Sõja ülevaade: 795. päev – 88 vene poole rünnakut ja mitu edenemist
Avaldatud: 28 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. aprill 2024:
88 vene poole rünnakut tõid jälle üle tuhande soldati kaotuse ning kahjuks ka mitu edenemise jätkumist, õnneks pole ka Venemaal vaikne.
 |
1. Päris karm raketirünnak eile öösel ja täna öösel pisu droone ning 110.
2. Rostovi oblastis tabamusi jagus.
3. Kupiansk-Kreminna: tundub, et suurema pealetungi eelmäng käib.
4. Siversk: muutusteta, kuig rünnakuid jagus.
5. Bahmut: eile võeti pisu rahulikmalt.
6. Donetsk: siin tugev surumine Avdiivkast põhjas ja loodes jätkus ning mitu edenemist lisaks kahjuks tuli.
7. Lõunarinne: vaikne.
8. Herson: ei ühtki maapealset rünnakut.
9. Neljas šoigu lähiringi isik peeti altkäemaksu süüdistusega kinni.
10. Mišustin andis suurimatele eksportijatele neli kuud valuuta Venemaale tagastamiseks.
9. maini enam palju pole ja ootab, kuidas siis pisu uudiste hädas kreml seda püha tähistab ja kas üldse julgevad paraadi korraldada, mitmed suured vene linnad on selle ära jätmisest juba teada andnud.
Kipun arvama, et veelgi enam peab Ukraina ründama Venemaa taristut (raudtee, sadamad, lennuväljad ja nafta/gaasi rajatised) ning pisu kasvas lootus tänu uuele lainele kerglennukite vallas selle ülesande täitmiseks.
1. Eile öise Ukraina pommitamise kokkuvõte: kombineeritud rünnak Ukrainale erinevat tüüpi rakettidega. Kokku kasutas vaenlane 34 raketti – Ukraina relvajõudude õhuvägi hävitas neist 21. Sellest teatas õhujõudude ülem Mõkola Olestšuk.
Kokku kasutas vaenlane 34 õhu-, maa- ja mereraketti:
→ üheksa Kh-101/Kh-555 tiibraketti Tu-95 MS strateegilistelt lennukitelt;
→ üheksa Kh-59/Kh-69 juhitavat õhuraketti;
→ kaks S-300 õhutõrjeraketti;
→ kaks „Iskander-K” tiibraketti;
→ neli Kh-47M2 „Kinžal” aeroballistilist raketti MiG-31K lennukitelt;
→ kaheksa Kalibri tiibraketti Mustalt merelt.
Õhutõrjetegevuse tulemusena hävitati 21 õhusihtmärki:
→ kuus tiibraketti Kh-101/Kh-555;
→ kaheksa Kh-59/Kh-69 juhitavat õhuraketti;
→ üks tiibrakett „Iskander-K”;
→ kuus Kalibri tiibraketti.
Rünnakus Harkivile läks õnneks haiglal, kus oli üle tuhande inimese, mille lähedusse kaks vene raketti kukkusid. Kahjuks tabati energiarajatisi Dnipropetrovski, Ivano-Frankivski ja Lvivi oblastis. DTEK teatas, et löögi tagajärjel kahjustas Venemaa tõsiselt nelja soojuselektrijaama seadmeid.
Öösel ründasid vene okupandid järjekordselt Ukrainat – kasutasid 4 Shahed tüüpi ja 5 tundmatut tüüpi drooni. Ukraina õhutõrje väed ja vahendid hävitasid kõik Shahed tüüpi droonid ja 1 tundmatut tüüpi drooni. Rünnaku suundadeks nii Odessa kui Krementšuk, tabamustest hommikuks info puudus.
Piiri- ja rindelähedus ikka eluohtlik on ja 110 kipub tavaline number olevat.
2. Eile öisest Venemaa suunalisest õhurünnakust: Ukraina korraldas massilise rünnaku Krasnodari oblastis asuvate energia- ja sõjaliste objektide vastu. Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistasid õhutõrjejõud öö jooksul piirkonna kohal alla 66 lennuki tüüpi drooni.
Slavjanski naftatöötlemistehas (ORP) oli taas rünnaku all. Seal oli tulekahju. Slavjanski rajooni juht Roman Sinjagovski selgitas, et selle tagajärjel sai vigastada destilleerimiskolonn, kuid reservuaaride süsteem jäi terveks. Ohvreid ei olnud.
