Sõja ülevaade: 833. päev – „vaid” 99 vene poole rünnakut
Avaldatud: 5 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. juuni 2024:
„vaid” 99 vene poole rünnakut, kui Vovtśanski suunalt (Harkivi rinne) tuleb häid uudiseid, siis kahjuks Donetski rindelt mitte ja Robotõnes (Lõunarinne) enam Ukraina kaitsjaid pole.
1. Tavapärane.
2. Tavapärane.
3. Harkiv: kipuvad vene soldatid end vangi andma ja sammhaaval Ukraina edeneb.
4. Kupiansk-Kreminna: survet jagus, edu mitte.
5. Siversk: eilne läbi Bilohorivka Siverski suunal surumine edu ei toonud.
6. Bahmut: pinge siiski õhus, kuigi muutusi rindel ei tuvastanud.
7. Donetsk: liialt palju vene poole edenemisi ning halli ala kasvu Ukraina arvelt.
8. Lõunarinne: Robotõnes enam Ukrainlasi pole.
9. Herson: muutusteta.
10. Kolm korda rohkem ja neli korda odavam. Venemaa edestab laskemoona tootmisel Lääne sõjatööstuskompleksi, tunnistas NATO peasekretär.
11. Venemaa nägi Ameerika Tomahawkide rünnakuohtu Balti ja Põhjalaevastiku laevadele.
12. Roskosmosel pole piisavalt raha Venemaa satelliitside arendamise jaoks.
13. Oligarhide ametiühingu juht oli vastu rikaste maksude tõstmisele 22 protsendini.
14. putin andis šoigule, kes ei suutnud armeed uuesti relvastada, ülesandeks arendada välja sõjatööstuslik kompleks.
15. Bideni pisu kõhklusi ja arusaamatust tekitav ning enam muretsema panev sõnavõtt.
16. Venemaa võimud natsionaliseerisid Venemaa populaarseima viina tootja varad, süüdistades omanikku Ukraina relvajõudude toetamises ja saatis juhid vaimuhaiglasse.
17. vene milblogikanal Rybar pöördumine uue vene kaitseministri poole.
18. Hiina „oma” rahuplaan.
19. Lühiuudised
Stavropolist pärit vene sõjaväelasi, kes keeldusid teenimast terviseprobleemide, nagu vähk, tuberkuloos ja vaimuhaigused, tõttu peteti ja saadeti ülekuulamisele viimise ettekäändel DPR-i eesliinile. Juhtunust teatasid nende lähedased, kes väljendasid oma muret ja nõudsid oma lähedaste tagastamist Venemaale ravile. See juhtum on osa Venemaal kasvavast trendist, kus „refusenikke” saadetakse nende tervislikust seisundist hoolimata eesliinile.
1. Täismahulise sõja ajal hukkasid okupandid vähemalt 61 ukrainlasest sõjavangi, kahtlustustest teatati neljale venelasele ning tehti üks kohtuotsus. Ukraina peaprokurör Andrei Kostin teatas sellest teletonis.
Kogu Ukrainas on välja kuulutatud õhuhäire seoses hävitaja MiG-31K õhkutõusmisega Venemaal, mis on Kinžal tüüpi hüperhelirakettide kandja. Ukraina relvajõudude õhujõud teatasid sellest täna kell 5 Telegramis, vahendab Ukrinform.
Ikka sajune ilma tavapärastes piirkondades aga tuntav muutus piiraladel, kus pisu on hakanud mõju avaldama Ukraina Kurski ja Belgorodi oblasti töötlus tabades vene sõjatehnikat ning vähemalt ühelt vene blogija kaardilt kippus eilne piiriülene löökide arv suht võrdne olema.
2. Belgorodi oblastis leitakse jätkuvalt alla kukkunud vene rakettide osi. Kas laskjate puudulikud oskused või mittekvaliteetne toodang või nende kombo…
Belgorodi oblastis sai väidetavalt löögi alajaam. Lisaks ikka liigub videosid seal kandis tabatud vene sõjatehnikast.
„Öösel on meie väed edukalt rünnanud okupeeritud Krimmi parvlaevaületuskohta ja Krasnodari oblastis asuvat naftaterminali,” teatas Ukraina kindralstaap eile hommikul.
3. Harkiv: üleeile alistus 60-liikmeline vene võitlejarühm Ukraina vägedele, kes trügivad Vovtšanskis edasi. Kui Ukraina suudab hoogu hoida, võib ta venelased Vovtšanskist täielikult välja lüüa. Eile mitmeid kvartaleid kesklinnas jõekese põhjakaldal juurde tuli. Vene pool küll andis teada viiest rünnakust, aga edust ei andnud isegi mitmed vene blogijad teada ning vangi langenud soldatitest ka suu lukus. Kipub arvama, et vene pool pole siin rindel suutnud nii hästi korraldada ründavate üksuste tagalatoetust ning kaudtuleüksused pole nii ellujäämisvõimekad, sestap suudab Ukraina täna siin suunal edukalt neid mõjutada nii kaudtule, droonide kui rakettidega. Hetkel siis ettevaatlikult optimistlik.
4. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid jagus palju, põhiliselt rinde põhjalõigus ikka Kupianski suunal ja kuidagi kinni see edenemine. Seni pole aidanud vene poolt ka tugev lennunduse toetus. Paar rünnakut rinde lõunasektoris ka muutusi ei toonud.
5. Siversk: eile proovis vene pool edeneda läbi Bilohorivka küla Siverski poole aga ei õnnestunud.
6. Bahmut: vene poole surve nii Tšassiv Jari, Klišiivka kui Andriivka suunal jätkus. Kui Siverski Donetsi – Donbass kanalini Taśassiv Jari lähistel mõni vene soomuselukas ka jõuab, siis seni seal ükski tervema pidama pole jäänud. Pisu jagus vene poole kurtmist, et liialt palju Ukraina droone õhus.
7. Donetsk: kahjuks toob hull vene poole surve ja kaotustest mittehoolimine edenemisi ja eilegi neid liialt palju oli ning pisu muret tekitab, et nii võib miskit käriseda.
Ozerine külast 4 km loodes suutis vene pool eile sisse saada Novooleksandrivka külla, hõivates u 15 majapidamist. Edenemine siin kokku u 1 km edasi ja peaaegu 2 km laial alal.
Lisaks mitmeid Ukraina taandumisi (halli ala kasv Ukraina arvelt) Ozeretinest kui Pervomaiskini ja üks neist ka veekogude liinist läänepool, kus Ukraina omad jätsid maha kaks metsariba püldude vahel ja pikim neist u 2 km. Eks võimalik, et metsariba kaudtule, droonide ja lennuväe töötlus oli nii intensiivne ja kaitserajatised polnud piisavad…
Pisu parem seis on Krasnohorivka linnas, kus vene pool vaatamata kõigele siiski eile edasi ei saanud.
Marinkast lõunas asuv Pobeda küla keset põlde lõpuks täielikult vene pool ära vallutas
Novomõhailivkast lõunas üle põldude vene pool surub põhiliselt soomuse toel, vahemaad nii pikad, et enamus jalaväelasi jala minnes väsiks lihtsalt ära, enne kui jõuaks Ukraina possadeni ja kuna liikumiskiirus väike, siis kogu tee neid ka kaudtuli ja droonid kiusaks. Njah, eks neid tankidel ja soomukites tavapäraselt rohkem peal on ning kahjuks siingi mitmes lõigus hall ala Ukraina kahjuks suurenes.
8. Lõunarinne: Robotines enam Ukrainlasi pole.
Berdjanski suund: survet pisu jagus, muutusi mitte.
Tokmaki suund: Robotõne juures suutis vene pool vallutada külast idapool asuvad põllud ja kaotud maa-ala suurus u 2×2,5 km ning enam ei tohiks Robotõne külas Ukraina omasid olla ja pool küla on hallis alas. Hetkel on teadmata, miks nii läks.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: mõned vene poole rünnakud eilegi muutusi rindejoones ei toonud.
10. Venemaa on suurendanud oma sõjalist tootmist NATO oodatust kiiremini ja alliansi riigid on kulutanud oma toodangu suurendamisele rohkem aega kui oleks pidanud, tunnistas NATO peasekretär Jens Stoltenbreg vestluses Sky Newsiga.
Venemaa ja Ukraina liitlaste tootmisvõimsuste lahknevuse probleemi, hoolimata nende palju suuremast kombineeritud majanduslikust jõust, on Lääne sõjaväelased teadvustanud juba aasta algusest. Kui varem arvas NATO, et Venemaa võimekus on piiratud 1 miljoni mürsuga aastas, siis tänu sõjatööstuskompleksi mobiliseerimisele on see nüüd võimeline tootma mitu miljonit, ütles Eesti kaitseväe ülemjuhataja kindral Martin Herem jaanuaris.
Olles viinud majanduse üle sõjaolukorrale ja õppinud sanktsioonidest mööda hiilima, toodab Venemaa piisavalt laskemoona ja varustust, et „toetada suuremahulisi lahinguoperatsioone” ning tema armee õpib vigadest ja nüüd „sarnaneb väga vähe kaks aastat tagasi Ukrainasse tunginud jõududega,” ütles NATO Euroopa liitlasvägede kõrgeim ülemjuhataja kindral Christopher Cavoli aprillis.
Lääne sõjatööstuskompleksi probleeme seletatakse sellega, et pärast külma sõda vähendasid NATO riigid kaitsetööstust, kuid nüüd on olukord muutumas, kinnitas Stoltenberg Sky Newsile. Alliansi liikmed suurendavad oma laskemoona tootmisvõimsust, on juba kahekordistanud 155 mm mürskude jaoks ja toodavad mitte liiga pika aja pärast umbes 100 000 mürsku kuus. Ja viimastel nädalatel on mürskude tarned Ukrainasse suurenenud, ütles Stoltenberg.
Konsultatsioonifirma Bain avalikel andmetel põhineva hinnangu kohaselt suudavad Venemaa tehased aga sel aastal toota või remontida umbes 4,5 miljonit suurtükimürsku, Euroopas ja USA-s aga 1,3 miljonit. Pealegi on vene mürskude maksumus neli korda väiksem kui Lääne omadel. Kuigi tootmiskulud on NATO riikide lõikes erinevad, on 155-millimeetrise mürsu keskmine maksumus umbes 4000 dollarit, samal ajal kui Venemaa 152-millimeetrine mürsk maksab umbes 1000 dollarit, vastavalt andmetele, mida Bain jagas SkyNewsiga.
Paljud Venemaa sõjaväetehased töötavad ööpäevaringselt, kolmes vahetuses. Ja kaitsefirma Thales tehases Belfastis, kus toodetakse rakette N-LAW kantavate tankitõrjesüsteemide jaoks, millega Suurbritannia tarnis Ukrainale, töötavad nad neli päeva nädalas kella 7–16 põhjusel, et selle ja teise Belfastis asuva Thalesi tehase töötajate arv on viimastel aastatel kasvanud 500 inimeselt 900 inimesele. Kuid protsess kiireneb, muuhulgas tänu sellele, et valitsus on hakanud kiiremini riigitellimusi esitama, ütleb direktor Philip McBride: 2024. aasta algusest on tehase tootmine kahekordistunud ja plaanitakse seda taas kahekordistada.
„NATO liitlased suurendavad toetust, mis on pikaajalisem ja prognoositavam,” ütles Stoltenberg Sky Newsile; Seetõttu usub ta: „Ukraina võidab selle sõja.”
Ukraina väljavaated on sünged, kirjutas Royal United Services Institute (RUSI) maasõja spetsialist Jack Watling mai keskel, vahetult pärast Venemaa pealetungi algust Harkivi oblastis:
Kui aga Ukraina liitlased tegutsevad nüüd, et täiendada oma laskemoonavarusid, aidata luua tõhusat [värbamis-] väljaõppeprogrammi ja investeerida oma [kaitse]tööstusesse, võib Venemaa suvine pealetung peatuda ja Ukrainal oleks hingamisruumi, mida ta vajab initsiatiivi ülevõtmiseks.
11. USA võiks Taanile kuuluvalt Läänemere Bornholmi saarelt Balti- ja Põhjalaevastike baaside suunas välja lasta Tomahawki tiibraketid. Seda väitis vene mereväe ülemjuhataja asetäitja admiral Vladimir Kasatonov kaitseministeeriumi ajakirjas „Military Thought” avaldatud artiklis.
Ta meenutas, et eelmisel sügisel paigutas USA Bornholmile mobiilse keskmise ja lühimaa raketisüsteemi Typhon, mis on võimeline tabama mereväe sihtmärke kuni 400 km raadiuses. Kompleksis kasutatakse õhutõrjesüsteemi Aegis õhutõrjejuhitavaid rakette Standard-6, mis lendavad mööda kvaasiballistilist trajektoori.
„2400-kilomeetrise ulatusega tiibrakettide Tomahawk viibimine Typhoni kompleksis tekitab mereväe ja rajatiste hävitamise ohu baaspiirkondades. Arvestades Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga, see oht Balti ja Põhja laevastikule ainult suureneb,” märkis Kasatonov.
USA ei teatanud Tomahawkide viimisest Bornholmi, kuid Euroopas võeti esmakordselt kasutusele Raytheon Standard SM-6 kanderakett, mis on võimeline neid laskma. Defense24 kirjutas, et USA sõjaväelased saavad vajadusel Tomahawkid Bornholmi toimetada. Väljaanne nimetas saart ennast „raketilaevaks”.
Enne seda keelas vene-Ameerika keskmaa tuumajõudude leping (INF-leping) USA-l paigutada Euroopasse raketiheitjaid. Dokumendile kirjutasid alla USA ja NSVL 1987. aastal ning see käsitles maapealseid ballistiliste ja tiibrakettide laskekaugust 500–1000 km (lühem) ja 1000–5500 km (keskmine). Samuti eeldati seda tüüpi rakettide kõrvaldamist ning uute INF-rakettide tootmisest ja katsetamisest loobumist.
2007. aastal süüdistas Venemaa USA-d lepingu rikkumises, kuna Ida-Euroopasse paigutati Ameerika raketitõrjesüsteemid (USA lahkus nende suhtes sõlmitud lepingust 2002. aastal), mille kanderakette saab kasutada ka INF-i jaoks.
2014. aastal süüdistas USA Venemaad üle 500 km lennuulatusega tiibraketti katsetamises. 2019. aastal taandusid lepingust esmalt USA ja seejärel Venemaa, kuid Moskva kehtestas INF-lepingule ühepoolse moratooriumi.
Seejärel ütles putin, et Venemaa ei paiguta oma Euroopa territooriumile maapealseid keskmaarakette enne, kui Euroopa riikidesse ilmuvad sarnase klassi Ameerika relvad.
12. vene riigikorporatsioon Roskosmos ei suuda toota kuuest geostatsionaarsest satelliidist nelja, mis pakuvad sidekanaleid Venemaa ja „sõbralike” riikide vahel, ütles ettevõtte täiustatud programmide ja projekti Sphere direktor Sergei Prohhorov.
„Kuuest seadmest, mida tuleks riigikorporatsioonilt tellida, on tellitud ainult kaks: üks Gazprom Space Systemsilt (GKS), teine GPKS-ilt (FSUE Space Communications),” ütles Prohhorov XVI föderaalsel komuudikonverentsil Satelite Russia. Tema sõnul ei saa Roskosmos rahastamise puudumise tõttu allesjäänud satelliitide tootmist alustada.
putin andis selle aasta veebruaris Föderaalassambleele peetud kõnes ülesande eraldada 116 miljardit rubla (1,16 miljardit eurot) kiire satelliit-interneti arendamiseks kuni 2030. aastani. Samuti täpsustati satelliidiprojektide rahastamist riikliku projekti Andmemajandus esitluses, mida eelnevalt tutvustas digiarengu ministeeriumi juht Maksut Šadajev. Dokumendis oli kirjas, et 2030. aastaks eraldatakse satelliitside konstellatsiooni rahastamiseks 80,1 miljardit rubla. ja veel 36,2 miljardit rubla Skif satelliitside konstellatsioonile sõidukite paigutamiseks keskmisel orbiidil.
Selleks, et seadmed orbiidile ilmuksid, peavad need tellima satelliidioperaatorid. Digiarengu ministeerium teatas, et eraldab operaatoritele raha Roskosmosest satelliitide tellimiseks. Kõik vahendid antakse täies mahus, kinnitas ministeeriumi esindaja.
Kuigi digitaalarengu ministeerium lubab eraldada vahendeid satelliidi konstellatsiooni loomiseks, võtab projekteerimis- ja tootmisprotsess palju aega ning on oht, et 2030. aastaks nelja satelliidi loomisega valmis ei jõuta, ütleb ComNewsi ettevõtete grupi tegevjuht Leonid Konik.
Tema sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et iga geostatsionaarse orbiidi jaoks mõeldud seade on unikaalne, seega kulub ühe satelliidi tootmiseks keskmiselt umbes 3 aastat. Pärast Roskosmose-vastaste sanktsioonide kehtestamist ja läänepartnerite keeldumist sellega koostööst võivad tähtajad tõusta aga viie aastani, märgib Konik.
