Sõja ülevaade: 825. päev – Ukraina kaitse peab
Avaldatud: 28 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. mai 2024:
97 vene poole rünnakut ehk siis „tavaline” päev, mõned väiksemad muutused rindejoones olid aga ei miskit olulist ehk siis kriitilisematel lõikudel Ukraina kaitse pidas, õnneks jagub Venemaal ja okupeeritud aladel palavust.
1. Ikka kõike kaela sajab ning Harkivi kant kõikse tihedamas sajus.
2. Miskit ka Moskvani jõudis ning kurtmist nii siit kui sealt jagus.
3. Harkiv: rinne peab.
4. Kupiansk-Kreminna: üks väiksem muutus Kupianskist idas.
5. Siversk: pisu selgusetu seis Bilohorivaks ja rünnakute tugevus kasvab.
6. Bahmut: siingi soomust rohkem töösse läheb jalaväe hordide vahel… muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Donetsk: kaks väikest rindejoone õgvendust Ukraina kahjuks aga rinne siiski kriitilistes kohtades pidas.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa plaanib tõsta makse u 5 miljonil inimesel.
11. Venelased kulutavad laenumaksetele iga üheksanda rubla.
12. Rosneft maksab ka sel aastal dividende.
13. Moskvas avati registreerimine infosõja koolitusele.
14. EL võib sügisel pidada Ukraina-teemalise rahukonverentsi Venemaa osavõtul.
15. Kuidas toime tulla Euroopa EI-mehega?
16. Lühiuudised
Täna Ukrainas erakorralisi elektrikatkestusi ei planeerita.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et alliansi riigid ei ole täitnud enamikku oma lubadustest seoses suurtükimürskude, õhutõrjesüsteemide ja muud tüüpi relvade tarnimisega Ukrainale.
1. Harkivi pommitamisel jätkuvalt sihtmärke mitte valiv Venemaa tabab enamasti tsiviiltaristut, elamuid ja kohalike ettevõtteid ning igapäevane on kohalike hukkumine. Ilma paranemist kahjuks veel peatselt tulemas pole ja üheks põhjuseks mitmete oluliste lääne riikide tahe mitte pommitada nende antud relvadega Venemaad.
Vene okupandid korraldasid eile päeval raketirünnaku Mõkolaivi oblastis Snigirevka linnale – hukkus kolm ja sai vigastada kuus inimest.
Ukraina väejuhatuse teade eilsest päevast: 2024. aasta 28. mai öösel ründas vaenlane Primorsko-Ahtarski oblastist — Venemaa Föderatsioonist kolme tüüpi Shahed-131/136 UAV-ga. Kõik kolm vaenlase drooni tulistasid Zaporižja, Dnipropetrovski ja Tšerkassõ oblastis alla õhujõudude üksused. Varem on Ukraina relvajõudude PS märkinud, et vene väed pole praktiliselt mõnda aega kasutanud Ukraina vastu suunatud rünnakuteks Shahed-136/131 tüüpi UAV-sid. Selle asemel hoiab vaenlane pidevalt ida- ja lõunaregioonis suurel hulgal luure UAV-sid ning kasutab meie taristu ründamiseks ballistilisi relvi.
Piiri ja rinde lähedus ikka hullus sajus.
2. Eile õhtul Luhanski kandis (okupeeritud ala) Luhanski kõrgema sõjalennunduse navigaatorite kooli infrastruktuuri rajatiste lähedal asuva lennukiremonditehase piirkonnas kostus plahvatusi ja algasid tulekahjud. Teavet väidetavate rünnakute kohta niinimetatud „Navigaatorite Kõrgema Sõjalennukooli” hoonele kinnitavad ka mitmed propagandaallikad. Öösel tuli teateid, et Luhanski lennujaama tabasid ATACMS-i raketid. Üheks sihtmärgiks peetakse sealseid õhutõrjesüsteeme.
Rostovi oblastis Aasovi sadamas põleb teraviljaterminal.
Moskva eeslinnas Balašihhas tulistati väidetavalt alla droon.
Venemaa võimud teatavad, et üleeile õhtul ründasid Ukraina droonid sihtmärke Krasnodari oblastis Gelendžikis, putini palee lähedal. „Krinitsa külas kahjustas ühest seadmest tekkinud praht pooleli jäänud hoonet. Džanhoti külas kukkus droon puudele, tulekahju kustutati. Esialgsetel andmetel kannatanuid ei olnud,” ütles kohalik kuberner.
Eile hommikul ründasid mehitamata õhusõidukid Venemaal Orjoli oblastis Livnõi linnas bensiinijaama. Üks Venemaa eriolukordade ministeeriumi töötaja sai surma ja kolm vigastada.
Õnneks ei lõpe kurtmised ei Kurski ega Belgorodi oblastis, isegi Rybari (kremlimeelne vene sõjablogikanal) kaart näitab tihedust seal kandis.
3. Harkiv: Ukraina andis teada 10-st vene rünnakust, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Ka kaks vene milblogijat andsid teada, et possad siiski Vovtšanski linnas käest kätte käivad.
4. Kupiansk-Kreminna: eile siiski Kupianski lähistel Sinkivka külast idas ühe laia põllulapi üle vene pool kontrolli sai. Kõlakad kirjutavad, et see tänu tugevale vene lennunduse pommitamisele põllu serval asuva metsariba pihta tõi.
Ternõ suunal hakkas jälle kasvama rünnakukolonnide suurus, seni need ikka enne Ukraina possadeni jõudmist otsa lõppevad ja meeldivalt palju näeb jälle tankitõrje relvade edukat kasutamist ehk siis maastik soosib kaitsjat ja kui on head possad ning need piisavalt kindlustatud ning võitlejatel moona ja sihikindlust jagub, siis ka kaitse peab.
5. Siversk: terve rinde ulatuses vene rünnakuid jagus ja kui varasemalt tegi enamus rünnakuid vene jalavägi, siis nüüd on tõusnud soomuse kasutamise protsent. Soomus ikka kolonnides liigub ja üritavad jõuda Ukraina possadeni kas või mõne masinaga. Ukraina blogija andis teada, et vene poole suutlikkus saata konveierina rünnakule samas lõigus jao ja rühma suurusi üksusi surma on ikka pisu hämmastav. Njah, ei tea, kas visatakse näppu, millised üksused sel päeval surma lähevad… tundub, et miskit julguseks neile sisse antakse, sest tihti näeb videotest, et kõrval toimuv plahvatus liikumistrajektooris ja kiiruses muutusi ei too…
Soomuse kasutamisel näeb, et juhtkond vist kaasa ei sõida, sest üldiselt üritavad ründavad kolonnid püsida suuremal teel, et mitte eksida maastikul. Seetõttu arvatavalt ei võeta ka rünnakuformatsiooni (ei hargneta oma pardarelvadega suurema mõju avaldamiseks). Ikka on võimalik, et hoopis surma on saanud paremate oskustega juhtkond… meeldiv on, et igapäevaselt (mitte küll siin lõigul, ikka Kupianski, Bahmuti ja Donetski rindel) lisandub tabatud T-90-neid ehk siis jätkuvalt parima väljaõppega vene üksused on töös ja seni tundub nende kulumine olevat suurem kui loodetud edu ja kipub prognoosima, et sellises tempos eliitüksuste kulumine hakkab peatselt mõju avaldama vene rünnakute kvaliteedile.
Bilohorivka küla seis pisu selgusetu, sest vähemalt üks vene milblogija kahtles, kas vaatamata lipu panekule küla keskuses sinna siiski elavalt püsima jääda suudeti. Küll näitas Ukraina drooni ülelennu video suurt hulka hävinud vene soomustehnikat küla idaküljel. Njah, eks see on sinna kogunenud pooleteise aasta jooksul…
6. Bahmut: ikka teateid tuleb, et vene pool üritab siingi konveierina saata enamasti jalaväge Tšassiv Jari linna suunal, aga ka linna lähistel jõudmaks Siverski Donets-Donbass kanalini. Eile ühtki muutust siin rindel ei tuvastanud. Küll olla tänu sellisele konveiermeetodile metsad täis vene jalaväge ja kujutan isegi seda võimalikku segadust ja tohuvapohu seal ette. Varustamine hakkab kohe lonkama ja juhtimine /koordineerimine olematu ning sihtmärke Ukrainal jagub. Kahjuks jätkab vene lennuvägi suht karistamatult Tšassiv Jari maatasa pommitamist. Nii hästi ei lähe õnneks vene kaudtuleüksustel, sestap nende kaotuste arv päevaselt kõrge ning jälle on hakanud tõusma D-30-te (järelveetavad torud) tabamine rinde lähistel ehk siis tundub, et pisu ebapiisavalt on liikursuurtükke või neid üritatakse hoida rindest kaugel.
Klišiivka ja Andriivka juures eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Donetsk: siin rindel ikka u pooled rünnakud toimuvad. Õnneks suuri muutusi need eile ei toonud. Pisu sirgenes rindejoon Avdiivkast läänes ühe põllu võrra ja Pervomaiskest lõunas, mis olidki juba vaid kaardilt vaadates kohe juhtumas. Küll peaks kummaski suunas ees risti olev väiksem jõgede joon soosima Ukraina kaitset.
Meeldiv on eksida, kui arvatust paremini läheb ja seda täna Krasnohorivka linna kaitse pakub. Varasem arvamus oli, et hiljemalt eelmisel nädalal võib vene pool kogu linna vallutada, aga hetkel jookseb rinne läbi linna keskuse ning paar kõlakat edukast vene üksuste töötlemisest linnas teada anti. Tundub, et siin lõigul on vene poolel keeruline piisavalt lähedal rindejoonel oma üksuste tabamise hirmus kasutada eesmiste possade hävitamiseks kaudtuld ja lennuväge, sestap põhiline pommitamine käib linna servade ja lähenemisteede suunal. Hetkel üks kõlakas, et Ukraina olla suutnud isegi mitmed varasemalt kaotatud possad linnas ja selle serval tagasi saada ning Bradley soomukid ikka end heast küljest näitavad.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vene poole katsed edeneda veelgi põhja poole Staromajorske kandis neile eile edu ei toonud.
Tokmaki suund: Robotõne tapa-ala jätkab…
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: Ukraina andis teada seitsmest ebaõnnestunud vene rünnakust.
10. Maksureform, mida Venemaa võimud valmistavad ette eelarve täitmiseks, mis kulutab sõjale iga kolmanda rubla, puudutab kuni 5 miljonit Venemaa kodanikku. Sellise hinnangu andsid Alfa panga analüütikud esmaspäevases ülevaates, viidates esialgsetele maksude tõstmise parameetritele, mille riigiduuma maksukomisjon eelmise nädala lõpus heaks kiitis.
Vastavalt komisjoni soovitustele maksavad alates 2025. aastast kõrgendatud üksikisiku tulumaksu venelased, kes teenivad üle 150 tuhande rubla (1500 euro) kuus. See säilitab saadikute sõnul Venemaa majanduse konkurentsivõime ja maksusüsteemi atraktiivsuse võrreldes sõbralike riikidega, sealhulgas EAEU riikidega.
„Kui see meede heaks kiidetakse, mõjutab see 3-5 miljonit kodanikku,” kirjutavad Alfa Bank analüütikud. Nad tuletavad meelde, et algselt tehti ettepanek kehtestada kõrgendatud üksikisiku tulumaksu künniseks 1 miljon rubla aastas, see tähendab umbes 83 tuhat rubla kuus, ja sel juhul oleks tulumaksu suurendatud kaks korda rohkematel inimestel – kuni 10 miljoni inimesel.
Rosstati andmetel oli 2024. aasta veebruaris Venemaa keskmine palk 78 432 rubla (784 eurot) kuus ja see kasvas aastaga enam kui 13 tuhande rubla võrra. Selle nominaalkasv oli 19,3% ja reaalkasv inflatsiooni arvesse võttes ulatus 10,8%ni. Uute maksuparameetrite alla jääjatele tõstetakse Bloombergi andmetel üksikisiku tulumaks 13 protsendilt 15 protsendile. Lisaks kaaluvad võimud 20-protsendilist määra kodanikele, kes teenivad rohkem kui 5 miljonit rubla aastas (alates 416 tuhandest rublast kuus).
Maksukoormuse jaotamine suurema isikliku ja ettevõtte sissetulekuga inimeste vahel on õiglane, ütles putin, teatades maksureformist 29. veebruaril Föderaalassambleele peetud kõnes. Uued maksumäärad tuleb fikseerida aastani 2030, et tagada seega stabiilsed ja prognoositavad tingimused mis tahes, sealhulgas pikaajaliste investeerimisprojektide elluviimiseks, ütles president.
Kõrgemad maksud suure sissetulekuga majapidamistele võimaldaksid putinil koguda 0,5–1% SKT-st täiendavat maksutulu, mis aitaks rahastada tema sõda Ukrainas, ütles Bloomberg Economicsi Venemaa peaökonomist Aleksandr Isakov. Teiseks vähendab täiendav maksukoormus kapitali väljavoolu ja survet rublale, juhib ta tähelepanu: inimesed, kellel on raha, on sunnitud seda riigile loovutama, selle asemel, et osta välisvaluutat või üritada sääste riigist evakueerida. Lõpetuseks lisab Isakov, et putin vajab raha oma sündimuse toetamise meetmete rahastamiseks, mille tase kujunes Rosstati andmetel eelmisel aastal madalaimaks alates 1999. aastast.
11. Vaatamata sissetulekute kasvule on Venemaa elanikkond sunnitud kulutama sellest järjest suurema osa võlgade teenindamiseks. See on kõrgete intressimäärade keskkonnas tekkinud laenubuumi tulemus, isegi kui osa neist on valitsuse poolt subsideeritud.
Keskpank arvas elanikkonna laenukoormuse viie peamise finantssektori riski hulka. Pankade laenuportfell kasvab vaatamata kõrgetele intressimääradele ja regulaatori piirangutele kiiresti: 1. aprilli seisuga ületas venelaste võlg pankadele 38 triljonit rubla (380 miljardit eurot). Majapidamiste sissetulekud samal ajal kasvavad – reaalarvestuses (inflatsiooni arvesse võttes) kasvasid need 2023. aastal 5,4%.
Selle arvessevõtmiseks arvutab keskpank välja võla teenindamise suhte (DSR): osa kasutatavast tulust (mis jääb pärast makse), mille inimesed kulutavad laenumaksetele. 1. aprilli seisuga oli see 11,2%. See tähendab, et venelased maksavad laenuteeninduse eest keskmiselt iga üheksanda rubla. See suhtarv on kasvanud alates eelmise aasta keskpaigast: 1. aprillil ja 1. juunil 2023 oli see 10,6%. 2019. aasta alguses oli see 9,5% ja on sellest ajast alates tõusnud, saavutades haripunkti 1. aprillil 2022 12,1%. Seejärel tõmbus laenuandmine kokku, kergendades laenukoormust, kuni algas uus buum.
Põhimõtteliselt pole selline koormus liiga suur. „Makrotasandil tundub venelaste võlakoorem üldiselt vastuvõetav,” ütleb keskpanga aseesimees Philip Gabunia. Probleem on selles, et see on ebaühtlaselt jaotunud ja paljude jaoks koormav. „Meie laenuandmine kasvab suuresti tänu võlgades kodanikele. Pool eraisikute laenuportfellist langeb kolme või enama laenuga laenuvõtjatele,” märkis Gabunia.
Võlakoormus on erinevate laenuliikide lõikes väga erinev. Venemaal on suur kallutatus tagatiseta tarbimislaenude poole. Need katavad peaaegu poole sellest tagasimakse mahust – 5,2% kogu 11,2% -st. Ja võttes arvesse krediitkaarte (2,8%), suureneb tagatiseta laenude osakaal 8%-ni. „Mis puutub tagatiseta laenudesse, siis meil on juba praegu suur võlakoormus, mis ületab paljude arenenud riikide taseme,” ütleb Gabunia ja lisab, et „oluliselt suurema võlasumma moodustavad seal hüpoteegid”. Selle järgi on võlateeninduse suhe aastaga tõusnud, 2,8%.
TsMAKP eksperdid märkisid elanikkonna riskantset finantskäitumist: kodutarbijate kulutused kasvavad kiiremini kui nende kasutatav sissetulek, mis peegeldab laenatud vahendite sagedasemat kasutamist jooksvateks kuludeks. Kui sellest saab jätkusuutlik trend, võib see kaasa tuua majapidamiste rahanduse tasakaalustamatuse ja sellest tulenevalt nende maksevõime languse.
Keskpanga juhid usuvad, et riskantse laenuandmise vähendamise meetmed mõjutavad tarbimislaenude üldist dünaamikat vähe, kuid toovad kaasa laenude ümberjagamise vähem riskantsete laenuvõtjate kasuks. Ka see võib muutuda probleemiks ja head lahendust pole näha. „Laenuturg on saavutanud turvalist taset ületava kasvutempo ja selle järgnev jahtumine ei lükka edasi, vaid vastupidi, vallandab halbade laenude kriisi,” väidavad TsMAKP eksperdid. „Paljud laenuvõtjad (peamiselt tarbimislaenu puhul), kes on muutunud krooniliselt sõltuvaks uute vahendite kaasamisest, muutuvad rangemate edasilaenamise tingimuste korral maksejõuetuks.” Kuid mida varem jahenemine algab ja mida vähem järsk see on, seda nõrgemad on halbade laenude hüppelise kasvu tagajärjed, järeldavad nad.
12. Venemaa naftatootja Rosnefti juhatus soovitas oma avalduse kohaselt maksta 2023. aasta eest lõplikke dividende summas 29,01 rubla aktsia kohta. Aktsionäride koosolek on kavandatud 28. juunile. Dividendide saamiseks õigustatud isikute määramise kuupäevaks tehakse ettepanek määrata 2024. aasta 9. juuli.
Varem soovitas Rosneft 2023. aasta 9 kuu vahedividendide summas 30,77 rubla aktsia kohta. 2022. aasta eest maksis Rosneft dividende 38,36 rubla aktsia kohta ehk 406,5 miljardit rubla, mis moodustas IFRS standardite kohaselt 50% aktsionäride konsolideeritud puhaskasumist.
Rosnefti aktsionärid olid ettevõtte veebisaidi andmetel 2021. aasta juuli seisuga riigile kuuluv Rosneftegaz (40,4%), Briti BP BP.L (19,75%), Katari fond QH Oil Investments LLC (18,46%), riiklik arveldusdepositoorium (10,7%). %), RN-NeftCapitalInvest (9,6%), RN-Capital (0,76%), Föderaalne Riigivarahalduse Agentuur (alla 0,1%), muud vähemusaktsionärid (0,33%).
13. Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut (MGIMO) on avanud registreerimise infosõja koolituseks. See tähendab „mittetriviaalsete rahvusvaheliste poliitiliste probleemide lahendamist, mis vastavad Venemaa poliitika huvidele”, öeldakse ülikooli kodulehel olevas esitluses.
Uuel õppeaastal alustatakse magistriõppekavaga „Infokommunikatsiooni strateegiad rahvusvahelistes suhetes”. Selle juhid on MGIMO rahvusvaheliste suhete teaduskonna dekaan Andrei Sušentsov ja 31-aastane Venemaa presidendi administratsiooni (AP) töötaja Aleksei Sidorov. Registreeruda saab 24 soovijat. Koolitus on tasuline.
Kohustuslikud õppeained hõlmavad „vene välispoliitika ajaloolisi aluseid”, „strateegilist luuret”, „lobitööd”, „infomõjutamise praktika aluseid”, aga ka infosõja rakendusliku aspekti kursust.
Lektorite hulgas on kaitseministeeriumile lähedane z-blogija Mihhail Zvintšuk, kes juhib Telegrami kanalit Rybar. Ta õpetab õpilasi „infomõjutamiseks” liitlastele, neutraalsetele riikidele ja vastastele. „Lobitöö” on määratud Ukrainaga sõda ennustanud poliitstrateegile Jevgeni Mintšenkole, kelle teenuseid riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin presidendi administratsioonis töötades regulaarselt kasutas.
SVR-i kolonel Andrei Bezrukov, kes on Venemaa heaks välismaal spionaažiga tegelenud üle 20 aasta, hakkab õpetama „strateegilise luure” kursust. Samuti saavad õpilased soovi korral registreeruda koos temaga „mõjutuspsühholoogia” ja „avalike andmete abil luure” koolitusele.
Järjekordset valikkursust ajaloolise mälu probleemidest postsovetlikus ruumis hakkab lugema ajaloolane Natalja Tanšina, kes on kirjutanud mitu raamatut russofoobiast Euroopas. Teised valikkursused hõlmavad „Tuumarelvad maailma poliitikas”, „Läbirääkimiste kunst” ja „Kaasaegsed konfliktid postsovetlikus ruumis”.
Programm sisaldab ka praktilist infopoliitika moodulit, mille raames toimuvad meistriklassid Välisministeeriumi ametliku esindaja maria zahharova, tema asetäitja Sergei Nalobini, RT saatejuhi Oksana Boiko ja TASS-i kolumnisti Andrei Šitovi osavõtul.
Teisel aastal suunatakse üliõpilased praktikale nende valitud organisatsiooni: selleks võib olla meedia, konsultatsiooniagentuur, välisministeerium ja teised föderaalosakonnad.
Vedomosti allika sõnul viiakse projekti MGIMO-s ellu presidendi administratsiooni toel, nii et osa õpilasi koolitatakse seal ja palgatakse „parimatest parimad”.
14. EL-i välisministrid arutavad esmaspäeval, kuidas päästa 15.-16. juunil Šveitsis peetav Ukraina rahukonverents, vahendab Bloomberg. Mitmete juhtivate riikide juhid ei kavatse tulla tippkohtumisele, kus plaaniti panna alus rahuvalveprotsessile. EL-i jaoks on oluline küsimus ka see, kuidas liikuda juunikuu konverentsilt võimalikule kohtumisele sügisel Saudi Araabias Venemaa osavõtul, ütlesid Euroopa ametnikud agentuurile.
Venemaa delegatsiooni Šveitsi ei kutsutud, kuigi korraldajad loodavad seal näha umbes 160 riigi esindajaid. „Riigi- ja valitsusjuhtide tasandi kohtumise eesmärk on kujundada ühine arusaam võimalikust teest õiglase ja püsiva rahuni Ukrainas. Sellest peaks saama rahuprotsessi alus,” ütles Šveitsi välisministeerium. Ministeerium põhjendas praegusel etapil Venemaale kutsumise puudumist sellega, et on korduvalt väljendanud oma soovimatust osaleda. Ametnike poolt väljendatud Moskva seisukoht on, et ta on valmis rahu üle läbirääkimisi pidama ainult praeguseid reaalsusi arvestades, st ei kavatse okupeeritud aladest loobuda.
Bern on veendunud, et Venemaa peaks osalema rahuprotsessis, mis plaanitakse algatada juunikonverentsil, seisab Šveitsi välisministeeriumi avalduses.
Ukraina ja tema liitlased lootsid rahuprotsessi kaasata palju riike, sealhulgas nn globaalset lõunat. Kuid Hiina, kelle osalemisele nad väga loodavad, pole sellega nõus ja tegi eelmisel nädalal koos Brasiiliaga ettepaneku korraldada alternatiivne konverents, kus osalevad mõlemad relvakonflikti pooled.
BRICS-i liikmed Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariik koos Venemaaga teatasid putini hiljutisel Hiina-visiidil Šveitsi konverentsil osalemisest keeldumisest. India on aga oma osalemist kinnitanud, kuid esindatuse tase jääb ebaselgeks. Delegaadid Brasiiliast ja Hiinast võivad veel tulla, kirjutab Bloomberg allikatele viidates, kuid tegemist ei saa olema väga kõrgete ametnikega.
Samal ajal osaleb USA president Joe Biden oma valimiskampaania raames 15. juunil Los Angeleses toimuval suurel rahakogumisüritusel. Ka asepresident Kamala Harris ei ole konverentsil osalemas.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus osalema maailma liidreid, kes „jäävad endiselt ülemaailmse rahutippkohtumisest kõrvale”, tõstes esile Bideni ja Hiina presidendi Xi Jinpingi. „Me ei taha, et ÜRO põhikirja põletataks… põletataks nagu need raamatud,” ütles Zelenski pühapäeval Harkivis, kus Venemaa raketilöök hävitas kirjastuse ja mitu muud rajatist.
Saudi Araabias on rahukonverentsi juba peetud – eelmise aasta augustis. See oli neljast sellisest üritusest kõige esinduslikum. Kohal olid riikliku julgeoleku nõunikud 42 riigist, sealhulgas kõik Venemaa BRICS-i partnerid. Hiinast saabus Xi Jinpingi määratud Ukraina rahumeelse lahenduse erisaadik Li Hui. Arutelu toimus Zelenski 2022. aasta lõpus välja pakutud 10-punktilise rahuvalemiga seotud teemadel. Otsustati luua töörühmad mitme punkti, sealhulgas toidu- ja tuumajulgeoleku osas; Samuti teatati, et kohtumine näitas „laia toetust” Ukraina territoriaalse terviklikkuse ideele.
Lisaks toimus 2023. aasta detsembris Riyadhis USA, G7 riikide, Ukraina, India, Saudi Araabia ja Türgi esindajate salajane kohtumine, vahendas Bloomberg. Kuid Hiina, Brasiilia ja AÜE esindajad ei osalenud kohtumisel, kus arutati edasisi rahupüüdlusi.
15. Ungari peaministri Viktor Orbani valitsus on takistanud peaaegu poolte EL-i otsuste langetamist Ukraina kohta ja blokeerib nüüd enam kui 6,5 miljardi euro eraldamist. Selline käitumine ärritab üha enam teisi EL-i riike ning nad otsivad võimalusi, kuidas kaitsta Ukrainale mõeldud vahendeid Ungari veto eest, eelkõige Venemaa külmutatud välisvaluutareservidest saadavat tulu, mille esimene osa peaks välja tulema juulis, kirjutab Bloomberg.
„Mul on menetluses seitse juriidilist dokumenti, mis näevad ette ressursside mobiliseerimist sõjaliseks toetuseks Ukrainale,” ütles EL-i välispoliitika juht Josep Borrell esmaspäeval pressikonverentsil. „Seda viivitust [nende aktsepteerimisel] saab mõõta inimelus.”
Ungari välisminister Peter Szijjártó ütles sama päeva hommikul ajakirjanikele, et tema riik jätkab kõigi Ukrainale relvatarnete rahastamiseks tehtavate tehingute blokeerimist, hoolimata teiste EL-i riikide välisministrite tugevatest vastuväidetest Brüsselis toimunud kohtumisel. Nüüd motiveerib putini EL-i peamise toetaja Orbani valitsus oma vastuseisu ungarlaste õiguste rikkumisega Ukrainas. Szijjártó sõnul karjusid ministrite kohtumisel kolleegid teistest riikidest tema peale.
Samuti lõpetavad nad avalikult oma rahulolematuse varjamise. Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles ajakirjanikele, et tema arvutuste kohaselt blokeeris Ungari 41% kõigist EL-i Ukrainat puudutavatest otsustest:
„On vaja avalikult demonstreerida, milline on Ungari positsioon praegu ja mis ta oli. Peame hakkama seda käsitlema kui süsteemset lähenemist kõikidele EL-i jõupingutustele etendada rahvusvahelistes suhetes olulist rolli. See on läinud väga-väga kaugele.”
Landsbergis ütles, et EL-i riigid peavad leidma võimaluse sellest mööda hiilida, st Ungari katsed blokeerida abi Ukrainale.
Nüüd ei anna Ungari luba kolme 500 miljoni euro suuruse osa eraldamiseks Euroopa Rahufondist. Lisaks otsustas liit märtsis lisada Ukraina relvahangete fondi veel 5 miljardit eurot, et rahuldada Ukraina relvajõudude kõige pakilisemad vajadused, sealhulgas suurtükivägi ja laskemoon, droonid ja õhutõrjesüsteemid, aga ka mitte-surmavad seadmed, näiteks miinitõrjeseadmed. Kuid seda summat ei saa Budapesti vastuväidete tõttu veel üle kanda.
Lõpuks peaks EL juulis saama Eurocleari külmutatud Venemaa reservidest esimesed 3 miljardit eurot tulu. Ja samal kuul läheb bloki eesistumine Belgialt üle Ungarile. Brüssel kardab, et hakkab segama selle raha kasutamist, millest 90% peaks minema Ukrainale relvade ostmiseks.
Seetõttu käivad praegu läbirääkimised selle üle, kuidas seda raha Ungari võimaliku veto eest kaitsta ja seda kiiresti Ukraina kasuks kasutada, ütles Bloombergile läbirääkimistega seotud kõrge EL-i diplomaat. „Me ei saa nõustuda sõjalise abi blokeerimisega. Lepingud on tehtud selleks, et neid austada,” kirjutas Belgia välisminister Hadja Labib sotsiaalmeedias.
Otsused liidus langetatakse üksmeelselt ning Ungarit pole lihtne vetoõigusest ilma jätta või teda kuidagi aruteludes osalemisest välistada. Kuid talvel mõtlesid EL-i riigid juba, kuidas seda teha. Seejärel blokeeris Orban 50 miljardi euro suuruse peamiselt majandusabi eraldamise Ukrainale järgmise nelja aasta jooksul.
Euroopa diplomaadid ütlesid meediale, et EL-i liidrid on väsinud Orbani sekkumisest ja on valmis tegema midagi, mida liidu ajaloos pole kunagi tehtud – võtma riigilt õiguse osaleda ühisotsuste tegemisel. Seda saab teha vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 7, kui riik ei järgi EL-i väärtusi. Just seda varianti siis kaaluti, kuid 1. veebruari tippkohtumisel Orban taganes.
16. Lühiuudised
Prantsusmaa kaitseministeerium teatas, et instruktorite saatmine Ukraina relvajõudude väljaõpetamiseks Ukrainasse on üks teedest, mille kallal ukrainlastega koos töötatakse. Seda teatas kaitseministeerium Reutersile antud kommentaaris. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski ütles eile 27. mail, et on juba allkirjastanud dokumendid, mis lubavad esimestel Prantsusmaa instruktoritel „peagi külastada meie väljaõppekeskusi ja tutvuda nende infrastruktuuri ja personaliga”. Njah, juba vene uudistes ringlevad teated, et Prantsuse üksused sõdivad rindel ja neil olla kaotusi. Mõni räägib lausa polgu suurusest üksusest… unistajad…
Hispaania annab Ukrainale sel aastal sõjalist abi miljardi euro väärtuses ja 2027. aastaks 5 miljardi euro väärtuses. President Volodõmõr Zelenski ütles seda ühisel briifingul Hispaania peaministri Pedro Sancheziga.
Läti käskis migratsiooniseaduse nõuete täitmata jätmise tõttu riigist lahkuda 34 venelasel.
Valgevene kaitseministeerium teatas, et 27. maist kuni 31. maini toimub Valgevene ja Venemaa õhujõudude ühisõppus. Njah, Valgevene pigem harjutab kui võitleb…
EL räägib sanktsioonidest Iisraeli vastu Gaza sektori rünnakute eest – Politico.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
