Sõja ülevaade: 784. päev – muret tegev seis Donetski rindel
Avaldatud: 17 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. aprill 2024:
68 vene poole rünnakut ning muret tegev seis Donetski rindel (mures ka Ukraina blogijad), mitte et mujal lihtne oleks…
1. 110 ja Harkiv purustamine jätkus (vt p10)
2. Brjanski oblastis suurem radarikompleks ja Krimmis sõjaväelennuväli.
3. Kupiansk-Kreminna: lõunas survet jagus, edu mitte.
4. Siversk: vaid Bilohorivka ümber ja seis muutusteta.
5. Bahmut: tugev laine eile muutusi ei toonud.
6. Donetsk: kolm muret tekitavat vene poole edenemist ning murelikud on ka Ukraina blogijad.
7. Lõunarinne: pisu lainetust ikka.
8. Herson: muutusteta.
9. Venemaa intensiivistab Harkivi tulistamist, et põhjustada elanikkonna põgenemist.
10. ENPA kiitis heaks külmutatud Venemaa varade arestimise Ukraina kasuks.
11. Zelenski allkirjastas Ukrainas mobilisatsiooni karmistamise seaduse.
12. Venemaalt naftaeksport isegi kasvas.
13. Rubla kurss langes madalaimale tasemele alates oktoobrist, kuna suurte eksportijate valuutatuludega tekkisid probleemid.
14. Bastrõkin kutsus üles saatma rohkem lapsi erivanglatesse.
15. Moldovas toimub sügisel EL-iga liitumise üle referendum.
16. Ukraina meedia kurdab, et juba pikemat aega pole neil pääsu Hersoni kanti.
President Zelenski tõi PBS-ile antud intervjuus esile mitu Ukrainas käimasoleva sõja võtmepunkti:
11 raketti oli suunatud Trõpilska elektrijaamale, 7 tulistati alla, kuid 4 tabas elektrijaama õhutõrjerakettide puudumise tõttu.
Praegune suhe moonas on 10:1 Venemaa kasuks. Ilma abita ei saa Ukraina võita. Ta nimetas abi eraldamist USA esindajatekojas maailma häbiks ja „puhtalt sümbolpoliitikaks”.
Ukraina esitas läänepartneritele vasturünnaku plaani ja vajaduste nimekirja. „Nad teadsid tehniliselt, mida me vajame.”
Zelenski lükkas ümber argumendi, et Ukrainat ei saa aidata NATO osalemine sõjas, näidates näpuga Iisraelile, kes pole samuti NATO-s.
Eesolev rahutippkohtumine Šveitsis välistab Venemaa, et vältida algatuse takistamist. Zelenski ütles, et putin püüab ainult Ukrainat hävitada.
Vabariiklaste ja Ukraina abikriitik Thomas Massie ütles, et ühineb vabariiklasest kongresmeni Marjorie Taylor Greene’iga tema petitsioonis esindajatekoja spiiker Mike Johnsoni ametist tagandamiseks. Sellest teatab Wall Street Journal (WSJ). Massie kutsus Johnsonit lubama vabariiklaste parteil valida uus spiiker ja seejärel tagasi astuda. Varem tegi sellise ettepaneku USA 45. presidendi Donald Trumpi fänn Marjorie Taylor Greene.
Massey samm tuleneb suure konservatiivide bloki frustratsioonist, et Johnson on korduvalt palunud demokraate, et nad aitaksid vastu võtta seaduseelnõusid valitsuse ja muude oluliste meetmete rahastamiseks. Nagu WSJ kirjutab, näitab üha rohkem vabariiklasi, et nad on Johnsoni juhtimises pettunud. Seadusandjad väljendasid muret tema ettepaneku pärast võtta vastu neli eraldi seaduseelnõu, need ühendada ja saata senatisse. Samas ei olnud 16. aprilli lõpuks tagasiastumise ettepanekuga ühinenud ükski teine vabariiklane ning miski ei viitanud sellele, et mõni seadusandja võiks Johnsoni ametist tagandamise korral välja vahetada.
Johnson ütles ka, et ei astu tagasi. „Ma ei astu tagasi ja minu arvates on absurdne arusaam, et keegi teeks tagasiastumisettepaneku, kui me lihtsalt proovime oma tööd teha,” ütles ta ja lisas, et peab end „sõjaaegseks spiikriks ja see pole lihtne”. 16. aprillil ütles Johnson, et töö ühe neljast eraldiseisvast eelnõust, millega rahastatakse USA abi Ukrainale, Iisraelile, Taiwanile ja teistele riikliku julgeoleku prioriteetidele on endiselt pooleli.
1. 110 ja Harkivi ja selle ümbruse massiline pommitamine. Piiri- ja rindelähedus ikka oma sajuilmas.
2. Ukraina sõjaväelased tabasid Brjanski oblastis 55Zh6U NEBO-U kaugmaaradarit, mille tegevusraadius oli 700 km, teatab RBC oma allikatele tuginedes. Selle radari maksumus on hinnanguliselt 100 miljonit dollarit.
Kurtmist tuli ka Kurski ja Belgorodi oblastist, vene poole sõnul miskit ei tabatud kuigi mõni Ukraina droonivideo siiski muud teada annab. Põhiliselt jahiti piiri läheduses olevat vene sõjatehnikat ning arvatavalt tehti droonidega kaugemale luuret.
Täna öösel kostis ajutiselt okupeeritud Krimmis plahvatusi. Vene propaganda Telegrami kanalid väidavad, et Džankoi linnas sõjaväelennuvälja piirkonnas oli kuulda plahvatusi. Venelaste sõnul toimusid plahvatused pärast õhurünnakuhoiatuse väljakuulutamist. Kohe pärast seda ilmusid fotod ja videod: sündmuskohal oli puhkenud tulekahju ja tõusis paksu suitsu.
Julgeolekujõududega seotud vaenlase ressursid kirjutavad „saabumistest” aktiivsele Džankoi lennuväljale. Okupandid väidavad, et seal paikneb Lõuna sõjaväeringkonna 4. õhuväe ja õhutõrje väejuhatuse 27. segalennundusdivisjoni 39. helikopterirügement, mis koosneb kolmest lennueskaadrist. Lennuväljal baseeruvad sõjaväekopterid Mi-8, Mi-35M, Mi-28, Ka-52, samuti Vene Föderatsiooni FSB riigipiiriteenistuse helikopterid.
3. Kupiansk-Kreminna: ikka veel ei ühtki rünnakut Kupianski suunal aga suurema pealetungi ootel…
Ternõst kuni Siverski Donetsi jõeni vene poole rünnakuid jagus, edu siiski mitte.
4. Siversk: vaid Bilohorivka juures lahinguid jagus ning seni pole külast kagus asuvas karjääris vene pool kanda maha saanud. Miks mujal hoogu maha võeti, on teadmata aga eks alustavad vast täna uuesti surumist. Kuumalaine sinna sisse lõi ja mõnel päeval lausa 27 kraadi lubab…
5. Bahmut: Tšassiv Jari kandis põhiline rünnakutelaine jätkus. Eile ühtki edenemist siiski ei tuvastanud. Pisu vaidlusi Ukraina blogijate vahel on, kas ja kui palju üldse vene pool on saanud kontrolli linnast 500 m kaugusel asuva eraldi linnaosa üle Siverski Donetsi-Donbass kanali idakaldal.
Klisiivka-Andriivka joonel ka muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi Klisiivka juures oli tugeva lennunduse toetusega päris karm rünnakusurve. Eks see üks lõik ole, kus vene lennukid julgevad suht rindejooneni tulla…
6. Donetsk: tugev vene surve tõi siin kolm muret tekitavat edenemist.
Esmalt saadi veelgi edasi u 1,2 km piki Bahmutist loode suunal kulgevat raudteed ja jõuti Ozeretine asulani (kaardilt silmajärgi u paar tuhat elanikku). Lisaks keeratigi osa jõudu kohe peale veekogude liini lõunasse ja hõivati sealtki u km 1km veekogude liini läänekallast ja hakati ohustama Berdõtši küla kaitset. Kahjuks on tunda tõusvat ärevust ka Ukraina blogijate seas ning kõrgemast juhtkonnast tuleb viiteid enamasti USA suunal, et nende abi takerdumise tõttu need vene poole edenemised toimuvadki. Nõustun, et USA esindajatekoja spiikri Johnsoni käed on piltlikult öeldes ikka väga verised ja kreml vist varsti mehele ordeni annab…
Krasnohorivka ründamine läheb järjest marulisemaks ja siingi murekohti jagus. Nimelt sõitis linna sisse ja hiljem tagasi uus vene leiutis (mida ka varem on nähtud), kus tankile on ümber ehitatud eenduv raudplaatidest konstruktsioon, mis pidi tagama parema löögikindluse ja kaitsma EW mõjude eest. Muret teeb, et see elukas vabalt u 500 m linna sisse sõitis ja siis ka tervelt tagasi tuli ja seda üksi.
Lisaks jagus jalaväega soomusüksuste rünnakuid ning mitmel korral päevas õnnestub neil jõuda linna sisse, jalavägi maha panna ja lahingut alustada aga seni tundub, et päris kanda edasi linna maha suruda pole suudetud. Ukriana blogijad andsid ka teada, et siingi juba kummitavat kaudtulemoona puudus (mitte ainult) ja näevad ohtu, et vene pool võib edasi saada.
Veel üks lisandunud vene poole rünnakute edenemine seni vaikses tsoonis: Solodke külast (Novomõhailivkast u 6 km lõunas) edenes vene pool mitme kilomeetri laiuselt vähemalt 1 km edasi üle põlude ja saades enda kontrolli alla mitu uut metsariba nende vahel ja ohustama hakati Vuhledari-Konstiantõnivkat ühendavat kiirteed (sinnani veel u 4-5 km). Õnneks see pole ainuke tee Vuhledari suunal aga sunnib Ukraina kaitset keerama ka siia suunale ning päästvaid veekogude jooni ka kahjuks sobival suunal eriti pole.
7. Lõunarinne: muutusteta
Berdjanski suund: hallis alas pisu lainetas.
Tokmaki suund: no ei saa vene pool Robotõnesse jalga maha ning seni tapa-ala töötab. Verbove juures olla pisu lainetust.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vene poole rünnakud tavapärases mahus ja tavapäraselt edutult.
Panen siia dva majora (vene oma) kanali soovituse siia rindele lisanduvatele soldatitele:
Tahaksin anda ülevaate olukorrast/soovitustest Hersoni piirkonnas, kuna peagi meie juurde tulevad poisid peavad olukorda täielikult ja täielikult kontrollima, et vältida negatiivseid tagajärgi.
Esimene ja mis kõige tähtsam: vaenlasel õnnestub meie suunas luuret teha ning kamikaze-droonide kasutusulatust on suurendatud kuni 20 kilomeetrini Dnepri kaldast.
Teiseks, varustuse liikumise keeld päevasel ajal ja tegevus kasvõi jalgsi tehti põhjusega, mine välja grillima, sest… keldris/kaevas istumiseks, vabandan ebaviisakuse pärast või mine luurele ( n… nii kaugele minna) viib sama tulemuseni.
Kolmandaks, palun pange tähele, varuge ravimeid, sidemeid, rakmeid ja žgutte, võtke videotunde, lugege raamatuid – evakueerimine on praegustes tingimustes väga raske, võite oodata kaua-väga kaua.
Neljandaks, kehtib ka kolmanda kohta, jälgige oma sammu. Võitluskontakti lähedal on evakueerimine pigem rulett, ärge muutuge 300-ks koormaks ja ärge asetage oma kaaslasi tarbetutele riskidele.
Ja viiendaks, hoidke oma varustust varjualuses, kontrollige iga päev kamuflaaži, nüüd on päikesepaistelised, kuumad päevad, kõik kuivab ja roheline maskivõrk kuivanud okste ja puude taustal on pehmelt öeldes nii-nii.
Need punktid olid mu kaaslaste veres ja higis kirjas, nii et palun pange tähele. ..th motoriseeritud laskurpolk, kompanii…… Minu kutsung on A….z. Olen valmis seda teemat kommentaarides arutama, kuniks võimalust on.
9. Venemaa võib ette valmistada rünnakut Harkivi vastu ja üritab selleks kõigepealt sealt elanikke välja saada. Õhutõrjesüsteemide puudumise tõttu ei suuda Ukraina üksused kaitsta energia- ja kommunaalobjekte, mida vene armee üha enam tulistab. Viimased rünnakud näevad välja katsena katkestada tarneteed ja muuta Ukraina suuruselt teine linn elamiskõlbmatuks, kirjutab Bloomberg Ukraina ja Lääne ametnike hinnangutele viidates.
Harkivi oblasti võimud otsustasid juba eelmisel nädalal sunniviisiliselt evakueerida lastega pered 47 eesliini asulast. See otsus ei kehti Harkovi kohta, kuid pärast 11. aprilli pommitamist kadus elekter mitmes linna piirkonnas, kuhu tulistati üle 10 raketi. Selle tulemusena jäi piirkonnas elektrita üle 200 tuhande inimese.
Samaaegselt mürskudega üritab Venemaa Harkivis paanikat esile kutsuda. Aprilli alguses hoiatas siseministeerium „vaenlase desinformatsiooni” eest – teated elanike arvatavast evakueerimisest linna piiramise tõttu. „vene okupandid, kes ei suuda lahinguväljal oma eesmärke saavutada, üritavad Ukraina ühiskonda paanikat ja kaost külvata,” teatas ministeerium.
USA ja teised lääneriigid usuvad, et Venemaal pole Harkivi ründamiseks piisavalt jõude, ütlesid informeeritud allikad Bloombergile. Ukraina juhtide hinnangutega kursis olevate inimeste sõnul usub Kiiev ka seda, et ilma vene armee suuruse olulise suurendamiseta ei ole võimalik vallutada linna, mille ümber kindlustusi aktiivselt ehitatakse.
Kuid Vestki kõrged allikad Venemaa juhtkonnas rääkisid märtsis kremli soovist oma vägesid oluliselt täiendada, sealhulgas kevadise ajateenistuse raames. Rindeväliste üksuste komplekteerimisel ajateenijatega ja ebakompetentsete reservväelastega, kes on lepingute alusel üle viidud, loodetakse vabastada Harkivi ründamiseks kogenumad sõjaväelased.
„Järgmine on plaani järgi Harkiv koos linna säilimisega. Ja see on võimalik ainult ümberpiiramisega. 300 tuhat soldatit on puudu. Seega on kõik mobilisatsiooniks 2.0 valmis,” ütles Verstkale allikas presidendi administratsiooni sisepoliitilises blokis. Tema sõnul „keegi ei taha [Harkivist] teist Mariupolit teha”, selle eesmärk on näidata tõsiasja, et venelased „oskavad tsiviliseeritud viisil sõdida”.
