Sõja ülevaade: 783. päev – suur rünnakute laine, mitu vene edenemist
Avaldatud: 16 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. aprill 2024:
üleeilse pisu rahulikumale päevale järgneski suur rünnakute laine (104) ning mitu muret tegevat vene poole edenemist see tõi.
1. 110 ja droone öös.
2. Krimmis sai juhtimispunkt pihta.
3. Kupiansk-Kreminna: rinde lõunalõigus läks suurem rünnakukonveier jälle töösse.
4. Siversk: siingi jagus rünnakuid tervele rindele ilma muutusi rindejoones toomata.
5. Bahmut: vene poole kinnitusel olla Tšassiv Jari esimene külgmine kvartal vene poole kontrolli all.
6. Donetsk: hull rünnakutelaine jätkus peale väiksemat reorgi ja mitu muret tekitavat edenemist lisandus.
7. Lõunarinne: siingi üks vene poole edenemine.
8. Herson: njah, vene poole blogija andis teada Ukraina edenemisest ja ühest väiksemast vene omast.
9. Venemaal tõusevad hinnad sõjaväest kõrvalehoidmise dokumentide vormistamise eest.
10. Venemaa naftatöölised ei suutnud taaskäivitada kahte kolmandikku droonide poolt kahjustatud rafineerimistehastest.
11. Sevastoopolis avati uppunud ristleja Moskva meremeeste monument aga väga „vaikselt”.
12. Venemaa sõjaväe laevatehased saavad Horvaatia ja Itaalia ettevõtete kaudu jätkuvalt osi, mis lähevad sanktsioonidest mööda
13. Netanyahu andis sõjaväele korralduse koostada Iraani sihtmärkide nimekiri.
14. Pekingi ülikooli professori, endise Valdai klubi liikme arvamus, et Venemaa siiski Ukraina sõja kaotab ja toob välja põhjused miks.
15. TikTok hakkas siiski vähemalt osasid vene propagandakanaleid sulgema.
16. Lühiuudised
Ameerika hävitajad ei osale Venemaa õhurünnakute tõrjumises Ukrainas, nagu nad tegid Iisraeli puhul, aidates tõrjuda Iraani massilist rünnakut 14. aprilli öösel. USA riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby teatas sellest briifingul. „Erinevad konfliktid, erinev õhuruum, erinev ohumaastik,” ütles Kirby. Ta ütles, et NATO vägede otsene kaasamine konflikti Venemaaga oleks ohtlik eskalatsioon. Kirby rõhutas, et Vene Föderatsiooni täiemahulise Ukraina-vastase sõja alguses andis USA president Joe Biden mõista, et riik sõjategevuses ei osale.
USA riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator rõhutas, et Washington varustab Ukrainat vahenditega, mida riik vajab oma õhuruumi kaitsmiseks. „Me ei saa seda praegu teha, sest meil pole lisarahastust, mida nad [ukrainlased] nii väga vajavad,” ütles Kirby, viidates USA Kongressis blokeeritud abipaketile.
Njah, kus tegelikult asub nn punane joon ehk siis kartus tegemaks otsust võimaliku tuumaohu tõttu…
Ukraina luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov ja välisluureteenistuse juht Oleg Ivaštšenko teatasid venelaste plaanist hoogustada kevadel ja suvel pealetungi. Sellest teatas president Volodõmõr Zelenski pärast kõrgeima ülemjuhataja peakorteri korralise koosoleku tulemusi.
1. Eile päeval teatati plahvatustest Kropivnitskis (kesk-Ukraina). Vist uitav rakett.
Õhtul alustas vene pool mitme ründedroonide rühmaga lendu Ukraina suunas. Kell 21.09 hoiatasid Ukraina relvajõudude õhujõud droonide rünnakuohu eest Hersoni ja Mõkolaivi oblatsites. Kella 22.16 seisuga liikusid Vene droonid Dnipropetrovski ja Kirovohradi oblastist Poltaavasse ning Mõkolaivi oblasti põhja- ja lõunaosast loodesse.
Kell 22:49 teatas sõjavägi: „Shahedõ” Poltaava oblasti idaosas, liikudes Harkivi oblasti suunas!
„Shahedõ” Mõkolaivi piirkonna põhjaosas – suund loodesse!
Rühm „Shahede” Odesa põhjaosas – suund põhja poole!
„Poltava oblasti märtrid liiguvad Mõrhorodi poole, Mõkolaivi ja Kirovohradi oblasti piiril asuvad märtrid suunduvad loodesse, Odessa oblasti põhjaosas asuv märtrite rühm võtab suuna Vinnõtsja poole,” teatas õhuvägi kell 23.15.
Kell 00.57 teatati ründedroonide rühma liikumisest Vinnõtsjast Hmelnõtskisse.
Kell 2.41 öösel teatasid õhujõud mehitamata õhusõidukite rünnakuohust kõikidele Ukraina piirkondadele.
Esimesed teated plahvatustest tulidki enne kella nelja öösel Hmelnõtski piirkonnast (kesk-Ukraina), kus olla alla lastud esimesed drroonid. Kokku lasti alla 6 oblasti kohal 9 drooni ehk siis kõik.
Piiri- ja rindelähedus siiski tavapärases tihedas sajus.
2. 15. aprilli pärastlõunal sai ajutiselt okupeeritud Krimmi sõjaväeobjektide rünnaku tagajärjel tabamuse Venemaa komandopunkt. Sellest teatas LIGA.neti allikas Ukraina julgeoleku- ja kaitsejõududest. Ukraina kaitseväe erioperatsiooni üksikasju pole veel avalikustatud. Lisaks töötas õhuhäire Kertši silla juures ja sild oli liikluseks kinni mitu tundi.
Eile said tabamusi mitmed okupeeritud aladel rindest kuni 100 km kaugusel olevad vene sõjaväe objektid. Tundub, et muututi pisu lohakaks ja seda Ukraina ära kasutas.
3. Kupiansk-Kreminna: ikka veel ei ühtki rünnakut Kupianski suunal aga pealetungi ootel…
Ternõ suunal läks vene rünnakutekonveier uuesti tööle ja osa suunda võeti ka Torske poole. Keegi elusalt Ukraina possadeni ei jõudnud ja muutusi rindejoones ei tuvastanud. Ikka arvamusel, et seniks kuni Ukrainal moona ja droone jagub, suurt läbimurret vene poolel ei tule. Njah, Ukraina omadki kannavad suurimaid kaotusi seoses vene lennunduse ja droonidega ning pisu ka kaudtule tõttu. Rinde eesliini alad videodel on pommitamabmusi tihedalt täis ja suurim muutus on, et liugpommide lehtreid järjest lisandub ja need on kordades suuremad teistest nii raadiuselt kui sügavuselt.
4. Siversk: siingi terve rinde ulatuses vene poole rünnakud algasid aga muutusi rindejoones toomata.
5. Bahmut: kogu rinde lääne suund rünnakute all oli ja enamus survet ikka Tšassiv Jari suunas ning hetkel on kinnitamata andmeid (vene blogijate väited), et suudeti linna äärmine kvartal u 500 m laiuselt enda kontrolli alla saada. Miks ei õnnestu vene poole rünnakud Klisiivka-Andriivka joonel on teadmata, sest videosid ja sõnalisi kirjeldusi eriti pole. Tundub, et alates Ternõst kuni Bahmutini on muutunud üheks suureks pealetungi alaks…
6. Donetsk: siingi rünnakukonveier täistuuridel tööle saadi ja see kahjuks toob ka sammhaaval edenemisi ja mõni neist päris kriitline.
Bahmutist väljuv kirdesuunaline raudtee ümber vene poole edenemine eile jätkus ning u 1,5 km edasi kahel pool raudteed teeb järjest murelikumaks, sest võimalus neil laiuvatelt põldudelt lõunasse pöörata on nüüd valla ja see muudab keeruliseks võimaluse ära kasutada kaitseks abistavat veekogude liini Bahmuti suunal.
Berdõtši-Semenivka veekogude joonel teeb muret alanud sillapea laienemine ja olla eile vene pool saanud sisse Semenivka külasse (asubki teisel pool veekogude liini). Küla keskusest olla nad küll tagasi löödud, aga mitte küla servadest. Lisaks jõudis sellele suunal vene pool kõigis sektorites veekogude liinini.
Kaks korda rohkem rünnakuid (30) oli Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka joonel.
Krasnohorivkas jätkab vene pool linna serval hoonekaupa edenemist. Video HIMARS-i löögist siin annab aimu, et kaartidel olev seis pole siiski täpne ning vene poole edenemine linnas võib olla jõudnud ka mitmete kvartalite sügavusse. Mujal siiski vene poole edenemisi ei tuvastanud, küll jagus videosid ka üksikute rünnakutest veel ellu jäänud soldatite jahtimisest droonidega ja ikka näeb, et haavatutest või surevatest kaaslastest ei kipu üldjuhul vene soldatid hoolima ehk siis meeskonnatunnet pole piisavalt, mis on lahinguväljal eduka tegutsemise kõige tähtsam komponent.
7. Lõunarinne: üks muutus siiski oli.
Berdjanski suund: Staromajorski juures suutis pisu üllatusega vene pool hõivata ühed eesmised Ukraina possad edenedes seal u 500 m ja hõivates mitu lõiku metsaribasid põldude vahel.
Tokmaki suund: tavapärane vene poole sisenemine Robotõne tapa-alasse…
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vene milblogija Romanov kinnitab, et Ukraina relvajõud laiendasid Krõnki sillapead 500 meetrit läände. Kuigi see teave pole uus, paljastab Romanov, et venelased lahkusid sellelt kohalt ilma võitluseta. Ta väidab ka, et venelased tegid Krõnki kesklinnas väikese edusammu.
9. Venemaa sõjaväelise isikutunnistuse (täidetud märkega, et oled piisavalt haige ja on tehtud otsus sinu vabastamiseks sõjaväe kohustusest) hankimise hind Moskva mustal turul on tõusnud 10 tuhande euroni ehk 1 miljoni rublani. Võrreldes eelmise aastaga on summa kahekordistunud, kirjutab Baza.
Sotsiaalmeedia Telegrami kanali andmeil juhtus see ajateenijate karmima kontrolli tõttu, kuna üha rohkem moskvalasi toob tunnistusi samade diagnoosidega: südamepuudulikkus ja seedeprobleemid. Kui varem läbisid ajateenijad komisjoni vaid sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroodes, siis nüüd saadetakse nad ka Jablotškova tänava komissariaati, kus arstid saavad tellida lisakontrolli.
Sellega seoses on sõjaväelise vabastuse saamine muutunud palju keerulisemaks ja hinnad mustal turul järsult tõusnud. Kuid isegi selle raha eest ei garanteeri nad, et inimest sajaprotsendiliselt sõjaväkke ei võeta.
Mõned ajateenijad üritavad raha kokku hoida ja ostavad 600-700 tuhande rubla eest vaid diagnoosi, kuid siis tuleb sõjaväelise registreerimise ja värbamisameti probleemid iseseisvalt lahendada, väidavad avalikud allikad. Samuti ei toimi sagenenud kontrollide tõttu pealinnas enam fiktiivse ajateenistuse skeem, „kui lähed väeossa nagu pansionaati”, kuid Moskva oblastis sellist teenust siiski osutatakse maksab 5 miljonit rubla (50 000 eurot).
Sõjaväe vabastus maksab veelgi rohkem, kui võimud kuulutavad välja uue mobilisatsioonilaine. Samal ajal keelduvad nad töötamast nendega, kes juba teenivad mustal turul, kuna selliseid isikuid kontrollitakse sõjaväehaiglates ja seal on allika sõnul „olukord täiesti erinev”.
Järgmine kevadine ajateenistuse kutse algas 1. aprillil. Vastavalt putini dekreedile mõjutab see 150 tuhat 18–30-aastast inimest, kes ei ole reservis. Kuni 2024. aastani oli värbamise vanus 27 aastat. Vaatamata sellele, et kaitseministeerium lubas Putini nõudmiste tõttu ajateenijaid Ukrainaga sõtta mitte saata, märkis Briti luure, et värbajaid sunnitakse järjest enam selle takistuse kõrvaldamiseks lepingule alla kirjutama. Nüüd saab lepingu sõlmida kuu aja jooksul pärast ajateenistust.
10. Venemaa naftatöölised on seni suutnud taastada vaid kolmandiku jaanuaris, veebruaris ja märtsis Ukraina droonirünnakutes kannatada saanud naftatöötlemistehaste võimsusest, vahendab Reuters olukorra ja tööstuse statistikaga kursis olevatele allikatele viidates. Agentuuri hinnangul olid aprilli keskpaiga seisuga naftatöötlemisüksused, mille võimsus oli 90,5 tuhat tonni ööpäevas, välismõjude tõttu endiselt hädaolukorras – ehk 9,9% Venemaa rafineerimistehaste koguvõimsusest. Märtsi viimasel nädalal ulatus hädaseiskamispeaplokkide koguvõimsus 123 800 tonnini ööpäevas ehk 13,6%ni koguvõimsusest.
Reutersi allikate andmeil lõpetati aprillis Rosnefti suurimas Rjazanis rafineerimistehases remonditööd. Eelkõige Moskvat ja pealinna piirkonda kütusega varustav tehas sai 13. märtsil droonilöögi ja oli sunnitud lõpetama mõlema esmase töötlemisüksuse töö.
Naftatöölistel õnnestus taastada ka Kuibyvševi naftatöötlemistehase töö, mida tabas 23. märtsil droonirünnak. 16. märtsil rünnatud Rosneft Sõzrani naftatöötlemistehases ei ole seni suudetud droonist kahjustatud käitist taaskäivitada. Selle asemel käivitas tehas teise esmase töötlemisüksuse, mis oli drooni reidi ajal tehnilises seisakus. Tehase täielik remont kestab kuni juunini, väidavad Reutersi allikad.
Teised droonirünnakutest tabatud tehased ei ole ikka veel oma tehnilisi probleeme lahendanud. Rosnefti Tuapse rafineerimistehas, ainuke Venemaa Musta mere rannikul, jätkab pärast jaanuari lõpus toimunud rünnakut „seisakut”. Lukoili Nizhegorodnefteorgsintez, kus suurim esmane töötlemisüksus on alates märtsi keskpaigast suletud, jätkab remonti kuni maini, väidavad Reutersi allikad. Nende hinnangul jääb pärast õnnetusi tööle naasnud esmaste paigaldiste tegelik koormus kohati alla nominaalse, kuid valdavalt avariieelsel tasemel.
Reutersi hinnangul said jaanuarist märtsini droonidest kahjustada vähemalt 10 tehast. Selle tulemusena langes Rosstati andmetel märtsi algusest 7. aprillini Venemaal bensiini tootmine 10,1% ja diislikütus 7,6%. Defitsiidi ohu tõttu pöördusid Venemaa võimud abi saamiseks Valgevene ja Kasahstani poole: kreml küsis esimeselt 100–150 tuhat tonni bensiini kuus, teiselt aga 100 tuhande tonni suuruse varu loomist hädaolukorras. .
11. Sevastoopolis avati mälestussammas Ukrainaga sõjas hukkunud pealveelaevade 30. diviisi madrusetele, kellest enamik on raketiristleja Moskva meeskonnaliikmed. Ühe hukkunud meremehe isa Dmitri Škrabets teatas sellest VK-s. „Üritus oli mitteametliku iseloomuga ja paljud surnud laste sugulased said selle toimumisest teate (telefonikõne või Interneti-vestluste kaudu) sõna otseses mõttes üks päev varem, teised aga ei saanud seda üldse,” kirjutas ta. Mälestusmärk avati eelmisel laupäeval, laeva huku aastapäeval.
Tema sõnul avas ürituse Musta mere laevastiku uus ülemjuhataja Sergei Pintšuk. Samas ristleja meeskonnaliikmeid ja laeva endist kaptenit Anton Kuprinit avamisele ei kutsutud. Mälestuskividele on kirjutatud 20 meeskonnaliikme nimed. Shkrabets täpsustas, et Venemaa kaitseministeeriumi teatel oli laeva rünnaku käigus üks hukkunu ja 27 kadunuks jäänud.
„Musta mere laevastiku ülem ütles, et pärast Põhja sõjaväeringkonna võidukat lõppu luuakse Sevastoopolis kindlasti suur mälestusmärk ristlejale Moskva,” lisas ta.
Vestluses agentuuriga täpsustas Škrabets, et mälestusmärk oli paigutatud sadamasse, selle koha vastas, kus ristleja tavaliselt seisis. Monument koosneb kahe meetri kõrgusest ja umbes viie meetri pikkusest plaadist, kolmest hukkunute nimedega kivist, millele on graveeritud raketiristleja kujutis.
Varem teatas Dmitri Škrabets, et uurimiskomisjon peatas laeva hukkumisega seotud kriminaalasja. Juhtum peatati kriminaalmenetluse seadustiku artikli 208 alusel (kahtlustatavad või süüdistatavad põgenesid uurimise eest või nende asukohta ei ole kindlaks tehtud).
„Lisan, et lisaks otsestele süüdlastele on ka teise kategooria süüdlasi – need on need, kes oma tegevusega ja teised tegevusetuse ja saamatusega lõid tingimused ristlejaga Moskvaga juhtunu jaoks võimaldas kaotada lipulaeva ja meie meremehed. Ja selle kategooria kurjategijad on Venemaal!” kirjutas Shkrabets.
Ristleja Moskva uppus 14. aprillil 2022. aastal. Venemaa kaitseministeeriumi ametliku versiooni kohaselt toimus pardal tulekahju, mis tõi kaasa laskemoona plahvatuse ja sellele järgnenud uppumise. Ukraina väidab, et ristlejat ründasid kaks Neptune’i raketti. Moskva teatas algul, et kogu meeskond on evakueeritud, kuid tunnistas hiljem ühe inimese hukkumist ja 27 meremehe kadumist.
12. Venemaa tegevuse tõttu Ukrainas sanktsiooni saanud Severnaja Verf Peterburis ja Zelenodolski Gorki tehas Tatarstanis on leidnud võimaluse hankida sõjalaevade ehitamiseks vajalikke lääne komponente. Tarnetega on kaasatud ettevõtted Horvaatiast, Itaaliast ja Lätist, selgitas BBC Russian Service.
Mõned neist ettevõtetest kuuluvad karistatud laevatehastele koos partneritega Euroopa Liidust. Samal ajal ei osteta vajalikke tooteid otse, vaid skeemide kaudu läbi vahendajate, näiteks ettevõtte Marine Propulsion Systems tellimusel.
Nii on tolliandmetes Horvaatia ettevõte Adria Winch, mis on spetsialiseerunud tsiviil- ja sõjaväelaevade tekiseadmete tootmisele. Ettevõtte endine juht Milivoj Peruzovic ütles väljaandele, et see on Venemaal töötanud üle 20 aasta. Algselt tegi Adria Winch koostööd Severnaja Verfiga ja seejärel laiendas oma tegevust, luues Zelenodolski tehasega ühisettevõtte – Adria Winch Zelenodolsk. 51% ühisettevõttest kuulub laevaehituskorporatsioonile Ak Bars, kuhu kuulub ka tehas, ja 49% kuulub Horvaatia ettevõttele.
Lisaks on ettevõttel pealinnas filiaal – Adria Winch Moskvas, mis tarnib regulaarselt Venemaa laevatehastele Euroopa komponente. Näiteks ostis ta 2022. aastal Prantsuse Schneider Electricu toodetud hüdraulilise pukseerimisvintsi elektrireleed ja Saksa Spohn & Burkhardti toodetud sildumisvankri varuosi. Viimasel juhul olid seadmed ette nähtud projekti 23120 laevale. Need on logistika tugilaevad. Üks neist – Vsevolod Bobrov – osales lahingutes Ukrainas Zmeinõ saare pärast.
Peruzovitš ütles, et tooteid ei tarnitud Venemaale otse, vaid vahendajate kaudu läbi kolmandate riikide, sealhulgas Türgi ja Hiina. „See oli meie otsus jätkata tööd. Sest sanktsioonid on sanktsioonid ja asjad lähevad tavapäraselt edasi,” ütles ta. Kokku müüsid Adria Winchi ja selle tütarettevõtetega seotud ettevõtted 2022. aasta veebruarist 2023. aasta juulini Venemaa laevatehastele varuosi 1,2 miljoni dollari eest.
Teine ettevõte, mis tegeleb sarnase tegevusega, on Itaalia Melcal. Uurijad leidsid, et ettevõte tarnis kraanasid ja varuosi projekti 20360M mereväe abilaevadele, mille ülesanne on vedada ja laadida laskemoona avamerel laevadele ja allveelaevadele. Praegu ehitatakse Venemaal kahte sellist alust – Gennadi Dmitriev Musta mere laevastikule ja Vladimir Pjalov Balti laevastikule.
Osade peamiseks tellijaks oli Kroonlinna kaubandus-tööstusühistu. Seadmed tarniti Türgi, Hiina ja Hongkongi ettevõtete kaudu. Eelkõige tarniti Venemaa Föderatsioonile tuumalaevade Fjodor Ušakov ja Jevgeni Primakov varuosi. Kokku ostsid Venemaa laevaehitusettevõtted 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta juulini Melcalilt tooteid 255 tuhande dollari eest.
Lisaks tarniti mereväe laevu Lätis registreeritud Marine Systemsi kaudu, mille omanikuks oli 2022. aasta septembris kantud Igor Smolin. Euroopa uurijad on sellest ettevõttest varem kirjutanud. Smolin vabanes Läti varast, kuid kontrollib jätkuvalt Peterburis registreeritud samanimelist Venemaa ettevõtet Marine Systems. Ettevõte ostab aktiivselt Saksamaal, Jaapanis ja USA-s toodetud laevavarustust ning näitas 2023. aastal rekordkasumit 11 miljonit rubla.
13. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on palunud armeel koostada nimekirja sihtmärkidest, millega Iraani vastuseks raketirünnakule lüüa, vahendab Washington Post. Nagu üks aruteluga kursis olev ametnik väljaandele ütles, kaalub Iisrael vastumeetmeid, mis „saataks signaali” Iraanile, kuid ei tooks kaasa inimohvreid. Iisraeli sõjalis-poliitiline valitsuskabinet kaalub kahte võimalust: võimalik rünnak Teheranis asuvatele sihtmärkidele või küberrünnak. „Kõik nõustuvad, et Iisrael peab vastama. Kuidas reageerida, millal reageerida – see on küsimus,” ütles allikas.
Professor Udi Sommer Tel Avivi ülikooli ja New Yorgi linnaülikooli politoloogiakoolist usub, et Iisraeli vaoshoitud reaktsioon Iraani agressioonile võidab riigile punkte maailmaareenil ja aitab taastada suhteid naabritest araabia riikidega. „Kuigi praegu on rasked ajad, on see suurepärane võimalus. Mõnikord saate elus teise võimaluse ja Iisrael lihtsalt sai selle,” ütles professor ja lisas, et riigil on „haruldane võimalus” moodustada Iraani-vastane koalitsioon.
Endine Iisraeli armee peastaabi ülema asetäitja Yair Golan usub, et Iisrael peab tegutsema targalt ja koondama oma liitlased Iraaniga võitlema. „Iisrael on Iraaniga võidelnud erineva intensiivsusega palju aastaid. See ei lõpe homme ega ülehomme. Ja see ei lõpe, kui Iisrael nüüd reageerib. Iraan on sõda eskaleerinud,” lõpetas ta.
Päev varem ütles USA president Joe Biden vestluses Netanyahuga, et Washington ei osale Iraani-vastastes ründeoperatsioonides. Presidendi administratsiooni ja USA kaitseministeeriumi kõrged ametnikud märkisid omakorda Washingtoni muret, et Iisrael võib Iraanile vastulöögi anda, mõtlemata võimalikele tagajärgedele. Samuti kutsusid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Iisraeli juhtkonda üles hoiduma vastulöökidest Iraanile, kuna see võib vallandada laiaulatusliku sõja Lähis-Idas.
Ööl vastu 14. aprilli korraldasid Iraan ja selle kontrolli all olevad rühmitused Iisraeli territooriumil ulatusliku tiibrakettide ja kamikaze droonirünnakute seeria. Iisraeli kaitsejõudude (IDF) andmetel lasti välja kokku umbes 350 drooni ja raketti, millest 99% tulistati alla. Rünnak oli vastus Iisraeli löögile Iraani konsulaadile Süürias Damaskuses.
USA president Joe Biden ja G7 liidrid mõistsid Iraani tegevuse hukka ja kinnitasid oma toetust Iisraelile. Plaanis oli ka, et pärast intsidenti teeb Biden pöördumise ameeriklaste poole, kuid Politico teada otsustas Valge Maja sellest ideest loobuda, et mitte „temperatuuri tõsta” ja olukorda veelgi eskaleerida. Väljaande teadlike allikate andmetel on Ameerika president hetkel keskendunud konflikti lahendamiseks diplomaatilise viisi leidmisele ja püüab hoida Iisraeli laialdaste vastumeetmete eest, piirates samal ajal Iraani.
Njah, eks pisu imestama paneb, sest arvatavalt on selline jooksev nimekiri Iisraelil olemas ja lihtsalt poliitilist plusspunkti kogutakse…
14. Venemaa saab Ukraina-vastases sõjas lüüa, ütleb Pekingi ülikooli professor ning Fudani ülikooli Venemaa ja Kesk-Aasia uuringute keskuse direktor Feng Yujun. Eksperdi, kremli rahvusvahelise aruteluklubi Valdai endise liikme sõnul määravad Ukraina sissetungi fiasko putini jaoks neli tegurit.
Esimene on ukrainlaste kõrge vastupanu ja rahvuslik ühtsus. Teine on rahvusvaheline toetus Ukrainale, mis vaatamata hiljutisele langusele on endiselt märkimisväärne.
Kolmandaks teguriks nimetab Feng Yujun kaasaegse sõja olemust, mis sõltub tööstusliku võimu ning juhtimis-, kontrolli-, side- ja luuresüsteemide kombinatsioonist. Venemaal on tema tähelepanekute kohaselt raskusi sõjas Ukraina vastu ja selle põhjuseks võib olla asjaolu, et riik pole veel toibunud pärast NSV Liidu lagunemist kogetud deindustrialiseerumisest.
Viimane tegur on teave. Feng Yujuni sõnul langes putin oma pika diktatuuri tõttu infokookonisse. kremlil puuduvad usaldusväärsed luureandmed ja süsteemil, milles Venemaa juhtkond tegutseb, puudub tõhus mehhanism vigade parandamiseks, tsiteerib Economist ekspertarvamust.
Feng Yujun rõhutab, et Venemaa lüüasaamine nende nelja teguri tõttu on vältimatu ja aja jooksul peab Moskva väed välja viima kõigilt okupeeritud Ukraina aladelt, sealhulgas Krimmist. Venemaa võitu ei garanteeri isegi tema tuumapotentsiaal, usub professor. Näitena toob ta USA, kes pidi vaatamata tuumarelvade omamisele väed välja viima Koreast, Vietnamist ja Afganistanist.
Ukraina sõda sai Venemaa Föderatsiooni jaoks pöördepunktiks, kirjutab Feng Yujun: see pani putini režiimi laiaulatuslikku rahvusvahelisse isolatsiooni ja lõi soodsa pinnase „igasugustele mustadele luikedele”, st erinevatele ettearvamatutele katastroofidele, millega Venemaa valitsus on juba silmitsi seisnud ja seisab ka edaspidi. Näitena toob ta Wagneri PMC ülestõusu, etnilised pinged Venemaal ja hiljutise terrorirünnaku Moskvas.
Samuti veenab Ukraina konflikt endise NSV Liidu vabariike üha enam, et Venemaa keiserlikud ambitsioonid ohustavad nende iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust. „Nad mõistavad üha enam, et Venemaa võit on välistatud ja need riigid eemalduvad Moskvast mitmel viisil: Vene Föderatsioonist vähem sõltuva majanduspoliitika kujundamiselt tasakaalustatuma välispoliitika poole. Selle tulemusena on Euraasia integratsiooni väljavaated, millest Venemaa räägib, tuhmunud,” osutab Feng Yujun.
Samal ajal teadvustas sõda Euroopale tohutut ohtu, mida Venemaa kujutab kontinendi julgeolekule ja rahvusvahelisele korrale. Paljud Euroopa riigid on „loobunud oma illusioonidest” Venemaa Föderatsiooni ja putini kohta. Sõda sundis NATO-t suurendama sõjalisi kulutusi ja paigutama Ida-Euroopasse rohkem sõjavarustust. Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga näitas putini suutmatust kasutada sõda Põhja-Atlandi alliansi laienemise tõkestamiseks.
Feng Yujun tuletab meelde, et Hiina on sõja algusest saati „läbi viinud kaks diplomaatilist vahendusvooru” ja hoolimata asjaolust, et edu pole veel saavutatud, „ei tohiks keegi kahelda Hiina soovis see jõhker sõda läbirääkimiste teel lõpetada”. „See soov näitab, et Hiina ja Venemaa on täiesti erinevad riigid. Venemaa püüab sõjaga õõnestada olemasolevat rahvusvahelist ja regionaalset korda, Hiina aga vaidlusi rahumeelselt lahendada,” märgib Hiina professor.
Kokkuvõttes juhib Feng Yujun tähelepanu sellele, et kui Ukraina konflikt külmutatakse ilma „põhiliste muudatusteta Venemaa poliitilises süsteemis ja ideoloogias”, siis on kremlil võimalus jõudu taastada ja uusi sõdu alustada.
15. Hiina lühivideorakendus TikTok hakkas Venemaa propagandakanaleid blokeerima pärast Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (NSDC) desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse palvet. „Desinformatsiooni vastu võitlemise keskus on alustanud ametlikku koostööd sotsiaalvõrgustiku TikTok administratsiooniga, et tõkestada Venemaa propaganda levikut võrgus,” seisab avalduses.
Keskuse veebisait sisaldab nimekirja 83 TikToki kanalist, mida Kiiev palub blokeerida. Nende hulgas on Venemaa riigimeedia kanalid, propagandistid Margarita Simonjan ja Vladimir Solovjov, lauljad Shaman, Nikolai Baskov ja Philip Kirkorov. „Praegu rakendab keskus mitmeid meetmeid ülaltoodud lehtede blokeerimiseks Ukraina territooriumil,” märgib keskus.
Märtsi lõpus esitasid Ukraina saadikud seaduseelnõu, mis kohustab Telegrami sõnumitoojat sisu kustutama ja Venemaa propagandaga kanaleid blokeerima.
Seaduseelnõu kohaselt tehakse ettepanek kohustada sõnumitoojat riikliku tele- ja raadioringhäälingu nõukogu nõudmisel kanalitelt sisu eemaldama, samuti kanaleid ja üksikkasutajaid blokeerida. Tehakse ettepanek võrdsustada teabele üldise juurdepääsu platvormide pakkujad üksikute meediavaldkonna üksustega ja kohustada neid avama oma esindused Ukrainas. Lisaks peavad need näitama omandi- ja rahastamisstruktuuri.
Ülemraada sõnavabaduse komitee esimees Jaroslav Jurtšõn märkis varem, et Telegrami administratsioon on seni keeldunud Ukraina võimudega ühendust võtmast ja Venemaa propagandat levitavaid kanaleid blokeerimast.
16. Lühiuudised
Euroopa Komisjon kiitis heaks Ukraina reformikava eraldada 50 miljardit eurot. Organ märkis, et teeb makseid kokkulepitud reformide ja investeeringute elluviimisel ning demokraatlike mehhanismide järgimisel.
Tšehhi Vabariik sõlmis lepingud 180 000 suurtükimürsu ostmiseks edasiseks üleandmiseks Ukrainasse. Sellest teatas riigi peaminister Petr Fiala, tsiteeris Financial Times. Ta märkis, et Tšehhi töötab veel 300 000 mürsu hankimise nimel ja on juba sõlminud lepingud esimese 180 000 ühiku kohta. Poliitiku sõnul toimetatakse suurtükimürsud Ukraina rindele „lähikuudel”. 13. märtsil ütles Tšehhi peaministri nõunik Fiala, et Tšehhi algatusel ostetud laskemoon võib jõuda Ukrainasse suve alguses.
12. aprillil ütles Pavel, et Tšehhi Vabariik leidis oma algatuse raames relvajõudude jaoks üle 1 miljoni suurtükimürsku. Loodan, et siiski varem ja et osa juba kohal…
Tbilisis kogunes mitu tuhat inimest parlamendi ette, kus protestitakse Venemaa stiilis „välisagentide” seaduse vastuvõtmise vastu.
Kreeka ei ole valmis F-16 lennukeid Ukrainale üle andma, kinnitas Kreeka peaminister Mitsotakis. Ta rõhutas, et Kreeka toetas ja toetab Ukrainat ka edaspidi, et kaitsta end Venemaa jõhkra agressiooni eest. Njah, sõnad, sõnad sõnad….
Venemaa riikliku kontrolli all oleva ringhäälingu RT peatoimetaja ja puhas propagandist Margarita Simonjan kutsub üles neid, kes Venemaa poliitikaga ei nõustu, okupeeritud aladel üles pooma.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
