pankade oli võimalik teha makseid dollarites ja eurodes. Eile saime neilt kell 10 hommikul info, et nad on nendes valuutades arveldused praeguseks peatanud, kuna börs oli need tehingud sulgenud,” rääkis allikas.

Tema sõnul tuleb suure tõenäosusega seetõttu suurendada makseid rublades ja jüaanides. „Hiina ettevõtted, kes jätkavad koostööd Venemaaga, on juba läinud üle omavääringus maksetele. Dollareid ja eurosid vajasid peamiselt Hongkongi ettevõtted. Nüüd selgub, et Hongkongi dollarite kasutamine on lakanud, nagu ka Singapuri dollarid, Ameerika dollarid ja eurod,” lisas ta.

Keskpanga andmetel on suurimad Hiina krediidiasutused Venemaa turul ICBC Bank ja Bank of China. Nende varade kogumaht ületas 2024. aasta aprilli seisuga 1,1 triljonit rubla ja alates sõja algusest on need kasvanud üle 5 korra.

USA rahandusministeerium teatas kolmapäeval, 12. juunil Venemaa-vastaste finantssanktsioonide radikaalsest laiendamisest, sealhulgas Moskva börsi, riikliku arvelduskeskuse (NCC) ja riikliku arveldusdepositooriumi mustades nimekirjades. 13. juunil lõpetas börs kauplemise USA dollari, euro ja Hongkongi dollariga ning keskpank alustas ametlike valuutakursside määramist börsiväliste turuandmete põhjal.

Lisaks börsivastastele sanktsioonidele kaasas USA SDN-i nimekirja Venemaa suurimate riigipankade tütarettevõtted Indias ja Hiinas: sanktsioonide alla kuulusid Sberbanki, VEB, kaitse-Promsvjazbanki ja VTB esindused.

Lisaks on USA rahandusministeerium uue sanktsioonipaketi osana märkimisväärselt laiendanud „vene sõjatööstuskompleksi” mõistet tehingute jaoks, millega pangad üle maailma seisavad silmitsi teisejärguliste meetmetega, sealhulgas dollarimaksetest loobumisega. Nüüdsest kuuluvad Vene Föderatsiooni kaitsekompleksi definitsiooni alla kõik sanktsioonidega Venemaa ettevõtted (neid on üle 4,5 tuhande), sealhulgas need, mis ei ole otseselt seotud sõjaliste toodete tootmisega.

„Loogika on siin järgmine: kui kogu Venemaa majandus töötab otseselt või kaudselt sõjaliste operatsioonide toetamiseks, siis sisuliselt kuuluvad sinna kõik varem blokeeritud isikud, sealhulgas näiteks Venemaa pangad. Ainsad erandid on tehingud, millele USA riigikassa andis varem välja üldlitsentsid (toit, energia, meditsiin, telekommunikatsioon),” selgitab Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu peadirektor ja sanktsioonide ekspert Ivan Timofejev.

Tema sõnul on sanktsioonide tagajärjeks uued raskused piiriülestes maksetes, sealhulgas „sõbralike” valuutade kaudu. „Seni ei ole USA välispankadele Venemaaga tehtavate tehingute eest massiliselt teiseseid sanktsioone rakendanud. Kuid 12. juuni meetmed muudavad tõenäoliselt veelgi keerulisemaks tehingud sõbralike riikide pankadega,” hoiatab Timofejev.

14. Šveitsis Ukraina tippkohtumiselt lahkunud Hiina on alustanud kampaaniat oma rahuplaani edendamiseks, teatasid diplomaatilised allikad Reutersile. Üks neist nimetas Pekingi taktikat Genfi formaadi „peeneks boikotiks”. Nii on Hiina tihendanud silmast-silma kontakte, telefonikõnesid ja sõnumite vahetamist välisriikide ametnikega. Eelmisel kuul külastas Hiina Euraasia asjade eriesindaja Li Hui Türgit, Egiptust, Saudi Araabiat ja Araabia Ühendemiraate ning kohtus nende Pekingi saatkondades arengumaade esindajatega.

