Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 20. september 2023:

uus öine droonirünnak Ukraina linnade suunal, suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud, mõned olulised märksõnad ÜRO-st, jätab Sudaani uudise (CNN) veel kommenteerimata, sest asjaolud siiski ebaselged ning seos Ukraina ja wagneri vahel kinnitamata.

1. Uus öine droonirünnak Ukraina linnade suunal

2. Belgorodi oblasti suunal domineerib kaudtule ja droonidega juba paar päeva Ukraina.

3. Kupiansk-Kreminna: pigem vaiksem päev ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.

4. Siversk: kaudtuli.

5. Bahmut: nagu üleile – tihe lahingute päev Bahmutist loodes ja edelas ilma rindejoones muutusi toomata.

6. Donetsk: ikka tihe Marinka edutu ründamine.

7. Lõunarinne: mõlemapoolsed tihedad ja intensiivsed rünnakud jätkuvad, suuri muutusi rindejoones ei tuvastanud.

8. Herson: kaudtuleduell ja ikka Ukraina domineerimisel, pisu vene pool ärevus kasvab.

9. Sõda Ukrainas võib kesta veel 6-7 aastat.

10. Pisu USA president Joe Biden-i ja Ukraina president Vladimir Zelenski kõnest ÜRO-s.

11. Miskit Euroopa Liidu suundumustest (mis puudutab ka Ukrainat).

12. kremli seisukohad Aserbaidžaani ja Armeenia konfliktis läbi maria zahharova suu.

13. Moskvas anti politseinikele korraldus otsida kodanikke, kes ei ole sõjaväes registreeritud.

14. Lühiuudised

1. Täna öösel toimus Ukraina linnade suunal jälle suurem Iraani droonide rünnak. Varahommikuks veel täpsemat infot polnud. Olla alla lastud 24 droonist 17 ja õhutõrje oli töötanud mitmes Ukraina piirkonnas. Jätkus piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine ja tihedust jagus seekord põhiliselt Sumõ kandile.

2. Hersoni oblasti piiril oli eilegi aktiivsem Ukraina, sestap vene kaudtuld oli siin väga vähe, ulatuti droonidega Belgorodi linnani, kus vene pool andis teada, et kaks drooni alla lasi.

3. Kupiansk-Kreminna: vene pool tegi väiksema intensiivsusega rünnakuid nii Kupianskist kirdes, Novoselivske küla lähistel ja sillapeal Karmazinivka küla juures, aga rindejoone muutusi need kaasa ei toonud. Küll teatas vene pool, et suutis kasutuskõlmatuks teha ühe Oskili jõe silla Kupianskis (õnneks on neid veel). Ukraina on aktiivsem rinde lõunaosas aga siingi muutusi ei tuvastanud. Jätkuvalt ei tea, miks vene poole rünnakute aktiivsus siin rindel nii madal on.

4. Siversk: vaikne.

5. Bahmut: eile üritas vähemalt kolmes suunas Bahmutist lõuna pool vene pool tugevamate vasturünnakutega kaotatud possasid tagasi saada. Üritati nii linnast mõned kilomeetrid lõuna pool, Klisiivka ja Kurdjumivka juures. Vene pool ise küll väidab, et said edu, aga seda kuidagi tuvastada pole õnnestunud. Ukraina jätkab piki raudteetammi enda possade kindlustamist ning töötleb vene poole logistikaahelat. Ka enamus vene poole rünnakuid lõpetatakse täpse kaudtulega. Hetkel kipub arvama, et raudteetammist edasi pole Ukrainal lihtne edeneda, aga mitte võimatu. Raudteetammi taga palju metsaribasid, millest laiemad on kuni 200 m ja mitu kilomeetrid pikad. Lisaks on teedevõrk hõre järgmisel 2 km-l. Kui u poolteist kilomeetrit siin suunal vähemalt ühes lõigus edasi saaks, siis oleks Bahmutist peamagistraal lõuna suunal otsetule ja vaatluse all. Selline paljude metsatukkade ja ribadega ning väheste põllulappidega maastik ei soodusta head kaitset, kui üksuste vahel pole piisavalt head koostööd. Esmalt ei liigu info ja kõrval asuvad üksused ei saa toetada ega reageerida vastavalt vajadustele ning tekkiv segadus võib põhjustada Izjumi sündroomi (pisu paaniline taganemine kuna info kuratlikult segane ja tunne, et vastane on sinust juba möödas). Lisaks seoses teede vähesusega tekiks siin päris suured ummikud, mis oleks lihtne sihtmärk kõigile Ukraina torudele… ah, unistada ikka võib…

6. Donetsk: Avdiivkast põhja pool eile kirjutatud mõnesaja meetrist edenemist vene pool hoida ei suutnud ja rindejoon tagasi omas vanas kohas. Marinkas ja selle ümber ikka u 10 vene poole rünnakut päevas ja see viimased kaks tänavavahet ikka Ukraina kontrolli all.

