Sõja ülevaade: 766. päev – 72 vene poole rünnakut tõid kaks edenemist
Avaldatud: 30 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. märts 2024:
72 vene poole maapealset rünnakut tõid neile kaks edenemist ning droone ja rakette Ukraina suunal jagus eilegi, suures pildis Ukraina kaitse siiski peab ning õrnalt on tunne, et vene poole olulise sõjatehnika kaotuste jätkuvalt suur kaotuste arv hakkab peatselt vähendama nende ründevõimekust paljudel suundadel (nii palju ei suudeta remontida või juurde toota).
1. 120 Ukraina asulat sajus ja vene pool jätkab pingutisi tabamaks Ukraina energiatootmisüksusi.
2. Suurim kurtmiste laine ikka Belgorodi oblastist.
3. Kupiansk-Kreminna: lõunalõigul ikka päris soomuseline rünnakutelaine.
4. Siversk: sama Bilohorivka suunal.
5. Bahmut: jälle pisu rahulikum päev.
6. Donetsk: nii Avdiivka kui Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka lõigul vene rünnakute surve laes ning kaks edenemist tuvastas.
7. Lõunarinne: vaiksem.
8. Herson: muutusteta.
9. Venemaal hoogustub migrantide väljasaatmine.
10. Venemaa suurim kaevandus- ja metallurgiaettevõte teatas pankade massilisest keeldumisest makseid töödelda.
11. Venemaa valitsus teatas putini plaani ebaõnnestumisest vedada kaupu üle Põhja-Jäämere.
12. Moskva lähistel eliitkinnisvara hind tõuseb.
13. Hakati riigistama kaht suurt välisosalusega jaeketti Venemaal.
14. Lugemissoovitus: Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindralpolkovnik Sõrski pikem intervjuu Ukrinformile.
15. Lühiuudised
Kaks Zelenski sõnumit ühel suunal.
Ukraina „peab samm-sammult taganema”, kui USA ei vabasta sõjalist abi. President Vladimir Zelenski ütles seda intervjuus ajalehele Washington Post. „Kui USA toetust pole, tähendab see, et meil pole õhutõrjet, Patrioti rakette, elektroonilisi sõjatõkkeid ega 155 mm suurtükimürske. See tähendab, et me taganeme samm-sammult, väikeste sammudega,” ütles ta. Tema sõnul vajab Ukraina sõjavägi rindejoone kaitsmiseks 8000 suurtükimürsku päevas. Samas märkis riigipea, et Ukraina relvajõududel on vaid 2000 mürsku. Seetõttu peavad nad „taganema, muutes rindejoone lühemaks”. Muidu võivad venelased suurlinnadesse sisse murda. Zelenski märkis, et kaitsevägi „püüab mitte taganeda”.
President Zelenski edastas USA Kongressile terava sõnumi, kui Venemaa raketid tabasid Lõuna-Ukrainat: andke meile relvad Venemaa rünnakute peatamiseks, vastasel juhul suurendab Ukraina vasturünnakuid Venemaa lennuväljadele, energiarajatiste ja muude strateegiliste sihtmärkide vastu. „USA reaktsioon meie rünnakutele naftatöötlemistehaste vastu ei olnud positiivne,” kinnitas ta, kuid Washington ei saa piirata Ukraina enda valmistatud relvade kasutuselevõttu. „Me kasutasime oma droone. Keegi ei saa meile öelda, et te ei saa,” ütles Zelenski.
1. Eile öise vene poole rünnaku numbrid koos allastute arvuga:
58/60 Shahedi droonid
0/3 Kh-47M2 Kinzhal
0/2 Iskander-M ballistiline
5/9 Kh-59 tiibrakett
4/4 Iskander-K tiibrakett
17/21 Kh-101/555
Eile öösel ründasid vene väed Kanevskaja ja Dnestri hüdroelektrijaamu, mis võivad kaasa tuua keskkonnamõjusid mitte ainult Ukrainas, vaid ka naaberriigis Moldovas, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. „Sel ööl said Kanevskaja ja Dnestri hüdroelektrijaamad vaenlase teadlikeks sihtmärkideks. Terroririik soovib Hersoni piirkonna keskkonnakatastroofi kordumist. Kuid nüüd on ohus mitte ainult Ukraina, vaid ka Moldova. Vesi ei peatu piiril, nagu ei peatu ka vene sõda, kui me seda Ukrainas koos ja õigel ajal ei peata,” ütles Zelenski.
Eile päeval hävitati kaks Odessa suunal välja lastud raketti Kh-59. Täna öösel õnnestus Ukraina õhutõrjejõududel alla tulistada seitse ründerooni, millega venelased ründasid Ukraina lõuna- ja kagupiirkondi, sihikul energiataristu. Sellest teatas Lõuna kaitsevägi. Õhukaitseväe lahingutöö kestis üle kolme tunni, Shahed-131/136 tüüpi droonid manööverdasid üle mitme piirkonna, püüdes nii õhutõrjesüsteeme avastada kui ka neist kõrvale hiilida, teatas sõjaväelane. Lõuna kaitseväe teatel tulistati Dnipropetrovski oblastis taevas alla neli kamikaze drooni, kaks Odessa oblastis ja üks Hersoni oblastis.
Kokku lasti öösel alla 9 drooni 15-st.
2. Belgorodi kandist enim kurtmist eile tuli, õnnetult läks ühe EW vahenditega alla kukutatud Ukraina drooniga, mis tabas Belgorodi linnas suurt kortermaja ja üks meeskodanik olevat surma saanud.