Hiina ei kritiseeri avalikult Šveitsi tippkohtumist, vaid üritab veenda arengumaade valitsusi, et 15.-16. juunile kavandatud konverents vaid pikendab sõda ja nad peaksid ühinema alternatiivse kuuepunktilise plaaniga, ütlesid allikad. Dokument töötati välja koostöös Brasiiliaga ja esitleti mais. Ta kutsub üles korraldama õigel ajal rahvusvaheline konverents, mida tunnustavad nii Venemaa kui ka Ukraina ning millel osalevad võrdselt kõik osapooled ja ausalt arutatakse kõiki rahualgatusi.

Hiina välisministeeriumi teatel toetab kava üldiselt 45 riiki, kellest enam kui 20 on ühinenud või kaaluvad seda võimalust tõsiselt.

Pole teada, milline mõju oli Hiina lobitööl, kuid Šveitsi tippkohtumisel registreerunute arv langes 90-le, kuigi juuni alguseks oli neid 107, teatas Ukraina presidendi kantselei. Aasia riikidest kinnitasid rahukonverentsil osalemist USA liitlased Filipiinid ja Jaapan ning Tai, Singapur ja Ida-Timor. Samal ajal teatas Malaisia, et jääb tulemata. Samasuguse otsuse tegi Kambodža, millel on Hiinaga tihedad majandussidemed.

Rahutippkohtumisele kutsuti kokku 160 riiki. Osalema oodatakse mitmete G7 riikide juhte: Saksamaa kantsler Olaf Scholz, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Kanada ja Jaapani peaministrid Justin Trudeau ja Fumio Kishida. USA delegatsiooni juhib asepresident Kamala Harris.

Venemaad tippkohtumisele ei kutsutud. Šveits põhjendas seda otsust Moskva enda seisukohaga, kes kritiseeris algatust ja teatas eelnevalt avalikult, et pole osalemisest huvitatud. Korraldajad avaldasid lootust, et Venemaa muudab tulevikus oma suhtumist, sest ilma selleta on rahuprotsess võimatu.

putin süüdistas Kiievit kavatsuses kasutada tippkohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski „rahuvalemi” propageerimiseks. „Selle sündmuse mõte on selge: koguda kokku võimalikult palju riike, seejärel kuulutada, et kõik on kokku lepitud, ja siis esitada see Venemaale juba lahendatud küsimusena, ultimaatumina. Sellist sündmuste arengut ei toimu,” hoiatas putin.

Samas ütles Zelenski, et tippkohtumisel arutatakse „rahuvalemist” vaid kolme punkti: tuuma- ja toidujulgeolek, sõjavangide vahetamine formaadis „kõik kõigi eest” ja Ukraina laste tagasipöördumine (kes viidi Venemaale). Tema sõnul sündis selline otsus seetõttu, et osa tippkohtumisel osalejaid arvavad, et ülejäänut on võimatu arutada ilma Venemaa kohalolekuta. „Oleme tõrjunud kõrvale selle, mis võib riike eemale tõrjuda,” selgitas Zelenski.

15. Leedu Seim kiitis heaks noormeeste ajateenistuse pärast kooli lõpetamist. Nad peavad läbima ajateenistuse üheksa kuud, mõnel juhul võib ajateenistust lühendada kuue kuuni. Ajateenistuse seaduse muutmise poolt hääletas 85 saadikut, vastu oli kolm, erapooletuks jäi veel 14 saadikut, vahendab LRT. Muudatused jõustuvad 2026. aastal.

Eelnõu kohaselt on 18-22-aastased koolilõpetajad kohustatud minema ajateenistusse. Ajateenistuseks sobivust testitakse 17-aastaselt. Pärast kutse saamist ei pääse nad kõrgkoolidesse enne ajateenistust. Tulevased 17-aastased alustavad tervisekontrolliga 2025. aastal ja aasta hiljem lisatakse nad eelnõude nimekirjadesse.