7. Lõunarinne:

Berdjanski suund: juba mitmes päev: lahingud mõlemapoolsete üritustega, rindejoones muutusi tuvastada ei suutnud.

Tokmaki suund: sama seis nagu Berdjanski suunal.

Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.

Vene pool teatas, et alates 15. septembrist on Dnepropetrovskit läbinud mitmed sõjatehnika kolonnid koguarvuga 132 ühikut, sealhulgas 56 soomusmasinat Kirpi, 20 soomukit Hummer, kümme VAB lahingumasinat, viis lahingumasinat Mastiff, kaks soomukit BTR-70, kaks Husky soomusmasinat, üks RM-70 Vampire MLRS, 11 Grad MLRS ja umbes 3,3 tuhat inimest ning arvavad, et suurem rünnakutelaine on peatselt tulemas. Samal ajal jätkas Ukraina täpset kaudtule töötlust ja olla ulatunud kuni Musta mereni. Vene vägede konsentratsioon peaks siin suunal väga tihe olema ning kompott on päris kirju, sestap peaks tiheda logistikavõrgu tabamine jätkuvalt tooma Ukrainale palju soodsaid tabamusi. Kuna on juba 20. september, siis hakkab tunduma, et võib-olla pean enda sõnu sööma hakkama, kui lootsin, et vene olulise sõjatehnika kaotuste numbrid võivad anda Ukrainale juba septembris suurema edu lootuse, 10 päeva aga veel ees ja hetkel tundub, et oktoobrisse veel häid ilmasid seal kandis jätkub.

8. Herson: siingi suunal teatas vene pool, et on märganud kergemate soomukite arvu kasvu rinde lähistel ning olla ka pontoonimasinad rohkem näha ja kahtlustavad, et võib-olla siiski Ukraina proovib suuremat dessanti üle Dnepri. Jätkuvalt kurdetakse, et Ukraina SOF saab liialt vabalt tegutseda Dnepri idakaldal ning seni ei suudeta domineerida jõeüleses kaudtules. Ka on vähemalt kaks sillapead Dnepri idakaldal alles ja ka eilne pommitamine Antonovski sillapea juures laseb aimata, et Ukraina siin enda kontrollitavat ala laiendab.

9. USA ja tema liitlased G7-s usuvad, et sõda Ukrainas võib kesta veel 6-7 aastat ning arvestavad selle stsenaariumiga kulusid planeerides, kirjutab Bloomberg.

Ühe Euroopa G7 riigi kõrge ametnik ütles, et see oli palju pikem kui paljud ametnikud selle aasta alguses ootasid, kuid Ukraina vasturünnaku aeglane edenemine on ootusi kahandanud. Tema sõnul peavad liitlased nüüd kavandama rahalist toetust, et jätkata Kiievi toetamist nii pika konflikti ajal.

G7 liidrid, sealhulgas USA president Joe Biden, teatasid oma prognoosist 16. septembril New Yorgis alanud ÜRO Peaassambleel. Seitsme riigi esindajad arutasid küsimust esmaspäeval kulisside taga ja leppisid kokku, et sõda jätkub tõenäoliselt keskmises ja pikas perspektiivis, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja.

Samal ajal kinnitas Biden avalikult, et USA, selle liitlased ja partnerid „jätkavad Ukraina vapra rahva toetamist, kui nad kaitsevad oma suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja vabadust”.

USA ja Euroopa Liit on kulutanud kümneid miljardeid dollareid sõjalisele ja humanitaarabile Ukrainale, et aidata Ukrainal kaitsta Venemaa sissetungi eest, mis toimub teist aastat. Liitlased on andnud Ukraina vastupealetungiks relvastuse ja väljaõppe, kuid Ukraina relvajõududel on raskusi Venemaa kaitseliinidest läbimurdmisega. Aega jääb järjest vähemaks ilmastikuolude läheneva halvenemise ja talve lähenemise tõttu, mis muudab sõjategevuse keerulisemaks.

Päev varem ütles USA staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Mark Milley, et Ukraina täielik võit võtab „väga kaua aega”. Tema sõnul ei ole praeguse vastupealetungi käigus võimalik saavutada okupeeritud alade vabastamist, kuna selles riigi osas on „palju rohkem kui 200 000 Vene sõdurit”.

10. USA president Joe Biden pöördus maailma liidrite poole ja kutsus neid takistama enneaegseid läbirääkimisi Ukraina sõjalise konflikti lõpetamiseks. Ta ütles, et takistades Venemaal oma okupeeritud alade säilitamist, saaks ära hoida tulevasi sissetunge teistesse sõltumatutesse riikidesse.

„Ükski riik ei taha selle sõja lõppu rohkem kui Ukraina. Ainuüksi Venemaa kannab vastutust selle sõja eest. Venemaa on ainuke, kes suudab selle kohe peatada. Ja Venemaa on ainus, kes seisab rahu teel, sest selle rahu hind on Ukraina, Ukraina territooriumi ja Ukraina laste alistumine,” ütles Biden.

USA presidendi kõne sisaldas selgelt viiteid rahvusvaheliste organisatsioonide teadetele kuritegude kohta, mida Venemaa armee, luureteenistused ja Moskva volitatud esindajad Ukrainas toime panevad. Nii andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja vladimir putini ja laste õiguste voliniku maria lvova-belova vahistamismääruse Ukraina laste väljasaatmise eest. Ja ÜRO nimetas oma raportis seksuaalset vägivalda „Venemaa sõjalise taktika osaks”. Sõltumatu rahvusvaheline Ukraina uurimiskomisjon on dokumenteerinud massihukkamiste, ebaseadusliku vangistamise, piinamise, väärkohtlemise ja vägistamise juhtumid Venemaa relvajõudude poolt okupeeritud aladel, öeldakse ÜRO raportis. Moskva veab kihla, et maailm tüdineb konfliktist ja see võimaldab tal „kiusata Ukrainat ilma tagajärgedeta”, ütles Biden.

Assambleel osalejate poole pöördudes ütles ta:

Ma tahan teilt küsida. Kui loobume ÜRO põhikirja aluspõhimõtetest, et agressorit rahustada, kas siis võib iga ÜRO liikmesriik olla kindel, et ta on kaitstud? Kui laseme Ukrainat lõhestada, kas siis saab olla tagatud ühegi teise riigi julgeolek? Vastus on eitav. Peame selle alasti agressiooni vastu seisma, et homme võimalikke tulevasi agressoreid ära hoida.

Zelenski: „Ukraina loovutas kunagi oma suuruselt kolmanda tuumaarsenali. Siis otsustas maailm, et sellise võimu hoidjaks peaks saama Venemaa. Kuid hilisem ajalugu tõestas, et just Venemaa vääris toona, 1990ndatel aastatel kõige enam tuumadesarmeerimist. Venemaa väärib desarmeerimist ka nüüd: terroristidel ei ole õigust omada tuumarelvi.”

„Olen teadlik katsetest sõlmida mingeid hämaraid kokkuleppeid kulisside taga. Kurja ei saa usaldada. Küsige Prigožinilt, kas peaksite putini lubadusi usaldama. Nii et palun kuulake mind ära. Las ühtsus otsustab kõik avalikult,” ütles Zelenski.

Venemaa paneb toime genotsiidi, röövides ukraina lapsi ja õpetades neid Ukrainat vihkama. Riigipea sõnul on erinevad terroristlikud grupeeringud lapsi röövinud varemgi, kuid „mitte kunagi varem pole massilised röövimised ja küüditamised saanud osaks riigi poliitikast”. Röövitud ukraina lapsi õpetatakse Venemaal Ukrainat vihkama, kõik sidemed nende peredega katkevad. See on genotsiid,” rõhutas Zelenski.

Selle avalduse raames ütles president ka, et Venemaa kasutab relvana Ukraina toiduaineid ja tuumaenergiat.

11. Euroopa Liidu eelseisva laienemise valguses teevad Prantsusmaa ja Saksamaa ettepaneku luua Euroopa väärtusi jagavate riikide jaoks neljatasandiline süsteem. Eelkõige võimaldab see Ühendkuningriigil naasta ühisturule vastutasuks sissemaksete eest üldeelarvesse. Lisaks aitab selline süsteem integreerida uusi liikmeid, kelleks võivad olla Ukraina, Moldova ja Balkani riigid.

Pariisi ja Berliini Euroopa asjade ministrid Laurent Boone ja Anna Luhrmann peavad teisipäeval ELi kolleegidega kohtumisel esitama oma ettepanekud, mille on välja töötanud 12 eksperti, vahendasid Euronews ja The Telegraph. Nende ideed võiksid olla aluseks Euroopa Komisjoni algatatud protsessile, mille eesmärk on eelseisva laienemise valguses analüüsida ja läbi vaadata ELi põhisätteid. Selle ettevalmistuste algusest teatas eelmisel nädalal EK president Ursula von der Leyen.

Nüüd 27 riigist koosnevasse liitu ootavad vastuvõtmist Ukraina ja Moldova (2022. aastal said EL-i kandidaatriigi staatuse), samuti Balkani riigid: Albaania, Bosnia, Kosovo, Põhja-Makedoonia, Serbia, Montenegro. Lisaks jätkab Ühendkuningriik läbirääkimisi ELiga suhtlemise erinevate aspektide üle. Leiboristide liider Keir Starmer, kes kohtub teisipäeval Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, ütles, et tema partei prioriteediks on valimiste võidu korral ELiga läbi rääkida „palju parem [kaubandus]lepe”.

Saksamaa ja Prantsusmaa raportis tehakse ettepanek reformida EL institutsioone, lepinguid ja eelarvet. Viimast tuleb suurendada, samuti tuleb Euroopa Ülemkogus kehtestada uued hääletusprotseduurid (probleeme tekitab ühehäälse otsustamise nõue) ning karmistada õigusriigi tagamise nõudeid, usuvad nad Berliinis ja Pariis.

Lisaks tasub eristada EL-iga erineva integratsioonitasemega Euroopa riike, jagades need nelja rühma, öeldakse raportis. Esimene koosneb tuumast, kuhu võivad kuuluda eurotsooni riigid ja need, kes soovivad ühineda blokiga ühisrahaga (praegu hõlmab eurotsoon 27 EL-i riiki 20), teine – kõigist liidu riikidest, kolmas hõlmab ühtse turu assotsieerunud liikmeid, viimane – 44 (praegu) Euroopa poliitilise ühenduse riiki.
„Nüüd oleme geostrateegilistel põhjustel sunnitud mõtlema ELi laienemisele, eriti Ukraina kaasamisele ja sellel on tagajärjed ELi institutsioonidele, poliitikatele ja eelarvetele,” ütles Euroopa Kolledži teadusdirektor ja üks raporti kaasautorid Olivier Costa, edastas Euronews. „Võib-olla ei taha mõned EL-i riigid seda või teist poliitikat ellu viia ja „soovijate koalitsioonil” tuleks lasta edasi liikuda. Võib isegi tekkida olukord, kus mõni liikmesriik ei tunne enam sellises ELis olemisest huvitatud või tunneb end teises rühmas paremini.”

Lisaks, kui mõni riik väljaspool EL-i ei taha või ei saa saada täisliikmeks, piisab neile assotsieerunud liikmeks olemisest, lisas Costa.

Ühendkuningriik võiks saada selliseks assotsieerunud liikmeks, kes ei ole kohustatud püüdlema suurema integratsiooni poole EL-is, märgib The Telegraph. „Põhinõue saab olema ELi ühiste põhimõtete ja väärtuste, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi järgimine,” sel juhul saab riik olla ühisturu liige, tsiteerib ajaleht aruannet. Assotsieerunud riikide liikmemaksud on madalamad, aga ka soodustused: näiteks ei pääse nad ligi põllumajandustoetuste fondile. Sellised riigid on esindatud ka Euroopa Komisjonis ja Euroopa Parlamendis, kuid ilma hääleõiguseta.

„Vaja on hoolikaid läbirääkimisi, et leida õige tasakaal lõdvema integratsiooni ja institutsionaalse osaluse vahel, tagades ELi täisliikmetele maksimaalse kasu,” öeldakse raportis,

12. Venemaa on „sügavalt mures” olukorra süvenemisest Mägi-Karabahhis, kus sõjategevus jätkus 19. septembril, ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova briifingul. Tema sõnul hoiab Moskva kontakte Aserbaidžaani ja Armeenia esindajatega ning avaldab nende tulemuste põhjal avalduse.

zahharova märkis, et kontaktide hulgas on ka vene rahuvalvajaid, kes toodi piirkonda pärast 2020. aasta sõda, kui Aserbaidžaani väed tõrjusid Türgi toetusel Armeenia väed piiril asuvast vaidlusalusest enklaavist välja. zahharova sõnul ei tasu Armeenia poole avaldusi tõsiselt võtta: 2020. aasta oktoobris väitis peaminister Nikol Pašinjan, et Karabahhist ei saa kunagi Aserbaidžaani territooriumi.