3. Kupiansk-Kreminna: kui Kupianski suunal polnud jälle ühtki vene poole rünnakut, siis lõunasuunal jagus neid palju. Päris suure arvu soomusega, kus rünnakukolonnides on kasvanud oluliselt tankide arv ja seda ikka uuemate modifikatsioonidega, annab aimu vene poole suurest soovist jõuda kiiremini Zerebetsi jõeni. Eile ühtki nende edenemist siiski siin rindel jälle ei tuvastanud ning jätkuvalt arvamusel, et siingi rindelõigul Ukrainal jagub moona ja droone.
4. Siversk: sarnane tegevus toimub ka Bilohorivka küla ümber ning siingi muutusi rindes ei tuvastanud.
5. Bahmut: jälle vene poole rünnakute arv langes, kipub olema üle mitme päeva suurem vene poole surve ja põhjuseks võib olla pisu suutmatus siiski piisavalt rünnakuüksuste moodustamisel…
6. Donetsk: siin rindel kokkku 45 vene poole rünnakut. Eile tõusis Avdiivkast läänes vene poole rünnakute arv jälle kõrgele ning toimusid need kõigis lõikudes ja enamasti ikka suurema hulga soomuse toel. Kui hallis alas Avdiikas läänes enne veekogude liini vene pool edasi ei saanud, siis muret tekitav edenemine toimus Pervomaiske asulas, millest nüüd üle poole on vene kontrolli all. Kuna siin nüüd rinde eenduv osa on jõudnud tuntavalt edasi, siis kipuvad jääma kahel pool olevad suured põllualad kolmesuunalise rünnaku alla ja võib oodata peatset Ukriana taandumist sirgendamaks rinnet ja mitte jäämaks kotti. Siingi on veel kilomeetreid minna, et jõuda järgmise veekogude liinini.
Krasnohorivka juures sai vene pool veelgi edasi sealsetel kirde pool asuvatel põldudel. Linnale veel see edenemine ohtu ei kujuta. Siingi jätkub kiire vene soomuse arvestusest maha kandmine.
Tundub, et pisu on vähenenud peale mitme lennuki kaotust vene poolel lennunduse toetus.
7. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: pisu vene poole surve langes.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: Ukraina kolmest vene poole ebaõnnetunud rünnakust teada andis ja ka vene poole kiitlemist edenemisest ei tuvastanud.
9. Peterburis algas mastaapne migrantide läbiotsimise ja väljasaatmise operatsioon, teatab „Esimese osakonna” organisatsioon, viidates advokaadile, kes kaitseb mõnda välisriigi kodanikku.
„Välisriikide kodanike ajutistele kinnipidamiskeskustele ei saa läheneda. Lennujaama sissesõidul on palju erivarustust ja busse. Samuti korraldatakse haaranguid ühiselamutesse ja korteritesse. Kõik kinnipidamiskeskused on ülerahvastatud,” ütles advokaat. Ta lisas, et kohtutäiturid nimetavad seda „Migrandivastaseks operatsiooniks”.
Advokaadi sõnul sõitsid 29. märtsil Pulkovo lennujaama mitu bussi kinnipeetavatega, kelle suhtes oli tehtud väljasaatmise otsus. Päev varem saadeti ainuüksi Peterburi Viiburi rajoonist välja üle 64 välisriigi kodaniku. „Kaks täis lennukit tõusid õhku,” ütles advokaat.
Varem sai teatavaks, et Moskvas on järsult kasvanud välismaalaste Venemaale sisenemise reeglite rikkumise juhtumite arv (haldusseadustiku artikkel 18.8). Põhimõtteliselt räägitakse riigist väljasaatmisest. „Politsei peatab kinni peaaegu kõik migrandid, eriti kui neil on Tadžikistani passid. Kõik viiakse jaoskonda ja kontrollitakse,” rääkis üks juristidest.
10. Välispangad keelduvad Norilsk Nickeliga koostööd tegemast, hoolimata sellest, et ettevõtet lääne sanktsioonid otseselt ei puuduta. Sellest teatas reedel Venemaa suurima kaevandus- ja metallurgiaettevõtte asepresident Anton Berlin. Ettevõte on nikli ja pallaadiumi tootmises maailmas liider.
„Meil on päris palju panku, kes keelduvad Venemaa toodete eest tasumiseks raha vastu võtmast ja üle kandmast. Peaaegu kõik suurimad pangad keelduvad ülekannetest Venemaale,” teatas Berlin otseliinis Norilsk Nickeli töötajatega. Ta lisas, et koostööst keelduvad ka teenusepakkujad, laod, sadamad ja reederid. „Peame terve müügisüsteemi ümber ehitama… Nüüd seisame silmitsi suure hulga väliste piirangutega,” tsiteerib Reuters tippjuhti.
Möödunud aasta lõpus teatas Norilsk Nickel puhaskasumi kahekordsest langusest 2,87 miljardi dollarini, samuti oluliste metallide tootmise vähenemisest: nikli toodang 5% 209 tuhande tonnini ja pallaadium 4% 2,692 miljoni untsini. Norilsk Nickel peab müüma metalle allahindlusega, kuigi „mitte alati”, ütles Berlin. „Mõned meie kliendid, eeskätt eurooplased keelduvad vabatahtlikult näiteks meie Soome tehases Venemaa metallidest ja isegi Venemaa toorainest saadud toodetest. Mõned on valmis kasutama vene metalle, kuid ainult ostavad mitte vene kontserni kuuluvalt ettevõttelt, vaid kelleltki sõltumatult,” rääkis tippjuht.
