Sõja ülevaade: 777. päev – vene poole edenemiste arv tõusis, kaotati üks asula, värvatakse naisvange
Avaldatud: 10 aprill, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. aprill 2024:
83 vene poole rünnakut ning kahjuks vene poole edenemiste arv veelgi tõusis ja üks asula kaotati. Pisu harjumatud pildid sõjast õitsevate viljapuude vahel.
1. 110 ja nende hulgas ikka Odessa, Harkiv, Slovjansk…
2. Miskit nii siin kui seal.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta ehk siis tavaline rindepäev.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: Tšassiv Jari suunal väge intensiivne rünnakute laine jätkus, eile siiski rindejoone muutusi see ei toonud.
6. Donetsk: hull rünnakutelaine tervel rindel jätkus ning kahjuks see mitmes lõigus vene poolele edenemisi tõi.
7. Lõunarinne: Robotõne juures jätkab vene pool üleeile hõivatud possade kindlustamist.
8. Herson: muutusteta.
9. Neljas Venemaa koloonias hakati naisi sõtta värbama.
10. Ikka Venemaa mobilisatsiooni juttu.
11. Inflatsioon teeb venelastele rohkem muret kui sõda ja terrorirünnakud.
12. Zelenski teatas uue vastupealetungi plaanist ja lubas takistada putinil Harkivit haaramast.
13. EL alustas Venemaa-vastaste sanktsioonide 14. paketi ettevalmistamist ja need tulevad üha vaevalisemalt.
14. HAWK.
15. Lühiuudised
Head uudised. Rahvasaadik Jaroslav Železnjak kinnitas, et kaitsekomisjon lõpetas mobilisatsiooniseaduse eelnõu arutamise. Ukraina parlament saab eelnõud teisel lugemisel arutada.
1. Eile õhtul veel valges kõlas nii Odessas kui Slovjanskis raketirünnaku järel plahvatusi. Keegi õnneks surma ei saanud kuigi haavatuid oli. Jätkus ka Harkivi ja selle ümbruse tihe pommitamine ehk siis tehakse pingutusi kõik maatasa teha „ilma ühtki rahulikku elanikku vigastamata ning tsiviilobjekti kahjustamata”.
Piiri ja rindeläheduses ilmateade kahjuks ikka sama.
Ukraina suudab juba mitu päeva järjest tuua taevast alla vene Orlan-10 drooni.
Öise pommi-droonisaju kohta veel varahommikuks infot polnud.
2. Venemaa ettevõtte Moskollektor IT-taristu hävitasid grupi „BLACKJACK” Ukraina häkkerid. Rühm lülitas kogu Moskvas ja Moskva oblastis välja 87 000 erinevate hoiatussüsteemide andurit. Lisaks hävis 70 serverit ja vähemalt 90 terabaiti ettevõtte andmeid.
Venemaal Brjanski oblastis Klõntsõs teatatakse, et sõjaväebaasi lähedal puhkes tulekahju. Päris suur must tossupilv taevasse tõusis.
Venemaa väljaanne ASTRA teatab oma allikatele viidates kahe mehitamata õhusõiduki rünnakust Borisoglebski lennuvälja õppekeskusele eesliinipommitajate ja ründelennunduse personali koolitamiseks Voroneži piirkonnas. Väidetavalt sai kahjustatud fassaad… plahvatus tundus küll suurem olevat…
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakud Kupianski suunale algasid uuesti. Kolm neid eile kirja läks, muutusi rindejoones ei tuvastanud aga arvan, et suurem pealetung alles tõmmatakse käima ning eile oli vaid esmane kompimine.
Ternõ suunal suudab Ukraina tänu heale koordineerimisele kõik vene poole rünnakud „ära lõpetada”.
4. Siversk: paar edutut rünnakut ikka ja seni pole Bilohorivka küla kaguservalt karjääri alalt suudetud vene soldateid välja lüüa.
5. Bahmut: eile tugev vene rünnakute laine jätkus (ikka sama kuum kui Donetski rindel) ning suruvad mitmest suunast Tšassiv Jari suunas lääne poole. Ühtki rindejoone muutust eilse päeva jooksul siiski ei tuvastanud. Seni pole linna servast Ukraina suutnud vene soldateid välja tõrjuda ja neid läbi raskuste sinna ikka mõni lisaks tuleb… Njah, lugedes vene milblogijate sõnumeid, siis ikka ainult Ukraina omad rahulikke elanike tulistavad, pommitab ja inimkilbina kasutavad. Lausa nii jaburaks läksid siin suunal vene blogijate väited, et Ukrainlased ei lase Tšassiv Jarist kohalikel ära minna ning ei lubavat neil keldritesse peituda, sesta seal olla vaja olla Ukraina kaitsjatel jne. Njah, eks see siseriiklikult ikka müüb ja mõni USA kongresmen ka seda usub…
Päris karmid videod vene kaudtulepommitamiste lainest rinde mitmes sektoris ja sama muret tekitav, et Su-25-d seal kandis suht vabalt rindejoone vahetus läheduses toimetavad.
Eriti kahjuks videosid ja pilte ei liigu võimalikust Ukraina kaitseliinist Siverski Donetsi-Donbass kanali lääneküljel ning seni arvamusel, et kui seal on suht pommikindel (tavaliselt mitte otsetabamuse eest), siis on lootust kaitset seal hoida.
Pisu enam kurtmist tuli ka Ukraina blogijate veergudelt, et kogemata võetakse maha endi droone ning olla kohati tehtud kehvi juhtimisotsuseid, mis olla põhjustanud nii vene poole edenemisi kui Ukraina elavjõu kaotusi.
Mujal pisu rahulik ehk siis sellist rünnakute arvu polnud kuigi katseid siiski tehti.
6. Donetsk: hull rünnakute laine tervel rindel jätkus ning kahjuks see mitmes lõigus ka vene poolele edenemisi tõi.
Avdiivkast põhja pool sai vene pool vähemalt ühe kilomeetri edasi Novokalinove juures ja see muret teeb, et kas siia suunale jagub Ukrainal piisavalt moona ja mehi. Lisaks näitab see vene piisavat ressurssi rünnakute jätkamiseks paljudel suundadel…
Hallis alas vene pool sammhaaval edenemist jätkab ning seni kuni see jääb veekogude liinist ida poole väga ei muretse. Küll olla seal tihti edasi-tagasi kõikumist, sest ilma kaotusteta seda Ukraina teha ei lase ning kui kindlustatud possasid ei saada, siis vene poolel raskem kanda kinnitada.
Pervomaiskest põhja pool ja sealset olukorda ära kasutades näitavad geolokatsiooniga kaadrid, et vene pool on Tonenkest läände edasi liikunud. Eile langes mitu põllulappi ja eenduv metsasiil seal kandis nende saagiks. Pole palju maad jäänud, kuni vene pool jõuab Karlovi veehoidla ja Vovtša jõeni (see on osa sellest veekogude liinist).
Tundub, et Pervomaiske läänepoolseimas osast on Ukraina kaitsjad lahkunud ning vene pool hõivas terve asula.
Krasnohorivkast lõuna-/ida pool tõrjutud rünnakut, kuid uus teave ja kaadrid viitavad kindlalt sellele, et venelastel on siiski õnnestunud vallutada uued positsioonid küla lõunaosas raudtee lähedal.
Hetkel vaid kõlakad, et pisu olla vene pool tänu suurte kaotuste kandmisele sammhaaval edenenud ka Novomõhailivka juures.
7. Lõunarinne: pingeline olukord Robotõne juures.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: Robotõne lõunaosas jätkuvad lahingud, vaenlane imbub jätkuvalt väikeste rühmadena külasse ja omab hetkel kontrolli mõnede hoonete üle. Njah, Ukraina ametlikud uudised selle küll seni ümber lükkavad, aga see pisu pahandas Ukraina milblogijaid.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: muutusteta.
9. Venemaa kaitseministeerium jätkab naistekolooniates sobivate kandidaatide otsimist, keda saata sõtta Ukrainaga. Nagu „Važnõje istorii” selgus, külastasid ministeeriumi töötajad värbamise eesmärgil vähemalt nelja parandusasutust.
Ivanovo oblastis tundsid sõjaväelased huvi naistekoloonia nr 3 vastu, mis asub Kinešmas. „Meditsiinitöötajate hulka võeti neid, kellel on meditsiiniline haridus. Ülejäänud on ründeüksustes,” ütles ühe vangi advokaat. Oli neid, kes tahtsid sõtta minna. Naised lootsid, et nii „saavad nad kiiremini koju ja rahaga,” selgitas ühe neist sõber, endine IK-3 vang.
Vladimiri oblastis tulid Golovino külas asuvasse paranduskolooniasse nr 1 kaitseministeeriumi värbajad. Kahe süüdimõistetud naise lähedased ütlesid, et ennekõike otsisid nemadki sinna arste.
Permi krais ei leidnud sõjaväelased vajalike kompetentsidega naiskandidaate. Eelkõige taheti rindele meelitada meedikuid ja snaipreid, ütles endine kinnipeetav, kes palus koloonia numbrit mitte nimetada. Samas väljendasid naised valmisolekut võitluseks, lisas ta.
Mordva linnas külastasid kaitseministeeriumi töötajad kolooniat nr 2 Javase külas. Seal palusid süüdimõistetud ise administratsiooni abi nende Ukrainasse saatmisel. „Taotlejaid on palju, nad tahavad peaaegu kõike,” ütles endine koloonia vang.
Naisi üritati tema sõnul advokaatide abiga värvata ja „tüütasid oma sugulasi” palvetega aidata neil saada sõjaväeleping. Ühe vangi ema täpsustas, et rindele tormasid enamasti „need, kes on täiesti väljakannatamatud” või „need, kes teavad, et tingimisi niikuinii ei pääse”.
Veebruaris viis kaitseministeerium sarnaseid üritusi Leningradi oblastis Uljanovkas paranduskoloonias nr 2, kirjutas väljaanne. Naistele pakuti aastast lepingut, sealhulgas snaiprite ja ründajatena (jalaväelased), millele järgnes armuandmine.
Endiste vangide sõnul külastasid ministeeriumi esindajad asutust enne seda alates eelmise aasta sügisest mitu korda. Selle tulemusel õnnestus kaitseministeeriumil värvata kuni 50 naist, kuid tol ajal ei võetud neist ühtegi kolooniast kaasa.
Nüüd ei anta vangidele enam amnestiat vastutasuks sõtta mineku vastu, vaid neil on õigus tingimisi vabastamisele ning kuuekuuline leping on muutunud tähtajatuks.
President Eva Merkatševa juhitava inimõiguste nõukogu liikme sõnul oli Venemaal 2023. aasta detsembri alguses vanglates umbes 45 tuhat naist. FSIN lõpetas vangide soolise koosseisu ja nende kuritegude statistika esitamise pärast 2021. aastat.
10. Venemaal ei kuuluta mobilisatsiooni teist lainet välja enne suve, ütles riigiduuma riigikaitse komisjoni juht kindralpolkovnik Andrei Kartapolov RTVI-le. Tema sõnul ei juhtu seda „mingil juhul”. „Mais mobilisatsiooni ei toimu. <…> Meie praegune kaitseväe varustamise süsteem tagab kõigi neile ette tulevate ülesannete täitmise sõjalise erioperatsiooni raames,” ütles Kartapolov.
Üldiselt peab ta mobilisatsiooni „läbitud etapiks”. Kartapolov andis mõista, et sõja korral NATO-ga võib vaja minna uut mobilisatsiooni, kuid kinnitas, et Venemaa ei kavatse seda alustada. „Nad (alliansi riigid) räägivad, kuidas nad ei lase meil võita, aga see on nende probleem. Teeme kõik kaitseväe täie jõuga,” rõhutas saadik.
20. septembril 2022, päev enne mobilisatsiooni väljakuulutamist, kinnitas Kartapolov, et seda ei toimu ja nimetas sellega seoses tekkinud kartusi „absoluutselt põhjendamatuteks”. Ta meenutas, et selliste plaanide puudumisest „on president korduvalt rääkinud oma pressisekretäri dmitri peskovi kaudu ja paljud teised föderaaltasandi poliitikud”. Kuid juba 21. septembril kuulutas putin mobilisatsioonist välja, nimetades seda „osaliseks”, et vähendada elanike rahulolematuse taset.
Mobilisatsioonimäärus kehtib endiselt, seda saab igal ajal uuendada. z-blogija Vladimir Romanov teatas varem, et see juhtub mais. „Tean numbrit (kui paljudele on plaanis helistada), aga ma ei avalda seda. Soovitan kõigil valmistuda. Varustus, meditsiin, füüsika. Kui on olemas „teie” allüksused, siis las nad valmistavad teile juba „suhtumise” ette,” kirjutas ta.
Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et 1. juuniks plaanib Venemaa mobiliseerida täiendavalt 300 000 inimest. „Verstka” allikad väitsid, et Ukraina suuruselt teise linna Harkivi vallutamiseks plaanitakse paisata rindele uusi jõude. kreml aga eitab endiselt uue mobilisatsiooni plaane ning kaitseministeeriumi juht sergei šoigu nimetas selliseid kuulujutte „absoluutseks jamaks”.
Samal ajal usuvad peaaegu pooled venelastest, et nad kuulutavad järgmise kolme kuu jooksul välja mobilisatsiooni teise laine. 11% vastanutest ütles, et nad „kindlasti” ootavad mobilisatsiooni, veel 37% märkis, et nad „pigem” arvavad, et tuleb (Levada keskuse märtsikuu uuringu kohaselt).
putin ise ütles detsembris, et pärast 300 000 inimese kutsumist 2022. aasta sügisel ning massilist „vabatahtlike” ja lepinguliste töötajate värbamist pole uut mobilisatsioonilainet vaja. Kuid pärast valimisi ütlesid presidendi administratsiooni lähedased allikad Meduzale, et putin „tundis Ukraina nõrkust” selle ebaõnnestunud vasturünnaku tõttu ja on nüüd „valmis võidule minema”, sealhulgas teeb uue katse Kiievi vallutamiseks.
Varem ütles šoigu, et riigi mobilisatsiooniressurss on ligi 25 miljonit inimest. Jutt käib neist kodanikest, kes teenisid sõjaväes, omavad lahingukogemust või sõjaväelist eriala. Mobiliseeritutel on rindelt lahkumine sõja lõpuni keelatud, välja arvatud puhkus. Varem keeldus kaitseministeerium piiramast nende teenistusaega ühe aastaga.
11. Venelaste peamiseks mureallikaks ei ole kolm aastat kestev sõda või äsja juhtunud kohutav terrorirünnak, vaid hinnatõus, mis ametliku statistika järgi tasapisi pidurdub. Rohkem kui pooled Levada keskuse küsitletutest (54%) valisid selle vastuse küsimusele, milliseid probleeme ühiskonnas peavad nad kõige aktuaalsemateks ja mis valmistavad neile kõige rohkem muret. Teisel kohal (32%) on sõda, konflikt Läänega ja sanktsioonid, kolmandal (29%) plahvatuste või terrorirünnakute oht (saate valida mitu vastust).
Inflatsioon on peaaegu alati esikohal. Viimati ei olnud see suurem probleem 20 aastat tagasi: 2004. aastal ületas selle korraks „vaesus, enamiku elanikkonna vaesumine”. Pärast sõja algust jäid muud majandusprobleemid (vaesus, tööpuudus, kriis jne) tagaplaanile ja muretsesid 9%-lt 18%-ni vastanutest.
Isegi küsitluse käigus toimunud terrorirünnak Crocuses (see viidi läbi 21.–27. märtsil) ei nihutanud inflatsiooni esikohalt. See ainult suurendas terrorirünnaku ohu nimetanute osakaalu. Tragöödia Crocuses oli 22. märtsi õhtul ning küsitluse kahel esimesel päeval, 21.–22. märtsil, ütles 14% vastanutest, et on mures terrorirünnakute ohu pärast ja järgnevatel päevadel. tõusis 32 protsendini. Pärast terrorirünnakut suurenes ka nende osakaal, kes märkisid ohtude hulgas „külastajate, migrantide sissevoolu” ja „natsionalismi kasvu, rahvustevaheliste suhete halvenemist” (vastavalt 19%lt 25%le ja 6%lt 10%le). Inflatsioonile viitanute osakaal jäi peaaegu muutumatuks, langedes terrorirünnaku eelselt 56%-lt 54%-le pärast seda.
Rosstati andmetel on inflatsioon pärast hüppeid 2022. aasta kevadel ja 2023. aasta keskpaigas järk-järgult aeglustumas, 2022. aasta lõpus tõusis tarbijahinnaindeks 12%, eelmisel aastal – 7,4%, I kvartalis – 1,87 %. Inflatsiooni-devalvatsiooni šokk on ammendatud, märkis TsMAKP juht Dmitri Beloussov. Tänavu pole kaupu, mille hind tõuseks iga nädal mitu protsenti nagu munad eelmise aasta lõpus.
Kuid see teeb venelastele muret kõige rohkem. Inflatsioon oli esikohal sõltumata vanusest, sissetulekust, elukohast ja suhtumisest putini režiimi. Venelased nimetasid möödunud aasta põhisündmuseks ka hindade, tariifide ja valuutakursside tõusu.
Kuid nagu teadlased on juba ammu välja selgitanud, on inimelu väärtus Venemaal mitu korda madalam kui arenenud riikides, mis näitab, kui palju riik oma kodanikke hindab. Kuid kodanikud ise ei hinda seda eriti, seetõttu kindlustavad nad seda harva.
12. Ukraina on välja töötanud uue vastupealetungi plaani, kuid selle elluviimiseks on vaja kaasaegseid relvi, sealhulgas USA-lt, ütles riigi president Volodõmõr Zelenski intervjuus Bildile. „Jah, meil on vasturünnaku plaan. Venemaad saame veel alistada,” kinnitas ta. Zelenski sõnul on vaenlasel palju inimesi, sõjatehnikat ja laskemoona, kuid „ühendatud läänel on kaasaegsed relvasüsteemid” ja „teatud tehnoloogiad”, mis võivad jõudude vahekorda muuta. „Kui jätkame tootmise suurendamist ja litsentside hankimist oma partneritelt, siis pole küsimus inimeste arvus, vaid relvade kvaliteedis,” selgitas president.
Zelenski ei välistanud, et Venemaa alustab peagi suurpealetungi enam kui miljoni elanikuga Ukraina suuruselt teise linna Harkivi vastu. Tema seisukohast on Harkivi hõivamisel putini jaoks „suur sümboolne tähendus”, kuid Ukraina on valmis nendesse plaanidesse sekkuma. „Teeme kõik endast oleneva, et seda ei juhtuks,” rõhutas Zelenski.
Rääkides võimalusest külmutada sõda laskemoona ja õhutõrjesüsteemide nappuse ja ebakindluse tõttu USA abi heakskiitmisel, ütles Ukraina president, et paus tuleb putinile ainult kasuks, kes kasutab seda aega ettevalmistusteks uueks rünnakuks. „Mõni on muidugi õnnelik. Maailm ütleb: „Meil õnnestus konflikt külmutada, raketid ei lenda.” Aga seda ainult seni, kuni Venemaa suurendab sõjatehnika, rakettide, droonide tootmist ja varusid ning analüüsib kõiki oma alguses tehtud vigu,” märkis Zelenski.
Tema arvates mõistab putin „ainult jõudu”. „Ta on nagu metsaline: kui te ei suuda end kaitsta, hävitab ta veelgi rohkem. Tema soov on kogu Ukraina üle võtta. <…> Seal on palju ohvreid, palju kaotusi. Me räägime sadadest tuhandetest,” hoiatas Zelenski.
Sõja lõpetamise läbirääkimiste kohta rõhutas Ukraina president, et ei saa putinit usaldada. „Kõik, mida ta siiani ütles, pärast seda käitus ta teisiti. <…> Kõiges võib kokku leppida, aga küsimus on selles, kas ta täidab seda,” selgitas Zelenski.
USA ei ole eelmise aasta sügisest saati suutnud kokku leppida uues Ukraina abipaketis, mille väärtus ületab 60 miljardit dollarit. Veebruaris hoiatas USA president Joe Biden, et edasine viivitus ähvardab Kiievit „kurbade” tagajärgedega. Füüsiline relvade tarnimine USA-st lõppes detsembri lõpus. Sellest tulenev relvapuudus mängis suurt rolli Ukraina armee lüüasaamises Avdiivkas.
Zelenski ütles 29. märtsil ajalehele Washington Post antud intervjuus, et Ukraina jätkab USA sõjalise abi puudumisel taganemist. Zelenski sõnul otsivad Ukraina relvajõud kongressi otsust oodates jätkuvalt võimalusi rindejoone hoidmiseks ning seni on õnnestunud olukorda tasandada. President lisas, et kui Ukraina saab kauaoodatud abi, püsib rinne stabiilsena ning väed saavad valmistuda vastupealetungiks 2024. aastal, relvastades ja õpetades välja uusi brigaade tagalas.
Zelenski möönis ka, et Venemaa võib alustada uut pealetungi mai lõpus või juunis ning tunnistas, et Ukraina relvajõud pole relvapuuduse tõttu veel valmis end kaitsma. Meduza ja Vestki allikad väitsid, et putin oli sihiks võtnud Harkivi ning viimastel kuudel toimunud massiline tulistamine valmistab ette operatsiooni linna vallutamiseks.
13. Euroopa Liit on alustanud 14. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi väljatöötamist. Nad kavatsevad selle vastu võtta kevade lõpuks, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. Tema sõnul sisaldab pakett „laiaulatuslikku piiravate meetmete loetelu”, milles on suur rõhk olemasolevatest sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu võitlemisel. Näitena tõi Dombrovskis merendussektori, kus Venemaa jätkab oma nafta eksportimisel hinnalae rikkumise katseid.
Ta märkis ka, et Euroopa Komisjon otsib võimalusi, kuidas astuda vastu sanktsioonidest möödahiilimisele lääneriikide tütarettevõtete kaudu, mis tegutsevad väljaspool Euroopat. Sellega seoses ähvardas Dombrovskis vastutusega emaorganisatsioone, kes oma filiaalide küsitava äritegevuse ees silma kinni pigistavad.
EL jätkab survestamist Venemaale ja neile, kes toetavad tema sõda Ukraina vastu, kus iganes nad ka poleks, rõhutas Euroopa Komisjoni asepresident. „Jätkame putini sõprade ja kõigi nende jälitamist, kes aitavad Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida või oma sõjalist arsenali täiendada,” ütles ta. Samas tunnistas Dombrovskis, et „uute meetmete jaoks on ruum üha piiratum” ja EL-i liikmesriikide vahelised arutelud muutuvad „üha raskemaks”.
EL võttis viimase, 13. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi vastu 23. veebruaril, Ukraina-vastase rünnaku teise aastapäeva eel. Nimekirjas oli 106 füüsilist ja 88 juriidilist isikut, „kes aitasid kaasa Venemaa sõjalisele ja tehnoloogilisele tugevdamisele või kaitsesektori arengule”. Teiste seas kehtestati piirangud putini initsiatiivil loodud riiginoorte Liikumine Esimesele ja selle esimehele Grigori Gurovile.
Lisaks laiendas EL Venemaale eksportimiseks keelatud kaupade nimekirja, lisades komponendid, mida saab kasutada droonide tootmiseks, sealhulgas elektritrafod, staatilised muundurid ja induktiivpoolid. Keelatud oli ka alumiiniumist fikseeritud kondensaatorite tarnimine. Euroopa Ülemkogu andmetel mõjutasid Venemaa-vastased sanktsioonid 2024. aasta märtsiks enam kui 2000 era- ja juriidilist isikut.
Njah, eilsetes nii vene, Ukraina kui inglise keelsetes lehtedes olid pikad lood sellest, kuidas Venemaa sanktsioonidest jätkuvalt mööda hiilib ja seda massiliselt.
14. USA välisministeerium andis loa Hawki raketisüsteemide komponentide erakorraliseks müügiks Ukrainale 138 miljoni dollari eest, vahendab Associated Press. „Ukraina peab kiiresti suurendama oma kaitsevõimet Venemaa raketirünnakute eest ja Venemaa vägede õhuvõime eest,” seisis USA välisministeeriumi memorandumis. Nad märkisid, et „Hawki relvasüsteemi säilitamine ja toetamine tugevdab Ukraina võimet kaitsta oma inimesi ja kaitsta kriitilist infrastruktuuri”.
Hawki süsteemide uuendamise viivad läbi töövõtjad Massachusettsis asuvast RTX Corporationist, endise nimega Raytheon, ja Huntsville’ist, Alabamas asuvast PROJECTXYZist. Süsteemide parandamiseks vajalikud osad hangitakse USA armeest, annetustena kolmandatest riikidest, müügil olevatest kommertskomponentidest ja uustoodangust, lisas välisministeerium.
MIM-23 HAWK on mobiilne rakettide hävitamise süsteem, mille töötas välja 1950. aastatel Ameerika firma Raytheon, selle modifikatsioone toodeti kuni 1996. aastani. Mõeldud õhusihtmärkide püüdmiseks radari juhtimise abil. Erinevates modifikatsioonides jäi kompleks USA kasutusse kuni 2002. aastani. Kasutati sõjalistes operatsioonides Lähis-Idas, peamiselt Iisraelis ja Iraagis. See jäi teenistusse mitme riigi armees.
15. Lühiuudised
USA kaitseminister Austin hoiatas, et Ukraina hiljutised rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu võivad mõjutada ülemaailmseid energiaturge, ja kutsus riiki üles keskenduma hoopis sõjalistele sihtmärkidele. „Nendel rünnakutel võib olla globaalset energiaolukorda silmas pidades kaugmõju. Ukrainal on parem läheneda taktikalistele ja operatiivsetele sihtmärkidele, mis võivad praegust võitlust otseselt mõjutada,” rõhutas ta. Njah, loodaan, et see siiski vaid ajakirjandusele mõeldud sõnum oli…
4. aprillil 2024 andis USA valitsus Ukraina relvajõududele üle üle 5000 AK-47, kuulipilduja, snaipripüssi, RPG-7 ja üle 500 000 padrunit 7,62 mm laskemoona. Sellest piisab ühe UKR BDE varustamiseks käsitulirelvadega. Selle staffi konfiskeerisid USA ja partnerite mereväejõud neljalt laevalt ajavahemikus 22. maist 2021 kuni 15. veebruarini 2023. Lahingumoona toimetati Iraani poolt Jeemenis asuvatele huthidele, rikkudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
