Sõja ülevaade: 800. päev – kuratlikult tihe vene poole pommisadu
Avaldatud: 3 mai, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. mai 2024:
tänane lugu varajane (kohe autorooli), sestap rinde ja öiste võimalike pommitamiste info puudulik, kaks vene poole edenemist siiski tuvastasin aga ei miskit hullu ja kuratlikult tihe on vene poole pommisadu, õnneks pole ka Venemaal rahulik.
1. Palju…
2. Kolmes Venemaa oblastis oli kurtmist palju ja miksit Krimmiski lendas.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskit idas ikka väikeste sammudega vene pool tänu massile jätkab.
4. Siversk: infot polnud, rinne vähemalt muutusteta.
5. Bahmut: rinne peab.
6. Donetsk: ikka Ozeretõne juures vene pool edenemist jätkas, mujal rinne peab.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. „Katastroofilised tulemused.” Gazprom teatas pärast Euroopasse suunatava gaasi väljalülitamist rekordilistest kahjudest.
10. Macron: Lääs võib saata väed Ukrainasse, kui Venemaa rindelt läbi murrab.
11. Kolmandas Venemaa piirkonnas hakati autosid konfiskeerima ja sõtta saatma.
12. putin kavatseb sõita Hiinasse, et paluda Xi Jinpingil pangamaksete blokeeringud vabastada.
13. Pentagon hoiatas Venemaa võime eest hävitada kõik Elon Muski satelliidid.
14. Kaheteistkümnes Venemaa piirkond kehtestas piirangud migrantide tööle.
15. Šveits ei kutsunud Venemaad Ukraina-teemalisele tippkohtumisele.
16. Lühiuudised
1. Eilne ööpäev kisub vist rekordi kanti piiriäärsete Ukraina asulate pommitamisel, mitmed olid ööpäevas kordustega ja rekord vähemalt vene poole väitel oli 13 korda ühte asulat ööpäevas. Harkiv igapäevases sajus.
2. Orjoli, Kurski ja Belgorodi oblastis kostus juba teist ööpäeva pisu enam plahvatusi. Süüdistati nii droone kui rakette. Päris tihe oli droonide töö eile öösel Kurski ja Orjoli linna vahel. Olla osa objekte seotud energiaga… aga jahitakse ka piiri läheduses tööd tegevaid või pesitsevaid vene kaudtule ja seire süsteeme.
Öösel töötas Krimmis õhutõrje, varahommikuks rohkem infot polnud.
Okupeeritud aladel asuvad sadamalinnad Berdjansk ja Mariupol said eile pihta.
Venemaa kasutab Zaporižja tuumaelektrijaama tuumareaktorite kohal kamikaze-droone. Ukraina GUR teatab, et tal õnnestus hankida Venemaa droonist video, mis sisaldab http://UT4D.TT märgistust, mis näitab, et drooni tarnis Venemaa kaitseministeerium. Lisaks märgiti, et Venemaa on loonud droonide stardiplatvormid Zaporižja TEJ 6. reaktori kõrvale.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tihe rünnakutelaine jätkus tervel rindel, mis tõid vaid ühe edenemise Kupianskist 20 km idas Kotljarivka külas. Nüüd on külast u 1/5 vene poole kontrolli all ja samm edasi oli u 500 m. Pisu mures, et Ukraina ametlikud uudised ei taha juba mõnda aega kaotuste kohta tõest infot anda…
4. Siversk: varahommikuks info puudus, muutusi siiski rindejoones polnud.
5. Bahmut: Tšassiv Jari innapea Serhi Tšaus teatas, et enamik inimesi on evakueeritud, kuigi linna on endiselt jäänud 682 tsiviilisikut. Need on enamasti eakad inimesed. Eilne tugev rünnakute jätkamine siiski muutusi rindejoones ei toonud.
6. Donetsk: Ozeretõnes jätkab vene pool edenemist ning eilne samm oli külast põhja suunal, mille tagajärjel vallutati külast 500 m kaugusel asuv eraldi asum suurusega 500×500 m.
Hetkel pikemalt ei peatu Ozeretõne kaotuse asjaoludel, sest vaidlus miks ja kuidas alles käib ning olla Ukraina kaitseministeeriumi poolt selleks komisjon loodud. Kindel selles, et kaotuste hulk oli kahjuks väga kõrge…
Miks mujal rindel vene poole rünnakud pole suuri edusamme saavutanud, on pisu selgusetu. Rünnakute arv nagu ei vähene, aga tundub, et ründavad üksused lähevad uuesti üha väiksemaks, et tagada vist ühtlane rünnakutevoog päev läbi. Sestap näeb nii siin rindel kui mujal järjest enam vaid jao suurusi üksusi rünnakul kas jala või koos soomukiga. Eks otsitakse ka Ukraina kaitses nõrkusi, et siis suuremate jõududega läbimurde kohta laiendada.
7. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: muutusteta.
9. Euroopa gaasituru kaotamine, kuhu enne sõda läks üle poole Venemaa gaasiekspordist, laostab jätkuvalt Gazpromi. Venemaa Föderatsioonist torujuhtmegaasi ekspordi monopoli omav ettevõte sai 2023. aasta lõpus oma ajaloo rekordilise puhaskahjumi – 629 miljardit rubla (6,29 miljardit eurot), selgub neljapäeval avaldatud IFRS-i aruandlusest. Gazprom oli aasta miinuses alles teist korda oma ajaloos: 1999. aasta lõpetas ta kahjumiga, kuid siis oli kahjum 8 korda väiksem – vaid 79 miljardit rubla.
Gazpromi tulemused on „katastroofiliselt nõrgad”, märgib HSE professor Jevgeni Kogan: tulud langesid 27% 8,54 triljoni rublani, EBITDA kahekordistus 1,77 triljoni rublani. Veelgi enam, aasta lõpus kandis Gazprom tegevuskahjumit: tema tegevuskulud osutusid tuludest 364 miljardi rubla võrra suuremaks. Tegevustasandil on Gazprom olnud kahjumlik juba viis kvartalit järjest ning „üks kohutava tulemuse põhjus on gaasisegmendi katastroofilised tulemused”, toob Kogan välja.
Eelmisel aastal eksportis Gazprom vaid 69 miljardit kuupmeetrit gaasi – see on minimaalne maht alates 1985. aastast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes pumpamise maht välismaale veel kolmandiku ja sõjaeelse tasemega võrreldes kolm korda. Tarned Euroopasse langesid 28 miljardi kuupmeetrini, mis on 1970. aastate teise poole tase. Kuid Gazpromi toodang ulatus vaid 404 miljardi kuupmeetrini ja osutus ettevõtte 34 eksisteerimisaasta jooksul miinimumiks.
„2023. aasta aruannetest on selge, et Hiina turg ei ole veel aidanud Gazpromil kompenseerida märkimisväärse osa kaotamist Euroopa gaasiturul, mis langes kahe aastaga 2,8 korda,” ütleb Freedomi juhtivanalüütik Natalja Miltšakova väljaandele Finance Global.
Eelmisel aastal pumpas Gazprom 2019. aastal käivitatud Power of Siberia torujuhtme kaudu Hiinasse 23 miljardit kuupmeetrit gaasi. Tänavu peaks eksport Hiinasse kasvama 28 miljardi kuupmeetrini, mis aga kompenseerib vaid viiendiku varasematest tarnetest Euroopa Liitu (üle 150 miljardi kuupmeetri aastas). putini ettepanek ehitada teine torujuhe – „Power of Siberia-2” ja suurendada eksporti 100 miljardi kuupmeetrini aastas – on seni jäänud vastuseta. Hiina ei soovi uude torujuhtmesse investeerida ainsatki jüaani, pakkudes Venemaale kogu mitme miljardi dollari suurust ehitusarvet ja nõudes ka allahindlusi Venemaa gaasile, vahendab South China Morning Post viidates olukorraga kursis olevatele allikatele.
Aastaks 2025 võib Gazpromi saada tulude vähenemise, suurenenud maksukoormuse ja gaasistamisprogrammi eest tasumise tõttu veel triljoni rubla suuruse kahjumi, ütles riigiduuma energeetikakomitee juht Pavel Zavalnõi novembris. Tema sõnul Gazpromil „ei hakka eksportima”, kuid kulud „jäävad”. Ettevõtte bilansi lappimiseks tõstavad võimud Venemaal järsult gaasitariife. 2024. aasta juulist tõusevad need 11,2% ja 2025. aasta juulist veel 8,2%. Kumulatiivselt tõusevad gaasihinnad kodanikele kahe aasta jooksul 20% ja sõja algusest 34%.
10. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei välistanud võimalust saata Ukrainasse lääne maaväed, kui Venemaal õnnestub rindelt läbi murda ja Kiievist saabub vastav palve. Macroni sõnul on praegu lääne ees seisev põhiülesanne takistada Moskvat Kiievit alistamast, sest siis võib vene armee tungida teistesse Euroopa riikidesse.
„Kui venelased suudaksid rindejoonest läbi murda, kui Ukrainalt oleks taotlus, mida täna veel ei ole, siis peaksime selle küsimuse (vägede saatmise kohta – TMT) esitama,” ütles ta intervjuus väljaandele Economist. President lisas, et mitmed riigid jagavad Prantsusmaa seisukohta vägede Ukrainasse saatmise küsimuses. „Paljud riigid on öelnud, et nad mõistavad meie lähenemist, nõustuvad meie seisukohaga ja et see seisukoht on positiivne,” ütles president.
Macron nimetas Venemaad ohuks, rõhutades, et „kõik eurooplased” jagavad seda arvamust. „Venemaa on oht, mida me teame ja mida oleme alati näinud. Ma räägin kõigi eurooplaste, eriti aga Saksamaa ja Prantsusmaa nimel,” ütles ta. Lisaks meenutas president Moskvast regulaarselt kuuldud tuumaähvardusi pärast täiemahulise sõja puhkemist Ukrainas. „Alates 2022. aastast on Venemaa üha enam kasutanud selgesõnalisi, mõnikord kontrollimatuid tuumaohtusid. Selliseid avaldusi teeb süstemaatiliselt putin ise,” märkis poliitik.
Ülejäänud lääneriigid ei tohiks vägede Ukrainasse saatmise varianti tagasi lükata ja sellise võimaluse päevakorrast väljajätmine tähendab suutmatust „viimasest kahest aastast õppida,” usub Macron: „NATO tippkohtumisel 2022. aasta suvel välistasime kõik tankide, kaugmaarakettide ja lennukite tarnimise. Me kõik töötame praegu selle kallal, nii et poleks õige kõike muud välistada.”
Varem tegi Prantsusmaa president sarnase avalduse 27. aprillil. Seejärel ütles ta, et EL-i riigid võivad lähiajal saata oma väed Ukrainasse, et toetada riiki Venemaa agressiooni vastu võitlemisel, ning rõhutas, et iga EL-i riik võib iseseisvalt saata vägesid Ukraina territooriumile, kuna „iga riik on suveräänne, tema relvajõud. on suveräänsed”. Ta lisas, et Euroopa Liit teeb kõik vajaliku, „et takistada Venemaad seda sõda võitmast”.
Päev varem teatas ka Slovakkia peaminister Robert Fico, et mõned NATO riigid kaaluvad võimalust saata kahepoolsete lepingute raames oma väed Ukrainasse. Millistest riikidest ta räägib, valitsusjuht ei öelnud.
Macron tõstatas vägede Ukrainasse saatmise teema veebruari lõpus – tema korraldatud Kiievile sõjalise abistamise konverentsil Pariisis. Hiljem täpsustas president, et see võib juhtuda, kui toimub rinde läbimurre Odessa või Kiievi suunas. See avaldus tekitas ootuspäraselt kremlis negatiivse reaktsiooni, millele Prantsusmaa välisminister Stephane Sejournet teravalt reageeris: „Venemaa koht ei ole seada punaseid jooni ja öelda meile, kuidas peaksime Ukrainat lähikuudel või aastatel aitama.”
11. Burjaatia juht Aleksei Tsõdenov andis transpordiministeeriumile ja piirkondlikule liikluspolitseile ülesandeks välja töötada mehhanism konfiskeeritud sõidukite saatmiseks Ukraina sõtta. Kuberner kirjutas sellest oma telegrammi kanalis. Varem hakati Permi territooriumil ja Baškortostanis kasutama konfiskeeritud autode rindele saatmise tava.
„Möödunud aasta jooksul peeti vabariigis kinni 7,8 tuhat joobetunnustega juhti. Neist üle 1,2 tuhande kordus. 374 arreteeriti, 266 autot konfiskeeriti,” kirjutas Tsõdenov, meenutades, et Venemaal on normatiivakt, mille järgi võib konfiskeeritud vara sõjale üle anda. Kuberner leiab, et konfiskeeritud autod peaksid kasutusse minema ja juhid peaksid mõtlema sellele, et joobes rooli istumine pole mitte ainult väga ohtlik, vaid ka kulukas.
FSSP Permi territooriumi peadirektoraat teatas 19. aprillil, et piirkondlikud kohtutäiturid on juba kolm korda konfiskeeritud autosid Ukraina sõjale üle kandnud. Enne seda registreeriti märtsi lõpus Ufas üks konfiskeeritud auto rindele saatmise juhtum.
2022. aastal tehti haldusõiguserikkumiste seadustikus muudatusi, millega kaasneb korduva joobes juhtimise ja juhtimisõiguseta juhtimise eest autode konfiskeerimise võimalus. Esimene sõiduki konfiskeerimise juhtum leidis aset sama aasta oktoobris Krasnojarski territooriumil. Samuti määrati juhile 360 tundi sundtööd ja 2,5-aastane juhtimiskeeld.
Auto võib rikkujalt arestida, kuigi see on kaasomandis. Sellistel juhtudel on teisel omanikul õigus nõuda oma osa tasumist, esitades eraldi nõude. Kui sõidukit ei ole võimalik konfiskeerida kasutamise, müügi või muul põhjusel, võidakse juhilt konfiskeerida muu vara või konfiskeerida vastav rahasumma, leiab ülemkohus.
12. putin, kes kavatseb maikuus Hiinat külastada, et arutada Xi Jinpingiga pangamaksete probleemi lahendust, eelkõige SWIFT-süsteemi analoogi BRICS-riikide jaoks. Sellest teatas Reuters, viidates Venemaa äriringkondade allikatele. Agentuuri ühe vestluspartneri sõnul loodab äri, et pärast putini Pekingi-visiiti – Venemaa presidendi esimest välisreisi pärast ametisseastumist viiendaks ametiajaks – võib olukord Hiina pankade kaudu tehtavate tehingutega paraneda.
Alates aasta algusest hakkasid Hiina krediidiasutused sulgema Venemaa ja Valgevene ettevõtete kontosid ning karmistasid järsult ka maksetehingute kontrolli, sundides ettevõtteid kasutama „põranda-aluseid skeeme” paljude vahendajatega kolmandates riikides. „Isegi tavalised maksed ei lähe läbi,” kurdab üks Reutersi allikas — raha lahkub Venemaalt ja Hiinas viivitab korrespondentpank maksega ega luba edasi maksta. Raha ei tagastata isegi sanktsioneeritud kauba eest. Selle tulemusena hakkasid Hiina kaupade tarned Venemaale järsult kahanema – Gaidari Instituudi andmetel märtsis 14%.
Ettevõte loodab, et probleemi saab lahendada BRICS-i raamistikus oleva finantssõnumite süsteemi kaudu. „Töörühmad arutavad lahendusi sügisel. Kuid see on pikk protsess – süsteemide koordineerimine ja liidestamine,” märgib Reutersi allikas.
Hiina kaubad moodustavad Gaidari Instituudi andmetel 43% kogu impordist Venemaale, mis oli eelmise aasta lõpus 285 miljardit dollarit. Hiina jaoks on Venemaa tähtsusetu järelturg, mis moodustab vaid 3% tarnetest. Eksperdid rõhutavad: „Hiina juhtiva kaubakäibe on kindlalt hõivanud Venemaa suhtes ebasõbralikud riigid, mis suurendab tarnete vähenemise ohtu teiseste sanktsioonide ähvardusel.” „Me ei ole Hiina pankade jaoks prioriteet,” nõustub Reutersi allikas.
„Vaatamata sellele, et Hiina kaubavahetuse käive Venemaaga on ületanud 200 miljardit dollarit, on see siiski kordades suurem USA ja Euroopa Liiduga, mistõttu nad ei ohverda oma turgu Venemaa ettevõtetele maksmise nimel,” kurdab ta.
kreml nimetab putini Xi Jinpingiga peetavate läbirääkimiste ametlikku teemat „rahvusvahelise ja piirkondliku stabiilsuse küsimusteks”. „Venemaa ja Hiina on suveräänsed riigid, mis hindavad oma suveräänsust, kogevad lääne survet ja on piisavalt enesekindlad, et sellele survele vastu seista,” ütles Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov eelmisel nädalal.
Vene Föderatsiooni keskpanga juht Elvira Nabiullina ei vastanud reedel, 26. aprillil pressikonverentsil küsimusele, kas ta läheb putiniga Hiinasse. „Rahvusvaheliste maksete puhul näeme üldiselt sekundaarsete sanktsioonide riski tõusu ja maksete keerukust. Oleme oma partneritega ühenduses, et uurida, kuidas saaks makseid lihtsamaks muuta, sest kaubandus, välismajanduskaubandus sõbralike riikidega kasvab aktiivselt ning loomulikult peab sellega kaasnema ka usaldusväärne maksesüsteem,” rääkis Nabiullina.
13. Venemaa arendab tuumasuutlikke satelliidivastaseid relvi, mis suudavad „valimatult” hävitada kümneid tuhandeid erinevatel eesmärkidel eri riikidele kuuluvaid satelliite. Plahvatus võib muuta madala Maa orbiidi aastaks kasutamiskõlbmatuks, ütles kosmosepoliitika kaitseministri abi John Plum esindajatekoja relvajõudude allkomiteele.
Joe Bideni valitsuse esindaja arutas esimest korda parlamendi Kongressi avatud istungitel Venemaa võimekust satelliite hävitada, märgib NBC. Luurekomitee esimees Mike Turner rääkis veebruaris esimest korda avalikult Venemaa võimalikust tuuma-kosmoserelvade väljatöötamisest ja nõudis Valgelt Majalt vastava teabe salastatuse kustutamist. Eelmisel nädalal teatas riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, et USA väitel töötab Venemaa välja uut satelliiti, mis suudab kanda tuumaseadet.
Plum ütles istungil:
Mõned analüütikud usuvad, et detonatsioon kosmoses õige võimsusega õiges kohas võib muuta näiteks madala Maa orbiidi mõneks ajaks kasutuskõlbmatuks.
Turner küsis, kui kaua ta võib kasutuskõlbmatuks jääda. „Kas see võib võtta aasta?” – täpsustas ta. „Ma arvan, et see on võimalik,” vastas Plum.
Ta ütles, et Venemaa arendab kosmosepõhist tuumaseadet, mis suudab kanda oma satelliiti ja süsteemi nende relvade kasutamiseks. „See süsteem võib ohustada kõiki satelliite, mida haldavad riigid ja ettevõtted üle maailma, samuti elutähtsaid side-, teadus-, meteoroloogia-, põllumajandus-, kaubandus- ja riikliku julgeoleku teenuseid, millest me kõik sõltume,” ütles Plum. Tema sõnul töötavad sellised kosmose tuumarelvad „valimatult”.
Madal Maa orbiit (LEO) – kõrgus planeedi pinnast vahemikus 160 km kuni 2000 km – kasutatakse enamikus Maa tehissatelliitides, sealhulgas telekommunikatsioonis, kaugseiresõidukites (kasutatakse vaatlusseadmete abil), navigatsioonisüsteemides jne. Näiteks Starlinki satelliidi interneti toimimise tagamiseks moodustab Elon Muski ettevõte SpaceX tuhandetest satelliitidest koosneva võrgu, praegu on neid üle 6000; need töötavad 525–535 km kõrgusel. Starlinki side on sõja algusest saadik aktiivselt kasutatud Ukraina relvajõudude poolt, sealhulgas droonide juhtimiseks. Sel aastal hakkasid Starlinki terminalid levima okupeeritud aladel asuvate Venemaa sõjaväelaste seas. Kuigi SpaceX ei luba Starlinki Venemaal kasutada, on selle ühenduse aktiveerimiseks loodud tarnekanalid ja võimalused.
Samuti toimusid või toimuvad kõik inimosalusega lennud LEO piirkonnas, välja arvatud mehitatud lennud Kuule. Rahvusvaheline kosmosejaam asub umbes 400 km kõrgusel.
Plum ütles, et Venemaa uusi relvi niipea valmis ei saa, kuid Pentagon on mures, et aprilli lõpus pani Moskva veto ÜRO resolutsioonile, mis oleks kinnitanud tuumarelvade keelustamist kosmoses. Dokumendis kutsutakse riike üles järgima 1967. aasta kosmoselepingut, mille kohaselt kõik osapooled leppisid kokku „mitte saata Maa ümber orbiidile tuumarelvi või muid massihävitusrelvi kandvaid objekte”. Venemaa hääletas ÜRO Julgeolekunõukogu 15 liikmest ainsana selle vastu (Hiina jäi erapooletuks).
Plum nimetas silmakirjalikuks ja uskumatuks Venemaa seisukohta, kes teatab, et ei paiguta relvi kosmosesse, kuid keeldub samal ajal allkirjastamast vastavat ÜRO üleskutset. Sullivan rääkis sellest eelmisel nädalal: Oleme kuulnud putinit avalikult ütlemas, et Venemaal pole kavatsust tuumarelvi kosmosesse paigutada. Kui see nii oleks, poleks Venemaa resolutsioonile vetot pannud.
14. Kurski oblasti kuberner Roman Starovoit allkirjastas dekreedi, millega keelatakse migrantidel taksot sõita. Sellest teatas operatiivstaabi koosolekul piirkonna juht ise. „Sama otsuseid saab teha ka teistes tööstusharudes,” lisas ta. Starovoiti sõnul arutatakse sarnaseid keelde operatiivstaabi koosolekul 3. mail.
Eelmisel nädalal viis oblasti juht oma sotsiaalmeedia Telegrami kanalis läbi küsitluse seoses võimalike piirangute kehtestamisega migrantide tööle taksodega. Hääletusel osales üle 42 tuhande inimese, keelu kehtestamist toetas 82% vastanutest. Samas võis küsitluses osaleda iga Telegrami kasutaja.
Varem kehtestati migrantide töökeeld teatud tööstusharudes Tšeljabinski, Magadani, Kaliningradi, Tula, Novosibirski, Tjumeni, Kaluga ja Novgorodi oblastis, Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas – Yugras, Jakuutias, aga ka okupeeris Krimmis. Seega on Kurski oblastist saanud 12. Venemaa piirkond, kus selline piirang kehtib.
Märtsis ütles riigiduuma julgeoleku- ja korruptsioonivastase komisjoni liige Mihhail Šeremet, et mõningaid Venemaal asuvaid migrante kasutatakse pimesi ära venelaste kahjustamiseks, sealhulgas külastajate muutmiseks terrorirünnakute ja muude rünnakute „instrumentideks olukorra destabiliseerimiseks”. Saadik rõhutas, et Venemaa võimud peaksid Ukraina sõja ajal piirama migrantide riiki sisenemist.
Hiljem ütles Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär nikolai patrušev Peterburis XII rahvusvahelisel julgeolekuküsimuste kõrgete esindajate kohtumisel, et väidetavalt võivad migrandid luua tingimused riigi kokkuvarisemiseks. Ja putin hoiatas vene ärimehi, et Vene Föderatsiooni rahvastiku vähenemise ja tööjõupuuduse probleeme ei tohiks lahendada migratsiooniga.
Venemaa võimud otsustasid karmistada kontrolli migrantide üle pärast Crocuse kontserdimajas toimunud terrorirünnakut, milles kahtlustati Tadžikistani kodanikke. Pärast 22. märtsil juhtunud tragöödiat hakkas politsei sagedamini korraldama haaranguid külastajate kogunemispaikadesse ning riigiduuma saadikud ja valitsusliikmed tulid välja mitmete algatustega immigratsiooniseaduste karmistamiseks.
15. 15.-16. juunil Bürgenstockis peetavale Ukraina-teemalisele rahutippkohtumisele Venemaad ei kutsutud, teatas Šveitsi välisministeerium. Osakond selgitas, et otsus tehti Moskva positsiooni tõttu. „Šveits on alati näidanud üles oma valmisolekut Venemaale tippkohtumisele kutsuda, kuid Venemaa on korduvalt ja avalikult teatanud, et ei ole osalemisest huvitatud,” selgitas välisministeerium. Samas eeldavad nad, et Moskva muudab oma seisukohta ja liitub tulevikus selle formaadiga, kuna on konfliktis otsene osaline. „Šveits on veendunud, et Venemaa peaks sellesse protsessi kaasama. Rahuprotsess ilma Venemaata on mõeldamatu,” rõhutas välisministeerium.
Tippkohtumisele on kutsutud üle 160 delegatsiooni. Nende hulka kuuluvad G7, G20, EL, BRICS-i, kolme rahvusvahelise organisatsiooni (ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu) ja kahe usustruktuuri (Vatikan ja Oikumeeniline Patriarhaat) esindajad. Osalevate riikide täielik nimekiri avaldatakse vahetult enne üritust.
Esimesel kohtumisel arutatakse eeldatavasti Ukraina „rahuvalemit” ja muid lahendusettepanekuid, mis „põhinevad ÜRO põhikirjal ja rahvusvahelise õiguse peamistel põhimõtetel”. Tippkohtumise peamine eesmärk on stimuleerida rahuprotsessi käivitamist. Muuhulgas peavad konverentsil osalejad ühiselt määratlema teekaardi mõlema poole kaasamiseks läbirääkimistesse sõja lõpetamiseks.
Ukraina juhtkond teatas varem, et ei soovi näha Venemaad järgmisel rahutippkohtumisel Šveitsis. „Me ei pea neid seal midagi blokeerima,” selgitas president Vladimir Zelenski. Sarnast seisukohta väljendas ka välisminister Dmitri Kuleba, märkides, et pole mõtet „hoida Venemaad läbirääkimiste laua taga, kui te ei saa garanteerida, et ta tegutseb heas usus”. Samas ütles Zelenski, et kremlil avaneb võimalus sõja lõpetamise plaaniga tutvuda pärast dokumendi arutamist Bürgenstockis.
kreml teatas, et ei oota Šveitsi tippkohtumiselt tulemusi. „Me ei saa aru, mis on see verstapost, see rahukonverents. Missugune tõsine konverents tõsiste ootustega, millistest tulemustest saame rääkida ilma Venemaa osaluseta? See on täiesti võimatu,” ütles presidendi pressisekretär dmitri peskov. Ta lisas, et Venemaa seisukoht läbirääkimiste osas on hästi teada. putin on korduvalt väljendanud oma valmisolekut dialoogiks, kuid võttes arvesse kohapealset tegelikkust, rõhutades, et ta ei kavatse vallutatud ja hiljem Ukrainaga liidetud alasid tagastada.
Veel pole selge, kas Hiina osaleb tippkohtumisel, mille rahuplaani Venemaa välisminister sergei lavrov nimetas kõigist välja pakututest kõige mõistlikumaks ja selgemaks. Hiina välisminister Wang Yi ütles aprilli alguses, et Peking toetab Ukraina-teemalise rahukonverentsi kokkukutsumist, kuid kõigi osapoolte võrdsel osalusel ja kõigi rahualgatuste arutelul.
16. Lühiuudised
Moskvas paraadi proovid käivad.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.