Leedu kaitseministeerium tegi ettepaneku mitte pidada enam ülikoolis õppimist sõjaväest edasilükkamise aluseks, kuid see algatus lükati tagasi. Eelnõu kohaselt saab enne iga-aastasesse ajateenijate nimekirja ülikooli astunud noormeeste kohustuslikku ajateenistust ühe korra õppeaja võrra edasi lükata. Ülikoolilõpetajad, kes on omandanud erialad, mida sõjaväes napib või puuduvad näiteks lennunduses, meditsiinis või inseneriteaduses, kutsutakse 3 kuuks teenistusse, mille jooksul läbitakse vajalik sõjaline baasväljaõpe.

Asendusteenistuse kestust pikendati 10 kuult 12 kuule. Isikud, kes soovivad teha vabatahtlikku teenistust, saavad seda teha kuni 39. eluaastani.

„Oleme saanud õppetunni, et universaalse kaitse põhimõte peab algama meie relvajõudude laiendamisest ja üleminekust üldisele ajateenistusele. Ukraina õppetunnid näitavad meile selgelt, et kogu riik peab olema suuteline võitlema palju suurema vaenlasega, muidu on võimatu vastu panna,” ütles konservatiividest saadik Paulius Saudargas seadust kommenteerides.

Leedu peaminister Ingrida Simonyte märkis omakorda, et reform kehtestas „põhimõtte, mis kehtib kõigile”. „Pole tähtis, mis perest te pärit olete, pole tähtis, kes on teie vanemad, pole vahet, kes te olete, teil on sama vastutus,” selgitas ta.

Leedu taastas ajateenistuse 2015. aastal, seitse aastat pärast selle kaotamist, viidates geopoliitilise olukorra halvenemisele. Varem kiitis Seim heaks muudatused ajateenijate maksimaalse arvu suurendamiseks 4,24 tuhandelt 7 tuhandele inimesele.

16. Lühiuudised

Xi Jinping lubas Volodõmõr Zelenskile, et Hiina ei anna Venemaale Ukraina-vastaseks sõjaks relvi, ütles Ukraina president ühisel pressikonverentsil Joe Bideniga pärast USA ja Ukraina kahepoolse julgeolekuleppe allkirjastamist. „Mul oli telefonivestlus Hiina juhiga. Ta ütles, et ei tarni Venemaale relvi. Vaatame. Kui ta on korralik inimene, siis ta seda ei tee. Sest ta andis mulle oma sõna,” ütles Zelenski.

USA paigutas Kuuba rannikule allveelaeva vastuseks vene sõjalaevade visiidile.

VSquare: NATO on käitumise tõttu piiranud luureandmete jagamist Ungariga.

Valge Maja peab esitama USA Kongressile „võiduplaani” vastavalt seadusele, mis nägi ette Ukrainale täiendava sõjalise abi andmist. Ameerika president Joe Biden teatas sellest pressikonverentsil koos oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskiga. „Arutame Ukraina sõpradega, mis see täpselt olema peaks. Oleme selles suunas palju teinud, kuid me pole veel üksikasju välja töötanud”.

Trump kritiseeris hiljuti vabariiklaste toetusel heaks kiidetud 60 miljardi dollari suurust abipaketti Ukrainale. „Kui Ukraina võidab, mis sellest kasu on?” ütles vabariiklaste esindaja Don Bacon ajakirjanikele.

G7 leppis kokku 50 miljardi dollari suuruses abis Ukrainale: nad kasutavad selleks Venemaa Föderatsiooni külmutatud varasid.

NATO peasekretär Stoltenberg ei vastanud otse küsimusele, kas Ukrainal on lubatud kasutada F-16-sid rünnakuteks Venemaa sees. „Ma ei lasku erinevatesse aspektidesse ja detailidesse, ütlen vaid, et Ukrainal on õigus end kaitsta ja meil on õigus teda aidata,” rõhutas ta.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised