Sõja ülevaade: 841. päev – vene poole rünnakute arv ronis lakke, liiga palju edenemisi
Avaldatud: 13 juuni, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. juuni 2024:
vene poole rünnakute arv jälle lakke ronis (108) ja liialt palju erinevates rindelõikudes edenemisi tõi… hakkab tekkima tunne, et suvine suurem pealetung on käivitumas. G7 on nõustunud kasutama külmutatud Venemaa varade tagatisel 50 miljardi dollari suurust abipaketti Ukraina jaoks.
1. Ikka kõike ja palju ehk siis tavapärane vene poole jõhkrutsemise päev.
2. Eilne öö oligi Krimmis päris palav ja miskit Moskvas maha põletati.
3. Harkiv: vene pool laiendas enda kontrollitavat ala ja kindlustavad end järjest enam maasse kaevudes.
4. Kupiansk-Kreminna: rinne pidas
5. Siversk: üks edenemine ikka tuli.
6. Bahmut: rinne pidas.
7. Donetsk: liialt palju edenemisi vene poolel.
8. Lõunarinne: survet jagus ja sammhaaval kipub vene pool siingi edenema.
9. Herson: eile algas pisu tugevam surumine vene poolelt, muutusi see rindejoones ei toonud.
10. USA lahutas Moskva börsi dollaritest ja eurodest.
11. USA lõikas Venemaa IT-teenustest ära.
12. „Me võime olla rumalad, aga me pole nii rumalad.” EL ei nõustu USA plaaniga eraldada Venemaa reservide abil Ukrainale 50 miljardit eurot ainult Euroopa riikide tagatisel.
13. Euroopa kohus mõistis Gazpromile Saksamaale gaasitarnete peatamise eest 14 miljardit eurot.
14. Osa Sri Lankalt pärit palgasõdureid põgenes vene armeest.
15. Ukrainas röövitud lapsed „pannakse” Venemaa veebisaidile lapsendamiseks üles.
16. Budanov punastest joontest.
17. Venemaad süüdistatakse Mariupolis tahtlikus näljastreigi taktikas – advokaadid esitasid Haagile ettekande.
18. Lühiuudised
1. Venemaa raketirünnak eile päeval Krõvyi Rihile. Vigastatuid 11 ja surnud 6 inimest. Mujal tavapärane.
2. GUR-i juht Kõrõlo Budanov ütles, et Venemaa on paigutanud okupeeritud Krimmi oma moodsaima õhutõrjesüsteemi S-500 Prometheus elemendid. „S-500 uusimad elemendid on ilmunud. See on põhimõtteliselt eksperimentaalne rakendus. Noh, need on sinna juba ilmunud,” ütles ta. Ta lisas, et Kertši silda kasutab Venemaa endiselt peamiselt personali transpordiks.
Ateši liikumise partisanid hävitasid Moskva oblastis Klini linnas satelliitsidejaama P-441 Zlyva. Süütevedelikust piisas.
Üleeile õhtul teatati võimsatest plahvatustest okupeeritud Krimmi erinevates kohtades, sealhulgas Sevastoopolis, Simferoopolis, Jevpatorias, Tšornomorskes, Krasnoperekopskis, Sakis ja Armjanskis. Kohalikud allikad viitavad, et Sevastopoli lähedal asuv vene S-400 kompleks sai pihta, kuid seda pole kinnitatud. Ka ühest S-300 tabamisest kõlakad liiguvad.
Kurskis ja Belgorodi kandis ikka tavapärane päev.
3. Harkiv: eile suutis vene pool Vovtšanski suuna sektoris laiendada enda kontrollitavat ala vene piiri ääres u 2,5×2 km (põllud koos tavapäraste metsaribadega). Kahjuks muresid siiski Ukraina poolel jagub. Ukraina suudab küll hävitada siin rindelõigus palju vene poole tagalatehnikat aga seni pole suudetud rünnakuid siiski lõpetada ja veelgi enam paneb muretsema vene poole kiire kindlustuste ehitamine suure kaevetehnikaga isegi jooksvast rindejoonest u 2,5 km kaugusel ning vähemalt üks Ukraina blogija andis teada, et küll igapäevaselt on sellise kaevetehnika hävitamise numbrid kõrged aga seda tehnikat olla seal ikka väga palju.
4. Kupiansk-Kreminna: rünnakute arv kogu rindel tõusis veelgi, aga seni rinne peab.
5. Siversk: siin jätkus eile marulisem surve rinde lõunasektoris ja Berestove küla lähistel suutis vene pool piki raudteed edeneda Siverski poole u 1 km.
6. Bahmut: siingi rindel survet jagus traditsioonilistel suundadel, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
7. Donetsk: liialt palju rindejoone muutusi ühel päeval ja seda mitmetes lõikudes. Jätkuvalt teeb muret, et oluliselt on paranenud vene poole õhuväe, kaudtule ja maaväe üksuste koostöö ning suudetakse õigetes kohtades eelnevalt töödelda rünnatavaid Ukraina possasid ja kohe selle järgselt rünnakule minna. Hetkel pole selle vastu Ukraina rohtu leidnud ning kipub arvama, et mitte ainult USA sõjalise abi viibimine, liialt kurnatud üksused ja kehvalt rajatud kaitserajatised pole ainuke murekoht. Tundub, et vene pool on järjest kiiremini suutnud uute oludega kohaneda ja kui varem suutis Ukraina kahe kuuga tuua uusi suundi tehnika arengus ja vene pool sellele vastata kuue kuuga, siis nüüd kipub see suhtarv järjest vähenema. Ka pole kahjuks Ukrainal piisavalt vahendeid massi vastu. Siiski panustan sellele, et vähemalt üle 10 km edasi ei tohiks vene pool sellel suvel jõuda, sest maastiku eripärad on peatselt abiks Ukrainale ja senine kiire vene poole koosseisu ja tehnika kulumine peaks ka end rohkem tunda andma hakkama ning seetõttu vähenev professionaalsus aitab sellele kaasa.
Rinde loodeserv jätkuvalt sammhaaval käriseb ja vene pool suudab tänu heale eeltöötlusele piisavalt hävitada Ukraina possasid põldude vahelistess metsasiiludes ja siis jalaväega neid puhastades ning eilegi selliselt mitmes metsaribas selliselt edeneti.
Kogu Novopokrovske küla on eilse seisuga vene poole kontrolli all.
Pisu sai vene pool edasi piki maanteed Pervomaiskest läänes veekogude liini põhjapoolsemat haru pidi. Arvatavalt siin Ukraina panustab u 1,5 km kaugusel olevale pudelikaelale, kus liikumiskoridor maismaatammil on u 200 m lai vaid.
Juba aasta kangeslalikult kaitstud Nevelske küla keset põlde Pervomaiskest lõunas on langemas, sest vene pool eile lõpuks külla sisse sai kaguservalt ja Ukraina säilitas veel kontrolli küla loodeservas asuvates hoonetes.
Krasnohorivka linnas suutis vene pool vallutada korraga üle 10 kvartali ja on nüüd kahes kohas läbi linna jõudnud lääneservani. Kahjuks kipub arvamaa, et seni veel vallutamata linna lõuna osa sellele kohe järgneb, sest tagalatoetus sellele läks kogu ulatuses liialt ohtlikuks ning kotti jäämise oht tõusis liialt kõrgele. Linna põhjaosa seni Ukraina kontrolli alla ja siin on juba paar nädalat rinne pidanud.
8. Lõunarinne: survet jagus ja jätkab sammhaaval vene pool edenemist.
Berdjanski suund: veel u 10 majapidamist Staromajorske külas vene pool hõivas ja seni on küla põhja servas asuvad hooned Ukraina kontrolli all.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: surve hakkas vene poolelt uuesti tõusma, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
10. USA rahandusministeerium teatas kolmapäeval sanktsioonide kehtestamisest Moskva börsi ja selle võtmestruktuuride – riikliku arvelduskeskuse ja riikliku arveldusdepositooriumi – vastu. Kauplemisplatvorm, aga ka NCC ja NSD, on kantud SDN-nimekirja – välisvarade kontrolli büroo (OFAC) väljaandest tuleneb kõige rangemate sanktsioonide nimekiri, mis keelab tehingud.
putin kasutab börsi kapitali kaasamiseks, mis omakorda „laiendab Venemaa ja mitte-Venemaa isikute võimalusi saada kasu kremli sõjamasinast, investeerides Venemaa riigivõlgadesse, Venemaa korporatsioonidesse ja juhtivatesse Venemaa kaitseettevõtetesse”, selgitab OFAC. Sestap antakse 13. augustini aega, et kõik vahetusega toimingud ära teha.
Sanktsioonide tulemusena lõpetatakse alates 13. juunist börsil kauplemine dollarite ja eurodega, teatas kauplemisplatvormi pressiteenistus. Venemaa Pank kinnitas: „seoses piiravate meetmete kehtestamisega Ameerika Ühendriikide poolt” on börsil kauplemine ja tarnitavate instrumentide arveldused USA dollarites ja eurodes „peatatud”.
Ametlike vahetuskursside määramiseks kasutab keskpank nüüdsest börsivälist turgu, kus tehingud jätkuvad, aga ka pangaaruandlust. „Kõik rahalised vahendid USA dollarites ja eurodes kodanike ja ettevõtete kontodel ja hoiustel jäävad turvaliseks,” kinnitab regulaator, lisades, et nii era- kui ka juriidilistele isikutele säilib võimalus osta valuutat krediidiasutuste kaudu.
Keskpank on börsi vastasteks sanktsioonideks valmistunud alates 2022. aasta suvest: siis hakkas regulaator Forbesi andmetel koostama plaani valuutaga börsikauplemise peatamise puhuks. Väljaande allikad kartsid, et lisaks raskustele valuutakursside määramisel külmutatakse sanktsioonide tõttu ka kliendi valuuta NCC-s. Sel ajal hinnati riskifondide mahuks 50 miljardit dollarit.
Uued hirmud tekkisid turul 2023. aasta detsembris, kui maaklerid hakkasid üksteise järel klientidele valuutapiiranguid kehtestama, kartes, et Moskva börs kordab Peterburi börsi saatust, kus USA sanktsioonide järel jäi toppama 3 miljardit dollarit.
Börs ei suuda USA sanktsioonide korral dollarikauplemist säilitada, hoiatas kauplemisplatvormi tegevdirektor Igor Marich detsembri alguses. „Ameerika sanktsioonide korral USA dollariga ei kaubelda, kuid valuutaturu struktuuris ei mängi see enam sellist rolli (nagu varem),” rahustas ta. Marici sõnul langes Ameerika valuuta osakaal valuutaturul kauplemisel oktoobris-novembris 32%-ni, kuigi enne sõda ulatus see ligi 80%-ni.
Vene Föderatsiooni keskpanga juht Elvira Nabiullina kutsus siis üles mitte kartma rubla uut devalveerimise lainet Moskva börsi vastaste sanktsioonide korral. „Ma ei usu, et see iseenesest kurssi tõsiselt mõjutaks,” ütles ta. „See sõltub pakkumisest ja nõudlusest (valuuta). Meil on börsiväliste tehingute maht üsna suur ja selles on palju osalejaid.”
11. USA rahandusministeerium on sanktsioonimeetmete laiendamise raames keelanud tarkvara ja IT-teenuste osutamise Venemaal asuvatele isikutele. Dokumendi kohaselt on keelatud Venemaalt pärit IT-konsultatsiooni ja -disaini, IT-toe ja pilveteenuste teenuste eksport, müük ja tarnimine Ameerika Ühendriikidest, aga ka kolmandate riikide kaudu. Otsus jõustub 12. septembril 2024.
„Tänased tegevused suurendavad Venemaa sõjamajandusega tegelevatele välismaistele finantsasutustele sekundaarsete sanktsioonide ohtu; piirata Venemaa sõjatööstusbaasi võimet kasutada teatud teenuseid,” seisis USA rahandusministeeriumi avalduses. Uued keelud aga ei kehti telekommunikatsioonitehnoloogiate ja humanitaarmissioonidega seotud operatsioonidele.
12. juunil laiendas USA rahandusamet Venemaa-vastaste sanktsioonide nimekirja. See hõlmas üle 200 juriidilise isiku ja üle 30 eraisiku. Nii kehtestati sanktsioonid Moskva börsi, kindlustusseltsi Sogaz ning Arctic LNG 1 ja Arctic LNG 3 projektide vastu. Piirangud puudutasid ka Gagauusi autonoomia juhti Jevgenia Gutsulit, RusKhimAlliance’i peadirektorit Kirill Seleznevit ja iluvõimlemise olümpiavõitjat Nikita Nagornõit.
12. Läbirääkimised Euroopa riikide ja USA vahel Ukrainale laenu andmise üle, mille tagatiseks on tulevane tulu külmutatud Venemaa varadest, on takerdunud. Seetõttu jõutakse mõne osaleja hinnangul lõplikule kokkuleppele alles sügisel, kirjutab Politico. Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressisekretär John Kirby lubas aga põhimõttelisest kokkuleppest välja kuulutada selle nädala lõpus, G7 tippkohtumisel.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütlevad USA presidendile Joe Bidenile G7 juhtide kohtumisel, et Euroopa keeldub olemast laenu ainukäendaja, ütlesid kuus diplomaati ja ametnikku Politicole. Nende sõnul on Euroopa valitsused sõna otseses mõttes vihased USA pakutud plaani peale, mille kohaselt peavad nad probleemide ilmnemisel laenu tagasi maksma. Üks kõrge ELi diplomaat ütles:
Washington teeb sisuliselt ettepaneku: „Meie [USA] anname laenu, Euroopa võtab kõik riskid, teie [Euroopa] maksate intressid ja meie [USA] kasutame raha USA-Ukraina fondi jaoks. Me võime olla rumalad, aga mitte nii rumalad.”
Peamine küsimus on selles, kes kannab juriidilist vastutust, kui näiteks Ungari või mõni muu riik, kus võimul on Venemaa-sõbralik valitsus, blokeerib sanktsioonide pikendamise, mida EL-is iga poole aasta tagant uuendatakse. Kui see juhtub, vabastatakse Venemaa Panga varad ja seega kaob laenu tagatis. On ka teisi riske. Lääne ekspertide hinnangul võiksid reservid olenevalt intressitasemest ja muudest teguritest aastas sisse tuua 3–5 miljardit eurot. Aga mis siis, kui sissetulekust ei piisa või tuleb vara Ukrainaga sõlmitud rahulepingu tingimuste alusel Venemaale tagastada?
USA teeb ettepaneku, et Euroopa riigid võtaksid probleemide korral peaaegu kogu riski enda kanda – et riikide vastutus oleks proportsionaalne nende varade hulgaga. Samal ajal on Belgia depositooriumis Euroclear umbes 190 miljardit eurot, USA-s aga vaid 5-6 miljardit dollarit. Kui USA tegutseb laenu käendajana ehk annab talle Ameerika maksumaksja raha, peab Politico kolme allika sõnul kongress lepingu heaks kiitma. See ähvardab osade vabariiklaste vastuseisu, mille tulemusena võib protsess venida kuni USA presidendivalimisteni.
EL mõistab neid argumente, kuid ei taha riskida ainult oma maksumaksja rahaga. „Kui see oleks vastupidi, ütleksid nad [USA], et meie oleme hullud,” ütleb EL-i ametnik. Euroopa kõrged ametnikud väidavad, et vaidlused arenevad ka selle üle, kuidas raha kulutatakse. Kui laenu annavad nende hinnangul USA või isegi rahvusvahelised organisatsioonid, kus Washingtonil on suurim kaal (näiteks Maailmapank), võivad Ukraina ülesehitusprogrammide elluviimise peamised kasusaajad olla Ameerika ettevõtted. Eurooplased rõhutavad, et lepingu üksikasjad nõuavad edasist arutelu.
Kuid põhimõtteline kokkulepe tehakse teatavaks sel nädalal, ütles Kirby teisipäeval. Ta aga ei vastanud küsimustele, kas kõik lepingu detailid on läbi töötatud. Kuid ta teatas: Teatame uutest sammudest, et vabastada külmutatud Venemaa suveräänsete varade väärtus Ukrainale, et aidata Ukrainal taastuda. Selles küsimuses näete „seitsme” ühtsust.
13. Rahvusvaheline arbitraaž Stockholmis rahuldas Saksa energiakontserni Uniper nõude Gazpromi vastu enam kui 13 miljardi euro suuruse hüvitise saamiseks seoses Saksamaale gaasitarnete lõpetamisega. Otsus tehti 7. juunil ja puudutab Venemaa ettevõtte gaasilepingute rikkumisi alates 2022. aasta keskpaigast, teatas Uniper kolmapäeval. Arbitraažiotsuse kohaselt lähevad kõik Gazpromilt sissenõutavad vahendid otse Saksamaa valitsusele, kes sai Uniperi omanikuks pärast seda, kui ettevõte oli pankroti äärel.
Varem, Saksamaa suurim vene gaasi ostja ja üks Nord Stream 2 projekti investoritest Uniper lõpetas vene gaasi lepingumahus vastuvõtmise vahetult pärast seda, kui putin nõudis selle eest tasumist rublades. Tarned lakkasid täielikult 2022. aasta sügisel, kui Läänemeres lasti õhku kolm Nord Streami liini. Selle tulemusena oli Uniper sunnitud ostma gaasi hetketurult hindadega, mis tõusid rekordtasemele. Ettevõtte päästmiseks finantskrahhist eraldas Saksamaa valitsus 29 miljardit eurot ja oli seejärel sunnitud selle natsionaliseerima.
Seoses arbitraažiotsusega lõpetab Uniper pikaajalised vene gaasi ostulepingud, mille alusel pidi Gazprom Saksamaale pumpama 24 miljardit kuupmeetrit aastas. Kohtu otsus annab Uniperi jaoks õigusselguse, ütles ettevõtte tegevjuht Michael Lewis: „Saanud õiguse lepingud vastavalt vahekohtu otsusele lõpetada, lõpetame lepingud Gazprom Exportiga.”
Kohtu otsus Uniperi kasuks võib olla alles algus: Euroopa turule gaasitarnete lõppemise tõttu Gazpromi vastu esitatud nõuete kogusumma läheneb 20 miljardile eurole.
Lisaks Uniperile nõudis Gazpromilt umbes miljard dollarit ka teine Saksa gaasiimportija RWE, kes sai aastas miljard kuupmeetrit. Prantsuse Engie nõudis Gazpromilt umbes 1,3 miljardit dollarit, võttes arvesse importi 2 miljardit kuupmeetrit aastas, hindas varem BCS-i analüütik Ronald Smith. Itaalia Eni esitas nõude 2023. aasta mais, summat avaldamata. Võttes aga arvesse ostude mahtu – umbes 20 miljardit kuupmeetrit aastas – võib see ulatuda miljarditesse eurodesse nagu Saksa importijate puhul.
Samal ajal nõudis Poola Europol Gaz 2023. aasta mais Gazpromilt kahjude hüvitamist. Lääne-Siberist Saksamaa tarbijateni gaasi pumpanud Jamal-Euroopa torujuhtme Poola lõiku opereerinud ettevõte esitas lepingu rikkumise eest kohtusse 6 miljardi zlotti ehk 1,45 miljardi dollari suuruse hagi. 2024. aasta mais nõudis Bulgaaria Bulgargaz Gazpromilt 400 miljonit eurot.
Reutersi õigusallikate väitel pole Uniperil illusioone, et Gazprom ka tegelikult arbitraaži määratud hüvitise välja maksab. Venemaa ettevõtte aruannete kohaselt pole tal lihtsalt raha, et kõigile hagejatele maksta. 31. detsembri seisuga ulatusid raha ja raha ekvivalentide reservid Gazpromi kontodel 1,426 triljoni rublani ehk 15,5 miljardi dollarini. Aasta lõpus sai gaasimonopol esimest korda sel sajandil IFRS-i alusel puhaskahjumitja selle suurus – 629 miljardit rubla – sai aasta rekordiks nii kaua, kui ettevõte on eksisteerinud.
Gazprom vastab Euroopa importijatele hagidega Venemaa kohtutes. Märtsis keelas Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohus Uniperil menetluse jätkamise rahvusvahelises äriarbitraažis. Selle otsuse täitmata jätmise korral otsustas Venemaa kohus Uniperilt sisse nõuda 14,3 miljardit eurot.
14. Vähemalt 22 Sri Lanka kodanikku, kes võitlesid Ukraina vastu Venemaa poolel, said deserteerida ja naasta oma kodumaale, ütles riigi kaitseministeeriumi pressiesindaja Allen Heath AFP-le. „Neid peteti,” rõhutas ametnik. Üks tagasipöördujatest, 37-aastane Anil Madusanka, kes töötas hotelli autojuhina, ütles, et talle lubati sama tööd Venemaal, kuid ta hoopis relvastati ja saadeti Ukraina rindejoonele. Ta viibis seal seitse nädalat ja sai mõlemasse jalga šrapnellhaavad. Haiglast põgenes Madusanka Sri Lanka saatkonda, mis aitas tal naasta kodumaale.
Tema sõnul seisid paljud srilankalased silmitsi majandusprobleemidega, mis sundisid neid Venemaalt või Ukrainast tööd otsima. Mitmed Venemaal viibivad srilankalased ütlesid Al Jazeerale, et neid köidavad lubadused maksta kuni 3000 dollarit kuus ja väljavaade saada Venemaa kodakondsus.
AFP teatel postitasid Vene värbajad endistesse WhatsAppi gruppidesse kuulutusi töökohtade kohta Venemaal, mille kuupalk ületas 2100 dollarit, mis on 13 korda suurem riigi keskmisest sissetulekust. Sri Lanka on seni jäänud neutraalseks Venemaa sõja suhtes Ukraina vastu, kuid teated tsiviilisikute värbamisest on tekitanud pingeid, märgib AFP. Riigi politsei vahistas kaks pensionil olnud kindralit, kes värbasid sõjaks palgasõdureid ja veel kuus inimest, kes aitasid neid logistikaga. Kõigile arreteeritutele lubatakse „karmid karistused”.
Kokku said Sri Lanka võimud vene sõjaväkke värvatute sugulastelt vähemalt 288 kaebust. Samuti on teada, et hukkus 16 ja sai vigastada 37 inimest. Samal ajal on Venemaal riigi välisministri Tharaka Balasuriya esialgsetel andmetel umbes 600–800 Sri Lanka kodanikku. Mais andis riigi president Ranil Wickremesinghe korralduse saata Venemaale eridelegatsioon, kes uuriks riigi kodanike seotust Ukraina konfliktiga. Sri Lanka välisministeerium teatas, et delegatsioon püüab kõik srilankalased kodumaale tagasi saata.
Venemaa suursaadik Sri Lankal Levan Džagarjan märkis, et Moskva ei ole vastu, kui mõni välismaalane soovib vabatahtlikult liituda Venemaa relvajõududega. Ta selgitas seda sellega, et Ukraina poolel võitleb suur hulk palgasõdureid. „Miks te räägite ainult Venemaast? Miks te Ukrainast ei räägi?” – küsis Džagarjan.
Varem arreteeriti Indias rühmitus, kes värbas kohalikke elanikke osalema Venemaa sõjas Ukraina vastu. Vaid ühe kuu jooksul värbasid nad umbes 35 indialast, lubades neile „kõrgelt tasustatud töökohti”. India välisministeerium märkis, et iga indiaanlaste petmise juhtumit arutatakse Moskvaga tugevalt.
15. Venemaa võimud üritavad paigutada Ukraina okupeeritud aladelt võetud lapsi uutesse peredesse. See võib saada täiendavaks tõendiks kohtuasjas vladimir putini ja laste õiguste voliniku maria lvova-belova vastu, keda Rahvusvaheline Kriminaalkohus on süüdistanud laste õiguste rikkumises.
Kasutades näotuvastust ja avalikke dokumente ning Ukraina ametnikelt ja laste sugulastelt saadud teavet, leidis Financial Times Venemaa veebisaidilt Adoptite.ru neli röövitud last. Pealegi on ühele neist antud teistsugune nimi ja erinev vanus kui Ukraina dokumentides. Teise ukraina nimi muudeti venepäraseks. Ükski laste profiil ei viita sellele, et nad on kuidagi Ukrainaga seotud.
Nende vanus ulatub kaheksast kuni 15 aastani, nad võeti 2022. aastal vene armee poolt okupeeritud ida- ja lõunapiirkondade lastekodudest. Üks neist sattus Krimmi, teised Tula ja Orenburgi oblastisse.
Veebisait Usynovite.ru (mis on eksisteerinud 18 aastat ja mida haldab autonoomne mittetulundusühing „Sotsiaalprojektide arendamise keskus”) sisaldab teavet ka Hersoni lastekodust röövitud laste kohta: 46 imikut ja last viidi ära 2022. aasta aprillis, selgitas New York Times uurimise käigus. Veebilehelt leidis ajaleht kuulutusi 22 korda; nad ütlevad, et need on lapsed Krimmist, Ukrainat ei mainita.
FT kinnitas oma uurimise käigus teavet nendest 17 kohta.
Rahvusvahelised seadused lubavad lapsi konfliktipiirkondadest välja viia, kuid seda tuleb teha selgelt määratletud reeglite järgi. Kuna Venemaa ei registreerinud ametlikult laste liikumisteid, ei võimaldanud juurdepääsu vahendajatele ega teavitanud kedagi, võib Hersoni lastekodust evakueerimist pidada sunniviisiliseks väljaviimiseks, väidab endine USA suursaadik Stephen Rapp.
Rahvusvaheline kriminaalõigus: See, mida Venemaa nimetab humanitaarmissiooniks, on tegelikult räige sõjakuritegu. putin kirjutas varem alla dekreetidele, mis lubasid Ukrainast ära viidud lastele Venemaa kodakondsuse kiirendamist. Ukraina võimude teatel viidi okupeeritud aladelt sunniviisiliselt välja ligi 20 000 last, paljude tuhandete saatus jääb teadmata.
16. Venelased tunnevad oma territooriumil juba lääne relvade rünnakuid, nendeks on juba hilja valmistuda. Seda ütles luure peadirektoraadi juht Kirill Budanov telesaates. Tema sõnul leevendab Venemaa kallal lääne relvade kasutamise luba kindlasti olukorda rindel, kuid: „Ei vähem, ei rohkem.”
Luure peadirektoraadi juht märkis, et venelased tunnetavad juba oma territooriumil lääne relvade rünnakuid ja neil on liiga hilja nendeks valmistuda: „Nagu öeldakse: on liiga hilja Borjomi juua.”
Budanov eitas ka väidetavat „punaste joonte” olemasolu Venemaa diktaatori vladimir putiniga. „Kas nad [putini punased jooned] on üldse olemas. Kui nad on, siis kus nad on, aastate jooksul on seda nii palju kordi öeldud: nad on kindlasti juba ületanud… Ma arvan, et jah? kõik mäng on suunatud avalikkusele],” ütles ta.
17. vene armee kasutas 2022. aasta alguses 85 päeva kestnud Mariupoli piiramise ajal näljastreigi „tahtlikku mustrit”, mis oli sõjakuritegu. The Guardian kirjutas sellest viitega uuele Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule esitatud analüüsile. Selle aruande esitasid Haagi Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule Global Rights Compliance’i juristid, kes teevad koostööd Ukraina valitsusega. Selles märgitakse, et Venemaa ja selle juhid kavatsesid tappa ja kahjustada suurt hulka tsiviilelanikke.
Juristid on välja arvutanud, et Mariupoli ümberpiiramisel ja hõivamisel suure sõja alguses hukkus 22 000 inimest ning paar päeva pärast piiramist jäid tsiviilisikud vee, gaasi ja elektrita ning temperatuur langes alla -10 C.
Globaalsete õiguste järgimise partner Catriona Murdoch ütles, et uuringu eesmärk oli „uurida, kas on olemas laiem narratiiv”, mille kohaselt Venemaa sõjavägi ja selle juhtkond keelavad teadlikult toidu ja muude eluks esmavajalike asjade hankimise – see on näljastrateegia, mis võib tähendada sõjaaegset kuritegevust.
Ta märkis, et advokaadid juhtisid tähelepanu Venemaa rünnaku neljale etapile:
→ rünnak tsiviilinfrastruktuuri vastu;
→ elektri-, kütte- ja veevarustuse lõpetamine;
→ humanitaarabi evakueerimisest keeldumine;
→ rünnakud ajal, mil abi ei saanud kohale jõuda.
Ta ütles, et Mariupoli järkjärguline tulistamine näitas, et Venemaa kavatseb linna vallutada ilma tsiviilelanike vastu halastust näitamata, hinnanguliselt elas 24. veebruaril 2022 linnas 450 000 inimest.
Mariupoli kalmistutel tähistavad numbrid linna lähedal lahingutes hukkunud tundmatute linnaelanike haudu (Foto: EPA)
Foto: EPA
Aruandes jõuti järeldusele, et umbes 90% linna tervishoiuasutustest ja kodudest hävis või sai kahjustada piiramise ajal ning pommitati toidujaotuspunkte ja humanitaarabi evakuatsiooniteid.
30. aprillil ütles linnapea Vadim Boitšenko, et Mariupolis pole 2000 kõrghoonest alles enam 934 maja: need hävitasid vene lennukid. Kokku 50% linnast ei eksisteeri ja teine pool on kahjustatud: praegu on 52 000 Mariupoli perekonda jäänud kodutuks.
Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Aleksandr Litvinenko ütles 3. juunil, et Venemaa linnade vallutamise strateegia võib sõja jätkudes areneda, eelkõige hävitasid uskmatud Mariupoli osaliselt planeerimisvigade tõttu.
16. märtsil 2022 hävitasid Vene väed sihilikult Mariupoli kesklinnas draamateatri, kus rünnakute eest varjas end umbes 1000 tsiviilisikut. Samal ajal oli draamateatri hoovides kaks suurt kirja LAPSED, need olid näha isegi satelliidilt.
18. märtsil oli linnavõimude teatel rusude puhastamine raskendatud, et surnuid esialgu ei leitud.
25. märtsil teatas Mariupoli linnavolikogu pealtnägijate andmetele tuginedes, et draamateatri pommitamise tagajärjel hukkus umbes 300 inimest.
23. aprillil teatas linnapea, et mitteusklikud võtsid teatri rusude alt surnukehad ja viisid need Mangushi külla, kus viskasid need 300-meetrisesse ühishauda.
18. Lühiuudised
Pentagon väidab, et Ramsteini peateemaks saab olema Ukraina õhutõrje.
Argentina president Javier Milei kiitis heaks plaani saata Ukrainasse viis Dassault Super-Étendardi lahingulennukit. See otsus hõlmab läbirääkimisi Prantsusmaa, USA ja NATO-ga, et minna mööda Suurbritannia embargost, mis takistab nende lennukite kasutamist Falklandi sõja tõttu. Plaan sisaldab võimalikku vahetust Prantsusmaaga, Super Etendardide vahetamist sõjavarustuse, nagu droonid või helikopterid, vastu, kusjuures Prantsusmaa tegeleb lennuki vajalike uuendustega.
Armeenia lahkub Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonist (CSTO), aeg pole veel kindlaks määratud. Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas seda parlamendis. CSTO-s domineerib Venemaa.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