Veebruari alguses avaldatud aruannete kohaselt vähenes eelmisel aastal Euroopa turu osa Norilsk Nickeli müügituludes 47%-lt 24%-le, Aasia oma aga kasvas 31%-lt 54%-le. Kogutulu langes 15%, 14,4 miljardi dollarini.
11. Kaubavedude maht Põhjamere marsruudil peaks 2024. aasta lõpuks olema ligikaudu 40 miljonit tonni, mis on arengukavast poole väiksem, ütles peaministri asetäitja Aleksandr Novak. „Ootame, et 2024. aastaks peaksime jõudma umbes 40 miljoni tonnini. Transiit võib olla veidi suurem kui 2023. aastal,” tsiteerib RBC Novakit.
2024. aastal plaaniti putini dekreedi kohaselt vedada läbi Põhjameretee vähemalt 80 miljonit tonni kaupa. Aastaks 2031 peaks maht kasvama 200 miljonini.
Novak ütles, et põhilised Põhjameretee kaudu veetavad kaubad on nafta ja gaas. Tema sõnul on 40 miljoni tonnise lasti prognoosis arvesse võetud ka veeldatud maagaasi Arctic LNG-2 saadetisi. Miks kaubavoog plaanitust kõrvale kaldub, asepeaminister ei selgitanud.
Konsultatsioonifirma „Gekon” direktor Mihhail Grigorjev märgib, et eeldatavad liiklusmahud erinevad plaanis näidatust, kuna need võtavad arvesse uut geopoliitilist olukorda. Tema hinnangul mõjutasid Venemaa-vastased sanktsioonid valdkondade arengut ja kaubapargi kättesaadavust ning vormistasid ümber ka turge. Kaubavedu Põhjamere marsruudil ulatus 2023. aastal enam kui 36 miljoni tonnini, ületades eesmärki 250 tuhande tonni võrra, teatas Rosatom. Põhikaubaks oli nafta.
Veomahu suurendamisel mängisid suurt rolli ka PJSC Gazprom Neft, PJSC Lukoil ja MMC Norilsk Nickel PJSC, mis suunasid oma kaubad läänest ida suunas. „Selle tulemusel saavutasime sihtarvu 36 miljonit tonni juba enne aastavahetust,” ütles Rosatomi juht Aleksei Lihhatšov.
Möödunud sügisel kurtis Ida arenguministeeriumi juht Aleksei Tšekunkov, et Venemaa seisab silmitsi Põhjameretee arendamiseks ebapiisava arvu jääklassiga laevastikuga.
2022. aastal kiitis valitsus heaks programmi, mille kohaselt peaks riik aastaks 2035 ehitama 50 jäämurdjat ja jääklassiga alust, mis töötaksid Põhjamere marsruudil. Lisaks hõlmab dokument mitmete infrastruktuurirajatiste ehitamist – söe, nafta ja veeldatud maagaasi (LNG) ümberlaadimise terminalid, samuti sadamad ja päästekeskused. Samuti on kavas moodustada satelliitidest orbitaalrühm. Praegu on Venemaa jäämurdjate laevastikus kuus alust, mida haldab Rosatom.
12. Kasvav surve „vene rahale” välismaal ning mõnede jõukate venelaste naasmine AÜE-st ja teistest riikidest on tõstnud luksusliku äärelinna kinnisvara hindu.
Moskva oblasti saja kalleima maja keskmise maksumuse indeks on tõusnud kaheksa aasta kõrgeimaks, teatab agentuur Intermark. Moskva lähistel 100 parima hulgas on müügis olevad kodud, mille väärtus on kõrgeim nii esmasel kui ka järelturul. Veebruaris ulatus indeks 30,3 miljoni dollarini, mis on 3% rohkem kui kuus kuud tagasi. Selle kasv sel perioodil kiirenes – eelneva 6 kuuga kasvas see 0,6%. Viimati oli indeks praegusest kõrgem 2016. aastal, märgib Intermark.
Maja keskmine pindala nimekirjas on 2000 ruutmeetrit ja krunt 57 hektarit. Vaatamata nendele parameetritele lähevad majad hästi müügiks: viimase poole aasta jooksul on reiting uuenenud 16% – maju on müüdud, välja üüritud või müügilt kõrvaldatud. Keskmiselt uuendatakse selle aja jooksul 6-7% nimekirjast.
Analüütikud selgitavad indeksi kasvu muu hulgas sellega, et turule tuleb aina rohkem kalleid maju. Näiteks Rublevo-Uspenskoje maanteel asuv maja on nüüd müügis 80 miljoni dollari eest (saja parima hulka kuuluvad kuni 20 miljoni dollari väärtuses kinnisvarad). Turg on viimasel ajal muutunud aktiivsemaks.
Luksuskinnisvaraga töötav maakler selgitab seda kahe tugeva vastutrendi kokkulangemisega. Ühest küljest jätkavad rikkad venelased tagasipöördumist Venemaale, kes ei suuda taluda väljarände raskusi: probleeme kontode avamise ja maksetega, äritegevusega, aga ka erinevaid sanktsioonide küsimusi. Näiteks lahkuvad paljud Dubaist, mis on pankade probleemide ja elukalliduse tõusu tõttu kaotamas oma atraktiivsust venelaste jaoks. Nad ostavad või rendivad maju, suurendades nõudlust. „Teisalt otsustavad väga jõukad inimesed, kes on suutnud oma elu välismaal korraldada, loobuda oma Moskva lähedal asuvast peremõisast,” jätkab Moscow Timesi allikas.
13. Venemaa võimud käivitasid menetluse võtmaks üle välisaktsionäridelt kontroll Pjaterotška, Perekrestoki ja Tšižiki supermarketite kettide üle.
Vene Föderatsiooni tööstus- ja kaubandusministeerium esitas vahekohtule nõude peatada Hollandi X5 Retail Group N.V. seoses oma vene „tütrega” (Corporate Center X 5 LLC), kes haldab enam kui 21 tuhat kauplust 67 Venemaa piirkonnas.
Nagu X5 ise teatas, ei mõjuta kohtuasi ettevõtte igapäevast tegevust. Kui see aga rahuldatakse, jääb Hollandi struktuur Venemaa tütarettevõtte suhtes aktsionäride õigustest ilma vähemalt 2024. aastani: välisaktsionäridelt võetakse õigus koosolekutel hääletada, dividende saada ja aktsiaid võõrandada ning aktsiad.
Venemaa tütarettevõtte X5 aktsiad jagatakse depootunnistuste omanike ja ettevõtte omanike vahel. „Tütar” muudetakse Moskva börsil noteeritud OJSC-ks.
X5 Retail Group on tulude poolest suurim jaemüüja Venemaal. Ettevõtte juhtivaktsionäriks on Alfa Group CTF HoldingsS.A struktuur (47,86%). 11,43% kuulus 2023. aasta aprilli seisuga Axon Trustile.
„Me räägime ettevõtte üleviimisest Venemaa jurisdiktsiooni alla,” selgitas INFOLine-Analyticsi tegevjuht Mihhail Burmistrov Forbesile. Sel juhul kasutab riik oma õigusi, mis tulenevad uuest föderaalseadusest majanduslikult oluliste organisatsioonide kohta, täpsustab ta: menetluse raames saavad välisaktsionärid omandiõiguse võtta, kuid nende õigused on tugevalt piiratud. Keeldumise korral kantakse nende aktsiad Venemaa ettevõtte enda bilanssi.
Aktsionäridele avaneb võimalus saada dividende ning rahvusvahelised investorid peavad liituma Venemaa registriga või müüma oma väärtpabereid, märgib Burmistrov. X5 juhib tähelepanu, et seadus näeb ette võimaluse saada tütarettevõtte jaotamata aktsiate eest rahalist hüvitist turuväärtuses, kuid see nõuab lubade hankimist „vastavalt Venemaa ajutiste piiriüleste finantstehingute regulatiivsetele eeskirjadele”. Njah ehk siis peaaegu ilma eest on neist võimalik ka „seaduslikult” loobuda kui vastav kremli komisjon üldse jutule võtab.
14. Vastavalt Ukraina presidendi dekreedile määrati Oleksandr Sõrski relvajõudude ülemjuhataja ametikohale selle aasta veebruaris. See ametisse nimetamine, aga ka sellele järgnenud muudatused sõjaväelises juhtkonnas, Ukraina vägede väljaviimine Avdiivkast, vene sissetungijate pikaajaline pealetung ja teade Ukraina üleminekust strateegilisele kaitsele said suure tähelepanu objektiks ja mitte ainult Ukrainas. Lääne liitlaste ja partnerite seas hakkasid kõlama murettekitavad mõtted, et Ukraina on kaotamas positsioone ja võimekust jätkata võitlust vaenlase vastu. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindralpolkovnik Sõrski ise rääkis Ukrinformile, kui õigustatud on sellised hinnangud, milline on tegelik olukord lahinguväljal ja mida tähendab Ukraina vägede uus strateegia.
Oleksandr Stanislavovitš, rindelt saabub jätkuvalt murettekitavaid uudiseid. Vaenlane jätkab survestamist Ukraina positsioonidele, üritab edeneda Kupjanski ja Limani suunas, tekitab ohte Jampolile ja Siverskile. Olukord Avdiivka suunal on jätkuvalt keeruline. Teame, et iga samm antakse vaenlasele suure verega, aga… Mis toimub? Kas relvajõududel on ressursse ja võimeid sellise vaenlase edasitungi peatamiseks?
Olukord eesliinil on tõesti raske. Kuid mujal pole see teisiti. Kahtlemata nõuab iga päev meie sõduritelt ja ohvitseridelt maksimaalset pingutust. Kuid me mitte ainult ei seisa kaitses, vaid liigume ka iga päev eri suundades edasi. Viimasel ajal ületab meie tagasi saadud positsioonide arv kaotatud positsioone. Vaenlasel ei õnnestunud strateegilistes suundades oluliselt edasi liikuda, tema territoriaalsed võidud, kui üldse on taktikalise tähtsusega. Jälgime seda olukorda.
Tuleb tunnistada, et praegune olukord teatud suundades on pingeline. Vene okupandid jätkavad oma jõupingutuste suurendamist ja neil on arvuline eelis kaadri osas. Traditsiooniliselt ei pööra nad kaotustele tähelepanu ja jätkavad massiliste rünnakute taktikat. Teatud suundadel tõrjuvad Ukraina kaitseväe üksused mitukümmend rünnakut.
Möödunud kuude ja nädalate kogemus näitab, et vaenlane on oluliselt suurendanud lennunduse aktiivsust, kasutab õhutõrjerakette – juhitavaid õhupomme, mis hävitavad meie positsioone. Lisaks juhib vaenlane tihedat suurtüki- ja miinipildujatuld. Veel paar päeva tagasi oli vastase paremus lastud laskemoona osas umbes 6:1.
Kuid võitlema õppisime mitte laskemoona hulga, vaid olemasolevate relvade kasutamise oskuse järgi. Lisaks kasutame maksimaalselt ära mehitamata õhusõidukite eelised. Kuigi vaenlane püüab selles tõhusas relvas meile järele jõuda.
Vaenlane jätkab ründetegevust laial rindel, püüab iga hinna eest jõuda Donetski ja Luganski oblasti piiridesse, suruda meid Dnepri vasakul kaldal Zaporižja oblastis.
Rinde teatud aladel õnnestus olukord suurtükiväe osas võrdsustada ja see mõjutas koheselt olukorda tervikuna. Meie laskurid kasutavad ülitäpset laskemoona, et hävitada vaenlase koondumisi isegi kümnete kilomeetrite kaugusel rindejoonest. Vaenlane ei kannata mitte ainult igapäevaselt märkimisväärseid kaotusi isikkoosseisu ja varustuse, eriti suurtükiväesüsteemide osas, vaid ta ei saa end kunagi kusagil turvaliselt tunda, sealhulgas ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel. See on oluline psühholoogiline tegur. Neil ei ole meie maal rahu. Mitte kunagi. Ja iga okupant peaks sellest teadlik olema.
Selge on see, et tegemist on statistikaga, kuid oluline on teada: ainuüksi selle aasta veebruaris-märtsis (26. märtsi seisuga) kaotas vaenlane üle 570 tanki, umbes 1430 soomustatud lahingumasinat, ligi 1680 suurtükisüsteemi ja 64 õhutõrjesüsteemi. Samal ajal hoiavad Ukraina kaitseväelased peamised kõrgused ja kaitsealad kontrolli all. Meie eesmärk on ennetada oma territooriumi kaotust, kurnata vaenlast nii palju kui võimalik, tekitada talle võimalikult suuri kaotusi, moodustada ja valmistada ette reservid pealetungi tegevuseks.
Väga märgiline on ka see, et ka vastase aktiivsus õhus vähenes loomulikult tänu meie õhutõrjeüksuste oskustele. Veebruaris tulistasid nad vaid 10 päevaga alla 13 vaenlase lennukit, sealhulgas kaks strateegiliselt olulist A50 seire- ja juhtimislennukit.
Seega on personali oskustega kõik korras. Loodame saada oma partneritelt suuremal hulgal õhutõrjevarustust ja mis kõige tähtsam, rakette, eriti arvestades, et vaenlane on läinud üle massiliste õhurünnakute taktikale Ukraina vägede ja tsiviiltaristu ning Ukraina rahumeelsete linnade vastu. Meil on kohustus neid kaitsta.
Me muudame taktikat ka merel. Mehitamata droonide rünnakud vaenlase laevadele on nii tõhusad, et võimaldavad rääkida muudatustest lahingutegevuse strateegias merel üldiselt. Me hävitame sihikindlalt Venemaa Musta mere laevastikku. Ja me jätkame seda. Hiljutine mitme laeva hävimine Sevastoopolis on vaid veel üks kinnitus sellele.
Teie ametisse nimetamine toimus pärast kindral Valeri Zalužnõi valjuhäälset ja, olgem ausad, mitte täiesti arusaadavat lahkumist sellelt kohalt. Millega need muudatused, aga ka praktiliselt kogu sõjaväelise juhtkonna ümbervormindamine seotud on? Kuidas selliseid häireid vägedes tajuti?
Sõjaväel on üks ülesanne – me ei aruta käske, vaid täidame neid. Nii et kui riigi presidendil, kõrgeimal ülemjuhatajal, oli selliseks asendamiseks põhjuseid, eriti sõja aktiivses faasis, tähendab see, et need põhjused on kehtivad.
Valeri Fjodorovitš ja mina töötasime kõrvuti kõige raskematel aegadel alates täiemahulise vene sissetungi algusest ja isegi enne seda. Töötas ühe meeskonnana. Soovin talle edu uuel ja väga vastutusrikkal ametikohal.
Võin öelda, et kõik meie teadmised ja kogu kogemus, mis on saadud juba täiemahulise sõja ajal lahingutes ülekaalukate vaenlase jõududega, on suunatud meie tegevuse efektiivsuse tõstmisele ja vastase löögigruppidele maksimaalse kahju tekitamisele.
Selle põhjal töötame välja kõikide tasandite sõjaväe haldusorganite algoritmid. Tegemist on ühenduste, üksuste ja üksuste tegevuse üksikasjaliku, hoolika planeerimisega, loomulikult rinde vajadusi arvestades. Tegelikult ei sõltu mitte ainult iga sõjalise operatsiooni edu, vaid ka inimeste elud selle vertikaali selgest tööst, mis hõlmab sõjaliste operatsioonide planeerimist ja toetamist, meie läänepartnerite uusimate relvade ja laskemoona õigeaegsest tarnimisest. Kõikide tasandite komandörid peaksid seda meeles pidama ja me tuletame seda pidevalt oma liitlastele läänes meelde.
