Sõja ülevaade: 661. päev – venemaa ründas taas Kiievit
Avaldatud: 16 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. detsember 2023:
Venemaa ründas Kiievit kuu aja jooksul juba kuuendat korda, plahvatused Kurskis ja Krimmis ning tavapärastel suundadel karm vene poole rünnakutelaine jätkus ning eks nende kaotusedki vastavad.
1. Kiiev.
2. Kursk ja Krimm
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve eile neile edu ei toonud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: sammhaaval vene pool edenemine jätkus.
6. Donetsk: hull rünnakutelaine jätkus ning siingi sammhaaval vene pool edeneb.
7. Lõunarinne: suht rahulik.
8. Herson: ikka Krõnki ümber suurem aktiivsus ja ilm lubas vene poole lennundusel rohkem sekkuda.
9. Saksa väljaanne BILD andis teada Venemaa kavatsustest Ukraina sõjas aastatel 2024-2026.
10. Venelaste huvi haldja keele õppimise vastu kujutab endast „tõsist ohtu”.
11. Vene ettevõtted lahkuvad massiliselt Küproselt.
12. Lühiuudised
1. Kropivnõtski lähedal (Kesk-Ukraina) teatati plahvatustest. Venemaa ründas Kiievit kuu aja jooksul kuuendat korda. Õhutõrje olla kõik droonid alla lasknud. Pealinna õhuhäire kestis üle nelja tunni. Algas 23:30 ja lõppes 03:47. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine jäi päris napiks.
2. Kohalike võimude sõnul on Kurskis aktiivne õhutõrje.
Melitopolis korraldasid Ukraina partisanid eduka sabotaaži ja lasid õhku rongi, mis vedas Krimmist iga päev laskemoona ja kütust Melitopolisse ja Dniprorudnesse.
Venemaa kaitseministeeriumi väitel tulistati õhtul Krimmi kohal alla 26 drooni Sevastoopoli lähedal ja Simferoopoli rajoonis toimus plahvatusi.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugevad rünnakud Kupianskist kirdes ja idas jätkusid ning mitmel korral on vene soomuskolonn jõudnud ka küla esimeste majadeni, aga seejärel on kaotustega tagasi tõmmatud. Njah, Venemaa kaitseministeerium väitis, et vene väed tõrjusid viimase nädala jooksul 27 Ukraina rünnakut Kupjanski suunalt. Rinde keskosas ja lõunas suuremaid rünnakuid ei tuvastanud ning polnud ka rindejoone muutusi. Miks mujal sektorites on vene poole surve pisu langenud, ei tea. Enamuses rinde ulatuses on maa valge ja ilm mõni kraad miinust ning sadu u üle kolme päeva ning siiagi soojalaine jõuab ja juba järgmisel nädalal väike pluss ning kipub lume asemel lörtsi tulema, sestap veel pinnase piisavat külmumist tulemas pole.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene poole tugevad kompimised jätkusid Bahmutist kirdes ja loodes. Hetkel on veel selguseta, kas see neile eile mingit edu tõi. Ainult vene poole eduteatele tuginemine kipub enamasti ekslik tegevus olevat. Jätkuvalt mures vene poole sammhaaval edenemise pärast Klištšiivka ümber. Eilegi saadi külale lähemale kirde poolt ning jätkavad sammhaaval küla taga asuva kõrgustiku hõivamist. Küla ise on veel Ukraina kontrolli all, aga vene poole edenemine kõrgustikul teeb peatselt küla hoidmise võimatuks. Tuli ka sõnumeid, et Andriivka juures ei tohiks olla enam Ukrainal possasid raudteest idapool. Siin suunal vist Ukraina hetkel suuremaid ründetegevusi ei planeeri ja keskendub pigem kaitsele. Eks teadmata on täpsem Ukraina reservide liigutamine…
6. Donetsk: jätkuvalt on kogu Ukraina rinde kuumim lõik Avdiivka ja Marinka kant. Hull surumine Stepove (Avdiivkast loodes) suunas jätkus ning ikka tuleb Ukraina poolelt sõnumeid, et vene soldatid tulevad ründele nagu zombid üle laipade. Njah, eilne vene-Ukraina kaotuste suhe Ukraina omade sõnul oli 334 vene soldatit versus 25 Ukraina võitlejat ümber Avdiivka. Jätkuvalt näeb paarilt blogijate kaardilt, et Ukraina kaudtuli ja droonindus töötleb väga tihedalt vene poole lähenemisteid ning ründavaid üksusi nii valges kui pimedas. Tundub, et vist mõnelt rindelt võib olla Ukraina omad toonud siia suunale juurde kaudtuleüksusi ning hetkel paistab ka kaudtulemoona jaguvat. Stepove juures üleeilsele vene poole edenemisele piki raudteed loodesuunal eile järge ei tulnud. Küll liikus vene pool eile edasi Avdiivkast kagus asuvast tööstusalast (Promka) ja suutis eile läbi murda u 200 meetrisest metsaribast ning jõuda linna servani. Njah, kuidagi on vene pool suutnud rünnakukonveieri tööle saada ja järjest uusi rühmi rünnakutele saadab. Kaotustest seni hoolima pole hakatud, aga pisu hakkab arvama, et lõputult siiski vene pool nii jätkata ei suuda. Kipub arvama, et vene poole üksuste rahulolematus võib hakata tõusma.
Marinkast lõunas asuva Novomõhhailivka lähistel on vene pool mingid päevad tagasi suutnud pisu edeneda ja jõudnud linna servani.
7. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: kumbki pool teatas paarist vastase rünnakust ilma muutusi rindejoones toomata.
Tokmaki suund: pisu on aktiivsem vene pool, rindejoones muutusi ei tuvastanud. vene allikas väitis, et vene väed on hädas transpordipuudusega Zaporižja suunal ja et vene vägedel puuduvad tagaaladel sõidukite remondibaasid.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: suurem lahingutegevus ümber Krõnki jätkus. Muutusi rindejoones ei tuvastanud. Kuna ilm läks pisu paremaks, siis alustas vene pool uuesti lennundusega kummagi Dnepri kalda suunas pommitamist. Eile olla kasutuses olnud u 25 liugpommi, rakette ja droone. Jätkuvalt on teadmata, mis on Ukraina suurem plaan…
9. Saksa väljaanne BILD teatas 14. detsembril, et täpsustamata luureandmed ja allikad viitavad sellele, et Venemaa kavatseb aastatel 2024-2026 okupeerida Ukraina territooriumi väljaspool nelja (illegaalselt) annekteeritud Ukraina oblastit. BILD teatas, et Venemaa plaanib 2024. aasta lõpuks vallutada kogu Donetski ja Luganski oblasti ning kuni Oskili jõeni Harkivi oblastis. Need teatatud eesmärgid on kooskõlas Venemaa käimasolevate lokaliseeritud pealetungi operatsioonidega Donetski, Luganski ja Harkivi oblastis. Väidetavalt kavatseb Venemaa 2025. ja 2026. aastal hõivata ka suured osad Zaporižja, Dnipropetrovski ja Harkivi oblastist, sealhulgas võimaluse korral Harkivi linna. BILD teatas, et siseringi allikas väitis, et Venemaa kavatseb okupeerida suured osad Ida-Ukrainast, mis asuvad ida pool Dnipro jõge järgmise 36 kuu jooksul. Venemaa kavatseb teadaolevalt hoida praegust rindejoont Hersoni oblastis Dnipro jõe ääres ning on mures vaid selle pärast, et Ukraina lõunaosas ei saaks Ukraina väed edasi liikuda okupeeritud Krimmi poole. BILD teatas, et Venemaa plaanid põhinevad Venemaa kaitsetööstusbaasi mobiliseerimisel, kannatades igal aastal umbes 100 000 sõjaväelase kaotust ründeoperatsioonidel ja saades kasu võimalikust USA presidendi valimisest 2024. aastal, kes järsult vähendab või lõpetab sõjalise toetuse Ukrainale. BILD teatas, et luureandmetega kursis olev allikas väitis, et kreml kavatseb toetuda „libaläbirääkimistele”, jätkates samal ajal ründeoperatsioone, mis on sarnased sellele, kuidas Venemaa pidas läbirääkimisi teise Minski leppe üle 2015. aastal, samal ajal kui Venemaa sõjavägi jätkas täiendavate Ukraina asulate hõivamist.
10. Venelaste huvi haldja keele õppimise vastu kujutab endast „tõsist ohtu”. Seda väitis Venemaa presidendi rahvustevaheliste suhete nõukogu liige Andrei Hudolejev Kurganis toimunud foorumil „Uurali-ülesed rahvusvahelised noored”, vahendab URA.RU.
Khudolejevi sõnul registreeriti Venemaal viimase rahvaloenduse ajal ametlik „haldjate rahvas”, mille elanikkond oli veidi üle 12 tuhande. Hudolejev rõhutas, et Vene Föderatsiooni põhiseaduse järgi määrab rahvuse see, kuidas inimene end kutsub.
„Ma ei tõstataks seda teemat, aga igas linnas leian õpetajaid, kes ütlevad, et neil on lapsed, kes õpivad haldja keelt. Pärast seda pole nad mänguasjadega mänginud, pean seda tõsiseks ohuks,” sõnas Hudolejev. Ta märkis ka, et Yandex Translatoril on tõlge haldja keelest, kuid tal pole paljusid Venemaa tegelikke keeli.
Haldja keele lõi filoloog ja kirjanik J. R. R. Tolkien, „Sõrmuste isanda” romaanisarja autor. Keel on muutunud populaarseks fantaasiaeepose fännide, sealhulgas Venemaa noorte seas.
Varem kutsus riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin venelasi massiliselt õppima hiina keelt kui rahvustevahelise suhtluse keelt, et rääkida oma „seltsimeestega” samas keeles, ja nimetas inglise keelt „surnud keeleks”. Riigiduuma nõudis ka hiina keele lisamist kooli kohustuslikku õppekavasse, samas loobudes inglise keelest.
Venemaa Föderatsiooni presidendi assistent teaduse ja hariduse alal Andrei Fursenko rääkis võimude kavatsusest täiendada Venemaa ülikoolide programme hiina keelega. Ta selgitas seda asjaoluga, et hiina keelest on saamas teaduses „üks peamisi” maailmakeeli ja selles avaldatakse juba 30% teaduskirjandusest.
11. Vene ettevõtted lahkuvad massiliselt Küproselt, mis oli kunagine populaarseim offshore-jurisdiktsioon, pärast seda, kui saare võimud alustasid uurimist Venemaa Föderatsiooni vastaste sanktsioonide rikkumiste kohta ning USA FBI hakkas huvi tundma vene oligarhide tegevuse vastu Küprosel.
Neljapäeval, 14. detsembril teatas Tinkoff Banki emafirma TCS Group Holding, mille kontrollosaluse omandas pärast sõja puhkemist miljardär Vladimir Potanin plaanidest Küproselt lahkuda. Küproselt, kus TCS Group on registreeritud alates 2006. aastast, plaanib ettevõte kolida Kaliningradi Oktjabrski saartele ja Primorjes asuvale Russkile loodud „Vene offshore’i”. Otsus tehakse 8. jaanuaril toimuval aktsionäride erakorralisel koosolekul, teatab Interfax viitega TCSi pressiteenistusele.
Reedel, 15. detsembril peavad Küproselt Venemaale kolimise otsuse langetama ligi 3 miljonit ruutmeetrit eluaset ehitava Venemaa ühe suurima arendusettevõtte Etalon Group aktsionärid. Ka Etalon, mille põhiaktsionär on miljardär Vladimir Jevtušenkovile kuuluv AFK Sistema, kavatseb end registreerida „Vene offshore’is”.
Alates 2023. aasta algusest on vähemalt kümme Venemaa suurimat ettevõtet otsustanud lahkuda Küproselt, mis on pikka aega olnud Venemaa äriraha peamine offshore koht ja kus enne sõda oli Venemaa elanikel 162 miljardit dollarit otseinvesteeringuid. – Küprose SKTst 5 korda suurem summa.
Novembris otsustasid säästukett Fix Price ja EMC kliinikuketi omanik United Medical Group kolida Küproselt Kasahstani; augustil otsustasid Transmashholding (Vene Föderatsiooni suurim raudteeveeremi tootja), Globaltrans (üks suurimaid eraraudteeoperaatoreid) ja veebimüüja Ozon saarega hüvasti jätta.
Suve lõpus teatasid tarkvaraarendaja Noventiq Holdings, EuroMedCenter, MD Medical Group Investments (haldab ema ja lapse kliinikuketti) plaanist Küproselt lahkuda.
2023. aasta märtsis registreeris Küprose juriidiline isik ümber Sbermarketi toidukaupade kohaletoimetamise teenuse Kaliningradi oblastis Oktjabrski saarel erihalduspiirkonnas (SAR).
Uus talvine lahkumiste laine Küproselt toimus USA Föderaalse Juurdlusbüroo agentide külaskäigu taustal saarele. The Guardiani teatel kavatsevad nad koos USA rahandusministeeriumi finantskuritegude osakonna ametnikega aidata kohalikel võimudel välja mõelda viise, kuidas venelased saavad sanktsioonidest kõrvale hiilida.
Küprose võimud alustasid Venemaa kohaloleku uurimist saarel kevadel, algatades kokku 29 juhtumit pärast seda, kui USA ja Ühendkuningriik kehtestasid aprillis sanktsioonid 13 ettevõtte ja isiku vastu, kes olid oligarhide varasid varjanud. Nende hulgas olid Roman Abramovitš ja Alisher Usmanov.
Võitlus sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu on Küprosele võimalus tugevdada oma mainet „usaldusväärse äri- ja finantskeskusena”, ütles riigi uus president Nikos Christodoulides juunis. Erinevalt oma eelkäijast, kelle ajal õitsesid Venemaa miljardite ligimeelitamise ja nende varjamise operatsioonid, kuulutas Christodoulides välja nulltolerantsi poliitika kõigi Küprose kodanike või ettevõtete suhtes, mis aitavad mööda hiilida Venemaa-vastastest sanktsioonidest.
Toetades Venemaa-vastaseid piiravaid meetmeid, seisab Küpros „ajaloo õigel poolel”, usub president.
12. Lühiuudised
USA senati töö jätkub järgmisel nädalal pärast puhkusevaheaega, kui kõnelused Ukrainale abi andmise ja piirijulgeoleku üle jätkuvad, teatab demokraatide juht Schumer. Nad loodavad, et nädalavahetus annab läbirääkijatele piisavalt aega, et jõuda kokkuleppele Bideni administratsiooni pakutud 105 miljardi dollari suuruse Iisraeli-Ukraina kombineeritud abipaketi osas.
Orban selgitab oma Ukrainale abi blokeerimist: „Olukord Ukrainas on halb. Seega ei peaks me sõja rahastamiseks rohkem raha saatma, vaid pigem lõpetama sõda ning pidama relvarahu ja rahuläbirääkimisi.”
lavrov ütles 15. detsembril toimunud vene ja Valgevene välisministeeriumi kolleegiumide kohtumisel, et mida kauem Ukraina sõda jätkub, seda keerulisemad on läbirääkimiste tingimused Ukraina jaoks.
putin kaebas suhete lõppemise üle Pariisiga. Macron vastas: Ma ei alustanud sõda. Number on sama.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