Kui vene armeel õnnestub korraldada „võimas rünnak”, on tal võime Harkiv „mitme kuu jooksul” vallutada, ütles Rand Corporationi mõttekoja pressiesindaja Newsweekile. Tema sõnul pakub linna asukoht 26 km kaugusel Venemaa piirist tuge edasitungivatele vägedele, mis saavad aeglaselt edasi liikuda tänu suurtükiväe üleolekule ja Venemaa juhtkonna valmisolekule kanda suuri inimkaotusi.
Harkovi oblastis alustati kaitsekindlustuste ehitamist ja remonti alles 1. märtsil. Harkivi oblastivalitsuse esimees Oleg Sinegubov ei osanud märtsi lõpus Politicoga vesteldes tööde valmimise tähtaega ennustada. Kuid endine kõrge sõjaväekomandör ütles väljaandele, et tema arvates ei pruugi Ukrainal olla piisavalt miine, et luua tugev kaitse ja sõdureid positsioonide mehitamiseks. Aprilli keskel võtsid Ukraina võimud aga vastu mobilisatsiooniseaduse.
10. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) võttis vastu resolutsiooni, milles nõutakse külmutatud Venemaa varade üleandmist Ukraina ülesehitamiseks. Poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud 134 delegaati.
Dokumendis tehakse ettepanek luua rahvusvaheline sihtfond, kuhu Venemaalt arestitud vahendid kantakse üle ja seejärel kasutatakse neid Ukraina abistamiseks. Varade jagamine toimub plaanipäraselt rahvusvahelise kompensatsioonimehhanismi raames, mis tuleks välja töötada Euroopa Nõukogu egiidi all.
Otsuse eelnõus märgiti, et Venemaa kui agressorriik on kohustatud „täielikult hüvitama” oma ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju, mis viis Ukrainas inimeste hukkumiseni ja infrastruktuuri hävitamiseni.
ENPA kutsub üles looma erapooletu ja tõhusa rahvusvahelise komisjoni, mis vaataks läbi Ukraina, aga ka sõjast mõjutatud üksikisikute ja juriidiliste isikute esitatud nõuded.
Seni on EL kinnitanud oma valmisolekut kasutada Kiievi abistamiseks ainult Venemaa külmutatud varadest saadavat kasumit. Jutt käib summast 3–4 miljardit eurot aastas. Kasumit toodavad Venemaa Panga poolt 190 miljardi euro eest ostetud võlakirjad, mis asuvad Eurocleari depositooriumis.
USA ja Ühendkuningriik sunnivad aga EL-i kõik rahalised vahendid konfiskeerima ning Belgia on teinud ettepaneku kasutada varasid võlakirjaemissiooni tagatisena. Hiljuti tehti Washingtonis uus algatus, mille eesmärk on kaasata laenatud vahendeid tulevaste tulude vastu.
„Selle asemel, et (Ukrainale) iga-aastast tulu reservidest üle kanda, on kontseptuaalselt võimalik kanda tulu üle 10 või 30 aasta. Nende praegune väärtus on hinnanguliselt väga suur,” selgitas Valge Maja riikliku julgeoleku asenõunik Dalip Singh. Ta ütles, et seda saab teha võlakirjade või laenude emiteerimisega, mis on tagatud reservide tulevaste tuludega.
Venemaa võimud nimetavad varade blokeerimist välismaal ebaseaduslikuks. kreml teatas, et kaalub nende vahendite väljavõtmist Ukraina kasuks „otseseks varguseks” ja ähvardas kohtumenetlusega.
Rahandusministeeriumi juht Anton Siluanov hoiatas vastuseks konfiskeerimisele peegelmeetmete eest. Keskpanga esimees Elvira Nabiullina rõhutas, et regulaator võtab meetmed oma huvide kaitseks juhul, kui lääs kasutab külmutatud Venemaa varasid. Njah, tegelikult kreml juba täie hooga suuri välismaiseid või välisomanikega Venemaa ettevõtteid natsionaliseerib…
11. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kirjutas alla Ülemraada poolt vastu võetud seadusele mobilisatsiooni tugevdamise kohta Ukrainas, teatab uudisteagentuur UNIAN. Eelkõige eemaldati dokumendist klausel Ukraina relvajõudude ridadest demobiliseerimise kohta pärast kolmeaastast teenistust.
Samuti peavad kõik mobilisatsiooni alla kuuluvad Ukraina kodanikud seaduse kohaselt kaasas kandma sõjaväelise registreerimise dokumente ning esitama need politseiametnike, sõjaväelise registreerimis- ja värbamisameti töötajate ning piirivalvurite nõudmisel. 18–60-aastased mehed peavad oma andmete uuendamiseks kahe kuu jooksul TCC-ga ühendust võtma.
Muude meetmete hulka kuulub riigist lahkumise keeld ja pangakontode blokeerimine kohtuotsusega, sealhulgas juhul, kui rikkuja elab välismaal. Väljaspool Ukrainat asuvad sõjaväeteenistuskohustuslikud isikud vajavad sõjaväelist isikut tõendavat dokumenti. Nende jaoks on kõik konsulaarteenused, näiteks passi asendamine saadaval ainult siis, kui neil on see dokument olemas. Seadus hakkab kehtima 16. maist.
Ukraina relvajõudude juhtkond on varem korduvalt väitnud, et Venemaa agressioonile edukaks vastu seiskamiseks vajab Ukraina rohkem sõdureid. Detsembris ütles Zelenski, et kaitseministeerium palub rindel olnud 330 tuhande sõduri asendamiseks täiendavalt mobiliseerida 500 tuhat inimest.
Vladimir Zelenski ütles 10. aprillil Bildile antud intervjuus, et Ukraina on välja töötanud uue vastupealetungi plaani, kuid selle elluviimiseks on vaja kaasaegseid relvi, sealhulgas USA-lt. Samuti ei välistanud riigipea, et Venemaa alustab peagi suurpealetungi enam kui miljoni elanikuga Ukraina suuruselt teise linna Harkivi vastu. Zelenski seisukohalt on Harkivi hõivamisel putini jaoks „suur sümboolne tähendus”, kuid Ukraina on valmis nendesse plaanidesse sekkuma.
Märtsis esitati Ukraina ülemraadale läbivaatamiseks seaduseelnõu, mis näeb ette nende vangide vabastamise, kes on nõus Ukraina relvajõududega lepingu sõlmima. Eeldatavasti on see võimalus süüdimõistetutel „eriperioodil”.
15. aprillil ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski, et vene sõjaväelased on saanud korralduse vallutada 9. maiks Donetski oblastis asuv Tšassiv Jari linn. Nüüd on vene armee tema sõnul koondanud oma jõupingutused Ukraina kaitsejõudude läbimurdmisele Bahmutist läänes, Severski Donetsi-Donbassi kanalini jõudmisele, Tšassiv Jari vallutamisele ja tingimuste loomisele „edasi edasiliikumiseks Kramatorski linnastusse”.
Jaanuaris teatas Financial Times Ukraina ametnike teadlikele allikatele viidates, et Venemaa kavatseb sel suvel alustada Ukrainas ulatuslikku pealetungi. Allikate väitel kavatseb kreml enda kätte haarata nelja Ukraina piirkonna allesjäänud territooriumid, mille annekteerimisest Venemaa Föderatsioon teatas 2022. aasta sügisel: Donetski, Luganski, Hersoni ja Zaporižja oblastid, kuid vene armee võib püüda vallutada ka Harkivi või isegi Kiievi.
2. aprillil kirjutas Zelenski alla mitmetele seadustele, mis on samuti seotud mobilisatsiooniga. Seega kaotati Ukrainas osaliselt ajateenistuskõlbliku staatus. Sellesse kategooriasse kuuluvad mehed pidid üheksa kuu jooksul läbima teise tervisekontrolli. Samuti loodi ajateenistuskohustuslaste elektrooniline register, mis koondab endas infot Ukraina kodanike isikuandmete, sealhulgas nende passide kohta.
12. Ukraina droonirünnakutest Venemaa rafineerimistehastele põhjustatud probleemid naftatoodete tootmisega võisid sundida naftaettevõtteid järsult suurendama toornafta tarneid välismaale. Selle meretranspordi eksport saavutas aprilli teisel nädalal 11 kuu kõrgeima taseme, kusjuures eksport kõigist suurematest sadamatest oli rekordtaseme lähedal, teatas Bloomberg, viidates laevade jälgimise andmetele.
Iganädalane eksport oli 3,95 miljonit barrelit päevas, mis on kõrgeim näitaja alates 2023. aasta maist. Seda taset on sõja algusest saadik ületatud vaid kaks korda. Viimase nelja nädala keskmine, mis tasandab volatiilsust, tõusis samuti jõudsalt, tõustes kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta juuni algusest – 3,66 miljonit barrelit päevas.
Tarned osutusid oluliselt suuremaks kui OPEC+ raames selleks kuuks Venemaale kehtestatud kvoot.
Sadamad töötasid peaaegu maksimaalse võimsusega. Baltikumi sadamas Primorskis laaditi neljast nädalast kolmel nädalal 10 tankerit. Samas ei ole sadam alates 2022. aasta algusest nädalas käidelnud rohkem kui 11 tankerit. Selle aktiivsuse taga võib olla ettevõtete üleminek naftasaaduste asemel toornafta eksportimisele, mille töötlemine langes Ukraina droonilöökidest tingitud remonditööde tõttu 11 kuu madalaimale tasemele, märgib Bloomberg.
Tarnemahtude kasv koos Uurali hinna tõusuga tõi kaasa 14. aprillil lõppenud nädala tooraine ekspordi väärtuse kasvu 2,15 miljardi dollarini eelmise nädala 1,82 miljardilt dollarilt. Naftatulude kasvu kompenseerib aga nende vähenemine naftasaaduste pakkumisest. Näiteks märtsis langesid Venemaa kogutulud mõlema ekspordist veebruariga võrreldes 20% ehk rohkem kui 2 miljardi dollari võrra, teatab Rahvusvaheline Energiaagentuur.
13. Eksporditulude tagastamisega seotud probleemid viivad rubla odavnemiseni – aeglane, kuid kindel.
Dollari kurss Moskva börsil tõusis üle 94 rubla, saavutades haripunkti 94,18 rubla/$. Viimati maksis dollar üle 94 rubla 30. oktoober 2023. Seejärel oli selle kurss langemas: oktoobri keskel kehtestasid võimud devalveerimise peatamiseks eksportijate kohustusliku repatrieerimise ja välisvaluutatulu müügi. Nüüd läheb rubla kurss alla: välisvaluutatulu kohustuslik müük seda enam ei aita – makseprobleemide tõttu ei jõua oluline osa eksporditulust lihtsalt Venemaale.
See on üks rubla tänavuse nõrkuse tegureid: veebruaris-märtsis müüsid eksportijad valuutasid kursi järgi 2-3 rubla võrra alla, märgib GPB privaatpanganduse tegevdirektor Egor Susin. Märtsis kasvas Venemaa eksport veebruariga võrreldes keskpanga andmetel enam kui 10 miljardi dollari võrra, kuid veelgi enam (15,5 miljardi dollari võrra) kasvasid Venemaa ettevõtete välisvarad, mille hulka kuuluvad väliskontodel olevad vahendid.
SberCIB analüütikud juhivad tähelepanu vähenenud kauplemiskäibele. Venemaa eksportijate ja importijate peamine maksevaluuta on viimasel ajal olnud jüaan. Aprilli esimesel poolel oli käive rubla/jüaani paaris 25% väiksem kui märtsis, selgub börsiandmetest (1.-15. aprillil keskmiselt 108,7 miljardit rubla versus 144,4 miljardit märtsis). Madal käive tähendab, et eksportijad müüvad välisvaluutat väikestes kogustes, märgivad SberCIB analüütikud.
Kuu teisel poolel saab rubla tavaliselt maksustamisperioodi toetust, kuid praegu ei tasu selle teguriga arvestada, hoiatab Alor Brokeri investeerimisnõustamise osakonna juhataja Aleksei Antonov: „Maipühade eel eelistavad investorid dollariinvesteeringuid suurendada.” Samuti suureneb nõudlus sularaha järele nende seas, kes reisivad ülemere kuurortidesse. Lisaks ei nõuta eksportijatelt mitte ainult välisvaluutatulu müümist, vaid ka nende toimingute ajakava kooskõlastamist – tänu sellele on müük muutunud ühtlasemaks ja kalendritegur on vähem väljendunud, märkisid turuosalised.
Presidendi määrus eksporditulu kohustusliku müügi kohta kehtib aprilli lõpuni, seega on võimudel aega kaks nädalat otsustada, kas seda pikendada. Valitsus, sealhulgas rahandusministeerium, pooldab pikendamist aasta lõpuni, arvates, et määrus aitas stabiliseerida rubla vahetuskurssi, keskpank on vastu: tema hinnangul mõjutab rubla rahandus poliitika ja olukord väliskaubanduses, sealhulgas arveldustega .
Rahandusministeerium ei kavatse mõjutada teist rubla nõrgenemise põhjust – välisfirmade järeldust, et nad said Venemaa varade müügist kasu. Minister Anton Siluanov teeb ettepaneku säilitada valuuta konverteerimise ja väljavõtmise limiit 1 miljard dollarit kuus.
Keskpank märgib „Vene majanduse mõningast kohanemist maksete ja logistika keerukuse suurenemisega”: eksport taastub, nagu ka valuutatulu, kuid „sanktsioonide mõju võib siiski avalduda ja avaldada väliskaubandust piiravalt”. Kuid eksperdid peavad kohanemist ebapiisavaks ja ootavad rubla edasist langust, eriti pärast seda, kui dollar on ületanud olulise takistustaseme 93,5 rubla/$.
Nüüd võib rubla devalveeruda tasemele 97,5 rubla/$, misjärel, nagu aasta tagasi, võivad võimud toetusmeetmeid tugevdada, ütleb Ari Capital Management Company asutaja Aleksei Tretjakov. MMI analüütikud ootavad ka rubla kokkuvarisemist tasemele 97-98 rubla/$. Rubla kurss langeb pidevalt, kuigi järk-järgult, väidavad nad. Majandusteadlane Dmitri Polevoi juhib tähelepanu endiselt suurele kapitali väljavoolule (1,8 miljardit dollarit veebruaris-märtsis maksebilansi „puhtad vead ja tegematajätmised”).
„Esmapilgul tundub rubla nõrgenemine ebaloogiline: naftahinnad on kõrged, suuremaid eksportijaid ootavad aprillis ees suured maksumaksed,” arutleb Tretjakov. „Kuid samad rubla toetavad tegurid olid olemas ka märtsis, kuid need ei töötanud.”
14. Venemaal on vaja aktiivsemalt kasutada siseministeeriumi alaealiste ajutisi kinnipidamiskeskusi (TCC), et korrigeerida noorukite destruktiivset käitumist varases staadiumis, ütles uurimiskomitee (IK) juht Aleksandr Bastrõkin. „Tuleb laiendada nende laste kategooriaid, keda saab kohtuotsusega sellistesse keskustesse paigutada,” ütles ta intervjuus Komsomolskaja Pravdale. Uurimiskomisjoni juht tõi näiteks noorukid, kes on korduvalt haldusõigusrikkumisi toime pannud. Bastrykini sõnul töötavad keskustes koos nendega psühholoogid ja teised spetsialistid.
Üldiselt tuleb Venemaal siseministeeriumi alaealiste küsimustega tegelevate üksuste rolli „tugevdada”, leiab uurimiskomisjoni juht. Tema sõnul on praegu ennetavas registreeringus üle 400 tuhande teismelise ja umbes 100 tuhat neist rikuvad korduvalt seadust. Kasvab ka alaealiste vastu algatatud kriminaalasjade arv: kui 2022. aastal oli neid 8573, siis 2023. aastal – juba 8757, rõhutas ta. Eraldi juhtis Bastrõkin tähelepanu teismeliste poolt toime pandud raskete ja eriti raskete kuritegude arvu kasvule: 2023. aastal kasvas see kolmandiku võrra.
Ta pani vastutuse laste kuritegevuse kõrge taseme eest Venemaal koolidele, perekondadele, sotsiaalvõrgustikele, videomängudele, aga ka filmidele ja telesarjadele, mis kasvatavad „vägivalda, ükskõiksust eakaaslaste probleemide suhtes ja ebamoraalsust”. Bastrõkin väljendas rahulolematust asjaoluga, et haridusorganisatsioonide töötajad „suruvad sageli alla teismeliste agressiivset käitumist”, eriti „nad ei teavita sellest õiguskaitseorganeid”. „Peame aktiivselt noortega tegelema. Kui ühiskond ja riik seda ei tee, siis tekivad jõud, kes kasutavad oma ressurssi enda huvides,” lõpetas ta.
Varem toetas valitsuskomisjon seaduseelnõu, mis lubaks alla 16-aastaseid venelasi, kes on rohkem kui korra aastas haldusõiguserikkumisi toime pannud, saata Kesksõjaväeringkonda. Neid tahetakse paigutada kuni 45 päevaks spetsiaalsetesse keskustesse. Meedet rakendatakse „avaliku korra ja ohutuse, elanikkonna tervise, sanitaar- ja epidemioloogilise heaolu ning avaliku moraali vastu suunatud rünnakute korral”. Samuti tehakse ettepanek laiendada seda teismelistele ja orbudele, kes on kaks või enam korda kodust või lastekodust põgenenud.
Praegu on Kesksõjaväeringkonda lubatud saata ainult neid süütegude eest kinni peetud lapsi, keda ei saa üle anda oma vanematele või seaduslikele esindajatele. Sama kehtib suletud eriõppeasutuste õpilaste ja alalise elu- või viibimiskohata isikute kohta.
15. Moldova konstitutsioonikohus kiitis heaks riigi eurointegratsiooni referendumi. See võiks toimuda 20. oktoobril ehk samal päeval kui presidendivalimised, lõpliku kuupäeva kinnitab parlament, ütles president Maia Sandu. Tema sõnul esitatakse kodanikele küsimus: „Kas olete Moldova ühinemise poolt Euroopa Liiduga?” Ta kutsus kõiki elanikke üles mitte kõrvale jääma ja hääletama. „Me vajame ühtsust, iga erakonna, ühiskondliku organisatsiooni, kodaniku osalust, et üheskoos tagame moldovlaste rahu ja heaolu,” märkis Sandu.
Kui vabariigi elanikud hääletavad positiivselt, tehakse põhiseadusesse mitu muudatust. Preambulis mainitakse Euroopa identiteeti ja Moldova Euroopa arengutee pöördumatust. Lisaks täiendatakse põhiseadust artikliga „Euroopa integratsioon”. See näitab, et Moldova ühineb EL-i asutamislepingute ja muude ühinemisaktidega. Seejärel on need riiklike seaduste suhtes ülimuslikud. Muudatused ei vaja parlamendi heakskiitu.
EL andis Moldovale kandidaatriigi staatuse 2022. aasta juunis. Samasugune otsus tehti ka Ukraina suhtes. Mullu detsembris teatas Sandu kavatsusest uuesti presidendiks kandideerida. Kui ta võidab, lubas ta teha kõik võimaliku, et Moldova saaks Euroopa Liidu liikmeks. Tema hinnangul parandab selline samm kodanike elatustaset ja kaitseb rahvusvähemusi. Samal ajal tegi ta ettepaneku, et parlament korraldaks Euroopa integratsiooni küsimuses referendumi.
Varem tunnistas Sandu, et Moldova võib ühineda Euroopa Liiduga 2030. aastaks koos tunnustamata Transnistriaga, mida Chişinău veel ei kontrolli. EL ise pole välistanud, et ühinemine toimub järk-järgult. „Võime mõelda sellele, et lubaksime esmalt ühineda paremkaldal, territooriumil, mida kontrollib põhiseaduslik juhtkond ja vasakkaldal hiljem,” märkis Euroopa Liidu suursaadik Moldovas Janis Mažeix. Vabariik loodab alustada läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemise üle 2024. aasta juuni lõpuks.
16. „Mediaruh” osalejad, ajakirjanikud ja meedia pöördusid sõjaväe juhtkonna poole palvega kõrvaldada Natalja Gumenjuk OK „Jugi” ühise pressikeskuse juhtimisest. Seda öeldakse meediadetektori veebisaidil avaldatud avalduses. Ajakirjanikud märkisid, et Gumenjuk takistab Venemaa kuritegude kajastamist ega luba ajakirjanikel näidata Hersoni oblasti kaitsjate tegusid. Samuti märkisid nad, et venelased ei lõpeta Hersoni piirkonna ründamist, Hersoni ja Berislavi linnade hävitamist, samas ei näe seda ei ukrainlased ega maailm. Vähetuntud on ka Ukraina sõjaväe saavutus selles suunas ja ajakirjanike arvates on selles süüdi Gumenjuki kommunikatsioonipoliitika. „Me näeme Donetski, Luganski, Harkivi oblasti ja Zaporižja kaitsjate nägusid, kuid me ei näe Hersoni oblasti kaitsjate nägusid,” seisab avalduses.
Meediakogukond kurdab, et sõjakuritegusid on võimalik jäädvustada peamiselt Gumenjuki käsupiirkonnas kehtestatud piirangutest mööda minnes, mitte tema abiga. Ajakirjanikud nimetasid „kõige julmemaks juhtumiks” sissesõidukeeldu Hersoni oblasti üleujutatud linnadesse ja küladesse Kahhovka hüdroelektrijaama plahvatuse päeval. „Siis täitus maailma meedia viidetega vene „sõjaväekorrespondentide” tõenditele, sest meilt polnud peaaegu mingit teavet,” meenutasid nad.
Reporteritele suletud on ka Antonovka küla, Darjevka küla ja osa Hersonist (Korabelnõi rajoon ja Ostrov), kus inimesed kannatavad Venemaa mürskude all. Lisaks, nagu märgib Mediaruh, puudub Hersoni piirkonnas erinevalt teistest piirkondadest juurdepääs haiglatele ja rehabiliteerimiskeskustele, kus ravitakse haavatud kaitsjaid ja tsiviilisikuid.
Ajakirjanikud pöördusid Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski, kaitseminister Rustem Umerovi ja Ukraina relvajõudude peastaabi ülema Anatoli Bargilevitši poole palvega asendada Gumenjuk tema ametikohal ja võimaldada ajakirjanikele juurdepääs Hersoni oblasti ja naaberoblastite piirkondadesse.
17. Lühiuudised
NATO liitlasvägede mereväejuhatuse ülema asetäitja V. Adm Didier Maleterre andis välja hoiatuse veealuse infrastruktuuri haavatavuse kohta, rõhutades Venemaa jõupingutusi selliste varade nagu tuulepargid, torujuhtmed ja toitekaablid sihikule võtmises. Maleterre rõhutas, et Euroopa elektri- ja sidesüsteemid, mis sõltuvad nendest veealustest võrkudest, on halvasti varustatud, et taluda Moskva ja teiste NATO vastaste „hübriidsõja” taktikat, mis seab ohtu peaaegu 1 miljardi inimese julgeoleku kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Slovakkia peaminister Fico avaldas oma seisukohta Ukraina ühinemise kohta NATO-ga, teatades, et teeb selle vastu lobitööd. „Ukraina kuulumine NATO-sse on kolmanda maailmasõja jaoks ainult hea. Meile piisab iseseisvast Ukrainast,” ütles ta.
Esindajatekoja demokraatide juhid ütlesid, et nad on valmis omaks võtma spiiker Johnsoni strateegia jagada erakorraline välisabipakett tükkideks, kuid soovivad esmalt kinnitust, et senati poolt vastu võetud seaduseelnõu kõik komponendid on osa tehingust. Hm, miks siiski…
IMF eeldab, et Ukraina majanduskasv on selle aasta lõpus 3,2% ja 2025. aastal kasvab see 6,5%ni. Seda öeldakse aruandes World Economic Outlook, mida esitleti IMFi ja Maailmapanga kohtumisel Washingtonis.
Venemaa kaalub kaasaegsete hävitajate Su-35 ja õhutõrjesüsteemide, tõenäoliselt S-400 üleandmist Iraanile, et kaitsta end Iisraeli ja USA rünnakute eest, kuna Moskva ja Teherani sõjaline koostöö jõudis uuele tasemele.
„Aasta pärast võib olla juba hilja. Enne kui rääkida Ukraina ülesehitamisest, tuleb vältida selle hävitamist. Odavam on osta Patrioti süsteeme kui ehitada uuesti üles venelaste sihikule võetud elektrijaam,” ütles EL-i diplomaatia juht Josep Borrell. Njah, meeldetuletuseks sellele härrale, ainult kaitsega sõdu ei võideta…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