Venemaa jaoks on oma geostatsionaarsete satelliitide konstellatsiooni omamine strateegiline eesmärk suveräänsuse ja julgeoleku seisukohalt, ütleb erakosmoseettevõtte SR Space asutaja ja tegevjuht Oleg Mansurov.
„Satelliidide puudumine GEO-s mõjutab negatiivselt mitut tööstust korraga – alates starditeenustest, suurte side- ja ringhäälinguaparaatide arendamisest ja tootmisest kuni telekommunikatsiooniteenuste pakkumiseni lõppkasutajatele, samuti maapealsete seadmete (vastuvõtu- ja saateseadmed) tootmise ja müügini,” märkis Mansurov.
13. Venemaa valitsus kavatseb tõsta üksikisiku tulumaksu liiga radikaalselt ja kehtestada astmelises maksuskaalas liiga palju määrasid, ütles Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) juht Aleksandr Šohhin. „Ei ole ilmselge, et oleks vaja teha nii pikka määrade skaalat ja radikaalsemalt tõsta üksikisiku tulumaksumäära 22%-ni. Nii pikk skaala üsna kõrge piirmääraga aitab kaasa asjaajamise keerukusele ja suure sissetulekuga kodanike lahkumisele halli tsooni, mis toob kaasa maksubaasi erosiooni,” ütles Shokhin intervjuus RBC-le.
Samuti on tema sõnul vaja tõsta maksu tõstmise lähtekünnist, milleks määrasid võimud 2,4 miljonit rubla ühel aastal. Shokhin märkis, et see valik tooks kaasa „kõrgelt kvalifitseeritud töötajate, inseneride ja muude töötajate massikategooriate koormuse suurenemise, mis ei vasta täielikult maksude õigluse suurendamise eesmärgile”. „Vaatamata sellele, et eelarvekoormuse kasv absoluutarvudes on väike, on see kodanike jaoks siiski tuntav,” märkis riigi rikkaimate ärimeeste ühenduse juht.
Enne seda pakkus rahandusministeerium välja neljaastmelise progresseeruva üksikisiku tulumaksu skaala. Sissetulekuga alates 2,4 miljonist rublast aastas (200 tuhat rubla kuus so 2000 eurot) on määr 15%, 5–20 miljonit rubla. — 18%, 20 miljonilt 50 miljonile rublale. – 20% ja üle 50 miljoni rubla. — 22%. Sel juhul ei kohaldata kõrgendatud määrasid kogu sissetulekule, vaid selle summale, mis ületab kindlaksmääratud piirmäärasid. Rahandusministeeriumi hinnangul laekub ainuüksi 2025. aastal üksikisiku tulumaksu tõusust eelarvesse 533 miljardit rubla.
Kompromisslahendusena pakkus Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht kaaluda võimalust määrade arvu vähendada ja ülempiiri piirata 18%-ga. Niisiis, sissetulekuga kuni 5 miljonit rubla aastas tehakse määr 13%, 5 miljonilt 50 miljonile rublale – 15% ja üle 50 miljoni rubla – 18%.
„Selline määrade skaala võib olla mõistlik kompromiss kodanikele, ettevõtjatele ja riigile ning tagab sotsiaalse õigluse taotluse täitmise,” rõhutas Šohhin.
Samuti tegi Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu juht ettepaneku tagada üksikisiku tulumaksu tõusust eelarvesse laekuvate lisavahendite sihipärase kulutamise tagatised. Tema sõnul tuleks raha kulutada laste ravile, eluaseme ja kommunaalteenuste kaasajastamisele ning sotsiaalprobleemide lahendamisele.
Rahandusministeeriumi juht Anton Siluanov ütles varem, et ametivõimudel on kavas eraldada üksikisiku tulumaksu tõusust täiendavaid vahendeid sotsiaalprogrammidesse, sealhulgas aidata kahe- või enamalapselisi peresid, kelle keskmine sissetulek jääb alla 1,5-kordselt sissetuleku toimetulekupiirist. Maksusüsteemi muutmise eelnõu kiitis valitsus heaks ja esitas selle riigiduumale.
Njah, enamus ikka sõjaväele ja sisejulgeolekule…
14. putin nimetas sõjatööstuskompleksi arendamise koordinaatoriks endise kaitseministri ja julgeolekunõukogu sekretäri (veelgi endisema kaitseministri) sergei šoigu. „Kuna teemad on nii mitmekesised, siis tuleb arvestada tootmise tasuvusega ning tagada, et kaitseministeerium saaks vastava tehnika. Siin on vaja kogu selle töö sõltumatut koordinaatorit. Selleks koordinaatoriks saab julgeolekunõukogu sekretär,” vahendab RIA Novosti putini sõnu.
Tema sõnul tuleb 24 tunni jooksul esitada juhendi eelnõu populaarsemate relvaliikide tootmismahtude kohta. „Palun tehke seda homme. Mu kolleegid ja mina oleme seda küsimust kogu päeva jooksul juba arutanud. Mulle tundub, et oleme piisavalt arutanud, peame selle töö lõpuni viima. Ja siin pole vaja viivitada,” ütles riigipea.
šoigu määrati julgeolekunõukogu sekretäriks 12. mail, enne seda juhtis ta Venemaa kaitseministeeriumit. Eksministrit kritiseeriti sageli suutmatuse pärast vene armeed ümber relvastada ja värvata.
Conflict Intelligence Team analüütikud rääkisid väljaandele „Tähtsad lood”, et Venemaa armee oli Ukraina sissetungi esimestel kuudel halvasti varustatud. Sõduritel polnud piisavalt soomusveste, talvevormid ei hoidnud hästi soojust ja olid kergesti süttivad ning sõdurite esmaabikomplektid sisaldasid vaid põhikomplekti ravimeid.
Teiseks probleemiks, mille eksperdid tuvastasid, oli sõjaväelaste halb suhtlus ja koordineerimine Venemaa sissetungi esimestel kuudel. Sel ajal ei olnud vene relvajõudude juhtkonnal ainsatki juhtimiskeskust, mistõttu paljud operatsioonid ebaõnnestusid, väidavad analüütikud.
Sõja alguses koges vene armee tõsist „mürskude ja rakettide puudust” ning kasutas Ukraina vägede ründamiseks õhutõrje jaoks mõeldud relvi.
Kokku kaotas Venemaa sõja ajal üle 20 sõjalaeva, sealhulgas suured dessantlaevad, allveelaeva ja lipulaeva ristleja Moskva, selgub Oryxi avaandmetel põhinevatest arvutustest. Enne sissetungi Ukrainasse koosnes Mustal merel olnud Venemaa laevastik enam kui 70 laevast.
Kahjustatud või purunenud oli viis seitsmest BDK-st, mis olid laevastikus enne sõja algust. Need on „Caesar Kunikov”, „Novotšerkassk”, „Saratov”, „Olenegorski Gornjak” ja „Minsk”.
15. USA president Joe Biden usub, et Ukraina armee hävitas sõja ajal vene väed (njah, ???). „Imelik, et keegi ei kirjuta sellest, sellest, mis juhtus [Ukraina sõja ajal]. vene armee hävitati. See pole see, millest te kirjutate. Ja see hävitati tõesti,” ütles riigipea ajakirjale Time antud intervjuus.
Tema hinnangul on Põhja-Atlandi allianss pärast Bideni ametisseastumist muutunud palju tugevamaks. Ta usub, et on organisatsiooni uuesti üles ehitanud ja teinud NATO-st maailma ajaloo tugevaima liidu. President tunnistas, et pärast sõja lõppu ei pruugita Ukrainat NATO-sse vastu võtta, kuid USA jätkab Kiievile sõjalise abi osutamist.
„Rahu Ukrainas näeb välja selline, nagu Venemaa ei okupeeriks Ukrainat enam kunagi, mitte kunagi, mitte kunagi. Selline hakkab maailm välja nägema. Kuid see ei tähenda, et [Ukraina] tingimata NATO osaks saaks. See tähendab, et loome [Ukrainaga] samasugused suhted nagu teiste riikidega, kuhu me relvi tarnime,” ütles Biden.
Ta märkis, et kui lääneriigid lasevad Ukrainal kaotada, destabiliseerub olukord Ida-Euroopa riikides.
„Aga kui me laseme Ukrainal kunagi läbi kukkuda, pange tähele mu sõnad: te näete, kuidas Poola lahkub, kuidas lahkuvad kõik riigid, mis asuvad Venemaa praeguse piiri ääres, Balkanist Valgeveneni, kuidas nad kõik peavad ise hakkama saama,” lõpetas president.
Njah, loodan, et osa sellest jutust on vaid USA presidendi valimistega seotud ja suunatud vaid oma rahvale… mida aga Ukraina mõtleb selle peale, et NATO uks vist pauguga hetkel kinni löödi?
16. Kurski Leninski kohus rahuldas prokuratuuri nõude ja keelas Ukraina relvajõudude (AFU) rahastamises kahtlustatava populaarse viina „Hortitsa” tootja Jevgeni Tšernjakiga seotud isikute ühenduse tegevuse. „Kohtuotsusega rahuldati Vene Föderatsiooni peaprokuröri asetäitja nõuded. Kohus keelas ühenduse tegevuse Vene Föderatsiooni territooriumil seoses äärmusliku tegevuse elluviimisega,” teatab Kurski oblasti kohtute ühine pressiteenistus. Hagi arutati kinnisel kohtuistungil.
100% aktsiakapitali Standard of Quality LLC, Russian North LLC, Rodnik ja K LLC, Crimean Wine House LLC, Traditions of Success LLC, New Level LLC ja Feodossija konjaki- ja veinivabrik JSC aktsiatest muudeti riigituluks. Lisaks Tšernjakile kuuluvad ühingusse Aleksandr Bespalov, Ivan Kurbakov ja Andrey Lazutin.
Ukraina ärimees Jvgeni Tšernjak asutas Global Spiritsi 2008. aastal. „Rodnik ja K” ning „Russian North” tegelesid Venemaal Global Spiritsi portfellist kuuluvate „Hortitsa”, „Moroshi”, „Pervaki” ja teiste viinabrändide tootmisega. 2022. aasta aprillis viidi ettevõtted „Rodnik ja K” ning „Russian North” üle Bespalovile ning ühte ettevõtet juhtis Lazutin. 2023. aasta suvel vahistati nad korruptsioonijuhtumi raames ning Tšernjaki vastu algatati kriminaalasi terrorismi rahastamise pärast. Ta arreteeriti tagaselja. Uurijate sõnul korraldasid ärimehed Ukraina sõjaväelastele üle 500 miljoni rubla ülekandeid „terroristliku tegevuse läbiviimise eest” Venemaal.
Vedomosti täpsustab, et alkoholiettevõtte Global Spirits endise vara arestimise aluseks oli isikute sunniviisiline hospitaliseerimine psühhiaatrilist abi osutavas meditsiiniorganisatsioonis. Konkreetsete isikute nimed pole teada, kuid suure tõenäosusega räägime keelatud ühenduses osalejatest. Juriidilise ettevõtte Enterprise Legal Solutions tegevjuht Anna Barabaš omakorda ütles väljaandele, et isikute sunniviisiline haiglaravi sellises meditsiiniorganisatsioonis ei pruugi varaga seotud küsimusi otseselt mõjutada.
„Selline inimene võib oma seisundist tulenevalt teha otsuseid, mis võivad kaasa tuua varade kadumise või amortisatsiooni. See suurendab oluliselt ajutiste meetmete kohaldamise võimalusi,” lõpetas ekspert.
17. vene milblogikanal Rybar pöördumine uue vene kaitseministri poole: Hiljuti ametisse nimetatud kaitseministrile tahaksin soovitada üht olulist asja, mis võib vägede olukorda oluliselt parandada.
Tänaseks on välja kujunenud kahjulik trend, mida Telegrami kanalites selgelt näeme. Sõjaliseks eduks peetakse vaenlase isikkoosseisu, varustuse ja ladude hävitamist. Kuigi iga inimene, kellel on sõjaasjadest vähimatki ettekujutust teab, et see kõik on tühi.
Sõjas loevad teised kategooriad. Ja edu peaks määrama ainult käes oleva probleemi lahendamine. Las ma seletan. Keegi ei sea ülesannet „Hävita kalendrikuus nii palju vaenlase töötajaid ja nii palju varustust.” Ülesanne on seatud: „hõivata maastikulõik”, „lüüa vaenlane kindlustatud alalt välja”, „hoida positsioone”. Kui palju vaenlase sõdureid ja varustust hävitatakse, samuti tabatud trofeed – need kõik on vaid illustratsioonid, mis rõhutavad edu ulatust.
Mida me praegu näeme? „Meie droonipiloodid tabasid tanki.” Imeline. Ja mida? Aruannetes kuulete ainult vaenlase kaotustest. Ja see tähendab, et tõeline sõjaline edu asendub sellega kaasnevate õnnestumistega. See jõuab hullumeelsuse piirini, kui juba ühe hävitatud vaenlase tanki videosalvestuse saadavad mitu korda erinevad üksused ja igaüks kannab selle hävitamise enda arvele. Ühest hävitatud tankist saab lõpparuandes viis-kuus.
Sõjalise edu peab määrama:
1. Etteantud ülesande lahendamine.
2. Selle otsuse tegemiseks kulutatud jõud ja ressursid. See tähendab kvantiteeti personali- ja materiaal-tehniliste ressursside kaotuse probleemi lahendamisel.
Kõik muu on tühine.
Et oleks selgem, toon analoogia. Seal on nisupõld. Saaki tuleb kaitsta näriliste eest. Meie kindralid teatavad hävitatud hiirte arvust. Ja nad peavad aru andma, kui palju vilja neil õnnestus säästa. Tuhande hiirelaiba demonstreerimise eest muidugi hästi tehtud, aga kus on saak?
18. Pärast seda, kui Hiina keeldus osalemast Šveitsis toimuval ülemaailmsel rahutippkohtumisel, teatas riigi välisminister Wang Yi, et Hiina rahuplaani toetab väidetavalt 26 maailma riiki. Sellest teatab Bloomberg.
Wang täpsustas, et Hiina ettepanekutele on positiivset seisukohta avaldanud kokku 45 riiki, kellest 26 on täielikult valmis rahuplaani toetama. Samas lisas ta, et Ukraina ja Venemaa kinnitasid eraldi suurema osa sisust Hiina ja Brasiilia ühises avalduses 2024. aasta mais visandatud poliitilise lahenduse põhimõtetes.
Ajakirjanikud rõhutavad, et Hiina Rahvavabariigi diplomaat ei viidanud sellele, et Kiievi põhinõue Moskvale on okupatsioonivägede väljaviimine Ukraina territooriumilt, eelkõige nendelt, mille Venemaa okupeeris esimese sissetungi ajal.
Wang I lisas, et rahuläbirääkimiste tingimused ei ole veel valmis, seega teeb Hiina sellistel kohtumistel osalemise kohta oma otsused.
Ukraina välisministeerium vastas sellele, et kõik, kes siiralt taotlevad rahu taastamist Vene-Ukraina sõjas, peaksid töötama selle nimel, et Šveitsis toimuva rahutippkohtumine õnnestuks.
„Hiina deklareerib õigustatult oma austust kõigi maailma riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu ning otsustavust võidelda rahu eest kogu oma jõuga. Ülemaailmne rahutippkohtumine toimub järgmisel nädalal Šveitsis. Usume, et kõik riigid, kes siiralt püüavad rahu taastamine peaks töötama koos selle eduka elluviimise nimel, mitte tegema jõupingutusi tippkohtumise õõnestamiseks,” edastas ministeerium.
Ministeerium lisas, et just Ukraina peaks dikteerima oma territooriumil rahutingimusi, kuna just Ukraina oli agressiivse rünnaku objektiks ja kannatas laastavate tagajärgede all.
24. veebruaril 2023 avaldas Hiina välisministeerium 12-punktilised r„ahumeelsed” ettepanekud Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahelise sõja lahendamiseks, kuid seal olid vaid üldised fraasid ja üleskutsed läbirääkimistele.
Ukraina omakorda on korduvalt rõhutanud, et Ukraina rahu küsimuses ei tohiks olla „hiinlaste”, „vatikani”, „Aafrika” ega muid rahuplaane.
19. Lühiuudised
Pole eriline uudis, et putin kannab avalikel üritustel kuulivesti… kandma olevat hakanud 2023 aastast.
Ühendkuningriik ja Läti käivitavad tööstuskonkursi, et pakkuda Ukrainale tuhandeid droone. See konkurss on avatud Ukraina kaitsekontaktrühma mis tahes riigi tööstusele.
lukašenka visiidil Mongoolia pealinna Ulaanbaatari jooksis keskväljakule mees Ukraina lipuga.
Itaalia välisminister Antonio Tajani kinnitas, et uus Ukraina sõjalise abi pakett sisaldab õhutõrjesüsteemi SAMP/T, nagu varem teatatud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