Meie staabid peavad tundma eranditult kõiki rinde vajadusi ja valdama olukorda selle igas osas. Selles on esikohal sõjaväevalitsusse kuuluvate ohvitseride kvalifikatsioon.
Kinnitan, et peastaabi ja teiste sõjaväeliste haldusorganite koosseis uueneb tänu sellele sõjaväljadel omandatud laialdaste praktiliste lahingutegevuse kogemustega lahingohvitseridele.
Millised muudatused toimuvad lahinguväljal pärast teie ametisse nimetamist?
Olukord lahinguväljal ei sõltu ainult ülemjuhatajast, nagu te aru saate. Kaasaegne sõjapidamine nõuab sihikindlust ja initsiatiivi kohapeal, just seal, kus lahingud toimuvad. Lahingutegevuse edukus sõltub ohvitseridest, seersantidest ja sõduritest, kes on kaevikus ja tugevuspunktides – just nemad kannavad seda tohutut lahingukoormust oma õlul.
Suudame määratleda strateegia ja koordineerida tegevusi, reageerida operatiivselt olukorra muutustele ja rinde vajadustele. Samas peaks vägede kasutamise filosoofia – vähemalt minu seisukoht selline – lähtuma põhivalemist. Meie relvajõudude kõige väärtuslikum vara on selle inimesed. Meie ülesanne on kaitsta nende elusid ja samal ajal tekitada vaenlasele maksimaalseid kaotusi.
Selle põhimõtte rakendamine eeldab tasakaalu hoidmist lahinguülesannete täitmise ning väeosade ja üksuste taastamise vahel. Meie inimesed on kangelased, kuid nende jõud pole piiramatu, nad vajavad ka taastumist ja puhkust.
Seetõttu on täna juba käivitatud väeosade rotatsiooniprotsess rindel, mis võimaldab täielikult taastada mitte ainult varustuse lahinguvõime, vaid eelkõige tagada kaitseväelaste puhkus ja taastumine.
Vajame inimesi selle protsessi tagamiseks. Seetõttu tahaksin, et iga sõjaväeealine mees Ukrainas mõistaks, et Ukraina ellujäämine sõltub tema tahtest ja tegudest.
Et saaksite aru, ei piirdu see protsess ainult värbamiskeskuste tegevustega. See on terve küsimuste kompleks, mis hõlmab inimeste koolitamist, nende õiget varustust ja varustamist. Sellised jõupingutused hõlmavad ka kaitseväelaste ja nende pereliikmete sotsiaalkaitse meetmeid. Peab muretsema selle pärast, kuidas areneb sõjaväelase elu pärast vabastamist või demobiliseerimist. Loomulikult on kõiki neid ülesandeid võimatu täita ainult relvajõudude jõupingutustega. Näeme, et riik ei jää kõrvale ja loob juba mehhanisme kõigi nende küsimuste lahendamiseks.
Ukrainlased jätkavad oma riigi kaitsmist, eriti välismaalt naastes. Meil on palju vabatahtlikke ja see pole liialdus. Ma ei väida, et probleeme pole, aga rõhutan, et teeme kõik, et neid lahendada.
Varem öeldi, et lahinguvõime säilitamiseks ning relvajõudude üksuste ja osade rotatsiooni tagamiseks rindel on vaja mobiliseerida veel 500 000 inimest. Kui realistlik see arv praegu on?
Pärast meie sisemiste ressursside ülevaatamist ja relvajõudude lahingukoosseisu selgitamist vähenes see arv oluliselt. Loodame, et meil on piisavalt inimesi, kes on võimelised kodumaad kaitsma. See ei puuduta ainult mobiliseerituid, vaid ka vabatahtlikke.
Tuleb arvestada, et inimesed ei ole robotid. Nad on füüsiliselt ja psühholoogiliselt kurnatud, eriti sõjategevuse tingimustes. Näiteks vajavad puhkust ja ravi need inimesed, kes tulid värbamiskeskustesse 2022. aasta veebruaris. Piisab, kui mainida, et 110. lahingubrigaad oli Avdiivka suunal kaasatud täiemahulise sissetungi algusest peale. Nad peavad taastuma ja puhkama ning see on objektiivne vajadus. Ja selliseid üksuseid on palju.
Praegu vaatame üle teatud mittelahinguliste üksuste arvud nende tegevuse auditi põhjal. See võimaldas meil vabastada tuhandeid sõjaväelasi ja suunata nad lahinguüksustesse.
Kuid samal ajal on vaja hoiduda äärmustest. Kõigis maailma armeedes on isikkoosseisu, kes ei osale lahingutegevuses, kuid toetavad lahinguüksuseid. See on sama oluline osa tööst. Sõda, mida oleme sunnitud pidama vene sissetungijate vastu, on kurnamissõda, logistikasõda. Seetõttu ei saa alahinnata tagumiste üksuste tõhususe tähtsust. See puudutab vägede toidu ja laskemoonaga varustamist, remondiüksusi, meditsiiniasutusi ja palju muud. Need inimesed aitavad kaasa meie tegevuse tõhususele.
Eriti tahan rõhutada: need kodanikud, kes pärast mobilisatsiooni sõjaväkke lähevad, ei lähe kohe rindele. Väga eriliste eranditega, näiteks kui inimesel on juba lahingukogemus, jõuab valdav enamus neist isikutest väljaõppeväeosadesse ja -keskustesse. Selle aasta veebruari seisuga oli sellisel väljaõppel läbinuid 84 protsenti mobiliseeritute koguarvust. Alles pärast sellist väljaõpet saab nad saata väeosasid varustama, et taastada nende lahinguvõime.
Kui Ukraina väed Avdiivkast lahkusid, rääkis Venemaa propaganda tuhandetest vangistatud ukrainlastest. Mis seal tegelikult juhtus?
Tõmbasime oma väed Avdiivkast välja, kuna vaenlasel oli märkimisväärne eelis ründeüksuste jõududes ja vahendites. Juhitavate õhupommide pideva pommitamise tõttu katkes meie kaitse terviklikkus, mis andis vaenlasele võimaluse järk-järgult edasi liikuda. Negatiivset rolli mängis ka meie suurtükiväe ebapiisav laskemoona kogus. See muutis sellistes tingimustes tõhusa võitluse läbiviimise võimatuks. Seega, et vältida piiramist ja päästa inimeste elusid, otsustasin Avdiivkast lahkuda.
Kahjuks langes nende lahingute käigus venelaste kätte 25 Ukraina sõjaväelast. See on sõda… vene propagandistid üritavad kasutada erinevaid videoid tabatud Ukraina sõduritega, et diskrediteerida Ukraina kaitsejõude, psühholoogilist survet ja paanika levitamist ukrainlaste seas.
Ma tahan öelda neile sõduritele, kui nad mind kuulevad, nende peredele: me ei ole kedagi unustanud ja teeme kõik, et vabastada need sõjaväelased vaenlase vangistusest. Nendesse jõupingutustesse on igati kaasatud nii meie riigi juhtkond kui ka kaitseministeeriumi luure peadirektoraat ja kaitseväe juhtkond.
Samuti tasub meeles pidada, et pealetung Avdiivkale tõi vaenlasele kaasa märkimisväärseid kaotusi ja tõenäoliselt ei edastata seda vene televisioonis. Vaid ajavahemikul 10. oktoober 2023 kuni 17. veebruar 2024 kaotasid vene sissetungijad: 47 186 sõ´durit, 364 tanki, 748 soomus lahingumasinat, 248 suurtükisüsteemi, 5 lennukit Avdiivka suunal. Alates kaitseoperatsiooni Avdiivka algusest on Ukraina kaitsejõud selles piirkonnas võtnud vangi 95 vene sissetungijat.
Alates üle kahe aasta kestnud täiemahulise sõja algusest juhtisite Kiievi kaitset, juhtisite vägesid Harkivi piirkonna territooriumi vabastamise ajal. Mitme lääne massimeedia hinnangul ähvardab Harkivit taas Venemaa pealetungi oht. Kui reaalne see teie arvates on?
Me ei saa ignoreerida teavet vaenlase ettevalmistuste kohta ründetegevuseks, seega võtame kasutusele kõik meetmed, et sellisele võimalusele adekvaatselt reageerida. Täna teostame suurt kompleksi töid territooriumide ja positsioonide kindlustamise kallal, paigaldame kompleksse tõkete süsteemi ning planeerime oma vägede kasutamist selliste aktsioonide korral.
Meil on juba kogemus Harkivi oblastis lahingutegevusest, meil õnnestus vaenlane lahti harutada ja vabastada suur osa Harkivi oblastist. Just siis toimus vene rinde ulatuslik kokkuvarisemine. Kui venelased sinna uuesti lähevad, saab Harkiv neile saatuslikuks linnaks.
Kuid loomulikult on iga sõjaline operatsioon omamoodi ainulaadne ja lihtsalt selle tavapärase kopeerimise kasutamine järgmises rindeolukorras ei õnnestu mitte mingil juhul. Kaasaegne sõjapidamine on sadade muutujatega matemaatiline probleem, milles iga komponent võib olla ülioluline.
Ei saa muud kui küsida, kuhu jagunesid kindlustusliinid, mida mööda meie väed pidid Avdiivkast taganema?
Alustan peamisest. Meil õnnestus peatada vaenlane Avdiivka lähedal, kasutades lahingu ajal varustatud positsioone. Kindlustuste põhiliin on varustatud ja paigutatud palju kaugemale, meie kaitse sügavusse. Praegu käib võimsate kaitseliinide ettevalmistamine pea kõikide ohualadel. Riigi ja kaitseväe juhtkonna, kohalike omavalitsuste jne jaoks on kindlustusliinide ja -rajatiste ehitamine nüüd üks prioriteete.
Valmistatud kindlustused päästavad meie sõdurite elusid. Ulatusliku insener- ja kindlustusrajatiste süsteemi ehitamine ei ole ainult Ukraina relvajõudude tugijõudude ja väeosade inseneriüksuste ülesanne. Sellesse protsessi on kaasatud ka piirkondlikud sõjaväeadministratsioonid ja riikliku eritransporditeenistuse üksused. See töö käib.
Kui oluline on meie lääneliitlaste ja partnerite abi relvajõududele?
Oleme väga tänulikud oma lääneliitlastele, NATO riikidele, Euroopa Liidule ja teistele partneritele toetuse eest. Ilma sellise toetuseta, ilma relvade, laskemoona, õhutõrjevarustuse ja rasketehnikata oleks meil palju keerulisem võidelda salakavala ja võimsa vaenlase vastu.
Oleksime veelgi tänulikumad, kui see abi tuleks kiiresti ja piisavas koguses. Tasub tunnistada: me ei saanud Harkivi pealetungi ajal suuremat edu saavutada, kuna meil polnud piisavalt ressursse. Ressursipuudus ja vajalik kogus laskemoona andis venelastele võimaluse kaevuda sügavale maasse Lõuna-Ukrainas Zaporižja oblastis ning nende positsioonide pealetung ilma tõhusa õhutoetuseta läks meile maksma inimkaotusi ja varustust. Viimane juhtum on Avdiivka. Kindlasti säilitaksime need positsioonid, kui meil oleks piisav hulk õhutõrjerelvi ja suurtükimürske.
See ei ole väide, vaid faktiväide. Usun, et meie liitlased on juba aru saanud, kellega neil Venemaal tegemist on, ja tahaks väga näha meie edu võitluses vaenlase vastu. Meil napib relvi, kõike muud, mida saame ise teha. Oleme koostööpartneritele tänulikud iga mürsu, iga kütusetonni eest. Kuid selleks, et operatsioone tõhusalt planeerida, vajame sellise pakkumise prognoositavust.
Nüüd täidab kaitsevägi ülesandeid kogu tohutul rindel, tegelikult relvade ja laskemoona nappus. Nendes tingimustes on strateegilisele kaitsele üleminek loogiline otsus. Kuid vastupidine on sama loogiline: kui Lääs, nagu ta väidab, varustab Ukrainat kõigega, mida tema relvajõud vajavad, võimaldab see tõrjuda vaenlase, ükskõik kui palju inimesi Venemaa mobiliseerib ja lõpetada see sõda lõpuks sõjalise võiduga vaenlase üle.
Aga me ei istu ka käed rüpes, vaid ehitame üles kodumaise kaitsetööstuse võimekust. Kui eurooplased kaasatakse selle arendamisse lubatud mahus, siis ma arvan, et aja jooksul lahendame vahendite nälja probleemi. Praegu on Ukraina relvade, sõjavarustuse uuenduste ja omaarenduste arvu ning mis kõige tähtsam – nende praktilise kasutamise poolest lahinguväljal – absoluutsete liidrite hulgas.
Selles kontekstis võib mainida suurtükiväeüksuste ümberrelvastamist kodumaise 155-millimeetrise kahuriga Bohdan koos selle automaatse tulistamissüsteemi samaaegse lisamisega. Võib arvata, et peagi hakatakse Ukrainas tootma teatud näidiseid lääne haubitsatest ja kodumaistest miinipildujatest. See kehtib ka kaasaegsete raketirelvade ja vastupatareisüsteemide väljatöötamise kohta. Ühiskond teab droonide tootmist juba päris hästi. Seega võivad kõik need meetmed anda lähitulevikus operatiivse eelise rindel oleva vaenlase ees.
Teine hea näide on Ameerikas toodetud haubitsate M777 taastamine ja kapitaalremont. Oleme loonud mõnede selliste osade tootmise Ukrainas. Eelkõige kasutatakse selle haubitsa iga üksuse taastamisel 40 protsenti Ukraina relvajõudude vajadusteks kodumaistes ettevõtetes toodetud osadest ja varuosadest. Varustamist, hooldust, remonti ja taastamist on mitu korda vähendatud ning eesliin tunneb neid kvalitatiivseid muutusi.
Mis on ülemjuhataja Sõrski jaoks täna kõige olulisem?
Nagu ma juba ütlesin, on meie jaoks praegu peamine inimeste päästmine. Rauda saab taastada, kuid surnuid inimesi tagasi tuua ei saa.
On veel üks prioriteet – ühiskonna ühtsus, poliitilise ebakõla puudumine. Peame meeles pidama oma ajaloo traagilisi lehekülgi. Olen kindel: Venemaa ei suuda meid kunagi lahinguväljal võita seni, kuni ukrainlased säilitavad ühtsuse ja vaimujõu. Kui raisata energiat ja jõudu tühjadele poliitilistele vaidlustele omavahel, pole see tee isegi lüüasaamiseni, vaid surmani.
Ma tahan, et iga ukrainlane mõistaks seda: Venemaa keelab meile kõigile õiguse elule. Sellepärast on lüüasaamine ja surm identsed. Nüüd on taas aeg, mil riik muutuks tugevaks ühtseks rusikaks. Ukraina põhiülesanne on ühtsuse säilitamine, see on meie võidu põhikomponent.
15. Lühiuudised
Belgia valitsus kiitis heaks umbes 100 miljoni euro eraldamise Ukrainale osana „lennunduskoalitsioonist”. Raha kasutatakse F-16 hävitajate hooldamiseks, ütles Belgia kaitseminister Ludivine Dedonder.
Prantsusmaa annab mahakandmise asemel Ukrainale üle kasutuselt kõrvaldatud sõjatehnika. Kuna Prantsusmaa reinvesteerib 413 miljardi euro suuruse plaaniga aastateks 2024–2030 tohutult oma armeesse, on neil palju varustust, mis veel töötab ja mis võetakse armeede varudest välja ning selle asemel, et see müüa kolmandatele riikidele, antakse see üle Ukrainale, teatas Prantsusmaa kaitseminister.
USA staabiülemate ühendkomitee esimees Charles Brown nentis, et Ukrainale ATACMS-i kaugmaarakettide tarnimisega seotud sõja eskaleerumise riskid on tänaseks võrreldes varasemaga vähenenud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