Kahjustuste tõttu lõpetas rafineerimistehas osaliselt töö, ütles Slavjansk ECO ettevõtete grupi integreeritud ohutuse direktor Eduard Trudnev Interfaxile. Tema sõnul ründas tehast 10 drooni, sealhulgas selliseid, mis tabasid naftatöötlemisrajatisi. Praegu kogutakse rafineerimistehase territooriumil prahti ja töötavad korrakaitseorganid. „Seal võib olla varjatud kahjustusi. Kahjude hindamisest on veel vara rääkida,” lisas Trudnev.
Enne seda sattus 17. märtsil rünnaku alla Slavjanski rafineerimistehas, mis kuulub regiooni viie suurima naftatöötlemisettevõtte hulka oma võimsusega 5,2 miljonit tonni aastas. Süttis põlema tootmiskoht ja üks inimene suri südamerabandusse.
Krasnodari territooriumi kuberner Veniamin Kondratjev ütles, et laupäeva õhtul toimus drooniretk ka Severski ja Kuštševski rajoonis. „Nad püüdsid rünnata naftatöötlemistehaseid ja infrastruktuurirajatisi. Nagu väljakult teatati, inimohvreid ega tõsiseid purustusi ei olnud. Operatiivteenistused kustutavad mehitamata õhusõiduki allakukkumisest põhjustatud tulekahjusid,” kirjutas ta.
Pealtnägijad rääkisid Astrale, et Severski linnaosas rünnati Ilski naftatöötlemistehast: tehase territooriumile kukkus droon ja puhkes tulekahju. Rünnaku alla sattus ka sõjaväelennuväli Kuštševskaja külas, teatasid kiirabiteenistuse telegrammikanali allikad. Selle tagajärjel said kannatada lennukid – nende arv ja kahjustuste ulatus on väljaselgitamisel.
Ukraina energeetikaministeeriumi teatel korraldati rünnakud Slavjanski ja Ilski naftatöötlemistehastele, samuti bituumenitehasele.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab surve hoidmist nii rinde põhja-, kesk- kui lõunalõigul ja üritab leida läbimurde kohti. Arvatavalt pole küll veel tegu nn surve tipuga ja pigem prognoosib ründavate üksuste suuruste kasvu ning uute erinevates kohtades rünnakute alustamisega. Ainuke lõik, kus vene poole sammhaaval edenemine jätkus oli üleeilsegi edenemise sektoris, kus Kislivka külas jätkati enda kontrolli all oleva ala suurust ning eile lausa 600m tänav koos selle ümber olevate majadega kätte saadi. Enim loeb Ukraina blogijate kurtmist, et kaudtulemoona aga ka relvade puudus on suurim põhjus, miks vene pool edasi saab. Lisaks ei suudeta seni vene lennukeid piisavalt kaugele rindejoonest suruda. Sellist infot tuleb ka vene blogijatelt, et peavad ära kasutama Ukraina kaudtulemoona puudust. Siin rindel on vene poolele piisavalt ressurssi suure pealetungi alustamiseks ning arvangi, et hetkel käib tõusva pingega selleks ettevalmistus. Kipub ootama ka võimalikku vene dessanti üle Oskili jõe Kupianskist põhja pool, sest terve insenervägede polk siia juba mingi aeg tagasi lisaks toodi. Eks Ukraina miiniväljad ole ka probleemiks.
Eile ei suutnud vene pool Ternõ juures üleeile kaotatud possasid tagasi saada ning Kreminnast edelas asuval metsaalal on pisu aktiivsust näitamas ka Ukraina üksused.
4. Siversk: eile jäeti Bilohorivka küla rahule aga mujal siiski rünnakuid jagus ja see rindejoon kipub seni olema betooni valatud.
5. Bahmut: eile oli vist vene poolel puhkepäev ja piirduti vaid paari rünnakuga. Njah, huumoriga pooleks vist loevad ellu jäänud dessantnikke üle ja eks näis, kas lükkavad vahelduseks vangidest mobiliseeritud üksused töösse või tavalisi motolaskurüksusi.
6. Donetsk: rinde põhjalõik jätkuvalt suurima surve all ning Avdiivkast loodes ja põhjas asuv eenduv ründeteravik hargneb järjest suuremal ala ning sunnib mitmes lõigus Ukraina omasid taanduma, et mitte jääda kotti. Nii lahkusid suht soodsatelt maastikuliselt headelt kaitsepossadelt Novokalinove küla juures Ukraina üksused ja arvavalt kahel põhjusel. Esimene, et vene otsetuli hakkas juba mõjutama kogu selle sektori tarneahelat ja tõusnud kottijäämise oht mitte väiksem polnud.
Sama mure oli Berdõtsi küla ümber, kus peaaegu kõik hooned on nüüd vene poole kontrolli alla ning külast lõunas u 6 ruutkilomeetrit põldusid veel lisaks saadi. Käib vaidlus blogijate ja ametlike kanalite vahel, kas mitmed Ukraina külad selles sektoris siis on vallutatud või mitte. Njah, kui üks või mitu hoonet suuremast kogumist väljas veel kaotatud pole, siis juriidiliselt ametlikel uudistel õigus aga sõjaliselt siiski mitte.
Pisu rahulikum oli rinde lõunapoolsemas osas ja juba paar päeva pole siin muutusi tuvastanud, kuigi vene pool on hakanud siingi otsima uusi kanaleid rünnakuks ja mitmele seni pikemalt rahulikumalt olnud sektoris surve tõusis.
7. Lõunarinne: vaikne.
Berdjanski suund: üks väiksem vene poole edutu rünnak.
Tokmaki suund: üks väiksem vene poole edutu rünnak.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: ei ühtki vene poole rünnakut…
9. Basmannõi kohus võttis vahi alla mitme kaitseministeeriumile alluva ettevõtte juhi Anton Filatovi, süüdistatuna suures omastamises (kriminaalkoodeksi 160. osa 4), vahendab Kommersant. Ei ole täpsustatud, mis summast on jutt. Samuti ei täpsustata ajaperioodi ja mõjutatud struktuuri. Kuni 2019. aastani töötas Filatov ettevõttes Oboronlogistics LLC, mille üks juhendajatest oli altkäemaksu eest vahistatud asekaitseminister Timur Ivanov. Nad olid mõlemad ka Moskva oblasti valitsuse liikmed, eelkõige oli Filatov kirjas Ivanovi nõunikuna, kes oli sel ajal piirkonna kabineti aseesimees.
Aastatel 2002–2010 töötas kostja juhtivatel ametikohtadel Venemaa sõjatööstuskompleksi ettevõtetes ja asus seejärel kaheks aastaks kaubandusse. Pärast seda, kui Ivanov sai 2013. aastal Oboronstroi JSC juhiks, hakkas Filatov saama juhtivaid kohti kaitseministeeriumile alluvates ettevõtetes: 1470 UMTO JSC, Spetstransleasing JSC ja Oboronlogistics LLC. Viimasest organisatsioonist sai Venemaa valitsuse korraldusel aastatel 2019–2020 kaitseministeeriumi vägede ja veoste tarnimisega seotud hangete, tööde ja teenuste ainus täitja Arktika tsooni ja Kaug-Itta.
2018. aasta novembris üritati Filatovit juba eriti suure omastamise eest kohtu ette anda – siis saatis kohus ta koduaresti. Jutt oli rikkumistest kaitseministeeriumi vajadusteks tehtud hangete käigus. Seejärel astus Filatovi poolt välja peaprokuratuur, kes tunnistas, et kriminaalasja algatamiseks puudub alus, ja kaebas kohtu otsuse tõkendi kohta edasi. Selle tulemusena loobuti Filatovi vastu esitatud nõuetest.
Tegemist on neljanda tähtsa kaitseministeeriumi asekaitseministri kohtuasjas vahistatud isikuga. Varem saatis kohus eeluurimisvanglasse ANO SK Red Starsi peadirektori ja asutaja Sergei Borodini, keda meedia nimetas Ivanovi usaldusisikuks ja rahakotiks. Vahi all oli ka Olimpstroy LLC kaasomanik Aleksander Fomin, keda süüdistatakse eriti suures ulatuses altkäemaksu andmises. TASS-i allikad teatasid varem, et Timur Ivanovi juhtumisse võivad ilmuda uued süüdistatavad.
Ministri asetäitja peeti kinni 23. aprillil ning järgmisel päeval võttis kohus ta kaheks kuuks vahi alla. Uurimise hinnangul andis Ivanov patronaaži mitmele ettevõttele, et need saaksid kaitseministeeriumilt tulusaid riigihankelepinguid ning vastutasuks ehitaksid ja taastaksid talle ja tema perekonnale kuulunud kinnisvara tasuta. Sel viisil saadud altkäemaksu summa ulatus 1,185 miljardi rublani (11,85 miljoni euroni). 24. aprillil tagandas Šoigu Ivanovi asetäitja ametikohalt, mida ta oli täitnud 2016. aastast. Nüüd ootab endist ametnikku 8-15-aastane vanglakaristus, ta ei ole end süüdi tunnistanud.
2022. aasta lõpus avaldas Aleksei Navalnõi korruptsioonivastane sihtasutus uurimise Ivanovi ja tema endise naise Svetlana Zahharova luksusliku elu kohta. Materjalis öeldi, et paarile kuulus kallis kinnisvara, sealhulgas datša Rubljovkal (1 miljard rubla), aadlimõis Moskva kesklinnas (600 miljonit rubla) ja kinnistu Tveri oblastis (2 miljardit rubla). Lisaks kuulus Ivanovile elamu pindalaga 1,5 tuhat m² ja rohkem kui tosin autot, sealhulgas haruldane ZiS-110 limusiin hinnangulise väärtusega 18 miljonit rubla – sama, mis Jossif Stalinil ja NSVL kõrgeim juhtkond sõitis.
Samuti selgitas FBK välja, et aastatel 2010–2018 rentisid Ivanov ja Zahharova igal suvel Cote d’Azuril villasid ning kulutasid ainuüksi Saint-Tropez’s üürikorteritele vähemalt 850 tuhat eurot. Samal ajal maksid nende eest arveid teised inimesed ja ettevõtted.
10. Sõjaaegset valuutakontrolli pikendati veel aasta võrra. Venemaa valitsus kiitis presidendi dekreediga heaks korralduse, mille kohaselt on suurimad eksportijad kohustatud 30. aprilliks 2025 Venemaale tagasi pöörduma ja suurema osa välisvaluutatuludest maha müüma. Nõue kehtib sarnaselt 43 ettevõtete grupile kütuse- ja energiasektoris, keemia- ja metsatööstuses ning teraviljakasvatuses. Nad peavad oma Venemaa pangakontodele krediteerima vähemalt 80% ekspordilepingutest saadud valuutast.
Ainus mööndus on see, et välisvaluutatulu kontodele kandmise perioodi on suurendatud 90 päevalt 120 päevale alates kauba üleandmisest mitteresidentidele või neile teenuse osutamisest. Ilmselgelt on see sunnitud: probleemid arveldustega väliskaubanduses süvenevad. Arvelduste tingimused on pikenenud, märkis keskpanga aseesimees Aleksei Zabotkin, nüüd on need ühest kuni kahe kuuni, „kahele lähemal”. Seejärel kulub selle tulu väliskontodelt Venemaa pankadesse ülekandmine aega.
Välisvaluutatulu kohustusliku müügi nõue kehtestati 2023. aasta oktoobris, et peatada rubla kukkumine, mis seejärel langes alla 100 rubla/$. Võimud positsioneerisid selle ajutiseks: see kehtis aprilli lõpuni. Kuid juba aasta alguses hakkasid ametnikud rääkima vajadusest seda pikendada. „See meede on näidanud oma tõhusust. See aitas stabiliseerida olukorda kodumaisel valuutaturul <…> ja võimaldas katta importijatele tootevarude säilitamiseks vajalikku välisvaluutapuudust,” märgitakse valitsuse kommentaaris. „Otsus aitab säilitada vahetuskursi stabiilsust ja Venemaa finantsturu stabiilsust.”
„Selle meetme tähtsus turgude jaoks on teisejärguline. Pigem on sellel psühholoogiline tähendus mõne majandusüksuse jaoks, kes ei analüüsi kaubandusbilanssi,” ütles keskpanga esimees Elvira Nabiullina eile. Peamine põhjus, miks vahetuskurss on stabiliseerunud, on naftahinna tõus, kõrge baaskurss ja muud fundamentaalsed tegurid, on ta kindel. Kui võrrelda eksporditulude müüki enne ja pärast kohustusliku müügi kehtestamist, pole peaaegu midagi muutunud: „Jaanuaris-veebruaris müüsid nad veidi üle 91% tulust, aga kui eemaldada ühekordsed tegurid – dividendimaksed ja konversioon, on see kuskil 78% – ligikaudu tasemel, mis oli aastatel 2022–2023.”
Rosfinmonitoringu „valuutavolinikel” pole eksportijate nõuete täitmise kohta pretensioone. Nad „kinnitasid oma heausksust – dekreeti rakendab valdav enamus täies mahus, isegi mõningase ülejäägiga,” teatas teenistuse direktori asetäitja German Negljad: „Me ei registreerinud ühtegi tõsist rikkumist.”
Kohustuslikku müüginõuet oli aga väga raske tühistada: see oleks olnud ränk löök pikenduses kindel olnud valuutaturule. Nabiullina arvestas vaid nõuete järkjärgulise nõrgenemisega: „See tekitab ka ettevõtlusele haldusraskusi. Nüüd on meil juba probleeme maksetega, kui on vaja konverteerida ja teha makseid ühes või teises suunas. Need on täiendavad ja sanktsioneeritud riskid ja piirangud.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