Armeenia välisministeerium pöördus Moskva poole palvega kasutada rahuvalvekontingenti ja kutsus üles „võtma meetmeid” sõjategevuse peatamiseks. Kuid Jerevani viimased tegevused „loovad soodsa pinnase lääne vaenulikule poliitikale” Venemaa suhtes, vastas zahharova tagaselja. Septembris alustas Armeenia koos USA-ga sõjalisi õppusi ja käivitas Rooma statuudi ratifitseerimisprotsessi, mis tähendab liitumist Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ja vajadust arreteerida Venemaa president vladimir putin, kui ta ilmub Armeenia territooriumile.

zahharova ütles ka, et Aserbaidžaani pool hoiatas Moskvat sõjalise operatsiooni alguse eest piirkonnas. Kuid vaatamata Armeenia ja Venemaa vahelisele sõjalisele liidule (mõlemad riigid on CSTO bloki liikmed) ei teavitanud Venemaa pool Jerevani, teatas Armeenia valitsus Interfaxile.

Aserbaidžaani sõjaväelased alustasid teisipäeva pärastlõunal Mägi-Karabahhi territooriumi, sealhulgas Stepanakerti tulistamist, nimetades toimuvat „kohaliku iseloomuga terrorismivastasteks meetmeteks”. Ainus tee rahuni on Armeenia sõjaväe täielik väljaviimine Karabahhist, teatas Aserbaidžaani välisministeerium.

13. Moskvas anti politseinikele korraldus otsida kodanikke, kes ei ole sõjaväes registreeritud, et saata nende andmed sõjaväelise registreerimis- ja värbamisbüroodesse, kirjutab Baza telegrammikanal viitega pealinna politseiülema asetäitja allkirjastatud dokumendile. .

Selle kohaselt peavad politseipatrullid välja selgitama kodanikud, kes on kohustatud end sõjaväes arvele võtma. Selleks kästakse kontrollida passis olevat vastavat märki. Kui sellist märki ei ole, määratakse kodanik kinnipidamisse ja toimetatakse politseiosakonda.

Piirkonnapolitseinik peab kinnipeetava andmed kopeerima ja saatma elukohajärgsesse sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse, et komissariaadi töötajad saaksid isiku registreerida. Sel juhul antakse kinnipeetavale ka saatekiri sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse.

Nagu Baza allikad märkisid, keskendub politsei neile, kes on hiljuti saanud Venemaa kodakondsuse.

Varem hakkasid piirkondades julgeolekujõud korraldama haaranguid, et tuvastada Vene kodakondsuse saanud, ajateenistusse registreerumata või ajateenistusse võtmisest kõrvalehoidjaid.

Nii tulid Tšeljabinskis märulipolitsei ja vene kaardivägi Hiina turule dokumente kontrollima, Novosibirskis külastasid eriüksused Hilokski turgu, Lipetskis piiras märulipolitsei ümber vangide keskuse, ajades selle segi migrantide asulaga.

Peterburis viis politsei pärast reidi Sofia juurviljalaos sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse üle 100 topeltkodakondsusega välismaalase. Tšuvaššias ja Belgorodi oblastis tehti kindlaks ka need, kes polnud ajateenistusse registreerunud.

Venemaa seaduste kohaselt peab välismaalane Venemaa kodakondsuse saamisel end sõjaväeteenistuses registreerima kahe nädala jooksul alates elukohas registreerimisest. Inimõiguste nõukogu juht Valeri Fadejev tegi varem ettepaneku väljastada välismaalastele Venemaa passid samaaegselt sõjaväelise registreerimisega, kuna nad ise „unustavad” seda teha.

Alates 1. oktoobrist „teabe uude viibimiskohta kolimise kohta, mida sissekirjutusega ei kinnitata” teatamata jätmine sõjaväelise registreerimis- ja värbamisametile toob kaasa rahatrahvi 1000-5000 rubla (9,5-48 eurot). Samade andmete esitamata jätmise korral ajateenistuse ajal – 10 000 kuni 20 000 rubla (95-190 eurot).

Lühiuudised

„Venemaa rünnakute tagajärjel hävitati üle 280 000 tonni teravilja, millest piisaks 10,5 miljoni inimese aastaseks toitmiseks,” ütles USA kaitseminister Lloyd Austin Ramsteini kohtumisel.

Kaitseminister Rustem Umerov võttis 15. kohtumise esimesed tulemused kokku Ramsteini formaadis. Ta märkis, et Ukraina ja tema lääneliitlased leppisid kokku võimaluste koalitsiooni käivitamises.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised