Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Allikas: Ukraina Kaitseväe facebook

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 03. juuni 2023:

1. Õhurünnakud Kiievile jätkuvad, piiriäärsete Ukraina külade tavapärane tihe pommisadu.

2. Belgorodi oblastis jälle Ukraina poole rünnak, mille väidetavalt vene pool tagasi lõi jaa pommisadu venemaal jätkub.

3. Kupiansk-Kreminna rindel lahingute intensiivsus kolmel rindelõigul kasvab.

4. Siversk: jätkusid rünnakud Bilohorivka ja Spirne küla suunas.

5. Bahmut: wagner jätkab Donetski üksustele Bahmuti üleandmist ning kummaltki poolelt ründetegevust juba mitmes päev vähem. Kasvab kaudtuli.

6. Donetsk: pingelisem Marinka juures.

7. Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell ja Ukraina tõstis oluliselt kaudtulelöökide arvu.

8. Ukraina relvajõud on alustanud suure vastupealetungi eel kontaktjoone puhastamist miinidest.

9. venemaa vastupidi jätkab tõkete ehitamist ning miinide paigaldamist.

10. venemaa ei julge enam gaasi laevadega Musta mere sadamast transportida.

11. Kasahstan suurendab nafta tarneid Euroopa suunal.

12. Pisu pingpongist Armeenia ja venemaa vahel.

13. Hiina tegelik pale seoses rahuläbirääkimistega.

1. Ukraina kindralstaap teatas, et eile öösel lasid vene väed Kaspia mere kohal Tu-95 lennukitelt Kiievi linnale välja 15 Kh-101/555 raketti ning Ukraina õhutõrje hävitas kõik 15 raketti. Ukraina kindralstaap teatas ka, et Ukraina väed tulistasid alla kõik 21 Shahed 131/136 drooni, mille venemaa väed Lõuna-Ukrainast Kiievisse saatsid. Ukraina õhujõudude pressiesindaja kolonel Juri Ihnat teatas, et vene väed üritavad rünnata ebatüüpilistel viisidel ja ootamatutel aegadel, et Ukraina õhutõrjet petta, kuid äsja tarnitud õhutõrjesüsteemid võimaldavad Ukraina vägedel siiski alla tulistada kõik ballistilisel trajektooril lendavad venemaa raketid. Eile öösel kostus plahvatusi Zaporižžis. Piiriäärsed külad said oma pommirahe.

2. Eile jälle Ukraina pool ründas venemaad Shebekino linna kandis. vene pool teatas, et rünnaku tagasi lõi. Mingid kõlakad jälle liiguvad, et jõuti mitme kilomeetri sügavusse ja siis taanduti (nagu reid ikka). Jätkub tihe vene poole nii sõjaliste kui oluliste infraobjektide pommitamine kõigis kolmes vene oblastis, mis Ukrainaga piirnevad. Mingid kõlakad, et ka Kaluga ja Smolenski oblastis olla miskit alla sadanud. Hetkel vaid kõlakas, et Kurski oblastis olla vene sõjaväelennuväljal mitu nende Su-34 pihta saanud.

3. Kupiansk-Kreminna: kolmes rindelõigus tasapisi vene poole surve tõuseb. Dvorichna-Masjutivka lõigul jätkuvad lahingud. Ukraina küll teatas, et vene pool ei edenenud ja vene pool teatas, et sai uuesti sillapea üle Oskoli jõe. Kaudtuld sellele rindelõigule on vene poolelt jagunud juba kuid päris tihedalt. Jätkub surve ka piki Svatove-Kupiansk maanteed ja sellega paralleelsetes suundades ning järjest rohkem näeb vene poolel tanke toimetamas. Kreminnast lõunas asuvas metsaalas lahingud jätkusid. Suuremaid rindejoone muutusi siiski kuskil ei tuvastanud. vene pool töötleb kaudtulega põhiliselt oma ründesuundades.

4. Siversk: rahulikum päev.

5. Bahmut: rünnakute arv ja intensiivsus jätkuvalt madal. Tundub, et Slovjansk-Bahmut maantee lähedal Ukraina mõnisada meetrit edenes. Bahmutis jätkub wagneri lahkumine ning peaks lõpule jõudma (väidetavalt 99% läinud). Jätkuvalt kasvab kummaltki poolelt kaudtulelöökide arv.

6. Donetsk: põhiliselt Marinka ründamine ja juba käib vene poolel kaklus, kellele kuulub Marinka vallutamise au (asula siiski võtmata). Kaudtuld jagus vene poolelt kogu rindele. Pervomaiske juures oli üks pisu tugevam vene rünnak ja seegi kaotustega neil lõppes.

7. Lõunarinne/Herson: kaudtuleduell. Jätkub tihe vene logistikasõlmede pommitamine kuni Berdjanskini ja Krimmi poolsaareni välja.

8. Ukraina relvajõud on alustanud suure vastupealetungi eel kontaktjoone puhastamist vene armeega, kirjutab The Washington Post viidates Ukraina sõjaväele. Ukraina väed on paigutanud rindele tuhandeid miine, mis takistavad praegu rasketehnika edasitungimist okupeeritud aladele. Ukraina insenerid ja sapöörid puhastavad põlde lääne tehnika, sealhulgas Saksa tanki Leopard-2 baasil spetsiaalselt modifitseeritud sõidukite abil. Ka on selleks Kiievis installatsioonid UR-77 „Meteorite”, mis võimaldab puhastada läbipääsud miiniväljadel. Kuid Ukraina relvajõudude inseneritanke ja muid sarnaseid tööriistu pole piisavalt, ütleb Ukraina insenerivägede osakonna kolonel Serhi Matveychuk. Tema sõnul oleks demineerimiseks parim variant M1 Abramsil põhinev M1150, kuid Kiievile seda ei antud. Seetõttu peavad mõned sõjaväelased miinivälju käsitsi puhastama. Sapöörid lähevad öösiti põldudele ja eemaldavad miinid, ütles ühe inseneriüksuse ülem hüüdnimega Klimat. „Kõigi käed värisevad,” ütles 42-aastane komandör.

Tema sõnul on protsess kestnud juba mitu nädalat. Niipea, kui sapöörid tee vabastavad, pannakse üles sildid, mis näitavad suunda venelaste positsioonidele. Klimat keeldus aga ütlemast, kus ja milliste meetoditega miinitõrjet teostatakse.

Samas on seal vene sõjaväe miiniväljad. Ukraina sõdurite sõnul on venemaa paigutanud ühe rea tankitõrjemiine, jalaväemiine ja püüniseid. Pärast seda tuleb veel rida tankitõrjemiine. Ukraina relvajõud kavatsevad nende tuvastamiseks kasutada droone, kuid jalaväemiine on nende abiga raske näha. venemaa armee miinivälju jälgides ootavad Ukraina relvajõude ees hulk takistusi – kaevikud, kraavid ja väikesed jõed. Samal ajal on Ukraina vägedel vaja vasturünnaku ajal liikuda kiires tempos, et takistada vene vägede lähenemist ründealale, märgib WaPo.

Ukraina on suurendanud raketirünnakuid venemaa „maismaa ühenduse” piirkonnas Krimmi, okupeeritud aladel Donetski ja Zaporožje piirkondade lõunaosas. See koht võib olla Ukraina relvajõudude kauaoodatud pealetungi üks suundi. Sel juhul on Ukraina vägede eesmärk juurdepääs Aasovi mere rannikule.

30. mail teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina relvajõudude vastupealetungi alguskuupäevad on kinnitatud. „See on kõige tähtsam. Tähtajad, kuidas me liigume. Me teeme. Otsused on tehtud. Ma tänan iga sõdurit ja seersanti, ohvitseri ja kindralit, iga brigaadi, kes valmistub,” ütles Ukraina president.

9. vene armee ehitab kindlustusliine, mis ulatuvad sadu kilomeetreid Mustast merest kuni Ukraina põhjapiirini. See hõlmab kaevikuid ja tankitõrjetõkkeid, aga ka tuhandeid jalaväemiine. „See, mida me näeme, on lihtsalt tööstuslik tase… tööstuslik kaevikute ja miiniväljade rajamine,” ütleb Michael Newton, HALO Trusti Ukraina demineerimisprogrammi juht. Seega valmistub vene pool Ukraina kauaoodatud vastupealetungiks.

Eksperdid ütlesid ajalehele The Moscow Times, et venemaa miiniväljad mitte ainult ei muuda Ukraina vägede edasitungimist raskemaks, vaid tapavad tõenäoliselt sadu tsiviilisikuid ja nende ohutuks likvideerimiseks on lähiaastatel vaja miljardeid dollareid.

Suurbritannia kuningliku kaitseuuringute ühendinstituudi raporti kohaselt kasutab venemaa tanki- ja jalaväemiinide segu. Miinid on venemaa poolt okupeeritud Ukraina osade kaitsekindlustuste lahutamatu osa. Tavaliselt on need mõeldud vaenlase jalaväe suunamiseks positsioonidele, mis muudavad nad vasturünnakute ja mürskude suhtes haavatavaks.

„Kasutame neid teatud ristmike mineerimiseks, oma vägede katmiseks külgedelt, et vaenlane läbi ei tungiks,” ütles üks vene sõduritest eelmisel nädalal venemaa kaitseministeeriumi postitatud videos.

Human Rights Watch on dokumenteerinud enam kui tosina erinevat tüüpi miinide kasutamise Ukrainas alates venemaa täismahulise sissetungi algusest eelmisel aastal. Nende hulka kuuluvad keelatud maamiinid, mida tuntakse ka liblikamiinidena, mis organisatsiooni väitel paigutasid vene väed enne piirkonnast taandumist. Erinevalt venemaast on Ukraina üks 164 riigist, kes on ratifitseerinud 1997. aasta Ottawa lepingu, mille eesmärk on lõpetada jalaväemiinide kasutamine.

Ukraina peaminister Denys Shmygal ütles jaanuaris, et venemaa on loonud Ukrainas „maailma suurima miinivälja”. Ta väidab, et üle 40% riigi territooriumist on mineeritud.

Maamiinid on raskesti märgatavad nii maapealsetel sõduritel kui ka satelliidipilte vaadates. Eksperdid ütlesid ajalehele The Moscow Times aga, et venemaa paigutas peaaegu kindlasti miinid oma massiivsesse kaitsekindlustuste võrgustikku betoonkindlustuste, raudsiilide, okastraadi, kaevikute ja kraavide kõrvale.

„Kui neid kindlustusi miiniväljadega ei kombineerita, läheb palju nende kasulikkusest kaotsi,” ütles Soome kontserni Black Bird analüütik Pasi Paroinen. Paroinen lisas, et näib, et venemaa alustas kindlustuste ehitamist rindejoonest üsna kaugele ja tõi neid järk-järgult endale lähemale.

Üks Ukraina sapöör, kes palus enda nime avaldamata jätta, ütles ajalehele The Moscow Times, et näeb miine „peaaegu kõikjal: aedades, majades, põldudel”.

Alates invasiooni algusest on miinide ja muude lõhkekehade tõttu hukkunud vähemalt 271 inimest ja üle 500 saanud vigastada, teatas ÜRO mais. Maailmapank hindas hiljuti, et lõhkekehade eemaldamine Ukrainast võib järgmise 10 aasta jooksul maksta 37,6 miljardit dollarit. HALO Trusti piirkonnadirektor Mike Newton ütleb, et kui ukrainlased välismaalt koju naasevad, on ohvreid tõenäoliselt rohkem. Enne venemaa sissetungi 2022. aastal tema organisatsiooni hinnangul kuluks Ida-Ukraina täielikuks miinidest puhastamiseks 20 aastat. Nüüd aga läheb ilmselt oluliselt kauem aega.

„Hoolimata maamiinide ohust ei ole inimestel paljudes Ukraina piirkondades muud valikut, kui oma äri ajada,” ütles Newton. „See on lõpuks Ukraina rahva jaoks loodud uus normaalsus.”

10. venemaa Musta mere Tamani sadamas asuv eksporditerminal valmistub taristurünnakute tõttu lõpetama vedelgaasi (LPG) ümberlaadimist tankeritele, ütlesid kolm tööstusharu allikat Reutersile. Lisaks venemaa Raudtee (RZD) kehtestas piirangu veeldatud naftagaasi transpordile Tamanis alates 31. maist ja Kasahstani operaator Kasahstan Temir Zholy (KTZ) kehtestas sarnase keelu alates 6. juunist.

„Tamanis otsustasid nad Afipsky rafineerimistehase vastu suunatud rünnakute tõttu terminali (vedelgaasi ümberlaadimiseks) kolmeks kuuks lõpetada,” ütles üks olukorraga kursis olev kaupleja. Tamanneftegaz asub Krimmi silla lähedal Musta mere rannikul Krasnodari territooriumil, mida viimastel aastatel on korduvalt rünnanud mehitamata õhusõidukid (UAV). Nii puhkesid sel nädalal selliste rünnakute tagajärjel tulekahjud Tamanist 150–160 kilomeetri kaugusel asuvates Afipsky ja Ilsky naftatöötlemistehastes ning 2023. aasta veebruaris Tuapse naftaterminalis, mis asub Tamanist 220 kilomeetri kaugusel.

11. Kasahstan valmistub oluliselt suurendama naftatarneid Saksamaale, et asendada EL-i embargo alla sattunud Venemaa barreleid.

Kasahstan on alates 2023. aasta algusest saatnud 90 000 tonni naftat Saksamaal asuvasse Schwedti rafineerimistehasesse, mis enne sõda kuulus Rosneftile, ütles president Kassõm-Jomart Tokajev reedel Kesk-Aasia ja Euroopa Liidu tippkohtumisel.

Kasahstani nafta Saksamaale tarnimise praeguse tempo juures võivad need ulatuda veidi üle 200 000 tonni aastas. Kuid Kasahstan on Tokajevi sõnul valmis neid suurendama vähemalt 6 korda. „Seda arvu on võimalik tõsta 1,2 miljoni tonnini aastas koos võimalusega seda tulevikus suurendada,” ütles ta (tsitaadid Interfaxilt).

Riigi statistika büroo andmetel läks esimeses kvartalis 71% Kasahstani naftaekspordist Euroopa Liitu, 2022. aasta samal perioodil oli see näitaja 65%. Lisaks Saksamaale ostab Kasahstani naftat aktiivselt Itaalia, mida varem tarnis Sitsiilias suurt rafineerimistehast omanud Lukoil. Kasahstani tooraine ostude osakaal kasvas esimeses kvartalis 38%-ni kogumahust aasta varasema 28%-lt. Prantsusmaa osakaal ekspordisihtkohtades kasvas 5%-lt 7%-le ja Rumeenia osakaal 4%-lt 7%-le. „Kasahstani barrelid asendavad edukalt (vene päritolu) Uuralit,” ütles Vahemere piirkonna naftakaupleja Reutersile.

12. Armeenia ei toeta venemaa käivitatud sõda Ukraina vastu ja suhtub sellesse murelikult, ütles peaminister Nikol Pašinjan. „Te ütlesite, et oleme venemaa liitlased. Muidugi pole seda kunagi valjusti öeldud, aga ma arvan, et see paistab välja, et me ei ole venemaa liitlased sõjas Ukrainaga. Ja meie tunne sellest sõjast ja konfliktist on ärevus, sest see mõjutab otseselt kõiki meie suhteid,” ütles ta intervjuus CNN Prima Newsile Tšehhi visiidil (tsiteerib News.am).

kreml võttis Pašinjani sõnad teadmiseks. „See on oluline teadaanne. Teame, et Armeenia lähenemises Ukraina ümber valitsevale konfliktile on teatud nüansid, me arvestame nendega, teame neid. Kuid loomulikult jätkame oma liitlassuhete arendamist Armeeniaga,” ütles peskov.

Ukraina sõja taustal mõtles Armeenia Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonist (CSTO) lahkumisele. Mais märkis Pašinjan, et Jerevan ei otsustanud venemaaga ühistel sõjalistel õppustel osaleda.

venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova hoiatas Pašinjani „sõnadega manipuleerimise ohu eest”. Selle peale tuletas Armeenia valitsusjuht zahharovale meelde, et tema vestluspartneriteks venemaal on president ja peaminister ning välisministeeriumi esindajal pole õigust tema väljaütlemisi kommenteerida, vaid ta peab nendega arvestama.

Enne seda lubas Pašinjan Saksamaa kantslerile Olaf Scholzile, et Armeenia täidab kõik venemaa-vastased sanktsioonid ja keelab eraettevõtetel aidata neist mööda hiilida. „Mis puudutab kuuldusi sanktsioonidest kõrvalehoidmise kohta, siis pean rõhutama, et need pole muud kui kuulujutud. Tegelikkus on vastupidine,” ütles Armeenia peaminister märtsis.

Märtsis ühines Jerevan nende riikidega, kes peavad Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu korraldusel venemaa presidendi vladimir putini arreteerima. Armeenia konstitutsioonikohus kiitis heaks Rooma statuudi, peamise dokumendi, mille alusel Rahvusvaheline Kriminaalkohus tegutseb, ratifitseerimise parlamendis. Pärast seda soovitati putinil mitte Armeeniasse tulla.

13. Hiina katse olla vahendajaks venemaa ja Lääne vahel ning pakkuda välja plaan Ukraina konflikti lahendamiseks lõppes tulemusteta. Pärast moskva ja Kiievi ning Euroopa pealinnade, sealhulgas Varssavi, Berliini, Pariisi ja Brüsseli külastamist naasis Hiina Euraasia asjade eriesindaja Li Hui tühjade kätega. „Nüüd on kõigil osapooltel üsna raske sundida end läbirääkimiste laua taha istuma,” ütles ta reedel, kommenteerides oma ringreisi tulemusi Pekingi pressikonverentsil (tsitaadid Interfaxilt).

Hiina endise suursaadiku Moskvas Li Hui sõnul ei olnud aga tema reiside eesmärk, mille käigus Hiina RV saadik pidas kõnelusi vladimir putini, Vladimir Zelenski ja EL-i diplomaatidega, „kiire tulemuse” saavutamine. „Palju olulisem on mõista paremini erinevate osapoolte seisukohti ja edastada Hiina seisukoht rahukõneluste edendamisel,” ütles Li, viidates pikale 12-punktilisele „rahuplaanile”, mille Hiina president Xi Jinping veebruaris avalikustas.

Li Hui Euroopa kõneluste tulemustega tuttavad allikad ütlesid The Wall Street Journalile, et ta nõudis, et venemaa säilitaks okupeeritud Ukraina alad. Hiina seisukoht on WSJ sõnul takistada kremlil sõja kaotamist ja tuumarelvade kasutamise reaalsuseks muutumist.

Hiina ideed võeti aga vastu entusiasmita. „Selgitasime, et konflikti külmutamine ei ole maailma üldsuse huvides, välja arvatud juhul, kui vene väed [Ukrainast] välja viiakse,” ütles Li-ga vestelnud diplomaat WSJ-le. Li ise eitas okupeeritud maade venemaale säilitamise nõudeid. „Ma tean, kes on see Euroopa ametnik, kellest Wall Street Journal kirjutas, kuid need teated on täiesti valed,” ütles ta pressikonverentsil.

Sellegipoolest tunnistas Hiina diplomaat, et Peking on vastu Ukraina varustamisele Lääne relvadega, mille abil Kiiev loodab kaotatud alad tagasi vallutada.

„Kui me tõesti tahame vaenutegevuse peatada ja elusid päästa ning rahu tuua, siis on oluline lõpetada relvade saatmine lahinguväljale,” ütles Li ja lisas, et sellised saadetised teevad asja ainult hullemaks. Autori arvamus: siit kumabki läbi Hiina tegelik soov, sest kui lääs sõjaliste vahenditega Ukrainat ei aitaks, siis venemaa vallutaks Ukraina ja see kipub olema Hiina tegelik tahe…

kreml ei näe veel võimalusi rahumeelseks dialoogiks Ukrainaga, ütles venemaa presidendi pressiesindaja dmitri peskov reedel toimunud briifingul. „Oleme korduvalt dialoogist rääkinud, praegu pole seda võimalust, seda pole näha, pole eeldusi,” ütles ta.

„Me ei ole valmis sellele (läbirääkimistele. – TMT) isegi mõtlema enne, kui putin väed Ukrainast välja viib,” ütles Zelenski 31. mail.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised